Eesti välismeedias 3.-9. detsember 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
HISPAANIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

FORBES
Estonia Inches Toward Euro Area

Majanduskriis on tabanud Baltimaid iseäranis tugevasti. Siiski ei ole olukord neis riikides ühesugune. Kui Läti on pidanud kriisiga toimetulekuks paluma rahvusvahelist abi, siis Eesti saab paremini hakkama. Tänu tavale hoida eelarve ülejäägis, omas Eesti kriisi sisenedes märkimisväärseid finantsvarasid. Muremõtteid on tekitanud spekulatsioonid võimalikust devalveerimisest Balti riikides, mis on kahandanud välisinvestorite soovi rahapaigutusteks ja omakorda lükanud edasi majanduse taastumist. Eesti valitsus on eesmärgiks seadnud euro kasutuselevõtu ja selleks vajaliku eelarvedefitsiidi hoidmise alla 3%. Selle eesmärgi nimel on piiratud riigieelarvest tehtavaid kulutusi. Astutud sammud on andmas tulemusi ja valitsus on järjest kindlam, et 2009 defitsiit jääb alla 3%, samuti on 2010. aasta eelarve koostatud sihiga hoida puudujääk allpool Maastrichti kriteeriume.
Eeldades, et Eesti suudab võetud eesmärgi täita, toimub 2010. aasta mais-juunis euroga liitumise kriteerumite täitmise hindamine. On tõenäoline, et Eesti liitub euroga jaanuaris 2011, mis toetaks ka majanduse edasist taastumist.
(Estonia Inches Toward Euro Area, Forbes, viitega Oxford Analytica’le, 4.12)
 

RTT NEWS
Estonia's Business Sector Continues To Decline

Eesti Statistikaameti poolt avaldatud värskest ülevaatest selgub, et ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kasum vähenes 2009. aasta III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Sesoonselt korrigeeritud andmetel oli langus 9%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid ettevõtete kulud 23%. Ettevõtlussektori kogukasum oli 4,3 miljardit krooni, mis oli 63% väiksem eelmise aasta samal ajal teenitud kasumist. Kõige rohkem vähenes kasum transpordis, ehituses ja kaubanduses. Ettevõtted investeerisid III kvartalis 6,3 miljardit krooni, mis oli neljandik vähem kui 2008. aasta III kvartalis, kuid ligi 7% rohkem kui selle aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse.
(Estonia's Business Sector Continues To Decline, RTT News, 8.12)
 

POLLSTAR
VAT’s It For Rabarock

Kontserdipiletite käibemaksu neljakordistamine sunnib korraldajad Rabarocki festivali 2010. aastal ära jätma. Tänavune üritus kinnitas veelkord, et Eesti on üks enim majandusraskuste käes kannatav ELi liikmesriik. 2009. aastal oli ühe päeva publik 4000 inimest, mis on kolmandiku võrra väiksem kui mullu. Kevadel kinnitas valitsus käibemaksu tõusu kontserdipiletitele ja kultuuriüritustele 5%lt tavapärasele 18%le, mis nüüdseks on tõusnud juba 20%le. Rabarocki ühe korraldaja, Kristo Rajasaare arvates on valitsuse poliitika kultuurivaenulik, kuigi märgid näitavad, et Eesti muusikatööstus hakkab ühiselt muutuste eest seisma. Uus MTÜ Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) loodab ühendada organisatsioone ja ettevõtjaid kõigist muusikažanritest. Samuti taotleb ta loomemajanduse tugistruktuuride toetusraha, eesmärgiga viia muusikaäri professionaalsemale alusele. „Me pingutame, et kogu strateegia paika panna,“ ütles Helen Sildna, Tallinn Music Week korraldaja. Lisaks käibemaksu ja muid küsimusi puudutavale tööle valitsuse juures plaanib EMAK kaheaastast koolitusprogrammi noortele muusikamänedžeridele, kes tahavad luua oma firmat või agentuuri. Esimene kahepäevane Rabarock 2005. aastal koondas ainult 5000 fänni, kuid peasponsorid, kaasaarvatud SEB ja Jägermeister on festivalile kindlaks jäänud, tehes üritusest Balti festivalituru lipulaeva.
(VAT’s It For Rabarock, John Gammon, Pollstar, 2.12)
 

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
World Concerns About Climate Change Dwindle – Survey

Muretsemine kliimamuutuste üle on maailmas viimase kahe aasta jooksul langenud, selgub vahetult enne Kopenhaageni kliimakonverentsi algust avaldatud uuringu tulemustest. USAs on keskkonna pärast tõsist muret tundvate inimeste osakaal langenud 34%lt 25%le. Suure saastajana tuntud Hiina on üks väheseid maid, kus kliima pärast muretsejate osakaal tõusis – 30%lt 36%le. Kõige vähem tunnevad kliima pärast muret idaeurooplased, neist omakorda kõige vähem eestlased – ainult 10% vastanutest tunnistas, et muretseb väga kliimamuutuste pärast.
(World Concerns About Climate Change Dwindle – Survey, Editing by Matthew Jones, Reuters, New York Times, 6.12)
 

REDMOND
McAfee: U.S. Needs Clear Cyber War Doctrine

Hiljutine küberkuritegevuse ja kübersõja teemaline uuring näitas, et maailma informatsiooni infrastruktuurid on muutumas sõjaohuteguriteks. Kübersõjaohust veelgi häirivam on tõsiasi, et me ei tea, kuidas endi poolt arendatavaid küberrelvi üldse kasutada. Erinevalt tavapärastest ja tuumarelvadest kipuvad küberrünnakud olema kauged ja varjatud. On raske öelda, kes on rünnaku taga ja mis on selle eesmärk. Lihtne on süüdistada Põhja-Koread või Hiinat, kui rünnak on tehtud nendes riikides paiknevatest arvutitest, kuid arvuti või võrgu asukoht ütleb väga vähe selle kohta, kes on tegelikult rünnaku teostaja. Üks uuringu eesmärkidest oli kübersõja defineerimine. Et juhtumile reageerida, tuleb osata eristada vandalismi terrorismist ja kuritegelikku tegevust sõjategevusest. Uuring püstitas neli kriteeriumi: rünnaku lähtekoht, motivatsioon, keerukus ja kestvus. Need kriteeriumid aitasid kindlaks teha, et hiljutised juhtumid nagu Eesti ja Gruusia infrastruktuuride vastu suunatud rünnakud ei ulatunud sõjategevuse tasemeni. Üks raporti kõige olulisemaid väiteid kübersõja kohta kuulub Eneken Tikkile, kes on Eesti Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik. „Praegune rahvusvaheline seadus ei ole kübersõjaga tegelemiseks adekvaatne,“ ütleb ta. „Analoogid keskkonnaseadusega, merendusseadusega ja kineetilise sõjaga katkevad ühel hetkel. Et vastata küsimusele, millal kasutada jõudu küberrünnakule reageerimisel, tuleb leida omaette raamistik.“
(McAfee: U.S. Needs Clear Cyber War Doctrine, William Jackson,Redmond, 2.12)
 

THE SEATTLE TIMES
Estonia's Tallinn is like a Petri dish of capitalism

Kui saad kontakti Eesti inimestega ja häälestad end nende loole vabadusvõitlusest, saad vastutasuks unustamatu reisielamuse. Teise maailmasõja järel kaotas Eesti Nõukogude okupatsiooni käigus iseseisvuse ning langes 50-aastasesse kommunistlikku hämarusse. Venestamise eesmärgil viidi eestlasi riigist välja ja venelasi toodi sisse. Need päevad on nüüdseks möödas. Eesti õitsev pealinn Tallinn on Soomest 50 miili kaugusel ja korrastab kommunistlikust eksperimendist mahajäänud segadust. Vanades hoonetes on uued poed, restoranid ja hotellid. Vaid mõne aasta eest avatud KUMU kunstimuuseum toob Eesti kunsti ühte kohta kokku, paljud sealsed kunstitööd osteti pärast 1991. aastat, kui Eesti iseseisvuse taastas. Hoolimata uuendustest tundub Tallinnas, nagu oleksid kultuuriliselt väga kaugele reisinud. Linna põhjamaine luteri kultuur ja keel ühendavad seda Skandinaavia naabritega, kuid kaks sajandit Tsaari-Venemaa valitsust ja 50 aastat Nõukogude Liidus lisavad sellele selgelt venepärase nüansi. Põhjamaa keskaegsete linnade seas ei leidu teist nii hästisäilinut. Praegu elavad Tallinnas vabadust nautivad eestlased. Vanadest luteri kirikutest kostab barokk- ja koorimuusikat. Lauluväljakul peetakse iga viie aasta järel tohutut laulupidu, kus osaleb 25 000 lauljat ja 100 000 pealtvaatajat. Seal toimuvad ka suured popmuusika sündmused, kuid kõige põnevamat rolli täitis see väljak 1980. aastate lõpus Eesti iseseisvusvõitluse ajal. Giid Mati rääkis, et kui Eesti end NList välja murdis, kogunes väljakule üle 300 000 inimese ehk kolmandik rahvast laulma. Inimesed panid oma vanaemade õmmeldud rahvariided selga ja sõitsid siia, et laulda trotsist nõukogude võimu vastu. See sündmus sai tuntuks Laulva Revolutsiooni nime all. „Meid on nii vähe, et me pidime tõestama, et oleme olemas,“ rääkis Mati. „Meil polnud relvi. Me võisime vaid olla koos ja laulda. Selles peitus meie jõud.“ Ma olin sellest nii inspireeritud, et läksin tagasi hotelli, ostsin iTunes’ist filmi „Laulev revolutsioon“ ja vaatasin selle sealsamas ära. Iga külaline, kes tuleb Eestisse ega häälesta end selle liigutava kaasaegse ajaloo lainele, jääb ilma imelisest võimalusest vapra rahva võitlustest inspiratsiooni ammutada.
(Estonia's Tallinn is like a Petri dish of capitalism, Rick Steves, The Seattle Times, 8.12)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Father Christmas abandons traditional whip in Estonia

Iga-aastasel jõuluvanade konverentsil Eestis otsustati loobuda traditsioonilisest kasevitsast, sest see hirmutab lapsi. Tavapäraselt on jõulumehed Eestis kandnud vööl kaseokstest tehtud vitsakest, kuid see on täitnud üksnes hoiatavat eesmärki ja tuletanud meelde, et kingitused on vaid headele lastele. “Head lasped kasvavad vitsata”, otsustati tänavusel konverentsil. Muud jõulukombed jäid siiski samaks, näiteks peaks jõulumehe kostüüm olema ikka punast, mitte näiteks kollast värvi.
(Father Christmas abandons traditional whip in Estonia, The Daily Telegraph, 8.12)
 

THE TIMES
Is Russia behind the Climategate hackers?

Kopenhaageni kliimakonverentsi infolekkes on süüdistatud Kremli, kuid sama hästi võib see olla kliimaskeptikute poolt palgatud häkkerite kätetöö. Vabakutseliste häkkerite palkamine on Venemaal tavaline, sest programmeerimisoskused on seal väga head ja paljud IT-spetsialistid rahateenimisest huvitatud. Hämara taustaga ettevõte Russian Business Network pakub lausa küberkuritegevuse teenust. Ka Eesti ja Gruusia vastu suunatud ulatuslikes küberrünnakutes on Kremli süüdistatud.
(Is Russia behind the Climategate hackers?, Tony Halpin, The Times, 8.12)
 

Veel Kopenhaageni kliimakonverentsi infolekkest ja Eesti-vastastest küberrünnakutest.

SKYSPORTS.COM
Bhoys look at Estonian

21-aastane Sander Puri lõpetas lepingu Tallinna Levadiaga ning talle on pakutud võimalust olla katseajaga Celticus. Puri, kes on tõmmanud mitmete klubide tähelepanu, treenib järgmisel nädalal Tony Mowbray meeskonnaga. Mängija agent Babak Afshar kinnitas, et Puri kutsuti Celticusse katseajale. „Sander on ühe nädala jooksul Celticu mängija,“ ütles Afshar skysports.com’ile. „Mitmed klubid on Sandrist huvitatud, kuid loomulikult on tema huvitatud Celticuga liitumisest. Praegu on liiga vara öelda, kas nii ka läheb, vaatame, mis saab.“
(Bhoys look at Estonian, skysports.com, 2.12)
 

THE DAILY RECORD
Exclusive: Celtic target Sander Puri dubbed the new Arjen Robben by Estonia national boss

Tony Mowbrayd on kannustatud Baltimaade Arjen Robbenit mitte käest laskma ning Eesti imelapse Sander Puriga lepingut sõlmima. Puri vastu on huvi tundnud ka Werder Bremen ja Borussia Dortmund, kuid Mowbrayl on võimalus mängija endale haarata. Puri on valmis Eestist lahkuma, sest tema rahvusliku treeneri Tarmo Rüütli sõnul on ta kodumaa jaoks liiga tugevaks muutunud. Rüütli on rõõmus kõrgelthinnatud tippmängija võimaluse üle oma andeid Celticus edasi arendada. Rüütli ei suuda varjata oma imetlust Puri vastu ning kinnitab, et põhjus on kõigile nähtav. Treener usub, et Puri jõuab väga kõrgele ning võrdleb noormehe võimeid Müncheni Bayernis mängiva Arjen Robbeni omadega. „Temas on praktiliselt kõik olemas, mida tänapäeva jalgpall eeldab ja keegi ei tohiks ta võimetes kahelda seepärast, et ta väikeriigist pärit on. Sander võib mängus väga kõrgele tasemele jõuda ja ta on meie suurim lootus, kes võiks Euroopas läbi lüüa.“ Puri on Eesti jalgpalli suurim kuulsusetooja, kuid sellel tõusul on olnud oma hind. Rüütli teab, et koduklubi jaoks on Puri edasiminek suureks kaotuseks, kuid usub, et pikemas perspektiivis võidab terve Eesti mängijast, kes Euroopas laineid lööb. Celtic annab Purile kõik, mida mees eduks vajab, kui Mowbray otsustab Puriga lepingu sõlmida.
(Exclusive: Celtic target Sander Puri dubbed the new Arjen Robben by Estonia national boss, Craig Swan, The Daily Record, 4.12)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Bewährungsprobe bestanden

20 aastat pärast raudse eesriide langemist on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid raskes majanduskriisis. Kuid kõige hullem on ilmselt juba möödas ning kardetud kaos jäi tulemata. Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank teatab oma värskeimas aastaraportis, et piirkonnas pole vaatamata tõsisele finantskriisile toimunud süsteemset panganduskriisi, reformidest eemaldumist ning ka valuutad pole kokku kukkunud. Peaaegu kogu regiooni on tabanud siiski sügav majanduslangus, mida Baltimaades mõõdetakse kahekohaliste numbritega. Pankadel on tohutult halvaks läinud laene, töötuse määr ning riigivõlad kasvavad. Kõige hullemast pole veel üle saanud Ukraina, Baltimaad, Rumeenia ja Ungari. Kriis tabas aga ka riike, kes suures osas õigesti tegutsesid: Tšehhil, Slovakkial, Sloveenial ja Bulgaarial pole eriti välisvaluutas laene, mida ei saa öelda Ungari ja Baltimaade kohta. Kuid ükski neist riikidest ei sea integratsiooni Euroopaga kahtluse alla. Euro jääb eesmärgiks kõigis neis riikides, kus kasutusel on veel rahvusvaluuta. 2012. aastal võib Eestist saada järgmine eurotsooniga liituja. Kuid eksperdid hoiatavad ka liiga kiire liitumise eest, sest just kriis on näidanud, et rahvusvaluuta võib ka abiks olla.
(Bewährungsprobe bestanden, Hubert Beyerle, FTD, 9.12)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Point de vue: Trop petits pour se soucier du climat ?

Peaminister Andrus Ansipi kliima ja keskkonnakaitse teemaline artikkel prantsuse päevalehes Le Monde. Kas muretsemine keskkonna pärast on võrdelises seoses riigi vaesuse taseme või hoopis riigi suuruse/väiksusega? Peaminister puudutab majanduse, Kopenhaageni kliimakonverentsi, keskkonnasõbralike tehnoloogiate, energeetika, CO2 teemasid.
(Trop petits pour se soucier du climat? Andrus Ansip, Le Monde, 7.12)
 

CHALLENGES
L’e-démocratie nordique fait lentement boule de neige

Positiivne artikkel Eesti edust e-demokraatia vallas. Eestit on esile tõstetud kui tõelist e-demokraatia laborit. Näiteks on toodud e-valimised ja e-valitsus, millega on tutvumas käinud kõrged esindajad tervest maailmast: George Bush, Angela Merkel, Tony Blair, François Fillon, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajad. Soome jälgib Eesti e-demokraatia lahendusi teatava skepsisega. Peale Helsingi lähedal asuva Grankulla valimismasinatega korraldatud hääletuse läbikukkumist on kahtlused e-valimiste efektiivsuse osas naaberriigis veelgi suurenenud.
(L’e-démocratie nordique fait lentement boule de neige, Coralie Schaub, Challenges, 3.12)
 

DERNIERES NOUVELLES D’ALSACE
Le racing vers l’Est?

Maakonnalehes „Dernières nouvelles d’Alsace” ilmunud artikkel, milles on esimest korda juttu Strasbourg’i jalgpalliklubi Racing võimalikust ostust kellegi eestlase poolt. Eestlase nime artiklis ei mainita. Peale 1. detsembril toimunud võidukat matši andis meeskonna senine boss mõista, et see võis olla viimane kohtumine, mis tema klubi presidendiks oleku ajal mängitud. Meeskond tahaks stabiilsust, kuid arvatakse, et oodata on hoopis kiireid muutusi.
(Le racing vers l’Est?, Francois Namur, Dernières nouvelles d’Alsace, 3.12)

Vendu, mais à qui?

Eesti kodakondsust omav ärimees Roman Loban ja prantslane Jafar omandasid läbi oma ettevõtte FC Football Capital Limited kuulsusrikka ajalooga, kuid finantsraskustes vaevleva vutiklubi RC Strasbourg. 27-aastane Roman Loban on mees, kellest keegi midagi ei tea. Nüüd, mil ostutehing on saanud ametlikuks, võtab maad ärevus ja kahtlused klubi tuleviku üle. 1990ndate alguses RC Strasbourgi juhtinud Jacky Kientzi hinnangul teeb Philippe Ginestet klubi müümisega suure vea. Klubi selle hiilgeaja lõpul, aastail 1994-1997 juhtinud Roland Weller väljendab samuti kahetsust, öeldes, et müümine on pettumus kõigi asjaosaliste jaoks. Kõige kurvem on ehk klubiga kaks aastat tagasi Philippe Ginestet’ kutsel liitunud Dominique Pignatelli, kelle arvates sattub RC Strasbourg nähtamatute omanike kätesse. „See on kui luupainaja, millest ma loodan ärgata“, ütleb Pignatelli. Ametlikes paberites figureerib eestlasest ärimehe Roman Lobani nime kõrval veel keegi hr Jafar, kelle täisnimi on tänaseni saladuseks jäänud. Kes need mehed on? „Ma ei tahaks rohkem rääkida, nad tulevad ja tutvustavad end ise lähemalt“, ütleb Julien Fournier. Millal? Ei tea…Wait and see, nagu Londonis öeldakse.
(Vendu, mais à qui?, Sébastien Keller, Dernières nouvelles d’Alsace, 5.12)

„L’essentiel, c’est que l’argent soit là“

Intervjuu Philippe Ginestet’ga. Ginestet on müünud oma osaluse klubis RC Strasbourg Roman Lobanile. Läbirääkimisi alustati oktoobris, Ginestet käis Lobaniga Londonis kohtumas ja eestlane on käinud ostuga seoses kahel korral Strasbourgis. Härrasid Jafar Hilali’t ja Alain Fontela’d, kes olevat Roman Lobani äripartnerid, ei ole Ginestet kohanud. Roman Lobani kirjeldab Philippe Ginestet kui loomupärast finantsisti. Kuid see ei olevat probleem. Kahtlusi on tekitanud tema Eesti päritolu. Ometi ei saa Berliini müüri langemise üle rõõmustades keelduda samas aktsepteerimast Ida-Euroopast tulevaid investeeringuid. Klubi advokaat on hoolikalt kontrollinud ostjate maksegarantiisid. Raha on üle kantud, probleeme ei ole olnud.
(„L’essentiel, c’est que l’argent soit là“, propos recueillis par Sébastien Keller, Dernières nouvelles d’Alsace, 7.12)

FOOTBALL.FR
Le RC Strasbourg passe aujourd'hui dans le giron balte

RC Strasbourg läheb täna baltlase kätte. Jalgpalliklubi uue omaniku, Londonis tegutseva eestlasest ärimehe huve hakkab Strasbourgis esindama Julien Fournier. Muret teeb klubi uute omanike tundmatu taust. Rõõmustamiseks ei anna põhjust ka klubi viimase aja tulemused – kunagine Prantsusmaa tšempion (1981) hoiab hetkel teises liigas 18. positsiooni. Ka meeskonna pöidlahoidjad ei näi klubi uue presidendi üle rõõmustavat. Linnapea Roland Ries loodab siiski, et uus omanik on motiveeritud klubi kallal töötama ja aitab meeskonnal raskest seisust välja tulla. Sest RC Strasbourg on ka osa linna imagost.
(Le RC Strasbourg passe aujourd'hui dans le giron balte, football.fr, 4.12)
 

VELO101.COM
Dernières brèves du cyclisme amateur: Gert Jõeäär au CCVSA

Eesti rattur Gert Jõeäär, kes saavutas viimastel Eesti meistrivõistlustel 4. koha, liitub prantsuse rattaklubiga Club Cycliste de Villeneuve Saint-Germain-Soissons-Aisne (CCVSA). Eelmisel aastal sõitis 22-aastane Jõeäär UC Nantes-Atlantique klubis. Tanel Kangert Ag2r’st on samuti klubi juhtkonnale silma jäänud ja ka temaga on liitumisläbirääkimisi peetud, kuid kahtlusi tekitab Kangerti korduma kippuv põlveprobleem.
(Assemblée générale du CR4C Roanne, La Roche-sur-Yon Vendée Cyclisme recrute, le Tarn-et-Garonne sur la toile, Gert Joeaar au CCVSA., Velo101.com, 7.12)
 

L’INFORMATICIEN
La cyberguerre a commencé

Tallinna vanalinnas võib leida end tõeliselt keskaegsest miljööst. Kuid ärge laske end eksitada – kõikjal levib wifi, 90% pangatehinguist on sooritatud internetis, igal kodanikul on taskus multifunktsionaalne ID-kaart, millega saab isegi valimistel häält anda! Lühidalt – Eesti on esimene riik, mis täielikult internetiga ühendatud. Seda nii heas kui halvas. 2007. aasta aprilli lõpus koges Eesti esimesena maailmas laiaulatuslikku küberrünnakut. Mitme päeva jooksul olid halvatud nii pankade, valitsuse kui paljude riigiasutuste veebilehed. Vahetult peale toimunut süüdistas Eesti rünnakutes Venemaad. 2009. aasta kevadel võttis vastutuse rünnakute ees 22-aastane Konstantin Goloskokov. Ometi hindavad asjatundjad, et säärase ulatusega küberrünnakuks on tarvis operaatorfirmade aktiivset või passiivset kaasabi ja hiiglasliku robotvõrgu olemasolu. Ametlikke asitõendeid rünnaku autoritest ei ole suudetud leida.
(La cyberguerre a commencé, Stéphane Larcher, L’Informaticien, detsember 2009)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

TRIBUNE DE GENEVE
L’OTAN se prépare à contrer un Pearl Harbour numérique

Endises sõjaväekasarmus on leidnud kodu NATO küberkaitsekeskus, kus töötab 30 arvutieksperti. „Arvutid ja internet on kujunenud võimsateks relvadeks. Tuleb õppida neid kasutama ja ka kaitsma“, ütleb küberekspert Kenneth Geers. Lisaks IT-ekspertidele töötavad küberteemadega ka juristid. Veel 10-15 aastat tagasi ei olnud NATO paberites viiteid küberkaitsega seonduvatele probleemidele, räägib Geers. Kuigi laiemale üldsusele võib see kõlada kui stseen ulmefilmist, on elektrooniline Pearl Harbor võimalik. Väikse kurjategijate grupiga saab halvata riigi toimimiseks eluliselt tähtsad infrastruktuurid. Küberkonflikti puhul on väga raske teha kindlaks rünnaku lähtekoht. Keskuse tööd rahastavad hetkel seitse alliansi liiget, peagi on neid juba kümme (uuteks liikmeteks saavad Ameerika Ühendriigid, Ungari ja Türgi). Et teha ühiselt tööd, „millel lõppu ei paista“.
(L’OTAN se prépare à contrer un Pearl Harbour numérique, Olivier Bot, Tribune de Genève, 23.11)

HISPAANIA AJAKIRJANDUS

EL MUNDO
Andrus Ansip: 'Ingresar en la zona euro es una prioridad para Estonia'

Tegemist on peaminister Andrus Ansipi töövisiidi ajal Madridi 2.12.2009 tehtud intervjuu kajastusega. Intervjuus on peatutud pisut Eesti ajalool, suhetel Venemaa ning USA-ga ning Eesti soovil saada eurotsooni liikmeks. Eesti on olnud iseseisev 20 aastat, nüüd on riik ELi ning NATO liige ning soovib saada eurotsooni liikmeks aastal 2011. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei ole Eestis kommunismi nostalgiat ning keegi ei soovi pöörduda tagasi okupatsiooniaega. Ansipi sõnul kasutab Venemaa energiavarusid kui poliitilist relva, mis aga ei ole Moskvale kuidagi kasulik, kuna Venemaa sõltuvus toorkaupade ning naftaturust on sama negatiivne kui sisepoliitika opositsiooni puudumine. Eesti suhted on Venemaaga keerulised. Näiteks ainult 10% Eesti ekspordist on suunatud Venemaa turule, 70% ekspordist suundub Läände. Ning Venemaa suunalt on ikka kuulda süüdistusi Eesti suunal Vene vähemuste diskrimineerimise osas, mis peaminister Ansip ümber lükkab ning mida saab nimetada propagandaks. Eesti suhted USAga on olnud alati head – USA ei tunnustanud kunagi Vene okupatsiooni Eestis, samuti toetati Eesti iseseisvuspüüdlusi ning hiljem liitumist EL ja NATOga. Seetõttu, ütleb Ansip, on praegu ka Eesti moraalne kohustus aidata neid riike, kes abi paluvad. Seda näitab näiteks Eesti osalusega Afganistanis, kus Eestil on kõige rohkem sõjaväelasi per capita – ehk 300 inimest riigist, kus elab 1,3 miljonit inimest. Praegu on Eesti eesmärgiks saada eurotsooni liikmeks, mis on oluline andmaks majandusele positiivne tõuge. Eesti ei soovi tsooniga liituda „tagaukse” kaudu, vaid näidates, et suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid.
(Andrus Ansip: 'Ingresar en la zona euro es una prioridad para Estonia', Fátima Ruiz, El Mundo, 9.12)
 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Itämeren alueella tarvitaan konkreettisia toimia

Helsingi piirkonna kaubanduskoja aseesimees Sampsa Saralehto kirjutab, et alates ajast, mil Soome majandus- ja poliitikafoorum EVA 1990. aasta kevadel esimese Läänemere-raporti avaldas, on toimunud palju tähelepanuväärseid sündmusi. Nõukogude Liidu lagunemine põhjustas tõelise ahelreaktsiooni. Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusid ning liitusid koos Poolaga nii NATO kui Euroopa Liiduga. Läänemeri on siiani üsna pingeterohke piirkond, millest annab tunnistust keskustelu gaasitoru ümber. Soome ja kogu ELi vaatenurgast edendab igasugune majanduskoostöö Venemaaga stabiilsust ning võimaldab Venemaal kasvada ja areneda rahulikult. Läänemere piirkond vajab konkreetseid algatusi. Endisest olulisem on Soome jaoks kiire raudteeühendus Tallinnast Berliini. Kodanike jaoks on tähtsaim küsimus Läänemere kaitse, reovete puhastus ning saastumise ennetamine. Keskkonnakaitsega on üha rohkem seotud ka energiavaldkond. Kui Soome ja Eesti vahele rajatakse piisav kaablivõrgustik, võiks Soome Eestit osaliselt elektriga varustada. Läänemeri pakub Soomele võimalusi, kuid sõnad peavad tegudeks saama.
(Itämeren alueella tarvitaan konkreettisia toimia, Sampsa Saralehto, HS, 8.12)

Suomi aikoo varastoida runsaasti ohraa Viroon

Soome kavatseb ligi 60 000 tonni vilja Eestisse hoiule viia, kuna Soome enda laod on peaaegu täis. 20 laevatäit vilja viiakse Muuga viljaterminali tuleva aasta alguses. Soome on saanud selleks EK-lt loa. Muuga viljalattu mahub 300 000 tonni vilja. „Ka Eestis on olnud mitu head vilja-aastat järjest, kuid meie ladudesse peaks veel vilja mahtuma,“ ütles Reno Paju Eesti Põllumajandusministeeriumist. Eestit raputas paar aastat tagasi viljaskandaal, kui riigi julgeolekuvarudest Rakveres varastati pooleteise aasta jooksul 13 000 tonni vilja. Reno Paju sõnul on Muuga hoidla turvaline.
(Suomi aikoo varastoida runsaasti ohraa Viroon, Kaja Kunnas, HS, 5.12)

KALEVA
Maamme-laulu vai Finlandia-hymni?

Artikkel arutleb teemal, kas Soome peaks oma rahvushümni „Maamme-laulu“ asendama mõne teise heliteose, n Sibeliuse „Finlandiaga“. Soome lipp ja vapp on ametlikult rahvuslikud sümbolid. Soome hümnil sellist seadusega sätestatud asendit aga ei ole. Fredrik Paciuse heliteos on rahvushümn vaid seetõttu, et sellele on aastate jooksul soomlaste meeltes selline koht kinnistunud. Soome parlamendis on mõeldud ka hümni vahetamise peale. Põhjenduseks on toodud, et ka Eestil on sama rahvushümn ning et näiteks spordivõistlustel võib hümnidega segadus tekkida (riikide versioonid hümnist on erinevad). Seda on üsna hiljuti arutatud ka Eestis, kuid näiteks Riigikogu esimees Ene Ergma on jäigalt selliste kavatsuste vastu. Veidi lõbus on see, et vahetamishimulised on unustanud, et Soome presidendi tervitusmarss on sama mis Eesti Kaitsevägede juhataja tervitusmarss.
(Maamme-laulu vai Finlandia-hymni?, Pia Kaitasuo, Kaleva, 6.12)

TALOUSELÄMÄ
Aikamoinen korkotarjous Virosta

Eesti Bigbank avas Helsingis oma esimese teeninduskontori. See meenutab paari aasta tagust aega, mil Islandi pangad pööraste intressipakkumistega Soome turule tungisid. Bigbanki pakkumises hakkab silma hoiustele pakutav tähelepanuäratav intress. Pank lubab „avamise hinnaalandusena“ aastasele hoiusele lausa 3%st intressi. Võrreldes teiste Soomes tegutsevate pankadega on see hea pakkumine. Kuidas on selline pakkumine võimalik? Pank ise seletab seda sellega, et teenib nii hästi tarbimislaenudega. On tõsi, et tarbimislaenud võivad väga tulusad olla. Teisalt võib nende tasuvus kiiresti väheneda, kui klientidel tekivad makseprobleemid. Sel suvel alandas Moody’s Bigbanki ja teiste Eesti pankade krediidireitinguid, kuna pank on keskendunud nii tugevalt riskialdistele tarbimislaenudele. Samuti pole Eesti majandus hoolimata viimase aja elavnemisest veel kõigist probleemidest vaba. Bigbanki riske lisab ka see, et lisaks Eestile on suur osa laenudest antud Lätis ja Leedus.
(Aikamoinen korkotarjous Virosta, Sami Rainisto, Talouselämä, 9.12)
 

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ОГОНЁК
Разведсданные

(Usutlus Hermann Simmiga.) Vene superspioon Simmi väitel kohtusid Eesti välisminister ja Vene asevälisminister mitteametlikult, et arutada tema personaalküsimust. Ilmselt kokkuleppele ei jõutud ning Simm anti välja… Simm meenutas, et NSV Liidu siseministeeriumi akadeemia lõpetamisel 1978. aastal andis talle aukirja siseminister isiklikult. Simm: Nagu teada, langes ta hiljem põlu alla, kuid mina austan teda seniajani, ta lõi eliidi! Kuni arreteerimiseni rippus minu foto akadeemia autahvlil. Ma ei tea, kas ka praegu. Andsin vande Nõukogude Liidule. Pärast Eesti iseseisvumist võeti mult allkiri, et ma ei ole KGB kaastöötaja ega osalenud repressioonides eestlaste vastu. Minu tingimus oli, et Venemaa ei kasutaks informatsiooni Eesti-vastase relvastatud agressiooni eesmärgil. Erilist šantaaži ei olnud, kuid nad teadsid absoluutselt kõike minust ja minu sugulastest, ja mainisid, mis võib teatud asjaoludel juhtuda. Töö seotud eelkõige Venemaa preventiivsete julgeolekumeetmetega ning see puudutas narkootikumide salakaubavedu, organiseeritud kuritegevust, NATOt ja terrorismi. Muide, see lõi eeldused ka Eesti enda julgeolekuks. Palka sai 300-1000 eurot kuus.
Kaasvangid suhtuvad Simmi valdavalt neutraalselt, kuid on ka ähvardatud. Sealjuures mitte organitega seotud mineviku, vaid nimelt koostöö pärast Venemaaga.
Tavaliselt luurajate asjad meediasse ei jõua, kuid Eesti meedia on nõnda sündmustevaene, et see asi võeti üles ning puhuti suureks. Nõnda läks see mööda maailma laiali ning ei kao veel niipea. Tehakse filme, kirjutatakse artikleid. Seetõttu esitavad ka julgeolekujõud kogu asja pigem kui oma võitu, mitte prohmakat.
(Tsitaadid Andrus Ansipilt, Jüri Pihlilt, Raivo Aegilt. Tutvustatakse lähemalt Tartu vanglat: „Mis on eurovangla?“ Kronoloogiline ülevaade Vene luurajate paljastamistest.)
(Разведсданные, Олег Москвин, Огонёк, 30.11)
 

ЭХО МОСКВЫ
Сталин и сталинизм в современных публикациях

Stuudiokülaline on kirjastuse „Vene poliitiline entsüklopeedia“ (РОССПЭН) peatoimetaja Andrei Sorokin. Teemaks Stalin ja stalinism tänapäeva publikatsioonides. Uutest ja ilmunud raamatutest. Sarja „Stalinismi ajalugu“ raames on ilmunud juba 44 teost. Sarja eesmärgiks on, et diskussioon stalinismi üle kanduks lõpuks publitsistikast ajalooteadusesse ning sellel põhinevasse ühiskondlikku dispuuti. Minu jaoks on stalinismil selgelt miinusmärk küljes, liiga kõrge oli nonde võitude hind (suurriik, tuumapomm, võit sõjas, industrialiseerimine). Suurem osa raamatutest, mis praegu müügil ning jutustavad Stalinist, on propagandistlik Stalinit ülistav sodi. Kahuks on Venemaal suured probleemid teaduskirjanduse levitamisega. Paljudes regioonides ja linnades pole tänapäevaseid ajalooraamatuid saada. Jeltsini fond toetab meie sarja jagamist kohalikesse ja keskraamatukogudesse. Õnneks on ka teistel kirjastustel praegu teoksil sama mastaapsed lähiajaloo sarjad. Meiegi kirjastus annab lisaks nimetatud sarjale välja ohtralt ajaloodokumentide publikatsioone, seni on ilmunud sadu köiteid.
Praegu on ettevalmistamisel mitme Baltimaade ajaloolase raamatu väljaandmist. Lugejal on kindlasti huvitav jälgida nende inimeste objektiivset lähenemist ajalooküsimustele, keda muidu ollakse meil harjunud pidama paadunud russofoobideks.
(Сталин и сталинизм в современных публикациях, Нателла Болтянская, Эхо Москвы, 28.11)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
История умолчания

Lähivälismaa ajalooõpikud juurivad välja meie rahvaste ühise ajaloomälu. Grupp Vene ajaloolasi, kes kuuluvad nn Välispoliitika rahvuslikku laborisse, analüüsis riigi toel umbes kahtsadat õpikut, mis antud välja kaheteistkümnes endises NSV Liidu vabariigis. Erandiks Armeenia ja Valgevene, esitavad teised oma rahvast iidse kultuurikandjana, venelasi aga peetakse põlisvaenlasteks. Kõige rohkem võltsinguid ning vähem teaduslikkust on Baltimaade ajalooõpikutes. Kummaline on, kuivõrd ilustatakse Eestis nn rootsi aega, ehkki nälja, katku ja sõjategevuse tõtt hukkus neli viiendikku põlisrahvast. „Eesti ajaloo“ autorid lähevad oma põlguses Venemaa suhtes nõnda kaugele, et küsivad otse: Miks ei teostatud mastaapset ristisõda Venemaa vastu õigeaegselt? Naabervabariigid vaikivad maha NSV Liitu kuulumisest saadud tulu. Ilmselt muutub õpikute toon ja sisu seoses riikidevaheliste suhete paranemisega. Seni aga on oht, et noored põlvkonnad langevad desinformatsiooni ohvriks.
(История умолчания, Александра Самарина, Независимая газета, 2.12)
 

РАДИО СВОБОДА
Соотечественники или „пятая колонна“?

Välisminister Lavrov ütles oma esinemises Ülemaailmsel kaasmaalaste kongressil, et mõnedes riikides on Vene kaasmaalased pandud poliitilis-õiguslikesse oludesse, mis ei vasta üldtunnustatud normidele ja reeglitele, sageli aga neil oludel lausa diskrimineeriv iseloom.
Läti Seimi saadik Jakov Pliner: Kahjuks on meid (kaasmaalasi) Eestis ja Lätis jaotatud kaheks – kodanikeks ja mittekodanikeks. Lätis muutus vene keel võõrkeeleks. On teatud diskrimineerimist koolihariduse vallas. Kaasmaalaste õigusi on kitsendatud 80 punktis, Lätis nad on täielikult poliitilistest õigustest ilma jäetud. Töötuse tase on venekeelsete kaasmaalaste seas 30% kõrgem kui põlisrahval.
Globaalsete strateegiate instituudi direktor Vadim Karassjov pole Plineriga nõus: Vene võimud kasutavad kaasmaalasi ära geopoliitilistel eesmärkidel. Neid ei toetata kultuuri pärast. Baltimaad on Venemaa jaoks juba kaotatud, kui Ukraina ja Gruusia – need on tõelised katsepolügoonid. Kaasmaalasi ja läänevastaseid kasutatakse ära rahulolematuse üleskütmiseks.
(Соотечественники или „пятая колонна“?, Карэн Агамиров, Радио Свобода, 1.12)
 

ГАЗЕТА.RU
Заграница нас боится

„Vene ohu“ teemal on mitu kihistust. Mitmed Ida-Euroopa rahvad kardavad venemaad sõjajärgsest perioodist alates, mäletavad veel sotsialismi ehitamist Venemaa juhtimisel. Paljud tõsimeeli kardavad uut sissetungi, vaatamata sellele, et nad on NATO ja ELi täisõiguslikud liikmed. Uuem versioon „vene ohust“ on see, et Venemaa ja tema kompaniid võtavad Euroopa „gaasitangide“ vahele ning tungib majanduse eri valdkondade infrastruktuuri. Vene rikkurid aga ostavad kogu väärtuslikuma kinnisvara ning panevad lääne pangad endast sõltuma.
Kõik see on muidugi pigem poliitiline müüt. Meil on igasuguseid unistajaid, kuid keegi ei usu tõsiselt venemaa konflikti NATOga. Euroopa diversifitseerib gaasihankeid. Pangaarved aga saab alati edukalt külmutada, kui vaja. Majanduse põhiharude infrastruktuuride ligi ei kavatse Vene kapitali keegi lasta. Vähemalt otsustusõiguse tasandini mitte. Senised katsed on meil ju luhtunud. Mis aga on ohtlik, on Vene rikkurite hoolimatu suhtumine seadusesse ja ümbritsevatesse inimestesse. Seda mentaliteeti eksporditaksegi. Just seetõttu on nõnda suurt vastukaja maailmas tekitanud iseenesest tähelepandamatu vahejuhtum Vene rikkurite luksusmasinate kiiruskatsetega Genfi järve ümbruses, mille tõttu korraldati liiklusõnnetus ning surma sai inimene. Selle eliidi mentaliteet on selline – maailma peabki selline olema, et nendele on kõik lubatud. „Kui vaja, viime gaasitoru läbi Kremli!“ Vene korruptsioon koos nahaalsuse ja ülbusega ümbritsevate suhtes võib hakata Euroopa demokraatiate avalikku korda tõepoolest ohustama. Sest vene korruptsiooni põhimõtteks on, et seadus ja moraalsed väärtused on mõeldud vaid „nõrkadele“ ja „mitteedukatele“. Rusika ja raha liit!
(Заграница нас боится, Андрей Рябов, Газета.Ru, 2.12)
 

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Провод для российской лампочки

Eesti majanduse olukorda tutvustas Peterburi ajakirjanikele Juhan Parts. Parts rõhutas, et Eesti kui väikeriik ei saa talitada teisiti kui hoidma majanduse avatud. Eesti kavatseb avada oma turu välismaistele energiaettevõtetele. Eriti ollakse huvitatud konkurentsist transiidi vallas. Eesmärgiks pakkuda võimalikult kvaliteetsemaid teenuseid. Turismi arengu suhtes Parts väga optimistlik ei olnud, ehkki tõdes, et selle valdkonna edenemine soosiks ka ärikontaktide teket.
(Провод для российской лампочки, Виктор Николаев, С.-Петербургские ведомости, 2.12)