Eesti välismeedias 17.-22. detsember 2009

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KREEKA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
JORDAANIA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

WASHINGTON POST
Georgia razes Soviet memorial, angering Russia

Gruusias lõhati Teise maailmasõja mälestusmärk, et teha ruumi uuele parlamendihoonele. See liigutus on leidnud teravat hukkamõistu Venemaa juhtkonna poolt, kes plaanib monumendi Moskvas esialgsel kujul taastada. Sündmusele järgnenud reaktsioonides viidatakse Eestis 2007. aasta kevadel aset leidnud rahutustele, mis algasid peale sõjamonumendi teisaldmist Tallinnas. Tookord vastas Venemaa mälestusmärgi teise kohta viimisele raevukate avaldustega. Venemaa ja Gruusia vahelised suhted ei näita paranemise märke.
(Georgia razes Soviet memorial, angering Russia, Margarita Antidze, Washington Post, 17.12)
 

COLORADO INDEPENDENT
Estonian energy firm wants to site windmills atop oil-shale ash fields

Viidates Baltic Course's varem ilmunud artiklile, kirjutab Colorado Independent, et Eesti Energia plaanib püstitada üle 300 tuulegeneraatori, mis oleks teatavaks kompensatsiooniks põlevkivi kaevandamisest tekkinud keskkonnaprobleemidele. Kuna Colorado osariik on kaalunud hakata põlevkivist energiat tootma, siis pakub teema neile huvi. Suurima ohuna nähakse võimalikke keskkonnakahjusid.
(Estonian energy firm wants to site windmills atop oil-shale ash fields, David O. Williams, Colorado Independent, 16.12)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE IRISH TIMES
Two killed as Georgia destroys Soviet-era memorial

Vähemalt kaks inimest hukkus, kui Gruusias lõhati betoonist ja pronksist valmistatud Teise maailmasõja mälestusmärk. Vihale on aetud Venemaa. Vene välisministeeriumi koostatud avalduses nimetatakse mälestusmärgi lammutamist riiklikuks vandalismiaktiks, mis solvab iga tsiviliseeritud inimese tundeid. Tüli meenutab vaidlust Venemaa ja Eesti vahel, kus 2007. aastal teisaldati sõjamonument. Tollal leidis Tallinnas reaktsioonina aset kohalike venelaste mäss, samuti sattusid paljud Eesti veebilehed küberrünnaku ohvriks. Rünnaku korraldamises on süüdistatud Venemaad.
(Two killed as Georgia destroys Soviet-era memorial, Daniel Mclaughlin, The Irish Times, 21.12)
 

STV.TV
Celtic lose out on Estonian winger Puri

Celticul ei õnnestunud meelitada eestlasest Sander Puri oma meeskonda – 21-aastane poolkaitsja võttis kiirelt vastu Kreeka klubi Larissa pakkumise ja sõlmis nendega viieaastase lepingu. Puri võitis tähelepanu oma särava mänguga Brasiilia vastu ning kutsuti nädalaks Celticusse testimisele. Puri leping oma eelmise klubiga, Levadiaga Tallinnas oli lõppenud, kuid Kuna Celticu vastus viibis, otsustas Puri siiski Vahemere-äärse klubi kasuks.
(Celtic lose out on Estonian winger Puri, STV.tv, 16.12)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Provokation

Nõukogude sõjamonumendi lõhkamine Gruusias oli ebavajalik traagiliste tagajärgedega provokatsioon. Juhtum erineb 2007. aasta kevadel toimunust, mil Tallinna kesklinnast teisaldati nõukogude sõjamonument, mis viis tõsise kriisini Eesti ja Venemaa vahel. Monumendi teisaldamisega reageeris Eesti valitsus sellele, et Kremli toetatud demonstrandid kogunesid pidevalt monumendi juurde ning nõudsid, et eestlased tõlgendaksid oma riigi brutaalset okupeerimist 1945. aastal „vabastamisena“. Monumenti ei lõhutud, vaid viidi sobivasse paika sõjaväekalmistul. Kutaisi mälestusmärk Gruusias oli pühendatud aga 300 000 grusiinile, kes hukkusid Teises ilmasõjas Nõukogude sõduritena. Selle lõhkamine näib lapsiku katsena ärritada Moskvat, kes sellised söödad tänulikult ära kasutab.
(Provokation, rve., FAZ, 21.12)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Georgien: Tote bei Sprengung von Sowjetdenkmal

Gruusias lõhati vaidlusalune nõukogude mälestusmärk, kaks inimest sai seejuures surma. Venemaa oli enne seda Gruusiale ette heitnud, et hävitada tahetakse Teises maailmasõjas hukkunutele püstitatud mälestusmärk ning kritiseeris kavatsust teravalt. Alles 2007. aasta kevadel protesteeris Venemaa teravalt nõukogude mälestusmärgi teisaldamise vastu NATO liikmesriigis Eestis. Toona pidasid vene demonstrandid Tallinnas politseiga tänavalahinguid ning Moskvas jälitasid Kremli toetajad Eesti saadikut.
(Georgien: Tote bei Sprengung von Sowjetdenkmal, APA, Die Presse, 20.12)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO

19. detsembri Le Figaro’s ilmus Kesk- ja Ida-Euroopa riike ja nende lähiajalugu tutvustava artiklisarja sissejuhatav lugu „Mon voyage dans la nouvelle Europe”. Ajakirjanik François Hauter kirjutab, kuidas Prantsusmaal veel 20 aastat peale Berliini müüri langemist Ida-Euroopa maid väga vähe tuntakse. Ida- ja Lääne-Euroopa riigid tajuvad lähiajalugu tänaseni erinevalt. Seda aspekti kavatsebki Hauter oma reportaažides kajastada.
(«Mon voyage dans la nouvelle Europe» François Hauter, Le Figaro, 19.12)

À Tallin, au pays du grand silence

21. detsembril ilmus sarja esimene artikkel, mis tutvustab Eestit. Hauter sõitis oma reisil läbi Eesti ja kirjeldab nähtud maastikke. Eesti on oravate, mitte jäneste maa - siin saab elada puude ladvus, oksalt oksale hüpates, kordagi maad puutumata, sedavõrd tihedad on siinsed metsad. Ümbrus on vaikne, siin-seal on näha lihtsaid puumaju, tuli aknas ja suitsujuga korstnast vaikusse tõusmas. Majad meenutavad oma tagasihoidlikkuses autorile Jaapanis nähtud hooneid. Valgust on vähe ka kõige päikselisemal talvepäeval. Inimesed on siin vaiksed, tuuled jäised ja vaatamata suurtele muutustele ühiskondlikus elus viimase kahekümne aasta jooksul, on okupatsiooniaja mälestused visad kaduma. Hauter kohtus Eestis Marju Lauristini, Jaan Kaplinski ja näitlejatar Ann’iga, püüdes nendega vesteldes Eesti lähiajalugu paremini mõista. Autori arvates on Eestis tunda kommunismiaegset ängi, mis valdab inimesi, kui nendega minevikust rääkida. Ajakirjanikku šokeerib, et antiigipoodidest saab nõukogudeaegsete esemete kõrval osta ka natsisümboolikaga esemeid. Siin ei šokeeri see aga kedagi. Hauter ei suuda seda mõista. Selguse saamiseks sõidab ta järgmiseks Riiga.
(À Tallin, au pays du grand silence, François Hauter, Le Figaro, 21.12)
 

VIAMICHELIN
Jouluturg romantique à Tallinn

ViaMichelin tutvustab Tallinna kui suurepärast reisisihtkohta pühade ajal. End soojalt sisse mässida ja jalutada Tallinna vanalinna libedatel, külmunud tänavatel - see on igal juhul romantilisem, kui veeta talvepuhkus Bahamal! Raeplatsil on uhke kuuse ümber avatud intiimne jõuluturg. Tuledes säravate kioskite ümber levib mõnus glögihõng. Jõulude tähistamise komme ulatub siin aastasse 1441, mil platsile püstitati esmakordselt kuusepuu. Kauplemisel hoiab silma peal punakuueline jõulumees, keda saadavad kaks kaunist päkapikku. Erinevalt enamikust Lääne-Euroopa jõuluturgudest on Põhjala riikides õnnestunud säilitada õige atmosfäär ja autentsus. Kuna talvel satub turiste Eestisse vähe, on turg suunatud peamiselt kohalikele, kes ostavad kingitusi ja naudivad pere või sõprade seltsis traditsioonilisi pühaderoogi. Külalised kaugemalt on mõistagi samuti teretulnud. Õigupoolest ongi just talvine aeg ideaalne siinse ilu avastamiseks. Nautige rikkalikult kaunistatud ja valgustatud Tallinna ning vanalinnas asuvaid toredaid restorane!
(Jouluturg romantique à Tallinn, Pierre-Brice Lebrun, ViaMichelin, 15.12)
 

LA VOIX DU NORD
Des voix dans le choeur avec l'ensemble Adventi

Sainte-Marie-Madeleine'i kirikus toimus advendikontsert, kus esitati muuhulgas Eesti pulma- ja hällilaule. Kirik oli rahvast tulvil, muusikute suurepärane hääl ja kiriku võrratu akustika tegid konsterdist meeldejääva elamuse.
(Des voix dans le choeur avec l'ensemble Adventi, La Voix du Nord, 18.12)
 

OUEST FRANCE
Forte affluence au marché de Noël européen

Maakonnaleht Ouest France kajastas Caeni eeslinnas Cormelles-le-Royal’is toimunud jõululaata. Külastajail oli võimalus tutvuda erinevate riikide infotelkidega, kus jagati materjale ning tutvustati rahvuslikke jõulukombeid. 12. detsembril esindas Eestit Caen’is elav eestlanna Nele Tamm, kes laadal saatkonnast saadetud infomaterjale jagas ning Eesti jõulukombeid tutvustas.
(Forte affluence au marché de Noël européen, Ouest-France, 15.12)

 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Naton säihke himmenee Baltiassa

Oktoobris sõitis Helsingi Läänesadamasse USA sõjalaev USS Cole. Helsingist jätkus laeva teekond Tallinnasse. Ameerika mereväelaste sõnul käidi Soomes hankimas teadmisi Läänemere piirkonna eripärade kohta. Selgitus seegi. Tallinnas tõlgendati laeva visiiti olulise märgina liitlassuhetest USAga. Baltimaad on nurisenud, et NATO ei suuda pakkuda Venemaa tarvis piisavalt konkreetseid julgeolekugarantiisid. Selliste detailsete kaitsekohustuste vastu on olnud NATO suured Euroopa liikmesmaad Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Nad ei taha ärritada Venemaad, kellega koos Saksamaa ehitab gaasitoru ning Prantsusmaa on sõlmimas ajaloolist sõjalaevatehingut. Vastukaaluks on Baltimaad püüdnud üha aktiivsemalt USA abi otsida. Nädal tagasi Lätis kohtunud Balti riikide kaitseministrid kuulutasid võidu oma toetust USA plaanile tõsta vägede arvu Afganistanis. Sama hingetõmbega rõhutasid ministrid, et julgeolekukoostöö USAga tiheneb. See tähendaks esimesi ühiseid sõjalisi õppuseid Baltikumi pinnal. Mainiti ka NATOt – kõrvallauses.
(Naton säihke himmenee Baltiassa, Kaius Niemi, HS, 21.12)

Sofi Oksanen valittiin vuoden ihmiseksi Virossa

Eesti päevaleht Postimees valis Sofi Oksaneni aasta inimeseks. Valik oli üksmeelne. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on Sofi Oksanen üdini positiivne inimene. Oksaneni romaani „Puhastus“ populaarsus Soomes on eestlastele näidanud, et ka väljaspool Eestit võib mõista eestlaste rasket ajalugu. „Sofi Oksanen on Eesti mitteametlik kultuurisaadik,“ ütleb Kopli. Kirjaniku kohtumised lugejatega Eesti eri paigus on olnud edukad. „Romaan on mõjutanud ka ärisuhteid,“ ütleb EASi Helsingi esinduse juht Valdar Liive. Eesti kriitikutele on mitmeid auhindu saanud „Puhastus“ valmistanud peamurdmist. Oksanenist on ilmunud rohkelt persoonilugusid, kuid romaaniarvustusi on tulnud oodata kaua. Arvustused pole olnud ka täielikult positiivsed, nagu võiks oodata Oksaneni populaarsuse põhjal. Eesti lugejad on Oksaneni igal juhul omaks võtnud.
(Sofi Oksanen valittiin vuoden ihmiseksi Virossa, Kaja Kunnas, HS, 18.12)

Hintakilpailu panee Itämeren laivanvarustamot koville ensi vuonnakin

Läänemere ristluslaevadel on reisijaid ka majandussurutise ajal, kuid laevafirmade kattevarad on proovile pandud. Selle põhjuseks on hinnakonkurents, mida teravdab lisaks madalkonjunktuurile ka liigne pakkumine. Viking Line on oma põhikonkurendist Tallinkist maksejõulisem. Tallink on kasvanud, ostes ettevõtteid ning võttes suuri laene. Tundub, et Läänemere laevareisid on majandussurutise ajal populaarne meelelahutus. 2008. aasta novembrist 2009. aasta oktoobrini sõitis Läänemere reisilaevadel 380 000 reisijat rohkem kui aasta tagasi. Raha jääb ettevõtetele aga siiski vähem. Lisaks piletite hinnalangusele kulutavad inimesed laevadel varasemast vähem raha. Läänemere kaks suurlaevafirmat on järginud erinevaid strateegiaid. Tallink on investeerinud uutesse laevadesse, Viking Line’i laevastik on väiksem.
(Hintakilpailu panee Itämeren laivanvarustamot koville ensi vuonnakin, Olavi Koistinen, HS, 18.12)

TURUN SANOMAT
Velkariskien hallinta petti

Oma majandust eurokõlbulikuks sättival Eestil on probleem. Riigi majanduse lipulaev Tallink seilab suures võlalastis, millest võib päästa vaid pankade halastus. Tallinki lugu on kui taasiseseisvunud Eesti majandusajalugu. Samal ajal kui Eesti 2004. aastal ELiga liitus, algas laevafirma hirmuäratav ekspansioon. Firma uuendas oma laevastikku ning ostis laenu abil endast suurema laevaettevõtte Silja Line’i ning Saksamaa liinidel opereeriva Superfasti. Tallink oli uute laevade ja madalamate kuludega kahmanud turuosa oma mõlemalt konkurendilt, Silja Line’ilt ja Viking Line’ilt. Ultraliberaalsest majanduspoliitikast hoogu saanud Eesti majandus kasvas mühinal, elatustase tõusis ning jõukus lisandus. Kasv põhines aga võõral kapitalil, mille petlikkus ilmnes siis, kui Baltimaid tabas finantskriis. Laenul põhineva kasvu petlikkust sai tunda ka Tallink. Viimase majandusaasta kahjumiga lõpetanud ettevõte ei suuda maksta tohutute laenude osamakseid. Tallinki raskused kulmineeruvad hetkel, mil Eesti usub, et kõige hullem majanduses on möödas ning et majanduskriisist väljatulek edeneb jõudsalt. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et riik läheb eurole üle juba 2011. aasta alguses. Tallinki raske olukord on eestlastele nii majanduslikult kui psühholoogiliselt kõva tagasilöök.
(Velkariskien hallinta petti, Juhtkiri, TS, 17.12)
 

KALEVA
8 000 euron lupaus

Intervjuu Kadri Joametsaga, kes sai Lapi lääni 8000 euro suuruse kultuuripreemia. Tartust pärit Joamets juhatab Rovaniemis nii mees- kui segakoori. Joametsa sõnul erineb soome koorilaul eesti omast. Soomes on koorilaul pigem hobi, Eestis on see elustiil, proovi tehakse mitu korda nädalas, on palju väljasõite ja proove nädalalõppudel. Küll on alati puudus meestest. „Suvel laulupeol tundus, et Eestis pole lauljatest puudus, kui 20 000 esinejale mõeldud laval laulis külg külje kõrval 25 000 koorilauljat,“ ütleb Joamets. Kuigi Soomes on palju eesti muusikuid, ei pea nad Joametsa sõnul ühendust. „Eestlased on ses mõttes kummaline rahvas, et me ei taha üksteisega välismaal tegemist teha.“
(8 000 euron lupaus, Henrik Ahola, Kaleva, 20.12)

AAMULEHTI
Virossa ruotsiksi

Dokumentaalfilmi tutvustus. Eesti läänerannikul asub Noarootsi vald. Ning tõesti, tegemist ongi rootslusega. Piirkonna rootsi asustusel on pikad ja ajaloolised traditsioonid. Iseseisvas Eestis on neid elus hoitud. Noarootsi koolis on rootsi keelt õpetatud nüüd 20 aastat, kümme aastat tagasi sai rootsi keelest valla teine keel. Pole siis ime, et Soome rootslane Mikael Söderholm end seal hästi tunneb. Kõige huvitavam on filmis vallavanema Ülo Kalmu roll. Ladusas rootsi keeles räägib ta vallast, kus tegutseb edukalt Baltikumi suurim tuulepark.
(Virossa ruotsiksi, Tuija Heikkilä, Aamulehti, 17.12)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

МОСКОВСКИЙ КОМСОМОЛЕЦ
Куда ж ты завел нас, Cусанин-герой?

Meie endine sotslaagri naaber Poola on muutunud meie üheks suurimaks geopoliitiliseks konkurendiks. Gruusia, Ukraina, gaasijuhtmed, ajaloo tõlgendamine… Miks kaks slaavi õde ei suuda leida ühist keelt? Usutlus Poola suursaadikuga Moskvas.
Rääkides poolakate russofoobiast, tahaks loota, et üha vähem venelasi vastaks küsimusele „kas te olete Poolas käinud?“ – „Jah, läbisõidul.“ Foobiatest saab pigem rääkida maailma kõige suuremas riigis valitseva meelolu puhul, et kõik teda „piiravad“, s.o sissepiiratud kindluse kompleks. Poolakate ajaloolist mälu aga ei saa nimetada „kompleksiks“. Kui vaadata, kuidas on poolakad viimastel aegadel leppinud sakslaste, leedulaste ja ukrainlastega, siis sellel taustal on suhtes Venemaaga veel palju ära teha. Kuid just see, kes mõõtmetelt suurem, peab leppimiseks rohkem tegema. Leedulaste puhul olime „raskekaallasteks“ meie, Venemaa puhul on see vastupidi.
Ajaloolise mälu seisukohast muutuvad poolakad aasta aastalt üha teadlikumaks ja tolerantsemaks. Nüüd me mõistame paremini leedulasi, ukrainlasi, tunnistame oma kunagist negatiivset suhtumist juutidesse. Oleks hea, kui Katõni veretöö oleks Venemaal rohkem kajastatud ning leiaks kirjeldamist ajalooõpikutes. MRPst juba räägitakse üsna palju.
Kahju on sellest, et Varssavist ja Moskvast pole saanud vennaslinnad. Põhjuseks see, et üks Varssavi väljakutest kannab Dudajevi nime.
Usutleja kommentaar: Sellise intervjuu võiks võtta ükskõik millise Euroopa saadikuga. Vahe on vaid selles, et Ida-Euroopa riigid raiuvad tõde ametlikul tasandil ega teeskle. Oleme pehmes poliitilises isolatsioonis. Et leppida oma naabritega, peame nendega suhtlema, vaidlema, hoidma sidet.
(Куда ж ты завел нас, Cусанин-герой?, Михаил Ростовский, Московский Комсомолец, 14.12)
 

ТРИБУНА
Интервью Н.Н.Успенского

Usutlus Venemaa suursaadikuga Eestis, Nikolai Uspenski: Eesti ja Venemaa välisministeeriumi kõrgemate ametnike ning kultuuriministrite kohtumine jaanuaris, samuti välisministrite kontaktid on kahe riigi suhteid elavdanud. Kuid paraku pole lootused täitunud, suhete restardist kahjuks rääkida ei saa. Eesti poole süül ei edene piirileppe küsimuse lahendamine. Ilma sellise olulise aluseta ei saa heanaaberlikest suhetest rääkida. Mõnede Eesti poliitikute poolt kostub ikka veel aeg-ajalt Venemaa suhtes ebasõbralikku retoorikat. Ning ka ametliku riigi juhtkonna seisukohad mitmetes rahvusvahelise kaaluga küsimustes erinevad suurel määral meie arvamusest. Samas on ka positiivset. Näiteks meie õiguskaitseorganid leppisid kokku narkokaubanduse ohjeldamise meetmetes, dünaamiliselt edenevad kultuuridevahelised kontaktid, viimasel ajal üha aktiivsemalt tegeldakse valitsustevaheliste lepetega (pansionid, sõjahaudade hooldamine, piiri läbilaskepunktid, Narva silla remont). Traditsiooniliselt püsivad ja mitmepalgelised on regioonide ja linnade vahelised kontaktid. Venemaa suursaatkond Tallinnas omakorda pöörab suurt tähelepanu siinsetele kaasmaalastele, eriti veteranidele ja natsikoonduslaagrite ohvritele. Saatkond toetab kaasmaalaste ümberasumise programmi tutvustavaid infoüritusi. Kaasmaalaskonna organisatsioonid on saanud toetust Venemaa jaoks oluliste tähtpäevade tähistamiseks. Toetame kultuuri ja haridusalaseid initsiatiive, samuti venekeelset kirjastustegevust.
Kahepoolsetes suhetes on probleeme pensionite küsimuses, mis on kaasa toonud ka kohtuasju. Seda hetkel lahendatakse, valmimisel on uus kaasajastatud lepe. Vene keele küsimuses Eestis eriti roosilisi väljavaateid pole. Uus keeleseaduse versioon avab senisest veelgi suuremad võimalused diskrimineerimiseks. Näiteks keelatakse riigiteenistujatel ja sotsiaaltöötajatel nii omavahel kui ka avalikkuse ees esinedes tarvitada muud keelt peale riigikeele. Probleemiks on vene lasteaedade ja koolide eestistamine. Massiteabevahendite hulk ei vasta vene rahvastiku osakaalule, näiteks ainsa üleriigilise kanali venekeelse telesaatena on säilinud vaid AK vene keeles. Kaks juhtivat venekeelset päevalehte on kadunud. Nii AK kui ka Postimees aga esindavad üksnes ametlikke seisukohti. Teisalt on Eesti valitsus aktiivsemalt hakanud jagama venekeelset infot internetis, Tallinn on hakanud ravimitele kleepima venekeelseid infosedeleid, vene noortele avanes võimalus astuda TLÜ Katariina kolledžisse. Integratsiooniprogramm üldiselt on suunatud eeskätt mitte-eestlaste eestistamisele. Vene keel tahetakse muuta tunnustamata rahvusvähemuse keelest lihtsalt võõrkeeleks. Lasteaedades alustatakse eesti keele õpetamist juba kolmeaastaselt. Ühesõnaga, juba maast madalast sisendkadakase kasvavale sugupõlvele eesti identiteeti, sunnitakse kaugenema Venemaast ja tema kultuurist. Praeguses kriisiolukorras kannatavad venelased eestlastest rohkem, sõltumata kodakondsusest, sest majanduslikele probleemidele lisanduvad etnilised.
(Интервью Н.Н.Успенского, Трибуна, 18.12)
 

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
Еще раз о синих паспортах, Шенгенских визах и о проектах

Sinistest passidest, Schengeni viisadest ja piiriülesest koostööst. Kahe passi omamise probleem Pihkva oblasti ametnikel ei kaota aktuaalsust. Petseri rajooni administratsiooni juht Fjodor Kohanov aga ütleb, et Petseri rajooni administratsioonil pole kavas seadusandlikult reguleerida siniste passide probleemi. See küsimus ei ole meie jaoks põletav. Piiriüleses koostöös osalevad Venemaa kodanikud saavad Schengeni viisad tasuta. Eesti viisa saamine on üldse muutunud väga lihtsaks. Mitme eluvaldkonna projektide hulgas on eriti olulised väikese ja keskmise ettevõtlusega seotud rahvusvahelised projektid, milles meie inimesed peaksid aktiivselt osalema. Täna pole aeg magada ja oodata taevamannat, vaid tegutseda.
(Еще раз о синих паспортах, Шенгенских визах и о проектах. Псковская Лента Новостей, 14.12)
 

ПСКОВСКАЯ ПРАВДА
Андрей Турчак высказал предложения по развитию приграничного сотрудничества

Pihkva oblasti kuberner Andrei Turtšak esitas 15. detsembril Vene välisministeeriumi juures toimunud regioonide juhtide kohtumisel ettepanekud edasiseks piiriüleseks koostööks. Pihkva oblast on koostanud mitmeid Euroopa partnerlusprogrammiga seotud projekte, mis vajavad kooskõlastamist regionaalarengu ja välisministeeriumiga. Turtšak tegi ettepaneku luua alaline üleriigiline komitee, mis kooskõlastaks Vene regioonide osalemist Euroopa programmides ning jälgiks konkreetsete programmide realiseerumist. Teise ettepanekuna pakkus Turtšak regioonide ja naaberriikide kahepoolsete koostöölepete ühtseid kooskõlastamismehhanisme. Näiteks võiks Vene välisministeeriumil olla vastavates regioonides esindus, mille kaudu suhteid ja leppeid sõlmitakse, n-ö põhimõttel „üks aken“. See oleks efektiivsem ning lühendaks tunduvalt lepete sõlmimise tähtaegu. Praegu aga on, näiteks, Pihkva oblast sunnitud kooskõlastama oma välisleppeid iga vene ametkonnaga individuaalselt.
(Андрей Турчак высказал предложения по развитию приграничного сотрудничества, Псковская правда, 15.12)
 

РАДИО СВОБОДА
Россия глазами русских и иностранцев

Dokumentaalfilmide festivali „Artdokfest“ osalejate ümarlaud. Teiste seas võtab vestlusringist osa filmi „Aljoša“ autor Meelis Muhu. Festivali põhiteema on – Venemaa vene režissööride ning välismaalaste pilgu läbi. Muhu: minu film pole ainus, tean vähemalt viite eri riikide režissööride tehtud filmi pronkssõduri teemal. Filmimist alustades 2003. aastal ma ei oodanud, et sündmused arenevad nõnda. Kodanikuna on mul kahju, et kõik nii läks, kuid režissöörina – see oli unikaalne võimalus. Filmis on aprillimässust palju uusi, arhiivist saadud seninägemata kaadreid. Enamasti on kaadris venelased, sest eestlastelt ei õnnestunud vahetuid ja siiraid reaktsioone saada. Oldi väga jäigad.
Hinnang kõrvalt: see justkui publitsistlik film on tegelikult võimas eepos lihtsatest inimestest.
Muhu: Eesti unustas iseseisvudes venelased. Kuid pärast seda kui liitusime ELi ja NATOga, järsku märkasime neid. Ja küsisime endilt: Kes need veel on? Kuidas nad siia sattusid? Mida nad tahavad? Nüüd on huvitav jälgida neidsamu inimesi, seda kuidas nad olukorraga harjuvad.
(Россия глазами русских и иностранцев, Елена Фанайлова, Радио Свобода, 12.12)
 

ВЕЧЕРНЯЯ МОСКВА
В день рождения Андрея Макаревича

Laulja Andrei Makarevitši sünnipäeval tähistas tema ansambel Mašina Vremeni staadionkontserdiga oma 40. tegevusaastat. Esimesed konkursivõidud tulid ansamblile Tallinnas 1976. aastal. Aasta hiljem taas sealsamas. Tõeline üleriiklik kuulsus aga saabus osalemisega ühes muusikalis, mis oli ainsaks võimaluseks lavale pääseda. Ametlikku luba Moskvas esineda ansamblil polnud. Esimeseks ametlikuks agentuuri Roskontsert korraldatud esinemiseks sai osalemine (NSV Liidu esimesel) rokifestivalil Thbilisi-1980, kus kahasse Gunnar Grapsi Magnetic Bandiga saadi Grand Prix.
(В день рождения Андрея Макаревича, Дмитрий Шавырин, Вечерняя Москва, 15.12)
 

E-TVER.RU
Эстонская культура возрождается в Твери

Eesti uuemad ja rahvalaulud kõlasid Tveri Ohvitseridemajas. Siin toimus laste muusikapidu „Kohtumine Eestiga“. Kolmandat aastat järjest korraldab seda kohalik ühing „Eesti kogukond“. Üle 150 andeka noore võttis osa viimasest üritusest. Moskvast saabusid külalised Eesti saatkonnast. Üle kogu Tveri krai tuntud pereansambli „Õunake“. Tveri linnavolikogu on aidanud eesti kogukonnale muretseda nii eesti rahvarõivad kui ka rahvapillid. Projekti „Tutvus Eestiga“ on kaasatud peale laste ka lapsevanemad, loetakse kirjandust Eesti kohta, õmmeldakse kostüüme, valmistutakse tähtpäevadeks. Tugeva Eesti-suunitlusega on kohalik muusikakool, sest eestlased on Tveri mail alati oma musikaalsusega silma paistnud. Tänavusel kontserdil esines ka puhkpilliorkester „Brass renessanss“, esitades „Viljandi valssi“ jm tuntud lugusid. Kohaliku muusikakeskkooli keelpillikvartett „Vita“ esitas Gustav Ernesaksa palu, jne. jne. Eemale ei jäänud ka külalised Moskvast. Saatkonna 2. sekretär Kairi Leivo mängis eesti torupilli. Tema esinemisest sattus publik lausa vaimustusse. Konsul Sven Suursaar arvas, et oli tervikuna väga liigutav ja hingeline kontsert. Kultuuriatašee Helene Tedre: „Poleks uskunud, et kohalikud lapsed võivad kaks tundi järjest minu emakeeles laulda ja mängida. Oleme korraldajaile tänulikud kutse eest.“
(Эстонская культура возрождается в Твери, Александр Харченко, e-Tver.Ru, 17.12)

KREEKA AJAKIRJANDUS

TAKSIDIA
To the fabulous Estonia for the European championships figure skating

Iluuisutamine on ilusaim võimalik vaatemäng! See on harmoonia, graatsia ja liigutuste täpsus. Järgmised Euroopa Iluuisutamise Meistrivõistlused toimuvad 19.-24. jaanuarini 2010 Tallinnas. Võistlused annavad hea võimaluse selle kauge maaga lähemat tutvust teha. Enne 1991. aastat riiki külastanutele löödi passi tempel USSR, sest riik kuulus Teise maailmasõja lõpust alates Nõukogude Liitu. Ajaloo vältel on Eestit vallutanud mitmed võõrriigid, teiste seas Taani, Rootsi, Saksamaa. 1988. aastal algas vaimueliidi juhtimisel laulev revolutsioon, mis tõi lõpuks tagasi ka kauaigatsetud iseseisvuse. Sest ajast alates ei ole siin päevagi niisama raisatud, iga sammuga jõutakse lähemale Euroopa standarditele. Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Munakivitänavatel jalutades saab suurepärase ettekujutuse õitsvatest aegadest, mil Tallinn oli tähtsaks Läänemere sadamalinnaks ja kuulus Hansaliitu. Väiksed õdusad kohvikud kaminatule ja küünaldega meelitavad külalisi. Kohalikest napsudest võib proovida kuulsat Saku õlut ja viina Viru Valge, mida eksporditakse isegi Venemaale. Raeplatsil kõrgub uhkelt gooti stiilis Raekoda, mis on tegutsenud alates 1422. aastast. See on 70 aastat varem, kui Kolumbus avastas Ameerika! Alusta uut aastat kaunite elamustega nii uisuhallis kui väljaspool seda.
(To the fabulous Estonia for the European championships figure skating, Danos Daniilides, Kreeka turismiajakiri Taksidia, 8.11)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY'S ZAMAN
Estonian foreign minister to visit Turkey

Eesti välisminister Urmas Paet sõidab Türki ametlikule visiidile, et arutada Türgi ametnikega Eesti ja Türgi kahepoolseid suhteid ning Türgi astumist Euroopa Liitu. Kaks välisministrit peaksid rääkima nii Türgi liitumisprotsessist, NATO-ELi koostööst, Küprose-probleemist, globaalsetest ja regionaalsetest teemadest. Eesti välisministri eelmine visiit Türki toimus aprillis, kui ta osales ühtse viisakeskuse avamisel.
(Estonian foreign minister to visit Turkey, Today's Zaman, 18.12)
 

TURKISH PRESS
EU Is A Strategic Target For Turkey, Davutoglu

Ühisel pressikonverentsil Eesti välisministri Urmas Paetiga ütles Türgi välisminister Ahmet Davutoglu, et EL on Türgi strateegiline eesmärk. Davutoglu sõnul on Eesti üks neist riikidest, kes Türgi liitumisprotsessi tõsiselt toetab. Ta hindas Türgi ja Eesti majandussuhteid positiivselt, märkides, et 500 miljoni dollari suurune kaubanduskäive hakkab järkjärgult kasvama. Türgi välisminister rõhutas ka õhutranspordi tähtsust majandussuhete ja turismi arendamisel. Davutoglu kiitis kahe riigi kultuurisuhteid, mainides, et kahes Eesti ülikoolis on türgi keele osakond. Istanbul on Euroopa kultuuripealinn 2010 ning Tallinn 2011 ning riigid otsustasid sellealast koostööd ka jätkata. Välisminister Paeti sõnul on Eesti kaitsealane koostöö NATO raames Türgiga sujunud hästi. Türgi oli esimene NATO liige Vahemere regioonist, kes panustas Eesti õhuturbesse.
(EU Is A Strategic Target For Turkey, Davutoglu, Turkish Press, 18.12)
 

WORLD BULLETIN
Turkey thanks Estonia over support to chapter opening

Eesti välisminister Urmas Paet kohtus Ankaras Türgi eurointegratsiooni ministri ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Egemen Bagisega. Bagis tänas Paeti Eesti sõpruse ning toetuse eest Türgi liitumisläbirääkimistel ELiga ja keskkonnapeatüki avamisel liitumiskõnelustel. Paeti sõnul on Eestil ja Türgil ühised huvid ja energia on ELi julgeoleku seisukohalt oluline teema.
(Turkey thanks Estonia over support to chapter opening, World Bulletin, 19.12)
 

JORDAANIA AJAKIRJANDUS

THE JORDAN TIMES
Gov’t reaches agreement with Estonian company

Jordaania valitsus sõlmis Eesti Energiaga lepingu riigi esimese suuremõõtmelise põlevkivimaardla avamiseks. Selle projekti maksumus küünib 6 miljardi dollarini ning haarab enda alla 30-ruutkilomeetrise ala Al Attarat'is. Tööstus peaks täismahus tootlikkuseni jõudma 8-10 aasta jooksul ning potentsiaalne toodang on 36 000 barrelit õli päevas. Eesti Energia viis eelnevalt läbi kaheaastase uuringu, mis näitab, et üks kuningriigi 24 põlevkivirikkast kohast võiks toota üle 30 000 barreli päevas.
(Gov’t reaches agreement with Estonian company, Taylor Luck, The Jordan Times, 20.12)
 

INDIA AJAKIRJANDUS

MEDINDIA.NET
Anti-Crisis Christmas Cheer In Estonia

Eestlased, kes on sattunud ühte Euroopa sügavamasse majanduskriisi, vajavad midagi rõõmustavat ning kogunevad kriisivastaseks turgutuseks Tallinna jõuluturule, mis on magnet nii kohalikele kui turistidele. Jõuluturg asub Tallinna maalilises vanalinnas ning pakub müügiks selle Balti riigi väga populaarseid käsitöökaupu. Jõuluturg, mis on paljudes Euroopa pealinnades traditsiooniks, on Tallinnas eriti elav ja meelitab ligi 150 000 kuni 200 000 inimest igal aastal. Nii soomlased, rootslased kui venelased on Tallinna jõuluturu suured fännid ja kogunevad sellesse muinasjutupaika soodsaid oste tegema. Raekojaplats, kus jõuluturg toimub, on olnud kaubanduskeskus juba sajandeid. Samuti on see koht, kus 1441. aastal pandi teadaolevalt üles esimene jõulukuusk. Talvetraditsiooni kohaselt tantsisid selle ümber vallalised kaupmehed ja naised ning hiljem süüdati kuusk põlema. Hoolimata rasketest aegadest on müüjad taas püsti pannud väiksed jõulukioskid, mis jäävad sinna üheks kuuks ja üheks nädalaks kuni 7. jaanuarini, mil venelased õigeusu jõule tähistavad.
(Anti-Crisis Christmas Cheer In Estonia, Medindia.net, 21.12)