Eesti välismeedias 26. november - 2. detsember 2009

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
NORRA AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Talks on Deal for Warship Upset Nations Near Russia

Peale Putini Pariisi-visiiti jäi lahtiseks Vene-Prantsuse laevatehingu edasine areng. Venemaa ametnikud on Mistrali ostu üle pidanud läbirääkimisi juba mitu kuud. Ostuga soovitakse saada ka litsents uute sarnaste laevade ehitamiseks Venemaal. Kõrgtehnoloogilise varustusega alus paistaks Vene üldiselt vananevas sõjatehnikas silma. Venemaa mereväe ülem Vladimir Võssotski ütles sügisel, et kui tal oleks 2008. aastal olnud kasutada seesugune laev, “oleks Musta mere laevastik võinud oma missiooni täita 40 minuti, mitte 26 tunniga.” Võimalik laevaost on tekitanud piirkonnas ärevust. Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia on Venemaaga meritsi otseselt või lähedaselt piirnevad riigid. Esimesed kolm on NATO liikmed, mis annab neile julgeolekugarantii, ometi nõudsid Balti riikide ametnikud Prantsusmaalt selgitusi tehingu üksikasjade kohta. Marko Mihkelsoni hinnangul oleks sel tehingul mõju NATO turvalisusele. Kaarel Kaas aga märkis, et see oleks liiga suur investeering ainult Läänemerel või Mustal merel kasutamiseks.
(Talks on Deal for Warship Upset Nations Near Russia, Ellen Barry, The New York Times, 28.11)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Disquiet on the eastern front

Korduvatele kinnitustele vaatamata on Ida-Euroopa mures oma turvalisuse pärast. NATO peaks visandama plaane, kuidas ohu korral Balti riike kaitsta. Hiljutine ulatuslik militaarõppus Venemaal näitab selle piirkonna haavatavust. Ometi ei ole alliansis just palju teoksil. NATO ametnikud süüdistavad selles “konsensuse puudumist.” Lääne-Euroopa, eriti Saksamaa ja Itaalia, on kõige vastu, mis ei ole venelastega eelnevalt kooskõlastatud. Tõenäoline on üldine plaan, mida tutvustatakse detsembris kolmele Balti riigile ja mis ei keskendu konkreetsetele ohtudele. Keegi ei pea ju sõjalise konflikti puhkemist tõenäoliseks. Kuid kui NATO annab kasvõi vihjamisi märku, et ta ei garanteeri enam kõigi oma liikmete julgeolekut, võib see julgustada Kremlit rahurikkumistele sellistel teemadel, nagu näiteks vene vähemuste õigused või transiit Kaliningradi. Ida-eurooplased pahandavad ka Euroopa Liidu hiljutise tippametnike valimise üle. Saksamaa ja Prantsusmaa näitasid, et nemad otsustavad liidu välispoliitika üle ja Ida-Euroopal ei ole neis asjus suuremat sõnaõigust, ütles üks piirkonnast pärit minister.
Ameeriklased möönavad, et soperdasid septembris, kui tegid avalikuks plaani loobuda raketikilbi rajamisest piirkonda. Nüüd räägitakse plaani täiustamisest, mitte enam loobumisest. Asepresident Joe Biden on külastanud Ameerika peamisi liitlasi Kesk-Euroopas, samuti Ukrainat ja Gruusiat, et hajutada hüljatuse meeleolusid. Suurepärane Ameerika sõjalaev patrullis Läänemerel Venemaa hiljutiste õppuste ajal, viimase aasta jooksul on ainuüksi Lätit külastanud kuus kõrget ühendriikide sõjaväelast, järgmiseks aastaks on planeeritud bilateraalsed sõjalised õppused.
Vähesed igatsevad George Bushi. Kuid tema meeskonna tegevus Ida-Euroopa suunal oli visa ja sellest tuntakse siin puudust. Idealistlik Obama on toonud välispoliitikasse teistsuguse sõnavara: reaalpoliitika on in, jutt ühistest väärtustest out. Mõnede jaoks on see värskendav muutus Bushi administratsiooni hirmutamis-strateegiaga võrreldes. Kuid ida-eurooplased on tüdinud kuulmast nii palju räägitavat “partneritest” ja nii vähe “liitlastest.”
(Disquiet on the eastern front, The Economist, 27.11)
 

IRISH TIMES
Russian plan to buy French warship alarms former Soviet states

Vladimir Putini Pariisi-visiiti saatsid spekulatsioonid sõjalaeva Mistral ostu üle. „Prantsusmaa on avatud koostööle Venemaaga, kaasaarvatud kaitseküsimustes“, ütles kohtumisel Prantsuse peaminister François Fillon. Laevaostu näol oleks tegu seni suurima sõjalise tehinguga Venemaa ja NATO liikme vahel. See on teinud ärevaks endised NL liikmesmaad ning käesoleval nädalal ühines Eesti ja Läti varasemate avaldustega antud teemal ka Leedu. Üldteada on Gruusia tundlikkus laevaostu küsimuses. Le Monde’s (Ventes d'armes : la France envoie un signal désastreux à Vladimir Poutine, 27.11) kirjutas filosoof André Glucksmann, et Prantsusmaa on murdnud Atlandi liidu loomisest saadik püsinud tabu. „Varustades Putinit relvadega, millega kiirelt rünnata Gruusiat, Krimmi, isegi Balti riike, on meie sõnum selge: Andke minna!“
(Russian plan to buy French warship alarms former Soviet states, Ruadhán Mac Cormaic, Irish Times, 28.11)

THE GUARDIAN
The Estonian argument for English translations

Inglise keele laialdase leviku suur pluss on võimalus rahvusliku kirjanduse levikuks üle terve Euroopa. Eesti suurima raamatumüüja Apollo Solarise raamatupood on väga kaasaegne ja meenutab igati esinduslikke raamatupoode Suurbritannias või USAs. Erinevus on selles, et Apollo kõrged riiulid on täis raamatuid, mida enamikul meist mitte kunagi lugeda ei õnnestu. Need raamatud on kirjutatud eesti keeles. Kuni ei leiutata imemasinat, mis eestikeelsed sõnad meie silmade all inglisekeelseteks muudaks, peame piirduma poe imetlemise ja sealse kohviku nautimisega ning mõistatama, milliseid intellektuaalseid ja kunstilisi aardeid need meie jaoks kättesaamatud köited endas peidavad. See valmistab lausa tuska!
Dalkey Archive Press’i töötajad külastasid mõne aasta eest Apollot, ostides sobivaid tõlkeraamatuid. Inglise ja muukeelsete raamatute ostujuht Nele Hendrikson oli toona üllatunud, et inglased ei tulnud Eestisse mitte puhkama, vaid siinsete raamatutega tutvuma. Kahtlemata on eestlased oma kirjandusliku traditsiooni üle uhked, kuid inglisekeelse kirjanduse väljaandjad selle vastu tavaliselt huvi ei tunne. Apollo poes on küll võõrkeelsete raamatute sektsioon, kus muidugi ka ingliskeelseid raamatuid leida võib, kuid see on lihtsalt mõnus lugemine. Sealt ei leia kahjuks eesti algupärast kirjandust inglise keelde tõlgituna. Dalkey Archive Press sõlmis Apolloga koostööleppe, et nad võtavad müüki meie poolt korraldatud tõlkeid Mati Undi teostest. Meie arvates ei tõuseks sellest tulu mitte ainult inglise keelt emakeelena kõnelevatele turistidele, vaid kõigile välismaalastele, kes oskavad inglise keelt paremini kui eesti keelt ja kes soovivad lähemalt tutvuda Eesti rikkaliku kultuuriga. Eksperiment osutus edukaks, kinnitades meie arvamust, et ingliskeelsed turistid ei soovi lugeda ainult oma lemmikuid, vaid nad võivad olla huvitatud ka eesti kirjandusest.
Tõlkeraamatuid on kindlasti raskem turustada kui algupäraseid raamatuid, sest lugejatel puudub sageli tõlkekirjanduse valimiseks vajalik kontekst. Tõlkekirjanduse turustamiseks tuleb tõlkida ka turgu ennast – teos tuleb teha sama vahetuks ja atraktiivseks, nagu ta on originaalkeeles ja –maal. Kuna seda aga praktiliselt võimatu teha on, siis kasutame igasuguseid asendusstrateegiaid – soovitusi, auhindu, võrdlusi sarnaste ingliskeelsete teostega... Me püüame olla loovad. Me teeme, mis on meie võimuses. Viimastel aastatel oleme näinud kasvavat huvi ingliskeelse tõlkekirjanduse vastu kõikjal Euroopas. See on märk kasvavast kultuuridevahelisest uudishimust. Ma soovin, et iga raamatuhuviline võiks veeta meeldiva pärastlõuna Eesti raamatupoes. Juua kohvi, jalutada riiulite vahel, tajuda intellektuaalset energiat selles kultuuris, millest nemad on ilma jäetud, vaadata riiulitäisi raamatuid, mida nad kunagi lugeda ei saa ja siis pakkuda neile üht, mida nad saavad….. Kui vaid iga tõlkeraamatut annaks sedasi turustada!
(The Estonian argument for English translations, Martin Riker, The Guardian, 27.11)
 

THE TIMES
East Europeans forced by recession to return home from Britain

Suurbritanniast tagasi koju pöörduvate Ida-Eurooplaste arv pea kahekordistus eelmisel aastal, viies sellega emigratsiooni rekordtasemele. Kui 2007. aastal ulatus lahkujate arv 169000 tuhandeni, siis mullu oli see näitaja 255000. Ligikaudu pool kasvust tuli poolakate, ungarlaste, tšehhide, lätlaste, leedulaste, eestlaste, slovakkide ja sloveenide arvelt, kes lahkusid Suurbritanniast siinse majandusolukorra halvenedes.
(East Europeans forced by recession to return home from Britain, Richard Ford, The Times, 27.11)
 

HALIFAX INTERNATIONAL
Estonia may be next country to adopt the euro

Eestist võib saada järgmine riik, kes läheb üle eurole, kui riigi majandus püsib stabiilne. Kõrged majandusametnikud nii Eestis kui Maailmapangas on ennustanud, et Eesti võtab euro kasutusele 2011. aastal. Eesti ühines ELiga 2004. aastal koos Poola ja Tšehhiga. Eesti on endine Nõukogude Liidu vabariik ning riigil on suur elektroonika -ja telekommunikatsioonitööstus. Eestil on tugevad sidemed Saksamaa, Soome ja Rootsiga. Et saada eurotsooni osaks, peab Eesti eelarvepuudujääk jääma alla 3% SKPst ning võlatase alla 60% SKPst. Eestil on üks madalamaid riigivõlgu Euroopa Liidus.
(Estonia may be next country to adopt the euro, Jamie Musk, Halifax International, 30.11)
 

CAMBRIDGE NEWS
Children get a taste of Estonian culture

Lapsed Crosshalli algkoolis said tõeliselt hea üllatuse osaliseks, kui Eesti popstaar neile külla tuli. Lauljatar Hannah, täisnimega Hannah Ild külastab praegu koole üle kogu Suurbritannia. See 28-aastane naine, kes on pärit Eesti pealinnast Tallinnast, loodab pärast kodumaa edetabelite vallutamist nüüd Suurbritannias endale nime teha. Hannah elab Londonis ja edendab koostöös Eesti saatkonnaga Eesti kultuuri. Tallinnast saab 2011. aastal Euroopa Kultuuripealinn. Hannah laulis lastele neli laulu, rääkis neile Eestist ning innustas neid planeedi eest hoolt kandma. Hannahi sõnul võtsid need umbes 480 koolilast teda väga soojalt vastu. Kooli asejuhi Anne Eardley sõnul oli Hannah „sensatsiooniline“ ning kool oli kingitud raamatu eest väga tänulik.
(Children get a taste of Estonian culture 25.11, Cambridge News, 25.11)
 

Veel artikleid Hannah’ koolide külastamisest Suurbritannias:

(Estonian pop sensation Hannah launches her UK career in Croydon, Kirsty Whalley, Your Local Guardian, 12.11)

(Students are sung an Estonian lesson by pop star, Northampton Chron & Echo, 5.11)

(Singer delights youngsters with school appearance, The Star, 10.11)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
La marine russe convoite le Mistral

Peterburis saavad huvilised tutvuda Prantsusmaalt pärit helikopterikandjaga Mistral, mille ostmise vastu Venemaa huvi on ilmutanud. Selleks, et prantslastes mitte liigset ärevust tekitada, on Venemaa andnud teada, et alus plaanitakse viia Vaikse ookeani ja Põhjamere laevastikku, kus seda hakatakse kasutama peamiselt päästmis- ja rahutagamisoperatsioonides. Samuti, sarnaselt prantslastele, Somaalia piraatide vastases võitluses. Laeva müümisse suhtutakse Prantsusmaal siiski teatava skepsisega. Laeva inspekteerides rääkisid venelased palju humanitaaroperatsioonidest, selgitab üks Prantsuse ohvitser. Kui tehing sõlmitakse, võib Venemaa prantslastelt nõuda laeva modifitseerimist. „Laeva saab täielikult ümber muuta,“ kinnitab Peterburis alust tutvustav kapten Didier Piaton. Moskva on teada andnud, et plaanib oma tehases veel neli sarnast laeva ehitada. Prantsusmaalt ei ole siiani sellele soovile ametlikku kommentaari ega kinnitust tulnud, pigem tekitab see prantslastes kimbatust ja eurooplastes muret.
(La marine russe convoite le Mistral, Pierre Avril, Le Figaro, 27.11)
 

La vente d'un navire de guerre français à la Russie inquiète

Mistrali võimalik müümine venelastele teeb Balti riigid murelikuks. Tsiteeritakse Eesti Välisministrit, kes küsib selgitusi, kas laev plaanitakse müüa koos kõrgtehnoloogilise varustusega või ilma. Pariis kinnitab, et laev müüakse ilma relvasüsteemideta. Müüki kommenteerib ka üks teemaga kursis olev Prantsuse allikas, kelle sõnul „Ei saa ühelt poolt soovida suurendada kontinendi stabiilsust Venemaaga partnerlussuhet arendades ning teisalt keelduda Venemaale relvi müümast. See ei läheks vastavusse meie retoorikaga.“ Teemat kommenteerib ka Gruusia strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute fondi president Alex Rondeli, kes peab laeva müüki ohtlikuks, kuna „Mistral on väga efektiivne laev Gruusia ja Balti riikide ründamiseks.“
(La vente d'un navire de guerre français à la Russie inquiète, Isabelle Lasserre, Le Figaro, 25.11)
 

LE MONDE
Une langue qui disparaît

Joskar-Ola koolis number 14 võetakse külalisi vastu rahvalaulu ja -tantsuga. See on üks vähestest Mari koolidest, kus saab õppida kohalikku keelt. Osa õpilasi kannab rahvarõivaid. Ometi valmistab emakeeles rääkimine õpilastele raskusi. Mari keele õppimisele on pühendatud vaid kaks tundi nädalas. Terve Mari vabariigi peale on kokku ainult kaks kooli, kus antakse „kakskeelset“ haridust. Väikesed soome-ugri rahvad on üksteisele nõu ja jõuga abiks. Eesti toetab meelsasti maride kultuuriprojekte, riskides seejuures suhete teravnemisega suure idanaabriga.
(Une langue qui disparaît, Alexandre Billette, Le Monde, 30.11)
 

LIBÉRATION
Demjanjuk, le gardien nazi face à ses juges

Münchenis algas kohtuprotsess Ivan Demjanjuki üle, keda süüdistatakse natside surmalaagris enam kui 27000 juudi mõrvamisele kaasaaitamises. Demjanjuk sündis Ukrainas ning langes Nõukogude sõdurina sakslaste kätte vangi. Ta eitab, et oli natside poolt okupeeritud Poolas Sobibori laagris valvuriks. Tuhanded ukrainlased, lätlased, eestlased, leedulased ja poolakad tegid koostööd natsi hävituslaagritega (hävitusmasinaga) ja neid kardeti nende julmuse tõttu.
(Demjanjuk, le gardien nazi face à ses juges, Nathalie Versieux, Libération, 1.12)
 

JOURNAL DU DIMANCHE
Poutine, le coup du Mistral

Venemaa-Prantsusmaa suhted on kõike muud kui halvad. President Nicolas Sarkozy küll Vladimir Putiniga ei kohtunud, kuid rõõmustab oma kommünikees kahe riigi vahelise intensiivse partnerlussuhte üle. Putin kohtus peaminister Francois Fillon’iga. Ametlikult ei olnud Mistrali sõjalaeva ostu-müügi tehingu arutamine kavas. Pariisis viibinud Gruusia välisminister Grigol Vachadze väljendas müügitehingu teemal erakordset muret, selgitades, et laeva ainsaks sihtpunktiks saab olla Must meri. Samas jätkuvad Moskva ja Pariisi vahel kahe riigi kaitseministrite poolt oktoobris alustatud laevaostu teemalised läbirääkimised, mis olla praeguseks lõppfaasi jõudnud.
(Poutine, le coup du Mistral, Nicolas Moscovici, Journal du dimanche, 27.11)
 

FENÊTRE SUR L'EUROPE
Défense : Le vente à la Russie d'un navire militaire du type Mistral est fortement contestée

Prantsuse Roheliste partei ei poolda Prantsusmaa plaani müüa venelastele võimas sõjalaev, sest Venemaa autoritaarne suhtumine endistesse liitvabariikidesse on ilmne. Kui kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – kuuluvad nii Euroopa Liitu kui NATOsse, mis tagab nende julgeoleku, siis näiteks Ukraina ja Gruusia ei kuulu kummassegi. 2007. aastal Eestit tabanud küberrünnak, pidevad ähvardused Ukraina gaasist ilma jätta, sõjaline rünnak Gruusia vastu 2008. aasta suvel, tuhanded hukkunud Tšetšeenias, ajakirjanike ja inimõiguslaste regulaarsed tapmised – kõik see näitab Venemaa tõelist palet autoritaarse ja brutaalse riigina. Mistral-tüüpi laeva müümine säärasele režiimile oleks ränk viga nii piirkonna turvalisuse kui inimõiguste kaitse seisukohast.
(Défense : Le vente à la Russie d'un navire militaire du type Mistral est fortement contestée, Fenêtre sur l'Europe, 30.11)
 

20 MINUTES
Estonie: quand les citoyens choisissent la voix électronique

Põhjalik artikkel Eesti e-valimiste teemal. Süsteem töötab hästi ning e-valijate arv aina kasvab. Soomes ollakse süsteemi suhtes skeptilised, kuna kardetakse, et kodushääletajat võib mõni juuresolev isik mõjutada. Heiki Sibul Eesti Valimiskomisjonist kinnitab, et valija saab sel puhul alati uuesti hääletada, kui teda mõjutada soovinud isik lähedal ei viibi.
(Estonie: quand les citoyens choisissent la voix électronique, Maud Descamps, 20 Minutes, 23.11)
 

L'Estonie ou le „big brother country“

Artikkel tutvustab erinevaid Eesti e-lahendusi. Eesti on kasutatavate internetilahenduste poolest Euroopas liidripositsioonil. E-tehnoloogiaid leiab kõikjal, need võimaldavad aega kokku hoida ja teevad elu lihtsamaks, selgitab Indrek Vimberg Demokeskusest. Vahel minnakse läbipaistvusega liiga kaugele. Tänu spetsiaalsele IT rakendusele (radar, mis on ühenduses politsei andmebaasiga) peab liikluspolitsei kinni vaid need autod, mille juhid neile teadaolevalt teatud rikkumisi on sooritanud, näiteks puudub juhil kehtiv liikluskindlustus. Seega ei peeta kinni juhte, kelle suhtes ei ole politseil mingeid kahtlustusi. Prantsuse politoloogi Bernard Manin’i sõnul võib säärane süsteem ühel hetkel kodanikele ohtlikuks kujuneda. Eestis nii ei arvata. Näiteks ei tõstatu siin isikuandmete kaitse küsimus. Internetis surfamine on elustiil. „Meil ei ole midagi varjata”, rõõmustab Indrek Vimberg ega saa aru, miks prantsuse ajakirjanikke süsteemi läbipaistvus sedavõrd üllatama paneb.
(L'Estonie ou le „big brother country“, Maud Descamps, 20 Minutes, 23.11)
 

Estonie: la politique en temps réel

Eesti e-valitsuse eeliseks on tema läbipaistvus. Info on kodanikele kiiresti kättesaadav. Valitsuse istungisaalis toimuvat pressikonverentsi saab näiteks veebikaamerate vahendusel jälgida internetist. Prantsuse politoloogi Bernard Manin’i sõnul ei garanteeri läbipaistvus aga tõhusamat demokraatiat. Reaalajas saabuvast infotulvast ei piisa - alati tuleb jätta ruumi avalikule diskussioonile ning võimalikule konfrontatsioonile. Kuid ka Eestis on läbipaistvusel omad piirid, see puudutab näiteks riiklikku julgeolekut. Aina suurenevaks ohuks on küberrünnakud, mida Eesti on juba omal nahal 2007. aastal tunda saanud.
(Estonie: la politique en temps réel, Maud Descamps, 20 Minutes, 23.11)
 

E-démocratie: La France reste prudente et elle n'a peut-être pas tort

Maud Descamps analüüsib, kas Eestis toimiv e-valimiste süsteem või soomlaste valimismasin võiks soodustada prantsuse valijate kõrgemat osalusprotsenti valimistel ning muuta tavakodanikke poliitilist elu puudutvates küsimustes aktiivsemaks.
(E-démocratie: La France reste prudente et elle n'a peut-être pas tort, Maud Descamps, 20 Minutes, 23.11)
 

L’EST REPUBLICAIN
Un mur pour unir

Artikkel kajastab Saaremaal asuva Lümanda valla ja Lorraine’is asuva Trémont-sur-Saulx’ vahelist Euroopa Liidu programmi Leader raames toimuvat koostööd. Koostöö sai alguse 5 aastat tagasi ja see seisneb omavalitsuste esindajate kahepoolsetes visiitides kogemuste vahetamise eesmärgil. Artiklis on konkreetsemalt juttu Lümanda noorte visiidist Prantsusmaale, mille raames aidati renoveerida Trémont-sur-Saulx’s asuvat kivimüüri. Abiks olid ka Rumeeniast pärit noored. Niisamuti on prantslased käinud Saaremaal kiviaedu ehitamas. Sellest ka artikli peakiri Un mur pour unir – Müür, mis ühendab.
(Un mur pour unir, L’Est Republicain, 10.11)

LE HAVRE PRESSE
Monnaie. L'Estonie bientôt dans la zone Euro

Eesti on täitmas euro kasutuselevõtu eelduseks olevaid tingimusi, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusasjade volinik Joaqin Almunia intervjuus Austria nädalalehele Profil. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et toetus eurotsooniga võimalikult kiireks liitumiseks on rõõmustav signaal. Üks komisjoni pressiesindaja märkis, et Eesti on teinud küll edusamme euroalaga liitumiseks, kuid inflatsioonile ja eelarvedefitsiidile antakse täpsem hinnang järgmisel aastal.
(Monnaie. L'Estonie bientôt dans la zone Euro, Le Havre Presse, 24.11)

LA MANCHE LIBRE
Transactions électroniques sécurisées : l'Estonie partenaire

Normandia äridelegatsiooni visiidist Eestisse. Visiit toimus 12.-16. oktoobrini, teemaks oli IT areng ja Eestis kasutatavad innovaatilised lahendused. Külastati Tallinnas asuvat Tehnopoli, ettevõtet ELIKO, Tartu Teadusparki.
(Transactions électroniques sécurisées : l'Estonie partenaire, La Manche Libre, 14.11)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Suomessa tuomitut talousrikolliset siirtyvät nopeasti Viroon

Eesti äriregistri andmetel tegutseb praegusel hetkel Eestis 90 Soome ettevõtjat, kellele on Soomes kehtestatud ärikeeld. Lisaks on registris 70 soomlast, kelle suhtes on varem ärikeeldu rakendatud. See ilmneb Soome eri ametite Virke-projekti värsketest andmetest. Virke kogutud info põhjal võib otsustada, et iga kümnes Soomes ärikeelu saanud inimene on oma tegevuse üle viinud Soome lahe lõunakaldale. Soome ametnikud on koostanud profiile Eestis tegutsevatest kahtlastest Soome ettevõtjatest. Tundubki nii, et kui majanduskurjategija satub Soomes raskustesse, ei jää talle muud võimalust, kui suunduda Eestisse. Ka eestlased on probleemi tõsidust märganud. Nii aktsepteerib ka Eesti alates juulist Soomes kehtestatud ärikeelde. Imestama paneb ka Soome taustaga ettevõtete suur hulk Eestis. Eesti äriregistrisse on kantud umbes 100 000 ettevõtet, millest lausa 16 000-l on Soomele viitav omanik. Omanikest rohkem kui pooled on tõesti soomlased ning ülejäänud Soome isikukoodiga eestlased.
(Suomessa tuomitut talousrikolliset siirtyvät nopeasti Viroon, Jarmo Huhtanen, HS, 26.11)

Hämäriltä yrittäjiltä pyritään saamaan veroeurot uusilla menetelmillä

Soome Maksuameti vaneminspektor Pertti Häkkinen kirjutab ehitussektori maksupettuste teemal. Soome Ehitusliit süüdistab maksuametit võimetuses lõpetada eestlaste maksupettused. Maksuamet on küll Eesti kaudu opereerivate ettevõtjate tegevusest teadlik, kuid ehitussektor on lai ja killustunud: kõiki ettevõtteid ei suudeta jälgida. Tööjõu vaba liikumine ELis avaldab maksuametile ja teistelegi ametitele survet seda kontrollida. Maksuamet algatas 2008. aastal laia ehitussektorit puudutava maksujärelevalve projekti, mis arendab välistööjõu kontrolli ja kontrollimeetmeid, et need välistöötajad, kes peaksid Soomes makse maksma, seda ka teeksid. Koostööd Eesti maksuametiga parandatakse infot vahetades ning ühiseid maksukontrolle läbi viies. 2009. aasta oktoobri lõpu seisuga on koostatud 1300 maksukontrolli aruannet. Pettusi leiti 35% ulatuses.
(Hämäriltä yrittäjiltä pyritään saamaan veroeurot uusilla menetelmillä, Pertti Häkkinen, HS, 26.11)

Vironautisssa suomalaiset kehuvat Viroa toisilleen

EASi Turismiarenduskeskus otsustas usaldada Eestimaa reklaamimise turistidele. Internetis avati novembriks Vironautti-nimeline lehekülg, kus Eesti-külastajad saavad üksteisele nõu anda. Leheküljel tutvustavad soomlased oma reisipiltide ja -juttudega Eestit soomlastele. Teemade järgi jagunetakse näiteks restoranidele, muuseumidele või ööelule keskendunud rühmadesse. Keskustelurühmadesse on nõuandeid kogunenud vähe. Rohkem informatsiooni sisaldavad blogid, mida peavad suures osas Eestis elavad inimesed. Registreeritud vironaute oli 23. novembri seisuga 130, nende hulgas ka mõned eestlased ja Eestis elavad soomlased. Kasutajate hulk on vähehaaval kasvanud.
(Vironautisssa suomalaiset kehuvat Viroa toisilleen, Kaja Kunnas, HS, 27.11)

Naisten rooli sodassa oli sama Virossa ja Suomessa

Soome ja Eesti naisi ühendas sõja ajal kodutütarde töö. Soomes oli naiskodukaitsjaid ehk lottasid 180 000-200 000, Eestis umbes 17 000. Organisatsioonidel oli ühised tsiviilkaitse-eesmärgid ja nad korraldasid ka ühist koolitustegevust. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja Soome kannatas Jätkusõjas, kadusid ka naiskodukaitsjad. Lotta Svärd ühing kuulutati fašistlikuks ja keelati ära. Kodutütred pidid unustama oma töö, kuid mälu ei saanud keelata. Eestis oli naiskodukaitsjate olukord veelgi traagilisem. Naised küüditati Nõukogude Liidu sunnitöölaagritesse või lasti maha.
(Naisten rooli sodassa oli sama Virossa ja Suomessa, Kirsikka Moring, HS, 30.11)

KALEVA
Rakennusalan syöpä kuriin

Varimajandus ei ole ainult ehitussektori nuhtlus, kuid seal on probleemid kõige tõsisemad. Hinnanguliselt jääb ehitusalal toime pandud pettuste tõttu Soome riigil igal aastal saamata sadu miljoneid eurosid. Enamasti on tegemist maksupettustega ning võlgnike pettustega, mis on seotud pankrottidega. Tundub, et pettuste kasv ning riigieelarve puudujääk on üles äratanud valitsuse ja rahandusministri Jyrki Kataineni. Valitsus soovib sisse viia seadusemuudatust, mille järgi maksaks ehitusprojekti käibemaksu edaspidi peaettevõtja. Praegu vastutavad maksude maksmise eest alltöövõtte müüvad ettevõtted. See on olnud keti nõrgim lüli. Maksud kas makstakse või mitte. Ehitussektori ausate ettevõtete hulka on tunginud jultunud kurjategijad, kes suudavad kavalalt ametnikke vältida. Paljud Soomes ärikeelu saanud ärimehed on naasnud Soome turgu solkima Eestis registreeritud renditööfirma kaudu. Hämmastav on see, et Soome ja Eesti ametkondade koostöö ei toimi veel korralikult. Soome majanduskuritegude uurijate sõnul vajab just Eesti politsei rohkem teravust.
(Rakennusalan syöpä kuriin, Juhtkiri, Kaleva, 26.11)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Virossa passiton saa sakot

Sel aastal on üritanud umbes 50 soomlast pääseda Eestisse ilma vajaliku reisidokumendita. See on aga trahvi kaasa toonud. Eesti piirivalve vanemspetsialist Kirke Klemmeri sõnul on keskmine trahv olnud umbes 3000 krooni. „Olukord on püsinud muutumatuna alates sellest ajast, mil Eesti 2007. aasta lõpus Schengeni alaga liitus,“ ütles Klemmer. Vaatamata sellele, et siis piirikontroll lõpetati, peavad kodanikud ometigi passi või ID-kaarti kaasas kandma. Kuigi üle Soome lahe reisib aastas 5–6 miljonit inimest, peetakse reisidokumentide puudumise tõttu kinni väga vähesed.
(Virossa passiton saa sakot, Maarit Lantto-Tolvanen, ESS, 26.11)

KAUPPALEHTI
Vanhanen: Suomi ajaa tietoyhteiskuntaan vanhalla mersulla

Soome peaministri Matti Vanhaneni sõnul on Soome teenuste digitaliseerimises Eestist maas. „Soome sõidab infoühiskonda vana Mersuga,“ ütles Vanhanen, kommenteerides Soome Majanduspoliitika mõttekoja EVA raportit, mis käsitleb Soome digitulevikku. Vanhaneni sõnul saab Eestis soomlanegi ettevõtte elektrooniliselt registreerida, kuid Eesti ettevõtja Soomes samasugust toimingut teha ei saa. Soome infosüsteemid on juba roostes, samal ajal kui Eesti arendab oma e-teenuseid puhtalt lehelt. EVA raporti järgi on Soome viimastel aastatel oma positsiooni juhtiva infoühiskonnana kaotanud. Avalike teenuste digitaliseerimise eesotsas on Taani, Rootsi, Eesti ja Korea.
(Vanhanen: Suomi ajaa tietoyhteiskuntaan vanhalla mersulla, Anneli Hertsi, Kauppalehti, 26.11)

Luulo ei enää riitä

Reisiparvlaeva Silja Europa roolisüsteemi viga tekitab mitmeid küsimusi, millele tuleb saada ka vastused. Kuidas võib laeva üks põhiosa rikki minna ning põhjustada ohuolukorra pimedal merel? Laev on ehitatud samas tehases nagu 1994. aastal uppunud Estonia. Läänemerel on tihe liiklus. Kas Eesti laevafirmas on kõik asjad kindlasti korras? Läänemerel seilab palju oma elutee lõpul olevaid reisilaevu. Klient tahab asjades kindel olla.
(Luulo ei enää riitä, Juhtkiri, Kauppalehti, 27.11)

Baltian kriisi pahenee vielä

Mõttekoja Centrum Balticumi juht professor Esko Antola käis Baltimaades rääkimas Läänemere-teemal. ”Õhkkond oli sünge, Lätis kõige rusuvam,” ütles Antola. ”Kolm riiki on täieliuks sõltuvuses sellest, kuidas maailmamajandus tõusule pöörab. Liberaalse majanduspoliitika juurde tagasiteed ei ole, kuna seda viidi ellu väliskapitali abil.” Antola hinnangul on tähelepanuta jäänud see, et tegemist pole mitte ainult majandus-, vaid ka poliitilise kriisiga. Baltimaad liitusid suurte lootustega 2004. aastal ELiga. Usuti, et probleemid lahenevad, kuid läks teisiti. Antola arvates on ka EL ise olnud oma uute liikmetega võimetu. Liit ei suutnud uueneda. Nüüd on ELi sees näha ka vaesemate riikide kõrvale tõrjumist. Näiteks pole ELil ühist energiapoliitikat. Baltikumi energiaküsimused on lahendamata, samal ajal kui Saksamaa ja Venemaa gaasitoruga omi asju korraldavad. Antola ütleb, et Baltikumis on ka suhtumine muutunud ning politiseerunud. ”Eesti, Läti ja Leedu juhid heidavad vastutuse ELile, öeldes, et teie selle kaose tekitasite, tehke nüüd asjad korda,” ütleb Antola. Tema hinnangul võivad Baltimaid aidata vaid Põhjamaad. Küsimus on aga abivahendites. Antola teab, et Baltimaid ei taheta veel põhjamaistesse institutsioonidesse nagu Põhjamaad Nõukogu. Eesti, Läti ja Leedu tuleks aga liita Põhjamaadega ning ühisesse otsustamisse. Abi loodab Antola ka ELi värskest Läänemere strateegiast.
(Baltian kriisi pahenee vielä, Heikki Haapavaara, Kauppalehti, 27.11)

Juha Mähönen Reval Hotelsin aluejohtajaksi

Balti riikide juhtiv hotellikett Reval Hotels määras senise Leedu regioonijuhi Juha Mähöneni juhtima Reval Hotelsi Eesti ja Peterburi regiooni. Juha Mähönen on töötanud hotellinduse valdkonnas Soomes ja välismaal alates 1982. aastast. Aastal 2002 siirdus ta Reval Hotels’i tööle, et avada Reval Hotel Lietuvat Vilniuses. Reval Hotels on Baltimaade suurim hotellikett, kuhu kuulub kaheksa kõrgetasemelist hotelli Baltikumi suurimates linnades. Reval Hotels’i omanikuks on Norra kinnisvarafirma Linstow AS. Linstow AS on Awilhelsem ASi tütarfirma.
(Juha Mähönen Reval Hotelsin aluejohtajaksi, Kauppalehti, 2.12)

AAMULEHTI
Naiset kahden tulen välissä

„Soome lahe õed“ on Imbi Paju suurepärane film Soome ja Eesti kodutütardest ning nende liigutavatest mälestustest Talvesõjast 70 aastat pärast sõja puhkemist. 1921. aastal loodi naiste vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Lotta Svärd. Mõni aasta hiljem loodi sarnane organisatsioon ka Soome lahe lõuna poole, Eestisse. Talvesõja lõppedes jõudis kümme Soome naiskodukaitsjat kolmeks nädalaks Eesti kodutütarde juurde. Ühised päevad said aga äkitselt läbi, sest Nõukogude Liit okupeeris Eesti ja Soome kodutütred päästeti kodumaale tagasi. Imbi Paju on valinud väga erinevaid ja huvitavaid Soome ja Eesti naisi - endisi kodutütreid, kelle kogemused ja targad mõtted aitavad mõista naiskodukaitsjate tegevust laiemalt inimsusevastase sõja õuduste ajal.
(Naiset kahden tulen välissä, Tuija Heikkilä, Aamulehti, 30.11)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Упустили фашистов

Pidades ideoloogilist võitlust naabermaadega „ajaloo võltsimise“ vastu, on Vene võimud silmist lasknud uusfašismi tekke ja kasvu Venemaal, osalt isegi soodustanud seda. Meie silme alla käib tõeline sõda fašistide ja antifašistide vahel. Ühed tapavad, teised korraldavad pogromme. Kohtuprotsessid toimuvad üle kogu Venemaa. Sealjuures on kumbki nähtus tekkinud pinnasel, mille võimud on ise loonud. Kogu ametlik fašismivastane propaganda piirdub võitlusega Suure Isamaasõjas saavutatud võidu ümber. Selle käigus ei väsita kritiseerimast naaberriike, kes kritiseerivad nõukogude võimude repressiivpoliitikat, sh sõjaaegset. Sealjuures tõuseb fašism Venemaal samalt pinnaselt, kust 1930. aastate natsismgi – rahvus tunneb end alandatuna. Võimud kultiveerivad maniakaalselt solvumist NSV Liidu lagunemise peale. Nii tookord kui ka nüüd räägitakse „põlvilt tõusmisest“. Sisuliselt ei erine fašistid ja antifašistid mentaliteedilt üksteisest, erinev on vaid nimetus. Fašism on Vene välispoliitilise kursi orgaaniline osa (suurriigi taastamine, vaenulik lääs, mõjupoolus), selle on välja mõelnud ja ühiskonnale peale surunud võimud. Ega kohtuprotsessidest „huligaanide“ üle ei piisa, tuleks loobuda suhtumisest, et kõik riigid ümberringi on vaenlased. Tuleb lõpetada ühiskonnas valitsev geopoliitilise revanši kultus. Historiograafilised ja poliitilised spekulatsioonid ning praegune autoritaarsus võivad lõpuks devalveerida ka Isamaasõjas saavutatud võidu väärtuse ka Venemaal.
(Упустили фашистов, От редакции, Газета.Ru, 18.11)
 

Голоса Европы

Vene-EL tippkohtumine läks hoolimata tulemustest ajalukku. See oli viimane neist kohtumiste jadadest, kus meie vestluspartnerid aina vahetusid. Nüüd kehtib Lissaboni lepe. Esialgu pole veel selge, kuidas uued struktuurid toimima hakkavad. Mõeldud olid nad ELi juhitavamaks muutmiseks, kuid mine sa tea. Tulemused võivad osutuda ootamatuteks. Näiteks presidendiks kui representatiivse funktsiooni täitjaks saab olla üksnes vähetähtis ning väheambitsioonikas poliitik. Ükski liikmesriik ei nõustu mingite pealesurutud direktiividega. Temalt oodatakse diplomaatilist koordineerimistööd. Reaalseid mõjutusvahendeid saab alalisel presidendil olema vähem kui, näiteks, roteerumise korras ELi juhtinud suurriigi juhil. Veelgi segasem on lugu välisministriga. Funktsioonide kattumine praeguste struktuuridega võib segadust ja huvikonflikte juurde tekitada. liikmesriikide huvid on pealegi vastuolulised: sisemist konsolideerumist superriigiks ei taheta, kuid ELi välispoliitilise rolli kasvu soovitakse. Isegi kui Lissaboni leppe skeem hakkab tööle ja Venemaal saab ühtse keskusega olema raskem asju ajada, jääb kõik tõenäoliselt endiseks – mõned riigid jäävad edaspidigi Venemaaga erisuhteid arendama, laveerides nende erisuhete ja ELi solidaarsusprintsiipide vahel.
(Голоса Европы, Фёдор Лукьянов, Газета.Ru, 19.11)
 

ВЕДОМОСТИ
Ужасы русской зимы

Tundub, et 2006.-2007. aasta talvised gaasitarnete kriisid on Venemaale kasu toonud. Euroopa on nõustunud Ukrainale alternatiivsete gaasitarnete transiitteedega. Uute gaasijuhtmete projektid on saanud sisse uue hoo. Kas peame rõõmustama? Kuidas võtta. Eurooplased on veendunud Vene gaasitarnete kindluses, kuid üha enam veenduvad nad ka selle kalliduses. Tänu Gazpromi inertse hinnakujundusskeemile oli meie gaas aasta alguses kallim kui Norra, Egiptuse või Katari oma. Pikemas perspektiivis Vene gaas odavamaks ei muutu. Tuleb ju uutesse juhtmetesse investeerida ning välispartneritega tulud pooleks jagada. Venemaa territooriumil tuleb luua vastav infrastruktuur. Euroopa tarbijaile võib osutuda koormavaks „võta või maksa“ põhimõte. Juba praegu on meedias suurt kisa kuulda trahvide osas, mida Ukraina puhul rakendatakse lähtuvalt poliitilisest olukorrast. Eurooplaste trahvimine aga võib Gazpromi positsioone seal halvendada. Võib ennustada, et isegi kahe uue torujuhtme valmides ekspordib Venemaa gaasi vähem kui praegu.
(Ужасы русской зимы, От редакции, Ведомости, 19.11)
 

Карточный домик

Arengus järelejõudmine läheb Venemaale väga kalliks maksma. Riigiduumas on arutusel ID-kaardi küsimus, eesmärgiks tõsta riiklike teenuste kvaliteeti. Elektrooniliste teenuste kasuks räägib teiste riikide kogemus. Näiteks lihtsustab ID-kaart elu inimestel Eestis, kus see on isikutunnistuseks, mis võimaldab kasutada finantsteenuseid, elektroonilist sõidupiletit, osaleda valimistel jne. Venemaal on ID-kaardi juurutamisel mitmeid piiranguid – puudulik infrastruktuur, puudulik tarkvara, puudulik kõrgtehnoloogiline (mikrokiipide) tootmine. Vaidlusi võib tekitada üleriigilise isikuregistri loomine, kus igal kodanikul saab olema oma number. Seda võib pidada kodanikeõiguste rikkumiseks, mõnes riigis on see koguni keelatud. Sadueelnõus ette nähtud elektrooniline allkiri aga ei jäta muud võimalust. Venemaa tegelikkus on samuti selline (korruptsioon, läbipaistmatus, kontrollimatus), et ühtse andmebaasi kuritarvitamist ei saa vältida. Me ei saa kindlad olla ka valitud meetodite õigsuses ja teostuse kvaliteedis. Senised tehnoloogilised projektid nagu kodumaine positsioneerimissüsteem Glonass või biomeetrilised passid näitavad, et lahenduste väljatöötamine antakse riiklikele või riigile lähedastele ettevõtetele. Nende töökindlus on nõrk. Muidugi on kõrgtehnoloogilised uuendused Venemaal teostatavad, kuid nende finantseerimisel tuleb sisse arvestada korruptsioonikulud, ebakvaliteetse töö ning pidevate täiendamiste-parandamiste kulud. Saab ju riiklike teenuste kättesaadavuse parema korraldamise korraldamisega samuti hästi teenida.
(Карточный домик, От редакции, Ведомости, 26.11)
 

Треть россиян планируют на Новый год отправиться в путешествие

36% venemaalastest kavatsevad aastavahetuseks reisima minna, kas välismaale või siseriigis. 47% neist, kes ei kavatse aastavahetusel kodus istuda, tahavad reisida mõnda välisriiki. Riikide edetabelis on esikohal kindlalt Soome (eelistavad 14% vastanuist), teisel kohal Egiptus – 9%, Eesti ja Tai valisid 7%, Austria 6% jne. Prantsusmaale, Tšehhi ja Saksamaale sõidaksid 5%. Aastavahetuseks reisile minna soovib rohkem inimesi kui möödunud aastal. Samas kui aasta tagasi osteti reise nädal-kaks enne, siis nüüd alles vahetult enne sõitu. Seetõttu on riski keegi aastavahetuse tegelikku reiside hulka ennustada.
(Треть россиян планируют на Новый год отправиться в путешествие, Михаил Малыхин, Ведомости, 27.11)
 

ЭХО МОСКВЫ
Интервью: Карл Бильдт, министр иностранных дел Швеции

Usutlus Rootsi välisministriga. Carl Bildt: EL toetab riikide terviklikkust, nii Venemaa kui ka Gruusia territoriaalset terviklikkust näiteks Kaukaasias. Vaidlused Venemaaga on mõnikord emotsionaalsed, mõnikord ratsionaalsed. Kuni kompromissi saavutamise võimalust pole, tuleb lahendada pakilisi küsimusi – sotsiaalseid ja põgenike probleeme. Ma poel seni kohanud tõsiseltvõetavaid inimesi, kes väidaks, et L-Osseetia on sõltumatu riik. Selle moodustise juhid saavad juhiseid ja raha Moskvast, Venemaa kontrollib piirkonda sõjaliselt. Vene piirivalvuritega on ELi vaatlejaid väga töine ja hea kontakt. Me näeme, et kõike kontrollib ainult Venemaa.
Mis puudutab Nord Streami, siis see projekti pole kunagi olnud meie projekt, me pole olnud selle vastu ega poolt. Samas on Rootsi riiklikud keskkonnakaitsega tegelevad struktuurid jõudnud projekti osas kiiremini seisukohale kui Venemaa ametkonnad.
Euroopa ühisarmee loomist ei pea vajalikuks. Igal riigil on oma kaitsevägi. Nad teevad koostööd vastavalt olukorrale, kord NATO, kord ÜRO, siis jälle ELi egiidi all. Operatsioonid on ühised. Euroopa julgeolekut aga mõistame laiemalt, siia alla kuuluvad ka majanduslik areng ja inimõigused.
Inimõiguste küsimus pole Venemaa siseasi. Venemaa pole Nigeeria või Filipiinid, vaid Euroopa Nõukogu liige ning on võtnud endale teatavad kohustused. Ka Rootsi korrigeerib oma seadusi ning maksab hüvitisi vastavalt Euroopa inimõiguste kohtu otsustele.
Tippkohtumise ajal sai president Medvedeviga pikalt arutatud, mis saab Peterburi rajatava Gazpromi kõrghoone alalt leitud vanast Rootsi kindlusest. Gazprom peab ilmselt kinni maksma arheoloogilised väljakaevamistööd, mis eelnevad suurehitisele.
(Интервью: Карл Бильдт, министр иностранных дел Швеции, Алексей Венедиктов, Эхо Москвы, 22.11)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Швеция поможет Балтийским странам в случае нападения

Rootsi aitab Baltimaid ning Rootsi relvajõud sekkuvad juhul, kui Baltimaadele kallale tungitakse. Rootsi on oma riigikaitse alused ümber vaadanud pärast seda, kui parlament kuulutas, et Rootsi võib nüüdsest sõjalist abi pakkuda ja vastu võtta. Seda toetavad ka Lissaboni lepped. Seni on Rootsi kaitsnud üksnes oma territooriumi ning osalenud välismissioonides, kuid nüüd võib Rootsi rakendada oma kaitsejõudusid ka naaberriikides. Nüüd on Rootsi julgeolekupoliitikaga seotud ka naabermaad. Kui tekib oht mõnele ELi liikmesriigile või Põhjamaale, ei jää Rootsi passiivseks. Praegu muudab Rootsi oma kaitseplaneerimist. Näiteks pärast Vene-Gruusia sõda 2008. aasta augustis paigutati Gotlandile tankid. Ehkki Vene-Valgevene suurõppustel Zapad ja Ladoga 2009 imiteeriti just kokkupõrget NATOga Baltimaade piirkonnas, pole NATOl tegelikult praegu baltikumi kaitseplaani olemas. Seda ei peetud seni vajalikuks.
(Швеция поможет Балтийским странам в случае нападения, Надежда Ермолаева, Российская газета, 26.11)
 

РУССКИЙ NEWSWEEK
Кибер-империя зла

Lääs on avastanud uue vaenlase, al Qaeda asemel nüüd siis venekeelsete häkkerite võrgustiku. Selle üle, et vene kurikaelad kogu neti enda haardesse haaravad, tunneb muret koguni NATO. Hiljuti NATO PA poolt vastu võetud resolutsioon „NATO ja küberkaitse“ räägib mh Eesti ründamisest 2007. aastal. Eesti oli tolleks hetkeks üle läinud täielikule e-haldusele, mistõttu kogu süsteem Skype`i kodumaal rivist välja löödi. Mainitakse samuti rünnakut Gruusia valitsusvõrgu vastu 2008. aastaaugustis ning „venemeelsete häkkerite“ rünnakut Leedu vastu hetkel, mil too pani veto ELi ja Venemaa läbirääkimistele. Vene võime süüdistatakse selles, et nad ei ole midagi teinud taoliste rünnakute tõkestamiseks. Samas Vene IT-eksperdid peavad Eesti ja Gruusia võimude väiteid „vene jäljest“ küberrünnakute puhul ebaveenvateks. Küberkuritegevuse „emaks“ aga peetakse maailmas Panamas, Kagu-Aasias ja USAs asuvaid Russian Business Network servereid. RBN meenutab al Qaedat selle poolest, et keegi ei tea, kes on organisatsiooni asutaja, mis on tema aadress ning pole teada, kas ta praegu veel tegutseb või on erinevate riikide õiguskaitseorganite tegevuse tulemusel juba kadunud. Esimesena tekitas paanikat RBN tegevuse tõttu London. Ühe allika sõnul alustas RBN lastepornos levitamisest. 2007. aastaks muutus RBN kõige aktiivsemaks netikuritegevuse grupeeringuks maailmas. Veen parlamendi vastuses NATO PA süüdistustele väidetakse, et Vene eriteenistused likvideerisid põrandaaluse RBNi juba novembris 2007. Tegelikult on nad praeguseks lihtsalt killustunud. Rünnakute taga Eestile ja Gruusiale seisid just vene päritoluga RBN liikmed. Võimalik, et RBN osutas poliitilisi teenuseid. Peamiselt aga tegeldi spämmi, lasteporno ja viiruste levitamise ning paroolivargustega. Selle ringkonna häkkerite tüüpiline portree oleks: 16-30 aasta vanune miljonär, kellel on kinnisvara soojal maal või saar Vaikses ookeanis, kus on netiühendus, kuid pole politseid. Haridus tavaliselt tehniline või loodusteaduslik, enamasti Moskva riiklikust ülikoolist.
(Кибер-империя зла, Юлия Таратута/Игорь Иванов, Русский Newsweek, 23.11)
 

НОВАЯ ГАЗЕТА
Бумажные тигры с ядерным оружием

Vene kindralstaabi juht Nikolai Makarov kommenteerib Venemaa uut sõjalist doktriini sapiselt: meil on nüüd pabertiigrite armee. Lisaks ohvitserikorpuse degradeerumine ja massiliselt rikkis tehnika. Sõjaline doktriin on bürokraatia sünnitis, mis on Põhiseadusega ette nähtud. Asjade tegeliku arengu määravad kaitseministeeriumi ja kindralstaabi omad eridokumendid. Doktriinis ette nähtud ennetava tuumalöögi põhimõtte rakendamine lõpeks garanteeritult Venemaa hävinguga, olgu siis kas kokkupõrkes NATO või Hiinaga. Kui aga vaadata, mida peetakse potentsiaalseteks ohtudeks, siis tuleb välja, et ülemused on valmis põletama meid tuumaleekides mingite Kaukaasia kaljulõhede ja Arktika jäämägede pärast. Venemaa reformib oma armeed, mille struktuur pole 200 aasta jooksul muutunud. Mitmemiljonilise reservistide armaada asemel luuakse regionaalsete, eeskätt energeetika ja igasuguste juhtmete ümber lahvatada võivate konfliktide lahendamiseks mõeldud sõjakoosseisulised brigaadid. kuniks neid pole, loodame tuumarelvale. Täpselt nõnda, nagu elavjõus ja maismaal NSV Liidule alla jäänud NATO Euroopa mandril. Sestap kasutas NATO ennetava tuumalöögi argumenti, NSV Liit aga rääkis üldisest tuumarelvitustamisest. Nüüd räägib viimasest president Obama. Venemaa uut sõjalist doktriini võiks nimetada „Mida edasi, seda hullemaks.“ Ähvardada tuumajõuga on lihtne, kuid alustada reaalset sõda ei saa. Tuletagem meelde üksnes NATO laevastiku sisenemine mustale merele 2008. aasta augustis , kui juba oli meie sõjalises juhtkonnas märgata paanika märke ning toimus reaalne taandumine.
(Бумажные тигры с ядерным оружием, Павел Фельгенгауэр, Новая Газета, 23.11)

ТУРБИЗНЕС
Новый год в поместье Майского графаTähistada

Uut aastat ja Jõulupühi Eestis on vene turistide hulgas üha popim. Eeliseid on mitmeid: vahemaad pole kauged, madalad hinnad, keelebarjääri puudumine. Eesti pool on viisa saamise ülimalt lihtsaks teinud. Lisaks Raekoja platsile on uusaastapidustuste üheks keskmeks uus Nokia kontserdisaal, otse rahvusooperi kõrval. See on osa Solarise meelelahutuskeskusest, kus on hulgaliselt kauplusi, restorane, kinosaale. Nagu tavaks saanud, pakub rida kesklinna hotelle ja restorane Vene turistidele eriprogramme. Suurt lootust Vene turistidele panevad Tartu ettevõtjad – käsitöölaadad, etendused, näitused. Kes aga soovib linnakärast eemale, võib endale valida mõne vana uhke mõisa, mis muudetud luksuslikuks hotelliks.
(Новый год в поместье Майского графа, Михаил Шугаев, Турбизнес, november nr 16)

Радоваться жизни – самой и с друзьями

Usutlus Anne Veskiga, kes esindab nüüd peale laulu Venemaal ka Eesti SPA-turismi. Veski: SPA-kuurordid on Eesti visiitkaart. Eesti tervisekeskuste ajalugu on pikk, meil on tugevad traditsioonid. Soovitan kõigil tutvuda. Pealegi on mugavad ja hea teenindustasemega Eesti kuurordid odavamad kui Venemaa sarnased tervisekeskused.
Muuseas, tütar Kerlil sündis poeg. Elan praegu vanaema rolli sisse. Kerli jätkab kindlasti diplomaadi tööd, kuid praegu on ta eelkõige ema. Kas ta just taas Venemaale läheb, ei tea. Moskva ajast meenutab ta hullumeelset elurütmi, konsulaat oli alatasa rahvast täis. Aga see oli hea kogemus. (Alatasa rahvast täis on ka Anne Veski kontserdid, lisab väljaanne.)
(Радоваться жизни – самой и с друзьями, Александра Хмелева, Турбизнес, november nr 16)

NORRA AJAKIRJANDUS

BOARDING.NO
Estonia has become a destination for tax-free shopping

Eesti parlament otsustas vähendada kuni 2011. aasta lõpuni tax-free ostude alampiiri. Varasema 2000 krooni asemel saavad turistid nüüd maksuvabalt oste teha alates 600 kroonist (€38). Seadusemuudatuse tõttu on Eesti muutunud turistidele paremaks ostuturismi sihtkohaks kui näiteks Soome, Taani, Läti ja Leedu, kus maksuvabade ostude piirmäär on kõrgem. Samuti on Eestis luksuskaupade hinnad oluliselt madalamad mitmetest naaberriikidest. Enne jõuluperioodi langenud piirmäär tähendab seda, et Eesti on muutunud ideaalseks sihtkohaks kõigile EU väliste riikidest tulevatele turistidele näiteks Jaapanist, USA-st, Kanadast jne. Eriti aga Venemaa kodanikele, kellel on juba traditsiooniliselt olnud huvi teha oma pühadeaegsed sisseostud Eestis. Lisaks on venemaa kodanikele hõlpsamaks muutunud ka Eesti viisa taotlemine, sest seda saab nüüd teha Venemaal kullerteenuse vahendusel. Kui Eestit külastav inimene soovib saada ostetud kaupadelt maksuvabastust, peab ta kaupmehelt ostu järel küsima maksuvabastuse tšeki. Riigist lahkudes ja tollipiiri läbides tuleb tšekile võtta tollis tempel ja kodumaale jõudes on tšekk võimalik lunastada Global Refund büroodes.
(Estonia has become a destination for tax-free shopping, Boarding.no, 28.11)

Estonian Air carried 484 354 passengers

Käesoleva aasta kümne kuuga reisis Estonian Airiga ühtekokku 484 354 reisijat, sh regulaarlendudel 442 985. Reisijate koguarv vähenes eelmise aasta kümne kuuga võrreldes 26,6%, sh regulaarlendudel 26,5%. Esimesel kümnel kuul oli Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas regulaarliinidel 46,7%, mis on 0,8 protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Üldine turuosa (regulaar- ja tellimuslennud kokku) oli 42%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Esimesel kümnel kuul toimus 8682 lendu, mis 18,1% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Oktoobris toimus 973 lendu, mis on 17,1% vähem kui 2008. aasta samal perioodil. Estonian Air kuulub Euroopa täpsemate lennufirmade hulka. Esimesel kümnel kuul oli Estonian Airi lendude väljumise täpsus (15 minutit) oli 91%, mis on 5,9 protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Lendude toimumise protsent oli 98,8%, mis on 0,3 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil.
(Estonian Air carried 484 354 passengers, Boarding.no, 30.11)