Eesti välismeedias 10.-16. detsember 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

IMF SURVEY MAGAZINE
'Baltic Tiger' Plots Comeback

Eesti, tuntud kui üks kolmest „Balti tiigrist“, on praegu läbimas tõsist majanduslangust. Kuid erinevalt mõnedest teistest riikidest, on sellel 1,3 miljoni elanikuga väikeriigil õnnestunud pääseda ulatuslikust kriisist suurel määral tänu teadlikule poliitikale majanduskasvu aastatel 2004-2007. Kuigi Eesti maadleb tänavu toodangumahu 15% vähenemise ja suure tööpuuduse kasvuga, on valitsus veendunud, et riik suudab ülemaailmsest majanduskriisist väljuda. Lausa nii veendunud, et on teatanud peatsest vastamisest kõigile euro kasutuselevõtu kriteeriumidele. IMF on sellega ettevaatlikult nõus, märkides oma hiljutises hinnangus, et „eurole üleminek 2011. aastal tundub olevat käeulatuses“. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank annavad oma hinnangu mais ja otsus ELi rahandusministrite nõukogult võiks tulla 2010. aasta suve alguses. Nagu paljud riigid arenevas Euroopas ja kogu maailmas, oli Eesti majanduskriisile eelnenud aastatel väliskapitaliga üleujutatud. Majandusbuum oli tingitud ka veendumusest, et Eesti jõuab peatselt arenenud Euroopa riikidega samale tasemele. Eesti kannatas kriisis peamiselt vähenenud väliskaubanduse tõttu. Kuid Eesti on kogunud reserve ja kriisi alguses tal riigivõlga peaaegu ei olnudki. See osutus elupäästjaks. Valitsus tegutses jõuliselt ka eelarvepuudujäägiga. Eesti rahandussüsteem oli naabritest paremas seisus, kuna puudusid rahvusvahelistelt turgudelt laenu võtvad kodumaised pangad. Buumiaastatel tõusid järsult palgad ja hinnad, seetõttu on Eestil nüüd vaja taastada oma konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Eestil on paindlik majandus ja palgad on juba oluliselt langenud, isegi nominaalväärtuses. Abiks on ka see, et Eesti tööturg oli enne kriisi heas korras. Eesti eelisteks on ka hajutatud tootmisbaas paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, kaasa arvatud infotehnoloogia sektoris. Eesti edasine majanduskasv sõltub innovatsioonist kõigis sektorites, olgu see siis madal- või kõrgtehnoloogia vallas. Alates Eesti ühinemisest ELiga on kiire eurole üleminek olnud riigi majanduse strateegiline eesmärk. Nüüd on see eesmärk ahvatlevalt lähedal. Pärast hiljutisi eelarvemeetmeid ning eeldades eelarve jätkuvat stabiliseerimist, täidab Eesti tõenäoliselt Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumi (3% SKPst) aastatel 2009 ning 2010, hoolimata käesoleva aasta SKP järsust vähenemisest. Inflatsioonikriteerium on selle kuuga täidetud. Fiskaalpoliitika on olnud tugev mitte ainult languse ajal, vaid ka headel aastatel, mis näitab, et tegu on tugeva poliitilise distsipliiniga riigiga.
('Baltic Tiger' Plots Comeback, Camilla Andersen, IMF Survey Magazine, 10.12)
 

THE WALL STREET JOURNAL
The Count: Tiny Estonia, Norway Have Been Big Winners at Winter Games

Viimasel kolmel taliolümpial on enim medaleid kogunud Saksamaa koondis – 94, neist 29 kulda. Järgneb USA 72 medali ja 25 kulla ning Norra 69 medali ja 25 kullaga. Kuid kui vaatame medalite jaotust elanike arvust lähtuvalt, on pingerida teistsugune. Esikohal on Norra, kellel ette näidata enim medaleid inimese kohta. Eestil on rekordiliselt medaleid tema SKP-d arvestades. Autor on teinud arvutused, milles iga võidetud medal annab riigile teatava arvu punkte. Seejärel on ta võrrelnud saadud punktisummat riigi elanike arvu ja majandusnäitajatega ning koostanud sel moel edukaimate talispordiriikide pingerea. Norra on 142 punkti ja vähem kui 5 miljoni elanikuga konkurentsitult esikohal. Tublilt esinevad ka Austria, Eesti, Soome ja Šveits. Kuid Eestit eristab teistest nimetatud riikidest see, et võidud on saavutatud palju kitsamates majanduslikes oludes. Tänu oma neljale kuldmedalile ületab Eesti punktiskoor SKP võrdluses enam kui kahekordselt Norra oma.
(The Count: Tiny Estonia, Norway Have Been Big Winners at Winter Games, Carl Bialik, The Wall Street Journal, 15.12)
 

WORLD NUCLEAR NEWS
Investors sought for new Lithuanian plant

Leedu alustas ametlikult strateegiliste investorite otsimist uue tuumajaama ehitamiseks ja opereerimiseks. Uus jaam peaks asendama Ignalina tuumajaama, mis kuu lõpuks suletakse. Investorite otsimise lõpptähtaeg on 29. jaanuar 2010. Leedu on teinud ettepaneku ehitada uus tuumajaam koos naabrite Poola, Eesti ja Lätiga. Tuumajaama asukohaks saaks Visaginas, mis asub Ignalina lähedal ja tuumajaam maksaks umbes 6,7 miljardi eurot. Aktsiad jaguneksid investorite ja Leedu riigiomanduses oleva Lietuvos Energija ning projektis osalevate Latvenergoga Lätist, Eesti Energiaga Eestist ja Polska Grupa Energetycznaga Poolast.
(Investors sought for new Lithuanian plant, World Nuclear News, 9.12)
 

USA AJAKIRJANDUS

STARS AND STRIPES
Estonian soldier is killed by bomb in Afghanistan’s Helmand province

Teisipäeva hommikul hukkus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas Eesti sõdur, kui isevalmistatud lõhkekeha tema patrulli lähedal plahvatas. Sõdur oli jalgsipatrullil, kui ta miinile astus. Plahvatus kostus lähedalasuvasse Wahidi patrullbaasi, kus osa Eesti kontingendist valmistus eraldi patrulliks. Mässulised ründavad sageli jalgsipatrulle piirkonda paigaldatud lõhkekehadega. Laupäeval sai teine Eesti sõdur sarnases plahvatuses raskelt haavata. 1,3 miljoni elanikuga Balti riik Eesti on rahutus, oopiumi tootvas Helmandi provintsis välja pannud umbes 150 kaitseväelast, kes lahingoperatsioonidel osalevad. Kui mõned teised Euroopa riigid on piiritlenud missioonid, kus nende sõdurid osalevad, siis Eesti väed osalevad tõsises lahingutegevuses. Sel aastal on neli Eesti sõdurit Afganistanis hukkunud, kõik teeäärsete lõhkekehade läbi, ja 23 on saanud haavata. Eesti on alates 2006. aastast kaotanud kuus sõdurit. Eestlased lähetasid lahingüksused Afganistani esimest korda 2006. aastal ning sellest ajast on nad pidanud Helmandi provintsis rasket võitlust. Enne seda saadeti väike kontingent sõjalisi vaatlejaid.
(Estonian soldier is killed by bomb in Afghanistan’s Helmand province, Heath Druzin, Stars and Stripes, 16.12)
 

THE NEW YORK TIMES
The Case for Letting Estonia Into the Euro Zone

Paul Taylor esitab rea argumente Eesti euroalasse vastuvõtmise poolt. Eestist saab proovikivi, kuivõrd on euroala riigid eesotsas Saksamaaga üldse huvitatud euroala laienemisest. Kui euroala riigid soovivad stabiilse rahapoliitika ja jõukuse levimist Ida-Euroopasse, tuleks nõustuda Eesti vastuvõtmisega euroala liikmeks 2011. aastast. See oleks ühtlasi tugev poliitiline signaal varem Nõukogude Liitu kuulunud riigi kohta ajal, mil Ida-Euroopa on taas mures Venemaa jõudemonstratsioonide pärast. Samas on Lääne-Euroopa ametnikud ja keskpankurid eravestlustes nentinud, et eurotsoonis on ka ilma uute vaeste liikmesriikideta küllalt probleeme. "Milleks kiirustada? Las nad ootavad, kuni nende majandus tõeliselt meie omale järele on jõudnud," ütles üks anonüümsust palunud keskpankur.
Ida-Euroopale valmistab muret ka see, et euroga liitumise kriteeriume on nende puhul rangemalt rakendatud. Nii pingutabki Eesti, et tingimused oleksid täpselt täidetud. Mõned majanduseksperdid on seisukohal, et Eestiga koos peaks euroalasse vastu võtma ka Läti ja Leedu, kel liitumistingimusi rangelt tõlgendades sellist võimalust lähiaastatel veel ei terendaks.
Bruegeli mõttekoja teadur Zsolt Darvas soovitab hiljuti avaldatud uuringus euroga liitumise kriteeriumid ümber vaadata ja kõik kolm Balti riiki korraga eurotsooni liikmeks vastu võtta. "EL on mobiliseerinud ressursid, et toetada kriisis kannatanud Kesk- ja Ida-Euroopa riike vastavalt oma reeglitele, kuid EL peaks olema midagi enamat kui pelgalt reegliraamat," ütles ta. "Kuna kõik teavad, et reeglid pole täiuslikud, tuleb neid muuta." Et aga ELi ametivõimud vaevalt soovivad suuremate liikmesriikide jaoks pretsedenti luua, liitub Eesti Balti riikidest tõenäoliselt siiski üksi.
(The Case for Letting Estonia Into the Euro Zone, Paul Taylor, The New York Times, 15.12)
 

TG DAILY
Cold war thaws over cybercrime

Kuigi Venemaa ja USA suhetes valitseb veel natuke külma sõja järgset spliini, kohtuvad kahe riigi spioonid salaja, et välja töötada viise, kuidas häkkereid takistada. Mõlemad riigid soovivad jõuda kokkuleppele, kuna nad ei taha tegelikult kübersõda. Põhjuseks on ilmselt see, et samal ajal kui tavapärane sõda on tavaliselt ärile hea, siis kübersõda lammutab ettevõtteid. Venemaa ja Gruusia konflikti ajal toimusid ulatuslikud küberrünnakud ning Eesti valitsus oleks 2007. aastal internetirünnaku tõttu peaaegu tegevuse peatanud, pärast seda, kui ta mälestusmärgi ümberpaigaldamisega Venemaa kurjaks ajas. Venemaa tahab küberruumi desarmeerimise lepingut, samas kui USA soovib toetada laiemat rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse vallas. Praegu on Vene häkkereid tihtipeale raske USAle välja anda. Venemaal ja USAl on väga arenenud kübersõja võimekus, millest nad ei kavatse rääkida, mistõttu on veidi keeruline välja töötada, kes mida keelustama hakkab.
(Cold war thaws over cybercrime, Nigel Constantine, TG Daily, 14.12)
 

TOPNEWS.US
NY Times report: US and Russia in secret talks to deal with cyber-crime

New York Times teatas, et USA ja Venemaa ametnikud ning ÜRO relvastuskontrolli komitee peavad Genfis salajasi läbirääkimisi, kuidas tegeleda arenenud küberkuritegevuse kasvava ohuga ning üha arvukamate küberrünnakutega. Pärast mitmeid laiaulatuslikke küberrünnakuid pankadele, ettevõtetele, valitsusasutustele on kübersõja võimalus kahtlemata muutunud viimase aja põletavaks teemaks. Eelmise aasta konfliktiga Venemaa ja Gruusia vahel kaasnesid mahukad online rünnakud, samas kui Eesti valitsuse toimimine oli pärast 2007. aasta internetirünnakut praktiliselt seiskunud. Kuigi kriitikud on seisukohal, et hinnangud selliste küberrünnakute ulatuse ja mõju kohta on liialdatud, on eksperdid tähelepanu juhtinud tõsisele ohule, mis ei tulene ainult võrgus tegutsevatest kuritegelikest jõukudest, vaid ka riigi rahastatavast spionaažist, mida korraldatakse läbi veebi.
(NY Times report: US and Russia in secret talks to deal with cyber-crime, Sundeep Matharu, TopNews.us, 14.12)
 

HUFFINGTON POST
"The Simpsons" Opening: Estonian TV Brings The Intro To The Old World

Kui „The Simpsons“ toimuks vanas riigis lihtsamatel aegadel. Võib-olla oleks see... tähelepanuväärselt sarnane. Eesti TV3s on toodetud reklaamklipp, mis jäljendab mutifilmi tavapärast algust ja teeb seda väga hästi. Ei saa öelda, et seal poleks väikseid muudatusi: Homer on nüüd sepp, kes leiab oma krae vahelt hobuseraua, ja Bart liugleb mööda rahvarohket külateed, kuid mitte rulal, vaid mänguhobusel. Ja see mugav diivan, kuhu nad lõpuks maanduvad? Ilus tugev puidust pink. Hästi tehtud, Eesti, hästi tehtud.
("The Simpsons" Opening: Estonian TV Brings The Intro To The Old World, Huffington Post, 10.12)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Amerikanisches Dreieck

Joonistame Eesti, Tšehhi ja USA vahele kolmnurga – paneme silmad kinni – Frankfurt jääb peaaegu sinna keskele. Milleks geomeetria? Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent Paavo Järvi on pärit Tallinnast ning ta juhatab Frankfurdi ooperimajas Prahast pärit Bohuslav Martinu sümfoonilist pannood „Piero della Francesca freskod“. Ning mõlemad pühendasid end täielikult muusikale USAs. Modernne arusaam muusikast ning transkontinentaalsus tagavad seetõttu imehästi sobiva elamuse kontserdisarjas „Junge Konzerte“.
(Amerikanisches Dreieck, rut, Frankfurter Rundschau, 10.12)
 

РУССКАЯ ГЕРМАНИЯ
Оказывается, Эстония лучше всех в ЕС переживает кризис

Peaministri Andrus Ansipi büroo direktor Arto Aas vastab ajalehe erikorrespondendi küsimustele. Aasa hinnangul toimib Eesti-Vene koostöö ametkondade tasandil suurepäraselt. Kasvab turistide hulk, head on inimestevahelised suhted. Eesti tagab kõikidele elanikele põhiseaduslikud õigused, sõltumata rahvusest või keelest. Töötuse suhtarv on mitte-eestlaste seas kõrgem regionaalsete, mitte rahvuslike iseärasuste tõttu, ning sõltuv erinevate tööjõu sektorite erinevast osalusest majandusharudes. Kõik see on nõukogudeaegse migratsioonipoliitika tagajärg. 15 aastaga on mittekodanike arv Eestis vähenenud kolm korda, mis näitab, et tehakse teadlik valik Eesti kodakondsuse kasuks. Integratsiooniprotsessid Eestis on suunatud demokraatliku multikultuurse ühiskonna loomisele.
(Оказывается, Эстония лучше всех в ЕС переживает кризис, Наташа Николаева, Русская Германия, nr 49/2009)
 

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Winter für jeden Esten "kritisch"

Autor kirjeldab artikli sissejuhatuseks eelmise aasta talvel aset leidnud juhtumit: ratastoolis jalutu kodutu on kõnniteel peatunud ning ei jalakäijad ega autoga möödujad tee temast välja. Kaks välismaalast võtavad siiski südame rindu ja lükkavad mehe ühe kaubanduskeskuseni. Mees tänab lühidalt – spasiba. Juhtum leidis aset eelmise talve lõpus, kuskil majanduskriisi alguses. Tänavune talv on neil päevil temperatuuride poolest tõeliselt alanud ning võib Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul ühe kümnendiku Eesti elanike jaoks kriitiliseks saada. Järgmise aasta riigieelarvet on senisest rohkem kärbitud. Peaminister Andrus Ansip on kuulutanud riiklikuks prioriteediks eurole ülemineku aastal 2011. Selleks vajalike kriteeriumide täitmiseks tunduvad peaaegu kõik vahendid õigustatud olevat. Peaaegu veerand miljonit eestlast on kuid kodulaenudega ülekoormatud, töötuse määr oli viimati üle 12% ning järgmiseks aastaks oodatakse koguni 17,5%st töötute hulka. Postimehe andmetel pole 60 000 elanikul ravikindlustust. Et Eestis sotsiaalsete probleemide pärast keegi meelt ei avalda, on Josingu sõnul nõukogude aja pärand: „Me pärineme ühiskonnast, kus mitte millestki tuli midagi teha.“ Praeguse olukorra paneb Josing valitsuste tegemata jätmiste arvele.
(Winter für jeden Esten "kritisch", Andreas Stangl, Der Standard, 15.12)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE COURRIER INTERNATIONAL
Estonie : où est passé la vraie vie?

Andres Raidi Eesti Ekspressis ilmunud artiklit refereerib Le Courrier International
Oleme e-riigiga nii harjunud, et räägime e-politseist, e-valitsusest, e-riigist, e-koolist, e-tervisest. Siin on aga peidus mitu ohtu. Kõikvõimalikud IT lahendused on vahenditena suurepärased - nad võimaldavad kokku hoida aega, raha, närve ja palju muudki. Kui neist vahenditest saavad ühel hetkel eesmärgid, on asi pea peal, rääkimata sellest, et vahend saab vahendiks alles eesmärgi suhtes. Rääkides kogu aeg e-tervisest, võib andmeside olla ülikiire ja kõikehaarav, kuid reaalne tervis võib järele anda ja inimene surra - ehkki samas kajastub aruandluses vaid too „e-tervis", millega kõik nagu korras näikse olevat: isegi surm sai sisestatud! E-valimised on juba praegu muutumas eesmärgiks omaette ja selle valimisprotseduuri tegelik sisu - mandaadi andmine kellelegi, kes sinu eest hoolitsema, sinu huvide eest seisma ja sind järgneval perioodil teenima volitatakse - on juba praegu sisuliselt hajunud või vähemalt hägustunud. E-asjaajamine on ühelt poolt mugav ja kiire, teisalt on aga loodud süsteem, kus inimene on juba teisejärguline ja muuhulgas igasugusest vastutusest prii. Samas on aga võimalus, et võib-olla on tõesti parem reaalse elu eest, kui see enam rahuldavaks ei osutu, pugeda peitu just e-sse, seada sisse mitte inim-, vaid e-suhted ja lasta end operatsioonisüsteemidel e-kalmistule lohistada?
(Estonie : où est passé la vraie vie?, refereering Andres Raidi 10.12 Eesti Ekspressis ilmunud artiklist, Le Courrier International, 10.12)
 

PRESSEUROP
Estonie : Attention au bug de l’e-société

Andres Raidi artiklit refereerib ka portaal Presseurop.eu
On halb, kui vahendist saab eesmärk omaette ning raha ja energia kulutatakse mitte reaalse, vaid virtuaalse tegevuse peale. Unistus e-ühiskonnast võib panna inimesi unustama, mis on asjade tõeline tähendus. Kas e-Eesti viib meid e-kalmistule, küsib autor. Mida rohkem tuleb kõikvõimalikke suhtlemise vahendeid ja e-lahendusi, seda väiksemaks jääb tegeliku suhtlemise hulk ja seegi asendub pikaldasi kohtlemisega. Iseenesest on ju tore ja tasuv pidada näiteks e-pulmi, mis tähendab e-rõõmu ja e-külalisi, kes naudivad tetristena nende taldrikutesse langevaid e-delikatesse ja klaasidesse voolavat purju mittetegevat e-alkoholi. Kui see jõuku rahuldab, on kõik korras ja selleni tulekski rahvas viia ning saada taasvalitud. Reaalsus taganeb meelest nii mõisteliselt kui ka arusaadavuselt.
(Estonie : Attention au bug de l’e-société, refereering Andres Raidi 10.12 Eesti Ekspressis ilmunud artiklist, Davee Commerce / Daneel Ariantho, Presseurop, 9.12)
 

Link Andres Raidi originaalartiklile „Paljukiidetud e-Eesti kui virtuaalne seks“, Eesti Ekspress, 2.12.2009:
 

PLANCHEMAG
L'Estonie : surfing paradise

Surfarite ajakirjas ilmunud artikkel tutvustab Hiiumaal asuvat surfiparadiisi. Mainitud on Tallinna, kus lisaks erakordsele vanalinnale saab näha palju modernset ja elegantset. Pikemalt on juttu Ristnas asuvast võrratust surfirannast. Kuna Eestis kehtib seadus, mille kohaselt on kõigil inimestel õigus tasuta internetile, on lähimas külas võimalik rannal istudes ka veebis surfata. Lähedalasuvas metsas jalutades kohtub autor kohaliku jahimehe ja tema pojaga, viimane näitab oma mobiililt uhkelt hommikul tabatud põdra pilti. Kohalikud külamehed on väga lahked, kutsuvad õlut jooma ja juttu vestma. Paraku ei räägi keegi inglise keelt. Saarel olles ei saanud ajakirjanik kahjuks külastada kohalikku kalarestorani, kuna seda polnud võimalik leida.
(L'Estonie : surfing paradise, Henning Nockel, Planchemag, detsember/jaanuar)

VIVRE PLUS
Pour s’etonner. La colline-du-voleur

Tammsaaret võib võrrelda Émile Zolaga. „Tõde ja õigus“ on ühe perekonna, teisalt terve Eesti ajalugu 50 aastase perioodi vältel. Loodusega lõputut võitlust pidavate inimeste ja ühiskonna kirjeldused on briljantsed. Viieosalise suurteose kaks viimast köidet ilmuvad 2010. aastal.
(Pour s’etonner. La colline-du-voleur, Emmanuelle Friedmann, Vivre Plus, november 2009)

Lisaks kajastas lühiuudisena „Tõe ja õiguse“ kolmanda köite ilmumist prantsuse keeles ka kirjandusajakirja Service Littéraire novembrinumber „Jours d'émeutes d'Anton Hansen Tammsaare“.

JET SET MAGAZINE
Tallinn: le tigre des pays baltes

Eesti asub Läänemere idakaldal ja siin räägitakse soomeugri keelterühma kuuluvat eesti keelt. Tallinn on suurepäraselt säilinud keskaegse vanalinnaga modernne linn. Kõikjal leidub internetikohvikuid, siin on loodud Skype. Eesti on dünaamiline riik, tema majandus on üks liberaalsemaid maailmas. Eraldi rubriigis on rikkalikult soovitusi : mida Eestis vaadata, kus ööbida ja milliseid restorane külastada. Pikemalt on tutvustatud vanalinna ja sealseid kirikuid, okupatsioonide muuseumi, Raeplatsi, KUMU kunstimuuseumi, Kadriorgu.
(Tallinn: le tigre des pays baltes, Jet Set Magazine, 15.12)
 

SPORTS.FR
Strasbourg chamboule tout

Strasbourg’i jalgpalliklubi Racing enamusaktsionär on siiski prantslane Alain Fontenla, mitte Eesti kodakondsusega Londoni investor Roman Loban.
(Strasbourg chamboule tout, Sports.fr, 11.12)
 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Lastensuojeluaktivisti paljastui Virossa pedofiiliksi

Lastekaitseorganisatsioonides tegutsenud Kaur Hanson mõisteti Harju maakohtus pedofiiliasüüdistusega kümneks aastaks vangi. Kahtlustatakse, et Hanson on osaline rahvusvahelises pedofiilide võrgustikus. Hansonit teati paljude õnnestunud reklaamikampaaniate kaudu nagu näiteks kampaania „Ära löö last“. Harju maakohtu otsuse järgi tegutses Hanson alates 1992. aastast.
(Lastensuojeluaktivisti paljastui Virossa pedofiiliksi, Kaja Kunnas, HS, 10.12)

Poliisin dna-vertailu laajenee Liettuaan

Soome ja Leedu politseijuhid allkirjastasid lepingu, mis võimaldab riikidel DNA registrite andmeid võrrelda. Leedu on neljas maa, kellega DNA andmeid vahetatakse. Esimene välisriik, kellega andmeid hakati võrdlema, oli Eesti. Koostöö algas kolm aastat tagasi. Seejärel laienes koostöö Hollandisse. Eesti ja Hollandiga on andmeid vahetatud mõlemas suunas, ehk et Soome kahtlusaluste DNA-d on võrreldud välismaiste kuriteopaikade andmetega ning vastupidi. Hollandiga on vasteid leitud kümmekond, Eestiga 20–40 aastas.
(Poliisin dna-vertailu laajenee Liettuaan, Mikko Paakkanen, HS, 10.12)

EU-virkamiesten lihavat palkankorotukset suututtavat

Euroopa Komisjoni ja teiste ELi organite ametnikel on praeguse seaduse järgi ees 3,7%ne palgatõus. See on paljude arvates liig, kuna suur osa liikmesriikidest on suurtes majandusraskustes. ELi volinik Siim Kallas kaitses palgatõusu. Kallase sõnul lähtub palgatõus seadusest. Kui seda tahetakse muuta, tuleb muudatusi teha kogu palgasüsteemis. „Kodanike arvates pole ametnike palgad kunagi piisavalt madalad,“ lausus Kallas.
(EU-virkamiesten lihavat palkankorotukset suututtavat, Annamari Sipilä, HS, 11.12)

Junalla Tallinnasta Berliiniin?

Tallinna-Berliini rongiühendusest on räägitud aastaid. Poliitikud on teinud ettepaneku ka raudteetunneli ehitamiseks, mis ühendaks läbi Baltikumi Keks-Euroopasse viiva raudteega ka Helsingi. Kuid kas Rail Baltica saab kunagi teoks? Tallinnast pole saanud rongiga Riiga sõita 11 aastat. Helsingi ülikooli teadur ja Baltimaade sõber Santeri Junttila sai teada, et aastavahetuseks taastatakse Tallinna ja Valga vaheline rongiühendus. Edasisõit Riiga takerdus vaid sõidugraafiku taha, sest Valga–Riia rong oleks startinud pool tundi enne Tallinna rongi saabumist. Junttila otsustas midagi ette võtta ning koos asjast huvitatud eestlaste ja lätlastega õnnestuski see, et alates uuest aastast saab Tallinnast Riiga vaid üheksaminutilise ümberistumisega. Berliinini on küll veel pikk maa, kuid algus on hea. Uue rongiühenduse avamist tuleb muidugi tähistada. Junttila lubas läbirääkimiste ajal raudteeettevõtetele, et esimesel sõidul on palju rahvusvahelisi reisijaid. Facebooki on ta loonud grupi „I’ll take the first train Tartu-Valga-Riga 1 Jan 2010!“
(Junalla Tallinnasta Berliiniin?, Elina Venesmäki, HS, 11.12)

TURUN SANOMAT
Ylivelkainen Tallink joutuu lykkäämään velanmaksua

Eesti majanduselu lipulaeva Tallinkit ähvardab võlgadesse uppumine. Üle 1,1 miljardi euro suuruses võlalastis seilav laevafirma allkirjastas 15 investorpangaga lepingud laenulepingute muutmiseks. Ettevõte pidi andma lubaduse, et edaspidi pööratakse laenumaksmisele ja laenumaksmisvõimele rohkem tähelepanu. Tallink ei või maksta dividende, teha investeeringuid ega allkirjastada igapäevasest äritegevusest väljapoole ulatuvaid lepinguid ilma pankade nõusolekuta enne, kui praegused võlad on makstud. Ettevõte peab ka efektiivsemalt tegelema vanade ja vähekasutatavate laevade müümise või rendileandmisega. Investeerimispankade kannatuse katkemine ei saa tulla kellelegi üllatusena. Tallinki võlg ületab pooleteistkordselt omakapitali. Augustis lõppenud majandusaasta tõi ettevõttele 8,2 miljoni euro suuruse kahjumi, kuigi reisijate hulk kasvas. Tallinki olukord tundub ka muus osas keeruline olevat. Sõidud Rostocki liinil katkestatakse kaheks kuuks. Tallink teatas juba sügisel, et on kaotanud kolmandiku liini reisijatest, kui loobus kolmandast Superfast laevast. Kaubaveos on langus olnud veel suurem, aastataguse olukorraga võrreldes üle 60%. Investorid on teinud omad järeldused: Tallinki kurss on Tallinna börsil kukkunud juba alla 40 eurosendi. 2007. aasta alguses maksis aktsia umbes 1,6 eurot. Tallinki võlad pärinevad liiga kiirest laienemisest. Ettevõte hakkas võlgadesse jääma kolm aastat tagasi, kui võttis laenu laevakompanii Silja Line’i ning Saksa liinil sõitva Superfasti ostmiseks.
(Ylivelkainen Tallink joutuu lykkäämään velanmaksua, Timo Anttila, TS, 15.12)

KAUPPALEHTI
Tallink ui syvällä

Läänemere suurim reisilaevafirma Tallink on oma ajaloo kõige hullema tormi kätte sattunud. Ettevõttel on 1,1 miljardi euro suurused võlad. Kasv pidi algama 2006. aasta suurinvesteeringuga, kui firma ostis Silja Line’i. Siis kasvas võlg juba üle 900 miljoni euroseks. Võlad ja kahjumid kasvavad ning Tallink ei suuda pankadele kokkulepitud korras laene tagasi maksta.
(Tallink ui syvällä, Juhtkiri, Kauppalehti, 16.12)

Tallink pitää kiinni laivoistaan

Investorite pihtide vahele sattunud Tallink üritab jätkata iseseisva laevafirmana. Tallinki juhatuse liige Janek Stalmeister ütleb, et pankadega sõlmitud lepingu puhul pole tegemist pealesunnitud lahendusega. „Uued laenulepingud tagavad piisava likviidsuse kehvemal perioodil. Meil ei teki probleeme,“ ütles Stalmeister. Praeguste laekumiste juures kuluks firmal laenude tagasimaksmiseks 20 aastat. Nii pika ajaga pangad ei nõustu. Stalmeister ütleb, et Tallinkil pole vaja teha investeeringuid, kuna laevastik on uuendatud. „Tallink on oma liinidel turuliider ning seda kohta me ka hoiame,“ rõhutas Stalmeister.
(Tallink pitää kiinni laivoistaan, Ilkka Sinervä, Kauppalehti, 16.12)

AAMULEHTI
Kunniakapellimestari palasi vanhaan kotisaliinsa täyden orkesterin eteen

Eri Klas tähistas oma 70. juubelit juba suvel Tallinnas, kuid Tampere Filharmooniaorkester tahtis oma endisele peadirigendile ja praegusele audirigendile eraldi peo korraldada. Klas on hetkeks oma vana orkestri rüppe naasnud. Eri Klasi nimi jääb igaveseks orkestri ajalukku, sest tema peadirigendiks oleku ajal sai linnaorkestrist Tampere Filharmoonia, täies suuruses sümfooniaorkester. „See on mu karjääri üks oluline verstapost,“ ütleb Klas uhkelt. Aastatel 1998–2006 kasvas Tampere orkester ka oma võimete poolest. „Teine tähtis eesmärk oli panna orkester mängima ka kõige nõudlikumaid teoseid.“ Tampere-aastate järel on Klas oma hoogsat karjääri jätkanud nii ooperimajades kui sümfooniaorkestrite juhinagi. Klas on püüdnud tempot maha võtta juba aastaid, kuid üsna edutult. „Viimase pooleteist kuu jooksul pole ma jõudnud kordagi koju Tallinnasse. Enne Tamperesse tulekut dirigeerisin muuhulgas Tšiilis, Edmontonis, Moskvas ja Turus,“ ütleb Klas.
(Kunniakapellimestari palasi vanhaan kotisaliinsa täyden orkesterin eteen, Harri Hautala, Aamulehti, 12.12)

Vanemuine uskoo musikaalin tenhoon

Teatri- ja muusikasõbral tasub põigata Soome lahe lõunakaldale. Elamusteotsija peaks suunduma Tartusse. Ajaloolises ülikoolilinnas tegutsev teater Vanemuine on mitmekülgne kultuuriasutus, millega tutvumiseks piisab ühest nädalalõpust. Vanemuine on keskeuroopalik teater, koondades ühe katuse alla draama-, ooperiteatri, balleti ja sümfooniaorkestri. See annab eeliseid: ressursse kasutatakse efektiivselt, tehnika on ühine ning turundus tsentraliseeritud. Tegemist on ka suure ja vana kultuuriasutuse traditsiooniga. Vanemuise programm on uhke, vähemalt lavastuste hulka silmas pidades. Viimastel aastatel on Vanemuine endale nime teinud ka muusikaliteatrina. Muusikalid tõmbavad paremini publikut ligi kui traditsioonilised ooperid ning samas täitub ka rahakassa.
(Vanemuine uskoo musikaalin tenhoon, Juha Ranta, Aamulehti, 13.12)

Virolainen Bigbank haastaa suomalaispankit korkokisaan

Eesti Bigbank „praalib“ pakkudes soomlastele kõrget hoiuseintressi. Bigbank avas äsja Helsingis teeninduskontori ning pakub enne aastavahetust tehtud hoiustele 3%st jõuluintressi. Soome pangad pakuvad aastase tähtajaga hoiustele 1–2%st intressi, nii et vahe on märgatav. Kroonikontodel on põhimõtteliselt valuutakursirisk, kuid Eesti kroon on seotud tugevasti euroga, nii et devalveerimisrisk on väga väike. „Bigbank alustas tegevust kõrge intressiga tarbimislaenude väljastamisega. Paar aastat tagasi said nad õiguse tegutseda pangana, misjärel hakati tegema hoiusepakkumisi,“ ütleb Baltimaade pangandusega kursis olev Sampo Panga juht Jukka Ohls. „Ei usu, et nende tegevus Soome pankadele väljakutse esitab. Isegi kui hoiused on kaitstud, võib raha kättesaamiseks kuluda sama palju aega kui läks Islandi pankade puhul.“ Veiko Kandla Bigbankist ütleb, et teeninduskontori avamine Soomes tuleneb soome klientide kasvavast huvist.
(Virolainen Bigbank haastaa suomalaispankit korkokisaan, Kari Asikainen, Aamulehti, 12.12)

TALOUSELÄMÄ
EKP:n salainen huoli: Baltiaan uusi kriisi

Euroopa Keskpank kardab, et Baltimaid ähvardab uus majanduskriis, kui riikide valitsused ei saa eelarvet tasakaalu. Novembri keskpaigas koostatud dokumentide järgi sai Baltimaade probleemiks valuutade seotus euroga, mis viis omalt poolt liigse laenamise ja majanduse ülekuumenemiseni. EKP kõige uuem raport näitab Baltimaade olukorda positiivsemas valguses: raporti järgi on majandusolukord Baltikumis paranemas.
(EKP:n salainen huoli: Baltiaan uusi kriisi, Sami Rainisto, Talouselämä, 11.12)
 

TALOUSSANOMAT
Tallink maksaa lyhennyksistään vain puolet

Suurtes võlgades AS Tallink Grupp leppis kokku laenulepingute muutmises. Kahe järgmise aasta jooksul maksab Silja Line’i emaettevõte oma laenude osamaksetest vaid pooled. Majandusaastatel 2009–2010 ning 2010–2011 maksab laevafirma osamakseid vaid esimeses ja neljandas kvartalis – siis kui firmal on raha. Vaiksel perioodil Tallink oma laenukoormat ei vähenda. Selle aasta augusti lõpus oli Tallinki laenukoorem 18,5 miljardit krooni. Augustis lõppenud majandusaasta käive oli 12,4 miljardit krooni.
(Tallink maksaa lyhennyksistään vain puolet, Sakari Nupponen, Taloussanomat, 15.12)
 

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
„НАТО рассчитывает, что Россия изменит свои решения“

NATO peasekretär on saabumas Venemaale, äsja lõppes NATO-Vene tippkohtumine, NATO 28 liikmesriigi välisministri kohtumine toimub järgmine kord Tallinnas. Küsimustele vastab 35-aastane Eesti välisminister Urmas Paet.
NATO ja Venemaa huvid ja seisukohad langevad mitmetes küsimustes ühte. See on alus koostööle. Erimeelsused säilivad Gruusia küsimuses.
NATO töötab välja uut strateegilist kontseptsiooni ning kollektiivse julgeoleku plaani, mis võetakse arutusele Tallinnas.
Afganistani Eesti rohkem sõdureid ei saada, kuid saadame juurde tsiviilkoostöö personali, arste jms. Arvestades missioonil osalejate arvu riigi elaniku kohta, oleme esirinnas.
Eesti-Vene suhetes tahaks näha rohkem pragmatismi. Naabrid peavad normaalselt suhtlema ning meie oleme selleks valmis. On valmis mitmete kasulike lepete projektid, mis loodetavasti 2010. aasta jooksul sõlmitud saavad. Vajame vähem emotsioone. Endiselt kehtib kutse minu kolleegile Sergei Lavrovile külastada Eestit talle sobival ajal.
(„НАТО рассчитывает, что Россия изменит свои решения“, Михаил Вигнанский, Время новостей, 10.12)
 

НЕВСКОЕ ВРЕМЯ
Эстонский национализм оказался мифом

(Peterburi päevalehe „Nevskoje Vremja“ poliitikatoimetaja arvamuslugu.) Novembri lõpus käisin Eestis. Vahetult enne ärasõitu hoiatati mind: vaata ette, venelastesse suhtutakse seal vaenuga, suhtle parem inglise keeles! Paraku osutus kurikuulus eesti natsionalism müüdiks. Hotellituba broneerimata astusime esimesse ettejuhtuvasse hotelli, kus meid laia naeratusega ja vene keeles vastu võeti ning koguni kolmekordset allahindlust pakuti. Kohtusime linnas jalutades kahe vene noormehega, kes näitasid meile kohalikke vaatamisväärsusi. Kohvikus seletasid nad, viskit rüübates ja kalleid sigareid pahvides, et Eesti heaolu olevat müüt, Eesti vaesuvat silmnähtavalt. Vaat Venemaal minevat hästi! Püüdsin neid vastupidises veenda, kuid tulutult, poisid olid oma legendis veendunud. Järgneva kahe ööpäeva jooksul pidin korduvalt kohalike elanikega suhtlema ning kõikjal – kauplustes, kohvikutes, tanklates ja bussipeatustes – tervitati meid koguni teatud ebaterve vaimustusega. Väljudes kord õhtul kitsas pimedas tänavas kõrtsist, tulid meile vastu kaks ebasõbraliku välimusega noormeest. Mõtlesin, et no nüüd algab... Kuid võta näpust. Üks eestlane, teine venelane – kui nad kuulsid, et oleme Venemaalt, hakkasid sõimama kohalikke võime eesotsas „selle pesukaru Ilvesega“ ja kiitma Venemaa omi. Lahkudes Eestist mõistsin, et venelasi Eestis oodatakse ja austatakse endiselt. Enne reisi Baltikumi „ärge lugege nõukogude lehti“, et poleks liigseid eelarvamusi.
(Эстонский национализм оказался мифом, Илья Свердлов, Невское время 3.12)