KOREA ÄRIKESKKOND
Korea investeerimiskliima
Pärast 1997.-98.a Aasia finantskriisi tegi Korea oma finants- ja kapitaliturgude reformimisel kiireid edusamme. Valitsus tegutses konkurentsi suurendamise nimel ja jõustas meetmeid, mis tegid väliskapitali sissevoolu lihtsamaks, s.h. võimaldas mittekorealastel osta kinnisvara. Pärast kriisi müüs valitsus oma osaluse mitmetes suurtes ja kõrge reputatsiooniga firmades välismaalastele ja paljud ametnikud ning suur osa korea rahvast hakkas nägema välisinvesteeringuid positiivses võtmes, mis on vajalikud Korea majandusele. Poliitika muutuse eesmärgiks oli kummutada kauakehtinud arusaam, et Korea on välisraha jaoks väga raske keskkond. 2004. a jooksul kahekordistus välisraha sissevool, pool sellest läks piirülestele liitumistele ja ülesostmistele.
Korea tunnustab täielikult eraomandit ja omab eeskujulikku seadusraamistikku firmade loomiseks ja tegutsemiseks. Eraomanduses olevad äriüksused võivad vabalt omandada ja võõrandada varasid; erandiks on vaid Ausa kaubanduse seaduses sätestatud klauslid firmadevahelise aktsiate ristomandamise vältimiseks, mis võiks viia konkurentsi nõrgenemiseni antud sektoris. Korea seadused võimaldavad ka mitteresideerivatel välismaalastel omandada ja võõrandada maad võrdsetel alustel korealastega. Varade sundvõõrandamise vallas järgib Korea rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtteid. Vara võidakse sundvõõrandada vaid avalikes huvides ja mittediskrimineerival moel, hüvitist makstakse vastavalt turu hinnale. Välismaiste ettevõtete praktika näitab, et Korea peab nendest põhimõtetest kinni.
Rahandus- ja Majandusministeeriumi kompetentsi kuuluvad maksu- ja teised soodustused, mis soodustavad moodsa tehnoloogia ja kõrgtehnoloogiliste teenuste tulekut Koreasse. Välisinvesteeringute tuleku soodustamiseks on valitsus loonud kolme sorti eritsoone: välismajandus-,, välisinvesteeringute ja vabakaubandustsoonid. Esimesed (Söul, Pusan ja Gwangyang) pakuvad välisinvestoritele moodsat ärikeskkonda ja maksusoodustusi; teised pakuvad lisaks teenustele soodushindadega maad tootmisettevõtetele; kolmandates ei ole vaja taotleda tavapäraseid lubasid impordiks ega ekspordiks ning ei pea tasuma tollimaksu.
Valitsus on algatanud mitmeid programme, mille eesmärgiks on viia tehnoloogia G-7 riikidega samale tasemele. Keskendudes info-, nano- ja biotehnoloogiale ning uutele materjalidele, on valitsus algatanud arendusprogramme paarikümnes valdkonnas kogumaksumusega 3,5 mld USD.
Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele selle sajandi esimese kümnendi jooksul, on vana süsteem visa kaduma. Välisinvesteeringute sissevoolu pidurdab firmade juhtimise suhteliselt vähene läbipaistvus ning ikka ja jälle esilekerkivad vaidlused, s.h. kõrgeimate poliitikakujundajate seas, et kui palju väliskapitali Koreale ikkagi hea on. Endiselt on probleemiks eelisseisundis olevate suurte konglomeraatide chaebol’ide võim Koreas, mis takistab õiglast konkurentsi. Korea reformipoliitika eesmärgiks on muuta ettevõtete, s.h. chaebol’ide tegevus läbipaistvamaks ja panna nende juhtkonda rohkem vastutama aktsionäride ees. See poliitika on andnud ka tulemusi: osad chaebol’id on hakanud müüma oma tütarettevõtteid.
Firma loomine
Esmalt tuleks teha ära korralik kodutöö: esitada endale küsimusi, et miks just Korea, mis on Korea eelised ja puudused, milline võiks olla investeeringute tulusus, millised kulud kaasnevad, millised on raskused ja kas ollakse valmis neid raskusi ületama. Optimaalne investeeringu suurus sõltub valdkonnast ja Korea seadustest.
Tuleb arvestada, et mitte kõik sektorid ei ole avatud välisinvesteeringuteks, olemas on avatud, tingimuslikult avatud, osaliselt avatud ja suletud sektorid. Tingimuslikult ja osaliselt avatud sektorite puhul on vajalikud täiendavad nõusolekud ja see võib kauem aega võtta. Kuna Korea võimud teevad nendesse nimekirjadesse pidevalt muudatusi, tuleks ettevalmistusperioodil ühendust võtta Invest Korea’ga, mis on valitsuse toel tegutseva sihtasutuse, Kaubandus- ja Investeeringute Edendamise Agentuuri (Korea Trade-Investment Promotion Agency – KOTRA) üks haru. Invest Korea kasutab KOTRA, vastavate ministeeriumide ja ametiasutuste ning eraettevõtete töötajaid, et pakkuda välisinvestoritele kõikehõlmavat teenust.
Invest Korea aitab investorit järgmistes valdkondades: 1. Toetus bürokraatlike protseduuride läbiviimiseks; 2. Konsultatsioon ükskõik millisel kujul investeerimisel, s.h. firmadega liitumisel või ülesostmisel, ühisettevõtete asutamisel, kinnisvara, s.h, maa soetamisel. Samuti on võimalik saada konsultatsiooni äri planeerimisel, loomisel ja edasiarendamisel.
Koreas on ka olemas Investeeringute Ombudsmani Büroo, mille ülesandeks on ära kuulata investorite kaebused ja aidata neile lahendusi leida, rohkem infot veebilehel: http://www.i-ombudsman.or.kr/
Olles otsustanud investeerida, tuleb esitada teatisdokumendid, mis kuuluvad Kaubandus-, Tööstus ja Energeetikaministeeriumi pädevusse, kuid on delegeeritud juhtivatele pankadele ja Invest Koraea’le. Seejärel tuleb läbi Tolliameti üle kanda investeeritav summa ning leida sobiv äripind. Vastavalt firma tulevasele asukohale tuleb registreerida firma kohalikus kohturegistris ja kohaliku omavalitsuse maksubüroos. Kohalikud maksuametnikud tegelevad peale maksuauditi läbiviimise investorite soovil ka uue maksuinformatsiooni tutvustamise ja nõustamisega. Kuna Korea maksuseaduste keerukus ja keelebarjäär teevad maksusüsteemist arusaamise raskeks, soovitatakse kasutada kohalike firmade raamatupidamisteenust.
Maksud
Ettevõtte tulumaks jääb vahemikku 13-25%. Lisaks tuleb firmadel maksta residendiks olemise eest lisalõivu 10% ulatuses maksukohustustest. Üksikisiku tulumaks jääb 8 ja 35% vahemikku, sellele lisandub 10% maksukohustustest. Käibemaksumäär on 10%.
Korea maksusüsteem on küllaltki keeruline, mis nõuab pikemat süvenemist. Maksud jagunevad riiklikeks (11 erinevat liiki maksu, millest 10 kogub Korea Riiklik Maksuamet, lisaks Tolliameti poolt kogutav tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (16 erinevat maksuliiki, millest seitset kogutakse provintsi ja üheksat maakonna-linna tasemel).
Põhjalikuma ülevaate Korea maksusüsteemist saab veebilehelt http://www.investkorea.org/ → Doing Business → Taxation→ ning siis kas Tax Law (ülevaade maksusüsteemist), National Taxes (riiklikud maksud) või Local Taxes (kohalikud maksud).
Tööjõud
Väga hea haridussüsteemi taustal pakub Korea kõrge tööeetikaga, professionaalset ja efektiivset tööjõudu. Ometi on Koreas probleemideks ebastabiilsed suhted töövõtjate ja tööandjate vahel ning aegunud tööseadusandlus. Koreas on tööaja kadu streikide tõttu kõrgem kui teistes OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) riikides. Kuigi ametiühingutesse kuulub vaid 1/8 Korea tööjõust, on varem autoritaarse valitsuse poolt allasurutud töötajad seda varmamad palgakõrgendust ja muid soosustusi välja nõudma.
Korea aegunud seadused teevad töötajate vallandamise ja seega ka uute värbamise raskeks. Koreas jaguneb tööjõud kahte kategooriasse: esiteks alalised töötajad, kes naudivad paremat kindlustatust töötuse vastu ja regulaarset palgatõusu; ning teiseks lepingulised, ajutised töötajad, kelle palk väljendab paremini pakkumise ja nõudmise vahekorda. Viimased moodustavad ligi poole tööjõust, ametiühingud hindavad nende osakaaluks lausa 60%-le. Paraku ei ole ka lepingulised töötajad hea lahendus tööturu paindlikumaks muutmisel, kui lepingut pikendatakse teist korda, siis muutuvad ajutised töötajad alalisteks töötajateks. Nii väldivad tööandjad lepingu teistkordset pikendamist, mis omakorda takistab piisavate kulutuste tegemist tööjõu arendamiseks ning kogenud töötajaskonna väljakujunemist.
Töövõtu teemat komplitseerib ka pensionite mobiilsuse puudumine erasektori puhul. Kui riigiametnikel ja õpetajatel pensionikindlustuse hüved töökohta vahetades säilivad, siis erasektori töötajate puhul ei ole see nii selgelt määratletud. Samuti ei ole töötukindlustushüved tagatud kõigile töötajatele.
Korea tööjõu suuruseks hinnati 2008. a 24,35 mln inimest; kellest 7,2% oli hõivatud põllumajanduses, 25,1% tööstuses ja 67,7% teeninduses; töötusemäär oli 3,3%.
Miinimumpalga määrab iga-aastaselt kindlaks Tööministeerium, 2008. a oli see 3770 woni tunnis, so. 30160 woni päevas kaheksatunnise tööaja juures. Mingi ettekujutuse keskmistest palkadest sektorite ja ametiastmete kaupa saab järgmisel veebilehel www.investkorea.org Doing Business→ Labor → Labor Cost äratoodud tabelist. Samuti võib alajaotuse Labor alt leida infot töösuhetega seotud seadusandluse kohta.
Intellektuaalse omandi kaitse
Vaatamata Korea ametivõimude pingutustele Intellektuaalse omandi kaitse (edaspidi IPR) kaubandusega seotud aspektide (Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights – TRIPS) lepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite elluviimisel, tuleb Koreas siiski ette vajakajäämisi IPR-i kaitse, s.h. olemasolevate seaduste jõustamise osas. Et Koreas oma intellektuaalse omandi kaitsmisel edukalt tegutseda, peab silmas pidama kahte momenti: esiteks tundma antud valdkonna hetkeolukorda ja seadusandlikku baasi, teiseks mõistma, kuidas õigesti registreerida oma intellektuaalset omandit.
Kaks olulist seadust, mille tundmine aitab lihtsustada intellektuaalse omandi kaitset, on Kaubamärgiseadus ja Ebaõiglase konkurentsi vältimise ja kaubandussaladuste kaitse seadus.
Käesoleva sajandi esimestel aastatel tekitasid Koreas internetist allalaaditud muusika ja filmid Korea, USA ja Euroopa firmadele kahju kümnete miljonite kroonide ulatuses. Olukord on paranemas, kuna Korea võimud teevad selle nimel suuri pingutusi: näiteks 2003. a juulist kehtima hakanud uus Korea autoriõiguse seadus sätestab kuni 30 mln woni suuruse trahvi või kuni kolmeaastase vabaduskaotuse neile, kes pakuvad tehnoloogiat, teenuseid või varustust, mis aitavad elimineerida tehnilise kaitse meetmeid seadusevastase kopeerimise vastu. Korea presidendid on korduvalt kinnitanud pühendumust intellektuaalse omandi kaitsmisele Koreas.
Soovitusi intellektuaalse omandi kaitseks Koreas:
- Iga firma, mis tegeleb müügiga või tarnib oma tooteid kolmanda osapoole kaudu, peaks registreerima oma tooted Korea Intellektuaalse Omandi Büroos (Korean Intellectual Property Office – KIPO). KIPO veebilehelt http://www.kipo.go.kr/kpo/user.tdf?a=user.eng.main.BoardApp võib leida väga selged juhised nii oma toote registreerimiseks kui ka mitmeteks teisteks protseduurideks, näiteks kaebusteks.
- Koreas kehtib reegel, et kui kaks firmat esitavad registreerimiseks sama kaubamärgi/kujunduse, siis registreeritakse esimesena avalduse esitanu taotlus; pole tähtis, kumb neist registreeritava esimesena kasutusele võttis.
- Väga tuntud kaubamärgi kaitse Koreas on võimalik, kuid kaubamärgi tuntuse tõestamine võib osutuda raskeks. Koreas kui kontrastide riigis võib kaubamärk osutuda juba nii tuntuks, et kohtud võtavad seda kui midagi Koreale omast. Seetõttu tuleks kaubamärk registreerida kohe turule tulekul.
- Korea seaduse järgi tähendab „disain“ kauba kuju, mustrit, värvi või värvikombinatsiooni, mis tekitab nägemismeele abil esteetilise tunde. Disaini registreerimiseks ei tohiks seda avalikkuse ees kirjeldada või näidata enne, kui selle kohta taotlus on sisse antud. Disain ei tohi riivata avalikku korda või moraalitunnet ega matkida riiklikku sümboolikat.
- Patenteerida võib nii toodet kui tootmisprotsessi, kuid toote registreerimisel on eelis. Toote patenteerimisel on ilmselge eelis, kuna kui kohalikud konkurendid hakkavad sama toodet valmistama teistsugusel ja isegi vähem efektiivsel moel, on välismaalasel lisakulude (tollimaks, transport) tõttu nendega raske võistelda.
- Mittekommertslikud originaalsed teaduse saavutused, kunsti- ja kirjandusteosed on kaitstud autoriõiguse seadusega, seda on ka originaalteose põhjal tehtavad tõlked ja kompilatsioonid. Autoriõigus kehtib autori elu lõpuni, lisaks veel 50 aastat; seaduse järgi omistati autoriõigus tagasiulatuvalt ka nendele teostele, mis ilmusid aastatel 1957-87.
Ärivaidluste lahendamine
Tõsiseid vaidlusi välismaalaste poolt tehtud investeeringute osas toimub Koreas harva, need on pigem seotud intellektuaalse omandi kaitsega. Koreas on olemas institutsioon, mis tegeleb kaubandusküsimuste ja pankrottidega ning millel on võimalused jõustada omandiga seotud ja lepingutest tulenevate kohustuste kohta käivad kohtuotsused. Välismaiste kohtute otsuseid ei ole võimalik Koreas jõustada.
Kuigi kaubandusvaidluse võib anda tsiviilkohtusse, ei pea välismaised ettevõtjad Koreas seda väga praktiliseks sammuks. Kohtumenetlus toimub korea keeles, sageli ilma korrektse tõlketa. Klienti ei saa esindada välismaine advokaat, kes ei ole Korea advokatuuri liige. Kohtuvaidluse ajal võidakse välismaalasel keelata riigist lahkumine. Kohtumenetlus on kallis ja aeganõudev ning nii nähakse kohtuprotsessis vaid viimast võimalust, millega antakse ühtlasi märku ka ärisuhte lõpetamisest.
Kaubandusvaidlused võib viia Korea Kaubandusarbitraaži Nõukokku (Korean Commercial Arbitration Board – KCAB). Korea arbitraažiseadus sätestab arbitraažiprotsessi järgmised sammud:
- Osapooled võivad taotleda KCAB-i mitteformaalset sekkumist tüli lahendamiseks;
- Kui see ei toimi, võivad osapooled taotleda KCAB ametlikku sekkumist, mille puhul määratakse lepitaja kuni 30 päevaks;
- Kui ka see ei toimi, määratakse ühest kuni kolmest liikmest koosnev arbitraažikomisjon, mille ülesandeks on langetada otsus. Kui üks osapooltest ei ole Korea elanik, võib ta nõuda arbiitrit ka väljastpoolt Koread.
Lepingute koostamisel võib osutuda kasulikuks sätestada neutraalse arbitraaži sekkumine, olgu selleks näiteks Rahvusvaheline Kaubandusarbitraaži Assotsiatsioon (International Commercial Arbitration Association – ICAA). Lepingu koostamisel oleks kasulik pidada nõu ka kohaliku õiguseksperdiga.
Korea on Rahvusvahelise Investeerimisvaidluste Lahenduste Keskuse (International Center for the Settlement of Investment Disputes- ICSID) liige. Korea on ühinenud ka ÜRO välisarbitraaži otsuste tunnustamise ja jõustamise konventsiooniga (nn. New Yorgi konventsioon). Korea on samuti Rahvusvahelise Kaubandusarbitraaži Assotsiatsiooni (International Commercial Arbitration Association) ja Maailmapanga Mitmepoolse Investeerimisgarantii Agentuuri (World Bank’s Multilateral Investment Guarantee Agency – MIGA) liige. Korea kohtutelt võib nõuda arbitraaži otsuse elluviimist.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
