ÜLDANDMED

Riik: Korea Vabariik (korea k. Taehan-min’guk või Han’guk)
Pindala: 99 678 km2
Rahvaarv: 48,508,972 (2009.a juuli seisuga)
Rahvastiku tihedus: 487 inimest/km²
Riigikeel: korea
Riigikord: vabariik
Riigipea: president LEE Myung-bak (alates 25.02.2008)
Valitsusjuht: peaminister CHUNG Un-chan (alates 30.09.2009)

Pealinn: Söul (10.1 mln elanikku)
Haldusjaotus: 9 provintsi ( korea k. do), 7 suurlinna piirkonda ( korea k. gwangyoksi)
Rahaühik: Korea won (sümbol ￦, kood KRW.) 1 EEK=110 KRW; 1 USD= 1170 KRW (12. oktoober 2009)

Riiklikud pühad:

1. jaanuar – uusaasta päikesekalendri järgi;
Jaan/veebr - uusaasta kuukalendri järgi: esimese noore kuu 1.- 4. päeval (varieerub vastavalt );
1. märts – iseseisvusliikumise päev;
1. mai – töörahva päev (ei ole üleüldine püha, kuid paljud asutused on sel päeval suletud);
5. mai – lastepäev;
9. mai – Buddha sünnipäev;
6. juuni – mälestuspäev;
15. august - rahvuspäev: vabastamispäev;
Sept/okt (kolm päeva) – saagipüha (Chuseok);
3. oktoober – riiklik asutamispäev;
25. detsember – jõulupüha.

Korea Vabariigi poliitiline süsteem

Korea Vabariik (laialt tuntud kui ka „Lõuna-Korea“) on vabariik, kus võimutäiust jagavad nominaalselt president, seadusandlik võim ja kohtuvõim, kuid traditsiooniliselt juhtivaks jõuks on olnud president. President valitakse iga viie aasta järel üheks ametiajaks (viimased valimised detsembris 2007).

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele, mis valitakse neljaks aastaks (viimased valimised toimusid 9.04.2008).

Täidesaatev võim, mida juhib president, koosneb peaministrist, Riiginõukogust, kuhu kulub 17 ministrit, 17 iseseisvast agentuurist, Järelvalve- ja Auditeerimisnõukogust ning Riiklikust Luureagentuurist. President määrab Rahvusassamblee heakskiidul peaministri, kes juhib ministeeriume ja iseseisvaid agentuure - sisuliselt on tegemist täidesaatva võimu asejuhiga.

Kohtuvõim on kolmeastmeline ja see koosneb piirkonnakohtutest, apellatsioonikohtutest ja Korea Ülemkohtust. Konstitutsioonikohus teostab järelevalvet põhiseaduse järgimise üle. Lisaks on teatud spetsialiseerumisega kohtuid, nagu näiteks perekonnakohus, mille otsust võib apellatsioonikohtule edasi kaevata.