Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Balti koostööst 2009. aastal

27.11.2009 Vilniuses XV Balti Nõukogu istungil

Lugupeetud Balti Assamblee liikmed,
head kolleegid, daamid ja härrad,

Võrreldes ajaga aasta tagasi, mil kohtusime Viljandis, on nii Eestit, Lätit kui Leedut üha tõsisemalt puudutanud majanduskriis ja sellega seonduv. Oleme kärpinud riigieelarvet, piiranud avalikke kulutusi ja teinud teisi raskeid majanduspoliitilisi otsuseid. Kõik see on kahtlemata avaldanud mõju ka meie välispoliitikale. Sellegipoolest olen veendumusel, et välispoliitiliste prioriteetide elluviimine ei ole kannatanud.

Lõppeval aastal otsustasime koos Lätiga rajada ühise saatkonna Kairos ja jätkata Eesti-Läti koostööraporti koostamist, Eesti sõlmis mõlema hea naabri - Läti ja Leeduga vastastikused viisaesinduslepingud. Osaleme NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel, ELi kontekstis aitasime kaasa Läänemere strateegia kujundamisele ning ees seisab strateegia ellurakendamine. Selle kõrval toimis sujuvalt ka Leedu poolt edukalt juhitud Balti koostöö. Kõik eelloetletu on selgeks märgiks, et prioriteedid on paigas ja paanikaks pole põhjust.

Üks suuremaid väljakutseid Balti koostööle tuleval aastal on meie rahvusvaheliste kohustuste täitmine majandusraskuste kiuste. Kuigi kaitsekulutuste piiramine teatud ulatuses on tänases olukorras arusaadav, ei saa allahindlust teha julgeoleku arvelt. Peame säilitama nii oma rahvusvaheliste kohustuste kui ka sisemise julgeoleku tagamise sellises ulatuses, mis ei pärsiks meie kaitsevõimet ega rahvusvahelist usaldusväärsust. On heameel, et kolme riigi maavägede projekt ühispataljoni loomiseks on hoolimata raskustest õnnestunud ellu viia. See võimaldab meil Baltbati tähtaegselt, s.o 2010. aasta I poolel NATO kiirreageerimisjõudude käsutusse anda.

Kuigi NATO õhuturbemissiooni Balti riikides on pikendatud aastani 2014, tuleb jätkata tööd püsiva lahenduse leidmise nimel. Traditsiooniliste ohtude kõrval peame suutma tagada ka uute ohtudega toimetuleku, eriti energia- ja küberjulgeoleku sfäärides. Üks suuremaid lähiaja väljakutseid kaitsevaldkonnas on töö NATO uue strateegilise kontseptsiooni kujundamisel, mis seni on kulgenud igati läbipaistvalt ja konstruktiivselt. NATO artikkel V kehtib ja jääb kehtima ka uue kontseptsiooni kohaselt ning ühelgi NATO liikmel ei ole vaja kahelda selle paikapidavuses.

Samuti on oluline jätkata jõupingutusi nii ühiselt seatud kliimaeesmärkide ja Kopenhaageni kliimakokkuleppe saavutamise kui ka meie oma kodumere hoidmise suunas. Läänemere käekäik on meie jaoks ellujäämise küsimus. Oleme teadvustanud, et Läänemere koormatuse tase on jõudnud piirini, kus iga ettevaatamatu samm võib tekitada korvamatu kahju. Seetõttu tuleb suunata enam tähelepanu ennetusmehhanismide ning kõikide Läänemere-äärsete riikide koostöövalmiduse parandamisele. HELCOMi Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan) edasine rakendamine ja keskkonnaprojektide elluviimine Läänemere strateegia raames, nagu ka eelseisev Läänemere riikide tippkohtumine Helsingis on vajalikud sammud selles suunas.

Kliimaeesmärkide täitmine sõltub suuresti meie võimest arendada säästlikku ja jätkusuutlikku energiatootmist. Eestis on peatähelepanu all bio- ja tuuleenergia arendamine, samas annaks suure panuse CO2 heitekoguste vähendamisse Leedu uue tuumajaama käivitamine. Sestap on edasiliikumine Visaginase tuumajaama projektiga oluline nii kliimakohustuste täitmise kui ka energiaallikate mitmekesistamise seisukohalt, olles ühtviisi kõikide Trakai kommünikee osapoolte huvides.

Viimastel aastatel oleme ühiselt töötanud avatud Balti energiaturu loomise nimel, seda alates BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) vastuvõtmisest ligi aasta tagasi vastavalt selles kokkulepitule. Meie regiooni energiavarustatuse parandamiseks on vajalik nii uute energiaühenduste väljaarendamine kui ka ühise Põhja-Balti elektrituru rajamine. Peame jätkama otsustavat liikumist mõlemas suunas, sealhulgas harmoneerima elektrikaubandust reguleeriva seadusandluse.

Loodan, et meil õnnestub peagi kokku leppida ka väljastpoolt EEA piirkonda imporditava elektri müümises eranditult elektribörsi kaudu. Vastavat nõuet kehtestamata ei ole meil võimalik vältida turumoonutusi ega tagada elektrituru tõrgeteta toimimist. Eelöeldut on oluline silmas pidada ka Visaginase tuumajaamaprojekti puhul.

Head kolleegid,

Eelolev aasta saab meie jaoks olema täis uusi võimalusi, mida pakub Läänemere strateegia rakendamine. Meie kätes on unikaalne võimalus anda sisu Euroopa Liidu esimesele makroregionaalsele initsiatiivile ning ellu viia meie konkurentsivõimet, keskkonda, julgeolekut ja majandust tugevdavaid projekte, mis on ühtlasi eeskujuks tulevastele sarnastele algatustele. Meie ühine väljakutse ja ühtlasi kohustus tuleviku ees on kõrvaldada kõik seni Läänemere piirkonna arengut pärssinud tõkked.

Lõppakordina lubage mul meenutada Balti ketti ja selle ajaloolise sündmuse 20. aastapäeva tähistamisele pühendatud ühisüritusi Eestis, Lätis ja Leedus möödunud suvel. Ajaloos ei ole leida Balti ketile võrdväärset - spontaanset ja üldrahvalikku väljaastumist - vabaduse ja demokraatia eest. Meie koosmeel ja ühiste eesmärkide poole püüdlemine ongi kõige tugevamini väljendunud just rasketel aegadel, sest nagu kinnitab ka tarkusesõna: sõpra tuntakse hädas. Seetõttu olen kindel, et üksmeelt jagub ka Läti eesistumiseks 2010. aastal, mil seisavad ees majanduslangusest väljatulek, ühiste energia- ja kaitseprojektide elluviimine ning kogu see praktiline ja orgaaniline tegevus, mis on Balti koostööd saatnud juba enam kui 90 aastat.

Selleks soovin meile kõigile palju jõudu! Labu veiksmi!