KOREA VABARIIGI MAJANDUS

Majanduse üldiseloomustus

Pärast Jaapani okupatsiooni ja Korea sõda kasutas äsjamoodustatud Korea Vabariigi administratsioon Syngman Rhee juhtimisel Ameerika Ühendriikide abi infrastruktuuride rajamisel, mis hõlmas koole, moodsaid maanteeühendusi ja kommunikatsioonivõrgustikku. Hästi haritud tööjõud ja loodud infrastruktuur rajas aluse edasiseks kiireks arenguks. 1965. a sõlmitud leping Jaapaniga aitas siluda suhteid endise vaenlasega ja tõi Lõuna-Korea majandusse 800 mln USD tagastamatu abi ja sooduslaenudena. Valitsus kulutas raha sotsiaalse võrgustiku loomiseks, terasekontserni POSCO asutamiseks ning Gyeongbu kiirtee ja Soyangi jõe tammi rajamiseks.

Põhimõttelise tähtsusega edasise majandusarengu seisukohalt oli kaugeleulatuva strateegia vastvõtmine valitsuse poolt 60-ndate aastate algul, mis pani aluse töömahukale eksporditööstusele, kus Lõuna-Korea sai kasutada oma odava tööjõu eelist. See oli hädavajalik olukorras, kus nappis loodusressursse, kus kodumaised säästud olid tagasihoidlikud ja siseturg väike. Igati julgustati välisinvesteeringute juurdevoolu Korea majandusse.

80-ndatel aastatel sundis kasvav inflatsioon valitsust pöörduma konservatiivse rahanduspoliitika ja rangete eelarvemeetmete poole. Valitsus vähendas oma sekkumist majandusellu ning kontroll välisinvesteeringute ja impordi üle nõrgenes – kõik see aitas edendada konkurentsi. Linna- ja maasissetulekute erinevuse vähendamiseks tehti tellimusi uute teede ja kommunikatsioonivõrkude rajamiseks ning soodustati maamajapidamiste mehhaniseerimist. Inflatsioon saadi kontrolli alla ning Korea 9-13%-line aastane majanduskasv taastus. Väliskaubanduse ülejääk võimaldas hakata tagasi maksma välisvõlga.

Ka sajandivahetusele eelnenud Aasia kriis sundis Koread Maailma Valuutafondi suunamisel ja abistamisel läbi viima uusi reforme. President Kim Dae-jungi ajal vähendati veelgi valitsuse poolt suunatud investeeringuid ja Lõuna-Korea majandus muutus rohkem turukeskseks.

Majandusteadlased arvavad, et Lõuna-Korea on vananeva rahvastiku ja majanduse struktuursete probleemide tõttu kaotamas oma potentsiaali. Puudustena tuuakse esile jäika tööseadusandlust, konstruktiivsemate suhete loomise vajadust töövõtjate ja tööandjate vahel; finantsturu arengu puudujääke; regulatsiooni läbipaistmatust. Korea poliitikud on mures välisinvesteeringute vähenemise ning nende voolamise pärast Hiinasse ja teistesse madalama tööjõukuludega riikidesse.

Detsembris 2007 valiti Lee Myunk-bak uueks, nn „äripresidendiks“ tema „747 platvormi“ alusel, mis nägi ette 7%-list keskmist majanduskasvu ja nominaalse SKP jõudmist ühe elaniku kohta 40 000 USD tasemele, samuti Korea kujunemist seitsmendaks suuremaks majanduseks maailmas. Kuigi tegemist oli pikaaegse visiooniga, väitis Lee, et see on saavutatav tema viieaastase valitsemisaja jooksul. Hiljem küll parandati presidendi sõnu ja tähtajana nimetati aastat 2017. Lee Myung-bak lubas oma valimisplatvormis riigi majanduse elavdamist vähesema sekkumisega, maksureformi, välisinvesteeringute suurendamise, tööjõureformi ja vabakaubanduslepingute sõlmimise kaudu.

Vaatamata üleilmse majanduskriisi taustal tekkinud raskustele Korea majanduses, on tegemist imetlusväärse majandusimega viimase 50 aasta jooksul. Nälgivast ja suuresti kirjaoskamatust riigist sai 30 aastaga maailma üks juhtivaid majandusi: nominaalne SKP ühe elaniku kohta kasvas 1963. a 100 USD tasemelt 4800 USD tasemele 1989. a ja läheneb 2008. a seisuga 20 000 USD-le. Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu. Kiire industrialiseerimine tegi Lõuna-Koreast maailma esikümnesse kuuluva eksportööri. Lõuna-Korea tagab oma kodanikele parima juurdepääsu internetile ning seda loetakse kõige võrgustatumaks riigiks maailmas. Economist Intelligence Unit’i andmetel kuulus Lõuna-Korea IT-tööstus 2007. a kolme konkurentsivõimelisema hulka maailmas. Lõuna-Korea on toonud maailmakaardile mitmed sellised tunnustatud kaubamärgid nagu Samsung, Hyundai-Kia, LG, SK. 2006. a oleks ainuüksi Samsung olnud maailma 34. majandus, kui see oleks asetatud riikide nimekirja; 2007. a kujunes Hyundai-Kiast Aasia kolmas ja maailma viies autotootja.

Korea SKP oli 2008. a 947 mld USD, ostujõu alusel mõõdetuna 1,28 triljonit USD. Ühe elaniku kohta siis vastavalt 19 500 USD ja 26 400 USD.

Korea peamised loodusressursid on süsi, volfram, grafiit, molübdeen, plii; lisaks suur potentsiaal kasutada hüdroenergiat. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Koreal on haritavat maad vaid 14,58% riigi territooriumist.

2008. a eksportis Korea 433 mld USD mahus kaupu, peamised ekspordiartiklid olid elektroonikatooted (pooljuhid, mobiiltelefonid ja nende osad, arvutid), autod, masinad ja seadmed, teras, laevad, naftakeemiatooted. Peamised ekspordipartnerid olid Hiina (21,7% ekspordist), USA (11%), Jaapan (14%) ja Hongkong (4,7%). Impordimaht oli 427 mld USD, peamised impordiartiklid: toornafta, toiduained, masinad ja transpordivahendid, kemikaalid ja keemiatööstustooted, metallid. Peamised impordipartnerid olid Hiina (17,7% impordist), Jaapan (14%), USA (8,8%), Saudi Araabia (7,8%) ja Araabia Ühendemiraadid (4,4%.)

Veebruaris 2009 ametisse astunud uus rahandusminister Yoon Jeung-hyun käis välja tegevuskava, kuidas stimuleerida Korea kriisisattunud majandust. Uue tegevuskava alusel täiendatakse eelarvet, vähendatakse sekkumist kinnisvaraärisse, toetatakse teenustesektorit, edendatakse tööhõivet avalikus sektoris. Rahvusassamblees vastu võetud eelarves nähakse ette täiendavaid vahendeid rekordilise 7,2 mld USD ulatuses. Lisaraha kasutatakse vaesuses olevate inimeste abistamiseks ja majanduse uute kasvumootorite stimuleerimiseks. Reformide üheks peamiseks eesmärgiks on kodumaise tarbimise elavdamine. Teenustesektori reformi kohaselt peavad koolid, haiglad ja advokaadibürood avalikustama oma teenustasud, et läbi selle elavdada konkurentsi.

Ettevaatavalt

Sisepoliitilist stabiilsust aitab tagada juhtiva Suure Rahvapartei napp kuid siiski absoluutne enamus parlamendis: 2008. a aprillivalimistel saadi 153 kohta 299 kohast. President püüab laiendada oma poliitilist baasi, püüdes ühendada opositsioonijõudusid valitsuse toetuseks, et muuta riigi juhtimist efektiivsemaks. Samas Põhja-Korea suhtes on praeguse presidendi hoiak oma eelkäijatega võrreldes märksa rohkem vastanduv. 25. mail 2009 viis Põhja-Korea läbi tuumarelvakatsetuse ja paar päeva hiljem teatas riigi juhtkond, et nad ei ole kohustatud järgima 1953. a relvarahulepingut, mis lõpetas Korea sõja tulevahetuse.

Olles saavutanud edu vabakaubandusläbirääkimistel USA-ga, on Koreal parem positsioon sarnastel kõnelustel teiste riikidega, samas demokraatide ülekaal USA Kongressis võib tekitada raskusi lepingu ratifitseerimisel. Ka president Lee Myung-bak´i radikaalne hoiak oma põhjanaabri suhtes erineb president Barack Obama poliitikast, mis on suunatud pigem paariariikide hõlvamisele kui vastuseisule nendega. Pingeline olukord Korea poolsaarel sunnib Lõuna-Koread edaspidigi hoidma oma relvajõud ja kaitsekulutused suurtena.

Economisti prognoosi kohaselt väheneb 2009. a sisemaine nõudlus ja eksport märkimisväärselt, jäädes nõrgaks ka 2010. aastal. Samas ennustatakse mõlema taastumist 2011-2013, mil aastaseks keskmiseks majanduskasvuks ennustatakse 4,5%. Valitsus kasutab rahanduspoliitikat majanduskasvu toetamiseks, kuid see tuleb kahjuks eelarve tasakaalule, mis jääb järgnevaks viieks aastaks defitsiiti. Puudujäägi tõttu jääb Korea won 2009. aastaks USD surve alla, olles kriisi ajal juba selle suhtes üle 30% oma väärtusest kaotanud. Surve peaks nõrgenema majanduskasvu taastumisel. Jooksevkonto osas on seoses imporditavate tarbekaupade hinnalanguse ja vähese tarbimisega oodata rekordilist ülejääki. President Lee´l ja valitseval parteil saab olema raske hoida oma populaarsust majandussurutise tingimustes, mis vähendab inimeste sissetulekuid ja viib tööpuuduse kasvule.

2009. a teise poole alguse majandusnäitajad, s.h. tööstustootmine ja tööhõive annavad tunnistust languse pidurdumisest, seetõttu on Economisti analüütikud vähendanud Korea majanduslanguse prognoosi 2009. aastaks kuuelt protsendilt viiele. Jooksevkonto ja kapitalikonto olukorra paranemine võimaldab prognoosida woni nõrgenemise tempo alanemist USD suhtes.