EESTI JA KOREA VABARIIGI MAJANDUSSUHTED
Kaugete vahemaade ja kultuuride erinevuste tõttu on Eesti ja Korea vahelised majandussuhted tagasihoidlikud, samas potentsiaal on suur. Aktiivne reformipoliitika suurte majanduskonglomeraatide chaebol’ide tiibade kärpimiseks, riigi sekkumise vähenemiseks ja välismaalastele avamiseks on teinud Koreast atraktiivse investeerimispaiga. Haritava maa vähesuse (14,58% riigi territooriumist) tõttu tuleb Koreal suures koguses toiduaineid sisse vedada.
Samas võimaldab ka Eesti kiire majandusareng ettevõtjatel suunata pilgud kaugematele turgudele ja huvi Korea vastu kasvab, kuigi Aasia neljas majandus kipub sageli Hiina- ja Jaapani-huvi varju jääma. Koostöövõimalusi oleks IKT valdkonnas, kuna Korea kuulub selles vallas maailma tippude hulka.
2002. a aprillis külastas Eestit Korea Väliskaubandusassotsiatsiooni (KITA) president Kim Jae-Chul. Sõlmiti koostöökokkulepe Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja (KTK) ja KITA vahel.
Septembris 1993 toimus peaminister Mart Laari ja majandusminister Toomas Sildmäe ametlik visiit Koreasse maailmanäituse TAEJON EXPO 93` toimumise ajal, kohtuti Korea peaministri Hwang In-songiga. Jaanuaris 1997 külastas Koread majandusminister Jaak Leimann, kus tal olid kohtumised välisministeeriumis, erialaliitudes ning mitmetes firmades ja organisatsioonides.
Kaubavahetus
Enne EL-ga liitumist oli Eesti peamine ekspordiartikkel Koreasse purustatud vanametall ja kaubavahetussaldo oli mõnel aastal ka positiivne. Selle sektori kärbumisega on praegu kaubavahetustasakaal taas muutunud negatiivseks, kusjuures import kasvab ekspordist kiiremini.
2008. a oli Eesti eksport Koreasse 168,6 mln krooni, imporditi 426,9 mln krooni eest kaupu. Sellega oli Korea 2008. a meie 33. kaubanduspartner, olles 41. ekspordi- ja 30. impordipartner. 2009. a esimesel poolel eksportis Eesti Koreasse 101,6 mln krooni eest kaupu, import oli 159,6 mln. Sellega oli Korea Eestile nii 31. kaubandus- kui ekspordipartner ja 30. impordipartner.
Kaubavahetus Koreaga põhikaubanduse järgi (mln krooni) 2004 - 2008:
| Aasta | Eksport | Import | Bilanss |
| 2004 | 636,9 | 379,5 | 257,4 |
|---|---|---|---|
| 2005 | 526,4 | 606,5 | -80,1 |
| 2006 | 303,1 | 524,3 | -223,2 |
| 2007 | 301,6 | 688,3 | -386,7 |
| 2008 | 168,6 | 426,9 | -258,3 |
| 2009 I p.a. | 101,6 | 159,6 | -55,3 |
Tähtsamad ekspordi-impordi kaubagrupid 2008. a:
| Eksport | mln krooni | % koguekspordist |
| Masinad ja mehhaanilised seadmed | 63,9 | 37,9 |
|---|---|---|
| Mustmetallid | 60,7 | 36.0 |
| Puit ja puidutooted | 23,5 | 13,9 |
| Import | mln krooni | % koguimpordist |
| Masinad ja mehhaanilised seadmed | 164,9 | 38,6 |
|---|---|---|
| Transpordivahendid | 89,2 | 20,9 |
| Tekstiil ja tekstiilitooted | 76,0 | 17,8 |
Investeeringud
Korea on teinud väikesemahulisi investeeringuid veondusse, laondusse ja sidesse ning töötlevasse tööstusesse. Eesti Panga andmetel oli Korea otsinvesteeringute positsioon 30.06.2009 seisuga -1 024 000 EEK. Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringuid Koreasse tehtud 695 000 krooni ulatuses.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
