Eesti välismeedias 23.-30. detsember 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

PC WORLD
Top 10 Tech Stories of the Decade

PC World’is on avaldatud IDG News Service’i koostatud viimase kümnendi tehnoloogiasündmuste edetabel. Robotvõrkude esilekerkimine: turvalisusest saab veebi suurim mure.
Miks on USA presidendikandidaat Ron Paul, netiuss „Storm Worm“, e-kaardi kutsed ja Eesti sarnased? Ühe aasta jooksul olid nad kõik seotud robotvõrkudega, mis lasi kurjategijatel kümned tuhanded arvutid oma kontrolli alla saada. Robotvõrkude käivitajad kasutavad nn zombie arvuteid, et müüa kasutuid tooteid ja tekitada kõikvõimalikku kahju, nagu siis, kui 2007. aasta aprillis Eesti valitsuse veebileht halvati. Robotvõrgud muutusid nii kõrgetasemelisteks, et neid hakati kurjategijatele pakkuma tarkvara teenusena. See juhtus kuus kuud pärast Eesti ründamist, kui sihtmärgiks oli Pauli kampaania. Kampaania teadmata saadeti umbes 200 miljonit rämpspostitust Pauli kui presidendi toetuseks. Robotvõrkude fenomen näitab kogu veebi suurt probleemi: kuna aina rohkem inimesi üle maailma kasutab internetti, siis üha suurem hulk häkkereid kasutab oma annet küberkuritegevuses. Kuni rahvusvahelised küberkuritegevust puudutavad seadused ei ole paigas, on võidud küberkurjategijate üle ajutised.
(Top 10 Tech Stories of the Decade, Marc Ferranti, PC World, 28.12)
 

ROTARY INTERNATIONAL
Scoring an advance for science education in Estonia

Nelikümmend Eesti keskkooli õpilast käärisid käised üles ja sõitsid oktoobris kolmeks päevaks Lätti ja Leetu, et võtta tuumajaama juures ning ka muudes kohtades vee, õhu ja pinnaseproove. Proovide võtmisel kasutati Matching Grant projekti rahastatud seadmeid ja varustust. "Võimalus võtta varustus kaasa ja lasta õpilastel teha kohapeal proove on iga loodusteaduste õpetaja unistus," ütleb Katrin Raie, kes tegutses projekti vahendajana sponsoreerivate Rotary klubide ja Vanalinna Hariduskolleegiumi vahel. Artikkel kajastab ka Katrin Raie varasemaid töid ja tegemisi.
(Scoring an advance for science education in Estonia, Peter Schmidtke, Rotary International, 29.12)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
Reactor shuts, fears reopen in Lithuania

ELi silmis on Leedu tuumajaam suur ohuallikas, leedulaste endi jaoks aga energiasõltumatuse sümbol. ELi nõue, et viimane töötav Ignalina reaktor suletaks uue aasta alguses, tekitab Leedus ärevust. Tõenäoliselt tuleb Leedul nüüd hakata importima energiat Venemaalt, kes on selles vallas teadupärast ebausaldusväärne partner. Majanduslikult niigi keerulisel ajal on kulutuste suurenemine energiale halb väljavaade. Kuigi EL otsib suuremat sõltumatust Venemaa energiast, nõutakse Ignalina jaama sulgemist. Seda põhjendatakse asjaoluga, et reaktor on ehituselt väga sarnane Tšernobõli katastroofi põhjustanud seadmega. Leedu kavatseb osta puudujäävad kilovatid Eestilt, Valgevenelt, Ukrainalt ja Venemaalt. 2013. aastaks loodetakse valmis saada uus gaasil töötav jõujaam. Plaane uue, turvalisema jaama ehitamiseks peavad ka teised piirkonna riigid ja igaühe huvi on mõistagi oma jaam esimesena valmis saada.
(Reactor shuts, fears reopen in Lithuania, Gary Peach, AP, The Washington Times, 28.12)
 

THE WASHINGTON POST
Dark days at the center of Europe

18%se majanduslanguse tingimustes on Leedu valitsus sunnitud uuest aastast tõstma majapidamistele müüdava energia hinda 30% võrra, sest riik peab sulgema Ignalina tuumajaama. Ignalinast tuleb 70% Leedus tarbitavast energiast. EL soovib jaama sulgemisega vähendada tuumaplahvatuse ohtu. Leedu kavatseb esialgu osta energiat Eestilt, Venemaalt ja Ukrainalt, lisaks pisut Soomelt ja Lätilt.
(Dark days at the center of Europe, Nerijus Adomaitis, Reuters, The Washington Post, 27.12)
 

HERALD & REVIEW
Memories hanging 'round: Ornaments, traditions inspire warm holiday thoughts

Decatur Herald & Review Life uuris, mis on jõulude juures erilist ning sai teada, et paljude Decaturi elanike jaoks on need pühadega seotud mälestused. Jan Kriisa jaoks seostuvad jõulud Eesti traditsioonidega, nagu Eesti pühadesai, kringel, koorekomm lehmake ja jõuluvanale esinemine, et kingitus lunastada. Need traditsioonid pärinesid tema ämmalt, Veera Kriisalt, kes tuli oma abikaasa Harryga Eestist USAsse elama. Memm (Veera Kriisa) luges igal jõuluõhtul oma eestikeelsest piiblist jõululoo, Jan Kriisa jätkas ning siis lauldi koos jõululaule. Loomulikult söödi ka traditsioonilisi Eesti jõuluroogi: seapraadi, hapukapsast, ahjukartuleid, pohlamoosi ja verivorsti. Igal jõuluõhtul „Püha ööd“ lauldes süüdati kuusel ehtsad küünlad. Veera Kriisa kudus ka kogu perele väikseid sukki ja käpikuid kuuse külge riputamiseks.
(Memories hanging 'round: Ornaments, traditions inspire warm holiday thoughts, Herald & Review, 23.12)
 

MONSTERS AND CRITICS
Baltic states face new year with fresh resolution

2009. aasta tõi Eesti, Läti ja Leedu valedel põhjustel meedia huviorbiiti. Vähe oli riike, kes pidid nägema oma õnne niisugust pöördumist nagu Balti riigid, kelle äsja õitsenud majandus kahanes aasta jooksul viiendiku võrra ja 2007. aasta keskel alanud kriisi vältel lausa kolmandiku. Kõik kolm riiki võtsid detsembris vastu karmi eelarve, mis vähendab 2010. aastal järsult kulusid ja alandab palkasid. Sellest hoolimata loodetakse väga, et kõige raskem kriis on möödas ning et Balti riikide majandus hakkab järgmise kaheteist kuu jooksul taas tõusma. Eestil on optimismiks ka põhjust. Kui kõik läheb nagu plaanitud, saab riik 2010. aastal heakskiidu euro kasutuselevõtuks 2011. aastal.
(Baltic states face new year with fresh resolution, Mike Collier, Monsters and Critics, 24.12)
 

STARS AND STRIPES
Tiny Estonia keen to make large contribution in Afghanistan fight

Vaid tund varem raputas seda väikest patrullpunkti plahvatusekõmin, millega sõdurid süngel moel juba harjunud on. See heli oli nende kaaslase jaoks, kes isevalmistatud pommile astus, saatuslik. Tavapäraselt jutukas salgas valitses vaikus. Ent selles oopiumi ja Talibani poolest kurikuulsas Helmandi provintsi keskosas ei ole mõtisklemiseks aega. Sõdurid, kes on oma kodudest pisikeses Eestis 2500 miili eemal, panid püssid valmis ja läksid välja, samal ajal kui mõnisada meetrit eemal nende sõbra surnukeha lahinguväljalt minema kanti. „Me teeme, mida me peame tegema – me oleme sõdurid,“ ütles 24-aastane leitnant Tanel Rattiste.
Kui teised suured Euroopa riigid määratlevad ise , kuidas ja kus nende sõdurid võivad tegutseda, on Eesti tahtnud end NATO liikmena tõestada ning pannud välja 150 sõduriga lahingrühma ühes Afganistani kõige ohtlikumas piirkonnas. Eesti sõdurid on osalenud rasketes lahingutes saabumisest saati 2006. aastal. Nad on kaotanud 7 sõdurit, viimati 19-aastase nooremseersant Kristjan Jalaka. Kaks päeva varem sai teine sõdur raskelt haavata, olles 57. haavata saanud eestlane Afganistanis. See aasta on olnud eestlastele Afganistanis kõige surmatoovam, tapetud on neli sõdurit. Vaid 1,3 miljoni elanikuga riigis jälgitakse sõdurite tegevust suure hoolega ning iga surm on suur rahvuslik tragöödia.
(Tiny Estonia keen to make large contribution in Afghanistan fight, Heath Druzin, Stars and Stripes, 26.12)
 

STARS AND STRIPES
Estonian soldier fought in Afghanistan before ... for the Soviets

Ravo Hirvesool oli valik: kas võidelda Afganistanis või minna vangi ja lõpuks ikkagi Afganistani sõtta. Nii suundus 18-aastane noormees Kesk-Aasiasse ja kannatas kaks aastat rünnakuid, halvaksläinud toitu ja mittesobiva riietuse tõttu kõrvetavat kuumust ja tohutut külma. See oli sealsamas Afganistanis, kus ta ka nüüd võitleb, kuid teise lipu all ja teises sõjas. 1985. aastal võitles Hirvesoo Nõukogude Liidu poolel. Nad võitlesid ettekaotatud lahingus, mis aitas lõpuks NLi lagunemisele kaasa, mille üle tema ja ta kaasmaalased olid õnnelikud. Hirvesoo on nüüd 42-aastane seersant ja ta on neljandat korda Afganistanis Eesti armee koosseisus, seekord vabatahtlikuna. Ta näeb praeguse konflikti ja nõukogude sõja vahel palju erinevusi, alustades sõdurite elutingimustest, mis tema sõnul on nagu öö ja päev. Hirvesoo hinnangul on NATO Venemaa läbikukkumisest õppinud. Kuid kui temalt küsiti, mida ta arvab NATO võimalustest Afganistanis paremate tulemusteni jõudma kui NL, kes 1989. aastal kiirelt lahkus ning varsti pärast seda riigina kokku kukkus, peab Hirvesoo pika pausi, „See on raske küsimus,“ ütleb ta. „Ma arvan, et on võimalus see sõda mingil moel lõpetada.“
(Estonian soldier fought in Afghanistan before ... for the Soviets, Heath Druzin, Stars and Stripes, 26.12)
 

For Estonian woman, joining the army was the easy part

24-aastane seersant Ruth Tiik on lahinguis proovile pandud veteran nii sõjas kui poliitikas. Eestis on endiselt sõjaväekohustus, kuid vaid mehed peavad selle läbima. Tiik tegi selle väga tavatu sammu ja astus koos meestega sõjaväkke. See oli loo lihtne osa. Kuigi Eestil pole sõjalisi piiranguid lahingutes osalevatele naistele, pidi Tiik enda sõnul võitlema põhimõtte vastu, et naised ei tohi sõjas võidelda. Teda innustati astuma sõjaväeakadeemiasse ja saama paberitööd tegevaks ohvitseriks, kuid ta keeldus. „Ma oleksin meelsamini sõdur jalaväes kui ülemus staabis,“ ütleb ta. Ta pidi võitlema ka riigi kaitseministriga, kes oli vastu naiste osalemisele lahingutes, kuigi ükski seadus seda ei keela. Kaks nädalat enne Tiigi minekut Iraaki 2008. aastal püüdis minister teda takistada. Tiik võitles vastu ning võitis. Tiik on üks kolmest Eesti naisest Afganistanis ning üks vaid 353 naisest Eesti 3700 sõduriga professionaalses sõjaväes.
(For Estonian woman, joining the army was the easy part, Heath Druzin, Stars and Stripes, 26.12)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Recession damps sweetness and light in Latvia

Riia vanalinn on jõulutuledes, õhus levib magusat piparkoogi- ja glögilõhna. Kuid pühademeeleolu vaid maskeerib karmi tegelikkust, millega lätlastel sel talvel silmitsi tuleb seista. 18%se majanduslanguse ja 21%se tööpuudusega juhib Läti ELi majanduskriisi edetabelit. Eestil ja Leedul on läinud veidi paremini ja nemad ei ole pidanud võtma IMFlt laenu. Diplomaatide hinnangul on Läti teiste Balti riikidega võrreldes poliitiliselt ebaküpsem. Ka sotsiaalsed erinevused lätlaste ja riigis elavate venelaste vahel on suured. Kui Leedul on omamoodi eeskujuks Poola ja Eestil Soome, siis Lätil taoline suunanäitaja puudub.
(Recession damps sweetness and light in Latvia, Andrew Ward, Financial Times, 23.12)
 

ECONOMIST.COM
A supermarket in Estonia. The best sort of eastward expansion

Ida-Euroopa toidul on teenimatult halb maine. Alljärgnevalt näitame, kuidas lood tegelikult on. Talvise piknikukorvi täitmiseks külastasin üht Tallinnas asuvat suurt toidukauplust, eesmärgiga osta üksnes Ida-Euroopa päritolu toiduaineid. Esmalt muidugi must leib. Erinevate leibade valik on nii suur, et Lääne- ja Lõuna-Euroopas armastatud pikad saiad tunduvad siin lihtsalt igavad. Edasi rändasid korvi kohalik suitsujuust ja leedu suitsusalaami, läti sprotid, poola seenekonserv, tšehhi mädarõigas ja ungari paprika. Kes ütles, et Ida-Euroopa köögis puuduvad vitamiinid? Magusaks sai valitud imeõhukesi piparkooke ja šokolaadiga kaetud kuivatatud puuvilju. Kohalik alkoholiostja on suure valikuga ära hellitatud. Eesti on riik, kus võeti esimesena kasutusele viieliitrine viinakanister. See on iseäranis hinnatud kaup Soome turistide jaoks, kes üle lahe kanget alkoholi noolimas käivad. Muidugi toodetakse siinkandis ka suurepärast õlut, brändit ja isegi veini. Tõepoolest - viinamarju on võimalik kasvatada ka Eestis ja neist valmistatakse midagi joodavat. Põltsamaa veinitööstus kasutab veini valmistamiseks aga hoopis marju ja puuvilju, valmistades sellest toorainest dessertveine. Karastusjookide riiulilt leiab tuntud markide kõrval huvitavaid piirkondlikke tooteid, näiteks vastupandamatut ukraina kasemahla ja Põhja-Euroopas hästi tuntud astelpajumahla. Selle ainulaadne maitse vajab pisut harjumist, kui niisama joomiseks tundub liiga intensiivne, võib astelpajumahla kasutada edukalt kokteilides, näiteks koos kasemahlaga. Piknikutoostid olid seekord vaba kaubanduse terviseks. Kellel on vaja protektsionismi, kui on olemas tooted, mida tarbijad tõesti osta soovivad?
(A supermarket in Estonia. The best sort of eastward expansion, Economist.com, 23.12)
 

E-HEALTH EUROPE
Estonian e-health project slows

Eesti e-tervise projekt, mis laseks patsientidel arstiaegu broneerida ja arstidel retsepte välja kirjutada internetis, on aeglustunud. Viivituse põhjuseks on Eesti sotsiaalministri sõnul raskused vana ja uue süsteemi ühildamisel. EL on ettevõtmist toetanud 2,2 miljoni EURiga. E-tervise projekti eesmärgiks on viia kogu tervishoiuteenustega seonduv info veebipõhiseks. Nii saaks patsient rohkem teavet erinevate arstide ja ravivõimaluste kohta, meedikutel oleks aga ülevaade patsiendi senisest haigusloost ja varemmääratud ravist ning ravimeist. E-Tervise Sihtasutuse kommunikatsioonispetsialisti Margit Loikmaa sõnul ei ole projekt käivitunud loodetud kiirusega, kuid e-teenuste kasutajate arv tõuseb siiski stabiilselt. Täielikult loodetakse uuele programmile üle minna aastaks 2013.
(Estonian e-health project slows, Sarah Bruce, 24.12)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Das Recht des Herings

Nüüd on vaja veel vaid torusid ja imepisikest luba Soomelt – siis võib Läänemere gaasitoru ehitusega pärast peaaegu viieaastast planeerimist tõesti algust teha. Esmaspäeval andis rohelise tule ka Saksamaa föderaalne laevasõidu- ja hüdrograafiaagentuur. Pikka aega tundus, et kogu projekti võibki nurjata lubadeandmise protsess. Eelkõige oli kriitikat kuulda Rootsis. Sealsed keskkonnauuringud kestsid peaaegu kaks aastat; samuti on tulnud lisatingimuste tõttu projekti pidevalt ümber teha. Veelgi põhjapanevam oli Poola ja Baltimaade protest. Gaasitoru on ju ka ühendus Saksamaa ja Venemaa vahel, mis Poola ja Balti riigid välja jätab. Eesti keeldus igasuguse loa andmisest tegevuseks oma rannikuvetes. Tulemuseks oli see, et Nord Stream tõstis trassi Eesti vetest Soome majandusvööndisse. Praeguse plaani kohaselt võivad gaasitoru ehitustööd alata mai keskel, siis on ka viimane takistus – heeringas, kes kevadel Greifswaldi abajas kudeb – ajutiselt teelt ära. Läänemere gaasitoru pannakse kokku 200 000 torust ning peaks 2012. aastaks valmis olema. Kui see õnnestub, jääb puudu veel vaid gaas.
(Das Recht des Herings, Michael Bauchmüller, SZ, 29.12)
 

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Abgesang an einen Atommeiler

Ignalina aatomielektrijaama sulgemine muudab radikaalselt Leedu energiavarustust. Ignalina jõujaam kattis kolm neljandikku kodusest energiavajadusest ning andis olulist eksporditulu. Nüüd tuleb üle minna traditsioonilistele jõujaamadele, mida varustatakse peamiselt Vene gaasiga. See sõltuvus tekitab aga Leedus ebamugavust. Paljudel on meeles Gorbatšovi kehtestatud gaasiembargo ning see, kui Venemaa Mazeikiaid varustanud naftajuhtme kinni keeras. Need on ka põhjused, miks Baltimaades jäigalt Vene-Saksa gaasitoru vastu seistakse. Balti riigid kardavad, et Gazprom katkestab nende energiaga varustamise niipea, kui Moskva ei pea kartma, et poliitikast tingitud blokaad ka saksa klientidele tunda annab. Baltikum on ELis energiasaar. Peale Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli pole ühtegi ühendust lääne võrkudega. Kõik gaasi-, nafta- ning elektrijuhtmed viivad itta. Seda olukorda tahetakse nüüd muuta. Leedu ja Poola on kokku leppinud energiasüsteemide ühendamises; Leedu, Läti ja Rootsi on sõlminud lepingu merekaabli ehitamiseks; ning läbi teise Eesti-Soome vahelise kaabli peaks kolmekordistuma Estlinki võimsus. Ükski neist projektidest ei valmi aga enne 2015. aastat.
(Abgesang an einen Atommeiler, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 30.12)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
L'Estonie et le grand méchant loup édenté

Narva on puutepunkt Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Nagu teisteski „vahepealsetes“ paikades, on ka siin õpitud hakkama saama kõigi vapustuste kiuste. 20 aastat peale Berliini müüri langemist ei kujuta Venemaa endast enam ohtu, ometi kardavad Balti riigid suurt naabrit praeguseni. Narva jõe vastaskallastel on kaks imposantset ajaloolist kindlust, suhted Kesk-Euroopa ja Venemaa vahel on mürgised. Kuid „vahepealsetes“ paikades ei ole asjad kunagi must-valged. Eesti, Läti ja Leedu, nagu ka lõunapoolsem Poola, moodustavad teatava puhvertsooni kahe tsivilisatsiooni vahel. Neid riike on ajaloos korduvalt kaardilt pühitud, kuid siinsed vaprad rahvad on jäänud kindlaks oma keelele ja tavadele. Narva aga on isemoodi. Suuruselt kolmas linn Eestis hävitati Teises maailmasõjas täielikult, praegu on 95% siinsest elanikkonnast venekeelne. Ametlikku riigikeelt õpetatakse Narva koolides nagu võõrkeelt. Narva saatus on pitseeritud - linn on määratud vaiksele hääbumisele. Narva elanikud on lõksus omaenda fatalismis. Olgugi kõigi õigustega ELi kodanikud, on nad rõhutatult passiivsed kõigi muutuste suhtes ja suhtuvad halvakspanuga teistesse kultuuridesse.
Narva allakäik ei ole arhitektuuri või mugava elustiili küsimus. Linn oma tüüpilise nõukogude aja hoonestusega on küll kole, aga selliseid leidub mujalgi. Siin on „Ikea-eelne“ ajastu. Kohaliku muuseumi töötaja, Moskvas õppinud Galina Smirnova on rahulolematu: „Elu läheb järjest halvemaks. Eesti ei tee meie heaks mitte midagi. Elanikkond kahaneb, tehaseid suletakse, noored lähevad välismaale, riikidesse, mis ei ole kunagi kuulunud Nõukogude Liitu!“ Galina mõjub naljakalt. Siinsed venelased ei tee midagi selleks, et läheneda eestlastele või ülejäänud läänemaailmale. Nad lihtsalt getostuvad. Ütlen Galinale, et Ivangorod on vaene linn ja võimalusel siirduks sealsed noored kohe läände. Galina nõustub, et elu Venemaa kolkakülades on õnnetu, kuid mu märkus pahandab teda. Lahkume jahedalt.
Venemaa olukord teeb murelikuks paljusid Kesk-Euroopa haritlasi ja intellektuaale. Nad iseloomustavad seda sõnapaariga „ääretu tühjus“. Vene elanikkond väheneb ennenägematus tempos. Venemaal on olemas relvatööstus ja loodusvarad, aga see on ka kõik. Marju Lauristin arutleb: „Venemaa on meie suurim küsimus, meie eksam. Hiina näitab paarikümne aasta pärast oma täit võimu. Euroopa saab ka kuidagi hakkama. Loodus aga tühja kohta ei salli, mis saab Venemaast meie ja Hiina vahel?“
(L'Estonie et le grand méchant loup édenté, François Hauter, Le Figaro, 23.12)
 

REGARD SUR L’EST
Estonie: Le Parti du Centre s’ancre à Tallinn

Põhjalik artikkel Keskerakonna võidust kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna valimisringkonnas 18. oktoobril 2009. Linnaosade lõikes suutsid Keskerakonda edestada vaid Reformierakond Nõmmel ja Reformierakond ning IRL Pirital. Keskerakonna võidus mängis olulist rolli kohalike venelaste suur toetus. Selles mõttes erineb Eesti Lätist, kus venelased annavad oma hääle pigem vene parteidele. Eestis said nimekirjadega välja tulnud vene erakonnad üksnes marginaalse toetuse ega ületanud valimiskünnist. Missuguseks kujunevad aga järgmised presidendivalimised?
(Estonie: Le Parti du Centre s’ancre à Tallinn, Vincent Dautancourt, Regard sur l’Est, 15.12)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Baltian tiellä eteenpäin

Avalikud, kõikjal silmatorkavad jõulud on Eestis veel uus asi. Ametlikuks pühaks said jõulud Eestis taas kõigest kakskümmend aastat tagasi. Natuke aega enne seda peeti jõule ette tõmmatud kardinate taga. Baltimaade areng on olnud kiire ning põhijoontes positiivne alates ajast, mil kaks miljonit inimest kakskümmend aastat tagasi Tallinnast Vilniuseni ulatunud inimketi moodustas, ühiseks eesmärgiks vabadus. Vabadusega on saadud põhjendada väga liberaalset majandusmudelit, mida Baltimaad – Eesti esirinnas – rakendama hakkasid. On see nüüd end ammendanud? Töötusemäär on Baltikumis vähemalt 15%, SKP on kukkunud seal järsemalt kui teistes Euroopa riikides, ligi 20% võrreldes eelmise aastaga. Praegu on Baltimaade elanikel koormaks europõhised eluasemelaenud. Veel paar aastat tagasi innustasid pangalaen ja pensionifond inimesi vastu võtma ametlikku palka. Nüüd on maksmata pangalaen põhjuseks miks sissetulekuid varjatakse. Sotsiaalne ebakindlus on kasvanud ning kriitikanoodid on sel aastal võimsamaks muutunud kogu piirkonnas, kuigi Eestis pole toimunud suuri meeleavaldusi nagu Lätis ja Leedus. Eesti rikkaimas vallas tunti detsembris muret, kas lapsed saavad uuel aastal valla lasteaias edasi käia. Vaesemates valdades maapiirkonnas tekitab aga pingeid koolide võimalik kadumine. Uuendusind pole Eesti valitsusel kadunud. Selleks, et kokku hoida, on plaanis vähem kui 120 õpilasega gümnaasiumid sulgeda. Ometi pole see kõik pannud Balti riike liberaalsest majandusmudelist loobuma. Baltimaad ei taha muuta vahendeid, mis neile 1990ndatel edu tõid. Sel aastal on kõigis Balti riikides tõstetud kaudseid makse, mis koormavad enim madala sissetulekuga inimesi. Üks liberaalse majandusmudeli tunnuseid Baltikumis on olnud proportsionaalne tulumaks. „Igatahes ei pöördu me tagasi mingisugusesse sotsialistlikku kontrollisüsteemi,“ ütleb liberaliseerimise käilakuju Mart Laar. Liberaalsel majandusmudelil pole Laari sõnul mingit pistmist Baltimaade majanduskriisiga. „Viga oli selles, et pärast ELiga liitumist lasti majandusel üle kuumeneda ning unustati konservatiivne rahanduspoliitika.“ Eesti jätkab valitud liinil, Baltikumi juhtriigina. Eesmärk on võtta euro kasutusele 2011. aastal, aastaid enne Lätit ja Leedut. Loodetakse, et Eesti eristub siis praegusest selgemini teistest Balti riikidest. Kui Eesti eurole üle läheb, hakkavad ka teised riikide vahelised erinevused selgemalt silma.
(Baltian tiellä eteenpäin, Kaja Kunnas, HS, 24.12)

TURUN SANOMAT
Joulu on virolaisille pyhien pyhä

Aasta tähtsaim püha Eestis on jõulud. Jõuludeks valmistutakse ning neid veedetakse Soomega üsna sarnaselt. Jõulupühad on rahulik aeg, mida veedetakse pere keskel head toitu nautides. Jõululaupäeval käiakse tihti ka saunas, kirikus ning süüdatakse surnuaias küünlad. Nõukogude ajal oli kristlike jõulupühade veetmine keelatud. Rahvas polnud aga nõus tähtsast traditsioonist loobuma ning jõule peeti salaja. Nõukogude ajaga võrreldes on jõulude tähistamine iseseisvas Eestis tohutult muutunud. Nüüd peetakse jõule nii kodus, koolis kui töökohas. Samas on jõulud muutunud kaubanduslikuks. Eestis elavad venelased ei pea üldiselt üldse jõule. Suhtumine jõuludesse sõltub ka sellest, kuidas suhtub vene pere eestlastesse üldiselt, kas tutvusringkonda kuulub eestlasi või on kolleegide hulgas rohkem eestlasi või venelasi. Eesti venelaste suurim püha on uusaasta, mil korraldatakse suuri pidusid ning jälgitakse Vene televisiooni meelelahutusprogramme. Rakette lasevad venelased palju südaöösel Eesti aja jägi, aga ka siis, kui aasta vahetub Moskvas.
(Joulu on virolaisille pyhien pyhä, Silja Hurskainen, TS, 23.12)
 

Tallinnassa viihtyy koko perhe

Soomlaste lemmiksihtkoht Tallinn pakub mitmeid uusi lastele sobivaid huviobjekte. Muuseumis Miia-Milla-Manda tekib hea tuju juba koridoris. Tallinna kõige uuem lastele mõeldud paik on kõike muud kui igav traditsiooniline muuseum. Kuigi muuseumis võib kõike proovida, on muuseumil ka õpetlik pool. „See pole pelgalt mängutuba. Proovime lapsed läbi mängu panna asjade üle ka mõtlema,“ räägib muuseumi direktor Tanel Veeremaa. Nii nagu muuseum, õhutab ka 2009. aasta augustis avatud Ahhaa teaduskeskus külastajaid asju ise järele proovima. Traditsioonilisem lastega peredele sobiv külastuspaik on Tallinna loomaaed. Loomaaia avalike suhete juht Üllar Rammul julgustab loomaaeda tulema ka talvel, mil on rohkem ruumi ning saab rahus loomi jälgida.
(Tallinnassa viihtyy koko perhe, Silja Hurskainen, TS, 23.12)
 

TALOUSSANOMAT
Tallink anoo alennuksia satamamaksuihin

Raskustes laevafirma Tallink Grupp pöördus Eesti valitsuse poole palvega vähendada sadamatasusid Tallinna sadamas. Firma toob pöördumises ära, kui palju on ettevõte kaotanud kaubaveo tulusid ning kui palju on langenud piletihinnad. „Kui Tallink saavutab kokkuleppe sadamamaksude vähendamiseks, peab see laienema ka teistele laevafirmadele,“ ütles Eckerö Line’i tegevdirektor David Lindström.
(Tallink anoo alennuksia satamamaksuihin, Sakari Nupponen, Taloussanomat, 23.12)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Русофобия как идеологическое оружие

Dmitri Rogozin avaldas uudisteportaalil Gazeta.ru artikli, milles Venemaa ja NATO vahelisi hõõrumisi seletatakse uusliikmete positsiooniga. Sealjuures kasutab Rogozin nagu möödaminnes, midagi selgitamata ja tõestamata väljendit „russofoobia“. Russofoobia pole Putini või Vene välispoliitika vastustamine, see on venelaste ja vene kultuuri kui sellise tõrjumine. Tunnuslikud on siinkohal juurdunud eelarvamused ja lahmiv üldistamine. On võimalik, et Ida-Euroopa riikide eliidi seas on poliitikuid, kes mõtlevad sellistes kategooriates. Kuid Ida-Euroopa riikide reaktsioon Venemaa suhteliselt agressiivsele aktiivsusele seal piirkonnas ei ole kuidagi iseloomustatav russofoobiana, ega ilmselt ole ka sellest tingitud. Mõiste „russofoobia“ kasutamine meie poolt on eneseapologeetika ning loobumine enesekriitikast. Nõnda tehakse mittesihilikult, see on pigem mentaalne probleem. Teisiti me ei saa. Näiteks samastame iseendid Putiniga, ning kui teda kritiseeritakse, võtame seda isiklikult, ja samas meie maa ja rahva vastu suunatud kriitikana. Mõistet „russofoobia“ sokutatakse poliitilistesse tekstidesse nõnda osavalt, et see tundub millegi iseenesestmõistetava konstateerimisena, mitte aga küsitava hinnanguna. Retoorikas nimetatakse seda võtet argumentum ad personam. Otse või kaude antakse lugejale mõista, et oponentide argumente ei saa põhimõtteliselt tõsiselt võtta, neile ei maksa tähelepanugi pöörata. Nendega olevat niigi kõik selge. Sealjuures ei ole tegelikult selge sugugi kõik ega alati.
(Русофобия как идеологическое оружие, Станислав Минин, Независимая газета, 18.12)
 

ГАЗЕТА.RU
Монументальные разногласия

Venemaa traditsiooniliselt hüsteeriline reaktsioon rahvuslikule ajalootõlgendamisele ja mälestusmärkide kõrvaldamisele naaberriikides üksnes provotseerib neid poliitikuid, kes ekspluateerivad valusat ajalootemaatikat. Vaevalt võib pidada sobilikuks Venemaa esindaja NATOs Dmitri Rogozini väidet, et Venemaa vastu on moodustumas „natsistlik internatsionaal“. Kurb on avastada, et Vene riigi eelarvest kinni makstud ametnikud ja diplomaadid on nõnda jõhkrad ja kasvatamatud, et teevad otsest kahju Venemaa välispoliitilistele huvidele. Sõim, inetud žestid ja vastaste „fašistideks“ sõimamine ei lisa venemaale autoriteeti seal, kus „punutakse venevastaseid intriige“ ning kinnitab hoopis Venemaa oponentide õigust.
Venemaa skandaalid naabritega ajaloo tõlgendamise ja mälestusmärkide ümber on kuidagi valikulised. Näiteks Kesk-Aasia riikidele ei tehta mingeid etteheiteid, ehkki seal koguni õigeusukirikuid maha kantakse. Kurjuse teljeks on pigem Läti ja Lääne-Ukraina. Kuid üks hea asi kaasneb nende diplomaatiliste kokkupõrgetega. Vähemalt pööratakse nüüd rohkem tähelepanu Venemaal asuvatele sõjamälestusmärkidele ja kalmudele. (Video.)
(Монументальные разногласия, От редакции, Газета.Ru, 21.12)
 

ТРИБУНА
Интервью Н.Н.Успенского

Usutlus Venemaa suursaadikuga Eestis. Nikolai Uspenski: Eesti ja Venemaa välisministeeriumi kõrgemate ametnike ning kultuuriministrite kohtumine jaanuaris, samuti välisministrite kontaktid on kahe riigi suhteid elavdanud. Kuid paraku pole lootused täitunud, suhete restardist kahjuks rääkida ei saa. Eesti poole süül ei edene piirileppe küsimuse lahendamine. Ilma sellise olulise aluseta ei saa heanaaberlikest suhetest rääkida. Mõnede Eesti poliitikute poolt kostub ikka veel aeg-ajalt Venemaa suhtes ebasõbralikku retoorikat. Ning ka ametliku riigi juhtkonna seisukohad mitmetes rahvusvahelise kaaluga küsimustes erinevad suurel määral meie arvamusest. Samas on ka positiivset. Näiteks meie õiguskaitseorganid leppisid kokku narkokaubanduse ohjeldamise meetmetes, dünaamiliselt edenevad kultuuridevahelised kontaktid, viimasel ajal üha aktiivsemalt tegeldakse valitsustevaheliste lepetega (pansionid, sõjahaudade hooldamine, piiri läbilaskepunktid, Narva silla remont). Traditsiooniliselt püsivad ja mitmepalgelised on regioonide ja linnade vahelised kontaktid. Venemaa suursaatkond Tallinnas omakorda pöörab suurt tähelepanu siinsetele kaasmaalastele, eriti veteranidele ja natsikoonduslaagrite ohvritele. Saatkond toetab kaasmaalaste ümberasumise programmi tutvustavaid infoüritusi. Kaasmaalaskonna organisatsioonid on saanud toetust Venemaa jaoks oluliste tähtpäevade tähistamiseks. Toetame kultuuri ja haridusalaseid initsiatiive, samuti venekeelset kirjastustegevust.
Kahepoolsetes suhetes on probleeme pensionite küsimuses, mis on kaasa toonud ka kohtuasju. Seda hetkel lahendatakse, valmimisel on uus kaasajastatud lepe. Vene keele küsimuses Eestis eriti roosilisi väljavaateid pole. Uus keeleseaduse versioon avab senisest veelgi suuremad võimalused diskrimineerimiseks. Näiteks keelatakse riigiteenistujatel ja sotsiaaltöötajatel nii omavahel kui ka avalikkuse ees esinedes tarvitada muud keelt peale riigikeele. Probleemiks on vene lasteaedade ja koolide eestistamine. Massiteabevahendite hulk ei vasta vene rahvastiku osakaalule, näiteks ainsa üleriigilise kanali venekeelse telesaatena on säilinud vaid AK vene keeles. Kaks juhtivat venekeelset päevalehte on kadunud. Nii AK kui ka Postimees aga esindavad üksnes ametlikke seisukohti. Teisalt on Eesti valitsus aktiivsemalt hakanud jagama venekeelset infot internetis, Tallinn on hakanud ravimitele kleepima venekeelseid infosedeleid, vene noortele avanes võimalus astuda TLÜ Katariina kolledžisse. Integratsiooniprogramm üldiselt on suunatud eeskätt mitte-eestlaste eestistamisele. Vene keel tahetakse muuta tunnustamata rahvusvähemuse keelest lihtsalt võõrkeeleks. Lasteaedades alustatakse eesti keele õpetamist juba kolmeaastaselt. Ühesõnaga, juba maast madalast sisendkadakase kasvavale sugupõlvele eesti identiteeti, sunnitakse kaugenema Venemaast ja tema kultuurist. Praeguses kriisiolukorras kannatavad venelased eestlastest rohkem, sõltumata kodakondsusest, sest majanduslikele probleemidele lisanduvad etnilised.
(Интервью Н.Н.Успенского, Трибуна, 18.12)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Не только из варяг в греки

Venemaa võtab kasutusele meetmed oma veetranspordi arendamisel, et saada lahti sõltuvusest suuremast osast naaberriikidest omaenda kaupade transiidis. Praegu on prioriteetideks seatud Loode- ja Lõuna suund. Uutest projektidest Loode-Venemaal räägiti hiljuti Peterburis toimunud II rahvusvahelisel konverentsil „Peterburi – Venemaa merepealinn: transpordi ja transiidi potentsiaal.“ Küsimus on muutunud aktuaalseks seda enam, et seni Baltimaade, Soome ja Norra kaudu kulgenud vood on nüüd suunatud Loode-Venemaale. Venemaa ligipääsu tagamiseks Läänemerele ning ka Balti riikidele ligipääsu võimaldamiseks Venemaa sisevetesse on lisaks traditsioonilistele transiiditeedele arenduses mitmed uued projektid nagu „Peipsi järv – Soome laht“ ning „Peipsi järv – Eesti – Läänemeri“ (Pihkva-Tartu-Viljandi kaudu).
(Не только из варяг в греки, Алексей Чичкин, Российская газета, 18.12)
 

E-TVER.RU
Эстонская культура возрождается в Твери

Eesti uuemad ja rahvalaulud kõlasid Tveri Ohvitseridemajas. Siin toimus laste muusikapidu „Kohtumine Eestiga“. Kolmandat aastat järjest korraldab seda kohalik ühing „Eesti kogukond“. Üle 150 andeka noore võttis osa viimasest üritusest. Moskvast saabusid külalised Eesti saatkonnast. Üle kogu Tveri krai tuntud pereansambli „Õunake“. Tveri linnavolikogu on aidanud eesti kogukonnale muretsesid nii eesti rahvarõivad kui ka rahvapillid. Projekti „Tutvus Eestiga“ on kaasatud peale laste ka lapsevanemad, loetakse kirjandust Eesti kohta, õmmeldakse kostüüme, valmistutakse tähtpäevadeks. Tugeva Eesti-suunitlusega on kohalik muusikakool, sest eestlased on Tveri mail alati oma musikaalsusega silma paistnud. Tänavusel kontserdil esines ka puhkpilliorkester „Brass renessanss“, esitades „Viljandi valssi“ jm tuntud lugusid. Kohaliku muusikakeskkooli keelpillikvartett „Vita“ esitas Gustav Ernesaksa palu, jne. jne. Eemale ei jäänud ka külalised Moskvast. Saatkonna 2. sekretär Kairi Leivo mängis eesti torupilli. Tema esinemisest sattus publik lausa vaimustusse. Konsul Sven Suursaar arvaas, et oli tervikuna väga liigutav ja hingeline kontsert. Kultuuriatašee Helene Tedre: „Poleks uskunud, et kohalikud lapsed võivad kaks tundi järjest minu emakeeles laulda ja mängida. Oleme korraldajaile tänulikud kutse eest.“
(Эстонская культура возрождается в Твери, Александр Харченко, e-Tver.Ru, 17.12)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

КОММЕРСАНТЪ- УКРАИНА
Фестиваль эстонского кино

Eesti filmide festival Kiievis. Väikese Eesti suhteliselt tagasihoidlik kinotööstus toodab mingil imemoel 4-5 täispikka mängufilmi aastas. Suurem osa neist toodetud koostöös välisriikidega, on populaarsed koduturul ning võidavad regulaarselt mitmesuguseid auhindu rahvusvahelistel festivalidel. Eestlased on tõepoolest viimastel aastatel õppinud tegema täiesti korralikke Euroopa tasemel filme, sidudes köitvad intriigid tugevate ja selgete sotsiaalsete sõnumitega.
(Фестиваль эстонского кино, Коммерсантъ- Украина, 18.12)
 

ПОЛIТ.UA
Столица без джаз-клуба и без факультета джаза в консерватории

Euroopa riigi – Ukraina – pealinnas Kiievis pole džässiklubi ega džässiosakonda kohalikus muusikaakadeemias. Ukraina tuntumaid džässipropageerijaid ja organisaatoreid Aleskei Kogan räägib enda saatusest ja Ukraina džässist. Kogan: Kord küsisin vanalt tuttavalt Anne Ermilt, kes korraldab Tallinnas festivali Jazzkaar, et palju tema festival ka maksma läheb. Tema ütles, et poole (väikese Eesti kohta üsna suurest) eelarvest annab Kultuuriministeerium. Ning siis, kui Anne on ministeeriumi osaluse festivali koduleheküljel üles riputanud, saadavad mitu tuntud brändi tavaliselt mõne tunni jooksul omad sponsorluspakkumised. Sest ettevõtjate jaoks on kultuuriministeeriumi osalemine – signaal. Näha oma logo ministeeriumi kõrval – see on Eesti rikkurite seas popp. Kui meiegi kord nii kaugele jõuaksime!
(Столица без джаз-клуба и без факультета джаза в консерватории, Владимир Каденко, Полiт.ua, 21.12)

MALTA AJAKIRJANDUS

DI-VE
Estonia next to adopt euro

Eestist saab järgmine riik, kus euro kasutusele võetakse. Euroopa Komisjoni raporti kohaselt toimub see 1. jaanuaril 2011. Iga Euroopa Liiduga ühinev riik on kohustatud euro kasutusele võtma ning 4 uut liikmesriiki – Sloveenia, Malta, Küpros ja Slovakkia – on seda juba teinud. Eesti oli esimene uutest liikmesriikidest, kes 2004. aasta detsembris oma euromüntide kujundust tutvustas ning tahtis euro juba 2007. aastal kasutusele võtta nagu Sloveenia. Seejärel lükkas Eesti liitumisaja 1. jaanuarile 2008 ning lõpuks veel 3 aastat hilisemaks. Euro kasutuselevõtu alguses toimub kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.
(Estonia next to adopt euro, DI-VE, 29.12)