Eesti välismeedias 19.-25. november 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Nord Stream is About Profit, Not Politics

Vaata samal teemal: Alexandros Petersen “The Molotov-Ribbentrop Pipeline” (WSJ, 10.11.2009)
Alexandros Peterseni artikkel on tendentslik, eksitav ja väär mitmes olulises aspektis. Gaasijuhtme eesmärk on pakkuda uut teed läbi Põhja-Euroopa, et ühendada omavahel maailma suurimad gaasivarud Venemaal otse tema suurima turuga – Euroopa Liiduga. Nord Stream ei ole osa lepingust Moskva ja Berliini vahel, see on suurte energiafirmade konsortsium. Firmad investeerivad Nord Streami selleks, et vastata nõudlusele kasumlikult. 2000. aastal liideti projekt ELi energiavõrgustikuga, 2006. aastal nimetas EL Nord Streami projekti “Euroopa huvides olevaks projektiks”. Nord Stream ei hakka gaasiga varustama mitte ainult Saksamaad, vaid ka paljusid teisi riike, näiteks Taanit, Tšehhit, Hollandit, Belgiat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Sõlmitud on pikaajalised lepingud. Gaasijuhtmeid on vaja Euroopa Liidul ka selleks, et täita oma energiajulgeoleku- ja keskkonnakaitse-alaseid eesmärke. Nord Streami ehitamiseks on valitud turvaline ja keskkonna-aspektist mõistlik tee. Taustauuringutesse ja erinevatesse konsultatsioonidesse on konsortsium juba investeerinud 100MEURi. Ettevalmistused on toimunud ÜRO Espoo konventsiooni kohaselt. Tegu on seni suurima Espoo konsultatsiooniga, see on kriteerium rahvusvahelisele koostööle. Projekt on ajaliselt graafikus. Petersen eksib ka arvamusega, et toru ehitamine maa pealne oleks tulnud soodsam. Arvutuste kohaselt tuleb merealune kaabel 25% odavam. ELi ja Venemaa eduka koostöö valguses tuleb rõhutada, et Nord Stream on loodud ja tegutseb puhtalt kommertsorganisatsioonina.
Ulrich Lissek, Nord Stream AG kommunikatsioonijuht
(Nord Stream is About Profit, Not Politics, Ulrich Lissek, The Wall Street Journal, 18.11)
 

Euro Solidarity With Eastern Europe

On kahetsusväärne, et uute ELi liikmesriikide liitumist euroalaga veab IMF, mitte aga Euroopa Liit, kirjutab EP liberaalide fraktsiooni juht ja endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt.
Eelolevatel nädalatel kinnitavad paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide parlamendid järgmise aasta riigieelarved. See saab olema keeruline protsess, kärpeid on ette näha pea kõigis piirkonna riikides. Isegi kunagi võimsad “Balti tiigrid” vaevlevad halastamatus majandusdžunglis. Viimastele majandusnäitajatele tuginedes võib arvata, et Baltikumis on kriisi põhi praeguseks saavutatud. Kuid languse peatumine ei tähista veel tingimata uue tõusu algust. Olles väljaspool euroala, mis jagab Euroopa tänaseni kaheks, on Baltimaad majanduskriisis enam haavatavad. Siiani on nad vastu pidanud. Eurotsooni liikmelisus tooks neisse riikidesse aga senisest suurema stabiilsuse. On alarmeeriv, et meie kaasliitlased ELis peavad üleilmse majanduskriisiga üksi ja omal jõul hakkama saama. Samuti on kahetsusväärne, et olemasolev rahvusvahelise abi andmine, näiteks Lätile ja Ungarile, on juhitud IMFi, mitte ELi poolt.
(Euro Solidarity With Eastern Europe, Guy Verhofstadt, The Wall Street Journal, 19.11)
 

BLOOMBERG.COM
Estonia Will Be Next to Join Euro, World Bank Says

Tänu eelmiste aastate ettenägelikule rahanduspoliitikale saab Eestist suure tõenäosusega järgmine eurotsooniga liituv riik. Thomas Laursen, Maailmapanga Baltimaade ja Poola juht, kinnitab, et Eesti teeb kõik Maastrichti kriteeriumitele vastamiseks. Endine NSVLi vabariik on teinud suuri eelarvekärpeid. Valitsus loodab, et euroraha kasutuselevõtt ergutab kaubandust ja investeeringuid. Eestist saaks järjekorras kolmas endise idabloki riik Sloveenia ja Slovakkia järel, kus euro kasutusele võetakse. Analüütikute hinnangul liigub Eesti praegu oma eesmärgi graafikus, mille kohaselt loodetakse euroalaga liituda 2011. aasta jaanuarist. Ka IMF on selle prognoosiga nõus. Nordea panga arvates on seatud eesmärk „realistlik unistus“. Eesti riigivõlg on madalaim ELis. Valitsus on teinud jõulisi eelarvekärpeid, sh on külmutatud sissemaksed kohustuslikku kogumispensionifondi, tõstetud on makse, riigifirmadelt on võetud suuremaid dividende. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi hinnangul saavutatakse soovitatav inflatsioonitase detsembris. Thomas Laurseni sõnul läheb Eestil teiste Balti riikidega võrreldes „palju paremini“. Kolm Balti riiki kannatavad sügavaima majanduslanguse all ELis, sest kärped vähendavad nõudlust ja fikseeritud vahetuskursid takistavad ekspordi taastumist.
(Estonia Will Be Next to Join Euro, World Bank Says, By Katya Andrusz and Ott Ummelas, Bloomberg.com, 19.11)
 

FORBES
EU's Almunia sees Estonia euro OK in June – report

Kui kõik sujub, võib Eesti 2010. aasta juunis saada ametliku kinnituse euro kasutuselevõtuks 2011. aastal, teatas ELi kõrge finantspoliitika ametnik esmaspäeval. „Euroalaga liitumiseks 2011. aastal on üks võimalik kandidaat – Eesti“, ütles Joaquin Almunia intervjuus Austria nädalalehele Profil. „See riik on teinud suuri edusamme liitumiskriteeriumidele vastamiseks. Kui kõik läheb hästi, saame juunis anda liitumiseks rohelise tule järjekorras juba 17. euroliidu liikmele.“ Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi hinnangul vastab riik euro kasutuselevõtu tingimustele järgmisel kevadel, suurimaks probleemiks saab olema eelarve. Jean-Claude Juncker, kes juhatab euroala rahandusministrite regulaarseid kohtumisi, väljendas mullu juulis kahtlusi Eesti suutlikkuses 2011. aastal euroalaga liituda, arvates, et Eesti suudab kriteeriumidele vastata alles kahe-kolme aasta pärast.
(EU's Almunia sees Estonia euro OK in June – report, reporting by Boris Groendahl, editing by Dale Hudson, Forbes, 23.11)
 

FXSTREET.COM
EU: Estonia Has Made Progress Toward Joining Euro Zone

Eesti on täitmas euro kasutuselevõtu eelduseks olevat inflatsioonikriteeriumi ning ka eelarvedefitsiidi kriteerium on käeulatuses, kuid valmisoleku tõsisem hindamine ei saa toimuma enne järgmise aasta maikuud, teatas EK pressiesindaja esmaspäeval. Austria ajaleht Profil avaldas samal päeval intervjuu Joaquin Almuniaga, kes kinnitas, et kui kõik läheb plaanide kohaselt, antakse juunis Eestile roheline tuli euro kasutuselevõtuks. Almunia avaldas lootust, et Eesti saab hakkama. Almunia pressiesindaja Amelia Torres märkis, et Eesti on teinud edusamme euroalaga liitumiseks, kuid inflatsioonile ja eelarvedefitsiidile antakse täpsem hinnang kõige varem järgmise aasta maikuus.
(EU: Estonia Has Made Progress Toward Joining Euro Zone, Dow Jones News, 23.11)
http://www.djnewswires.com/eu
 

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
France Shows Off Cutting-Edge Navy Ship in Russia

Venemaa plaan osta Prantsusmaalt Mistral-tüüpi dessantlaev on tekitanud Eestis mitmeid küsimusi. NATO liikmesmaa Eesti rannik jääb Peterburist umbes saja kilomeetri kaugusele. Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles, et juhul, kui Venemaa hangib endale mitu sellist laeva, võib neile mahutada terve merejalaväe brigaadi ning Eesti jaoks tähendab see rannavalve ülesehitamise vajadust. „Oht merelt kasvaks Eesti jaoks oluliselt,“ ütles Laaneots intervjuus rahvusringhäälingule. NATO ametnikud Brüsselis ei soovinud esmaspäeval Venemaa laevaostu kommenteerida.
(France Shows Off Cutting-Edge Navy Ship in Russia, NYT with AP, 24.11)

Sama artikkel Washington Post’is

BLACKANTHEM MILITARY NEWS
Anglico Marines Ensure Estonian Success in NATO Effort

„See oli väga hästi korraldatud rünnak“, ütleb Alar Karileet Afganistanis, Helmandis, Patrol Base Masood’i lähistel oktoobri lõpus toimunud vahejuhtumi kohta. Talibani võitlejad olid kolmel positsioonil, igaühes 4-5 meest. Mässulised tulistasid Eestist pärit sõdurite pihta, rünnak õnnestus kapten Ryan Petersen’i poolt juhitud dessantväelaste abil maha suruda. Vähem kui kümne minuti pärast algas eestlaste suunas uus tulistamine, seekord teiselt positsioonilt. Ka see rünnak õnnestus tänu Anglico Marines’ toetusele kiirelt peatada.
Läänemere ääres asuv Eesti on üks NATO nooremaid ja pisemaid liikmeid. Viimastel kuudel on Eesti sõdurid töötanud peamiselt Masoodi ja Shamshadi piirkonnas. Oktoobri lõpus aset leidnud rünnak Masoodis oli esimene kokkupõrge paljude rahulike nädalate järel. „Eestlased on head jalaväelased“, ütles Anglico komandör major Matthew Maz. „Me pakume neile vajalikku tuge, et nad saaksid teha seda, milles nad tugevad on.“
(Anglico Marines Ensure Estonian Success in NATO Effort, Cpl. Aaron Rooks, Blackanthem Military News, 21.11)
 

NATIONAL JOURNAL
The Baltics, at Sea

20. sajandil on Eesti alasid vallutatud nii idast kui läänest. Ajalootraumad on teinud eestlased ettevaatlikuks, eriti Venemaa suhtes. Kunagise teede- ja sideministri Raivo Vare jaoks kangastub õudusunenäona Venemaa sissetung Gruusiasse 2008. aasta augustis. Eestis elab arvukas venekeelne vähemus, kelle seas palju väheharitud töölisi. Viimaseid on praegune majanduskriis eriti tugevalt puudutanud. Vare muretseb võimalike etniliste rahutuste tekkimise pärast Ida-Eestis Narvas, riigi suuruselt kolmandas linnas. Paljudel Narva elanikel on Vene pass. Kas Moskva võiks saata rahutuste korral sinna vägesid oma kodanikke kaitsma ja seejärel asuda jõupositsioonidelt läbirääkimisi pidama? Kui tõenäoline on seesugune asjade käik? „Ma ei muretse veel üleliia, kuid hoian neil asjadel silma peal,“ ütleb Vare. Tänasel päeval on 26% Eesti elanikest vene rahvusest. 2007. aastal, peale sõjamonumendi teisaldamist, leidis aset vastasseis Tallinna ja Moskva vahel, mis tipnes Eesti vastu suunatud küberrünnakuga. Majandusminister Juhan Partsi hinnangul ei tunne siinsed venelased ennast kõrvaletõrjutuna. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Kadri Liigi sõnul on Eesti Lätiga võrreldes vähem haavatav. Siinsed venelased annavad oma hääle Keskerakonnale ega vali vene parteisid, nagu Lätis. Ärieliit koosneb reeglina eestlastest, Lätis aga on paljud äritegelased vene rahvusest, mis tekitab omakorda pingeid. Liigi sõnul on Lätis hirm, et venelased „võtavad juhtimise üle“. Ron Asmus Marshalli Fondist arvab, et tõeline oht ei ole mitte Venemaa sõjaline liigutus, vaid sunnivõim. Kardetakse, et poliitiliselt motiveeritud vene investeeringud ja energiasõltuvus Venemaast õõnestavad Baltikumi suveräänsust ja sõltumatust. Kirjeldatud poliitilises, ajaloolises ja geograafilises kontekstis tekitab küsimusi Obama administratsiooni plaan lähtestada Ameerika suhted Venemaaga. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus National Journal’ile „Kui sa vajutad reset nuppu, ei kaota sa oma mälufaile.“ Eestlased muretsevad NATO väekontingendi puudumise pärast piirkonnas. Ilves ütleb, et vähetõenäolise Venemaa sissetungi korral puudub NATOl täpsem tegutsemisplaan. See ei ole juhus, vaid NATO teadlik püüd vältida vastustamist Venemaale. Ometi on planeerimist vaja, arvab Liik. „Mida tõsisemad plaanid sul on, seda väiksem on tõenäosus, et pead neid kasutama.“ Eestlased soovivad, et NATO välisministrid arutaks kaitseküsimust järgmise aasta aprillis Tallinnas toimuval kohtumisel. Näitamaks oma solidaarsust alliansile, on Eestil praegu Afganistanis 150 meest, Lätil 175 ja Leedul 250. Numbrid on küll väikesed, kuid eestlased kiirustavad täpsustama, et rahvaarvu silmas pidades on nende suhteline panus liitlaste seas suurim ja nad tegutsevad kõige raskemas piirkonnas, Helmandi provintsis. Siiani on Eesti kaotanud Afganistanis kuus sõdurit. Eesti välisminister Urmas Paet iseloomustab riigi panust nii: „Kui tahame, et vajadusel meile appi tuldaks, peame olema valmis ka ise teisi aitama.“ Paljudele analüütikutele teeb muret majanduskriis, millel võivad olla nõrgestavad tagajärjed. „Balti riigid on üha enam sissepoole orienteeritud ja mõtlevad lühiajaliselt“, märgib Asmus. Kaitsekulutuste kärpimine võib tulevikus vähendada nende valmidust panustada NATO missioonidel, mis omakorda võib vähendada NATO koostööpartnerite valmidust panustada Baltimaade kaitsmisse.
(The Baltics, at Sea, Bruce Stokes, National Journal, 14.11)

UPI.COM
Estonia frets over Russia buying warship

Eesti ametnike sõnul kaaluvad nad uusi julgeolekumeetmeid juhul, kui Venemaa ostab Prantsusmaalt dessantlaeva. Mistral-tüüpi laevalt saab helikopteriga kiiresti maale viia sadu dessantväelasi, samuti soomukeid ja tanke. Prantslased küsivad laeva eest 600-700 miljonit dollarit. „Kui Venemaa omandab kaasaegse ja efektiivse sõjalaeva, mis võib peale võtta tankipataljoni ühes sadade meestega ja kaasaegse tehnoloogiaga juhtida oma operatsioone, siis annaks säärase varustuse kasutamine näiteks Läänemerel Venemaale suure eelise“, ütles Eesti julgeolekuanalüütik Eerik Niiles Kross.
(Estonia frets over Russia buying warship, Upi.com, 22.11)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Looking eastwards, even further

Kas Hiina võiks täita võimuvaakumi Ida-Euroopas? Ida-Euroopa riigid tõmblevad närviliselt Saksamaa, revisionistliku Venemaa ja hajameelse USA vahel. Otsitakse tegutsejat, kellel oleks piirkonnas tõsised huvid. Kunagi täitis seda rolli Suurbritannia. Kuninglik Merevägi aitas Balti riikidel saavutada iseseisvuse peale esimest ilmasõda. Kes täidaks selle tühimiku praegu? Võib-olla Hiina. Hiinal on mitmeid huvisid, miks oma kohalolu Ida-Euroopas suurendada, alates kaubandusest kuni geopoliitikani. Hiina on näidanud valmisolekut osta lennukompanii Estonian Air, mida hetkel müüb SAS. See annaks Hiinale oma, Eurooa Liidu sisese lennuliini. Samuti võiks Hiina näiteks Ukraina eest järgmise aasta gaasiarvet tasudes loota mõnele vastuteenele. Hiina kohalolu tooks Ida-Euroopa tagasi kaardile. Kuid flirtimine võib viia hukatusse. Venemaa võib olla praegu nuhtlus, ometi on see kahanev tendents. Hiina esiletõusu soodustamine Euroopas võib 20 aasta pärast ohtlikuks veaks osutuda. Probleem on ka väärtustes. Mitmed endised Nõukogude Liitu vangistatud riigid tunnevad poolehoidu Tiibeti vastu ja Dalai-lama on siin väga auväärne külaline. Teisalt ei takista põhimõtted majandussidemete loomist. Ja ehk õnnestub Ida-Euroopal aidata kaasa Hiina muutumisele, näidates, et mitmeparteisüsteem ja õigusriik on võimalikud ka peale aastakümneid kestnud diktaatorlust. See võiks olla jõuline signaal.
(Looking eastwards, even further, Economist, 20.11)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

MARINE-MARCHANDE
L'Estonie inquiète du projet français de vendre un navire à la Russie

Eesti, keda teeb murelikuks prantslaste kavatsus müüa Venemaale Mistral-tüüpi sõjalaev, kavatseb Prantsusmaalt tehingu üksikasjade kohta aru pärida. Eesti välisminister Urmas Paet teatas ajakirjandusele, et ootab vastust küsimusele, mis sorti tehnikaga laev varustatud on. Urmas Paeti sõnul pärib Eesti täpsema info saamiseks aru Prantsusmaalt, samuti tuleb teema kõne alla Euroopa Liidu strateegilise kauba töörühmas. Prantsuse sõjalaev jõudis Peterburi sadamasse esmaspäeval, et vene kaitsejõudude esindajad saaksid sellega tutvuda. Venemaa Kaitseministeerium kinnitas 19. septembril ametlikult, et läbirääkimised laeva ostuks on Pariisiga käimas. 200 meetri pikkusele ja 32 meetri laiusele alusele mahub 6 helikopterit, neli dessantalust, 13 Leclerc-tanki, sadakond sõidukit. Samuti on alusel ruumi 69 haigevoodile. Ekspertide arvates näitab Moskva huvi, et soovitakse parandada oma valmisolekut kiireks rünnakuks. See teeb eriti ärevaks Gruusia, kuhu Venemaa 2008. aasta suvel toimunud konflikti käigus sisse tungis. 1,3 miljoni elanikuga Eesti saavutas nagu Gruusiagi iseseisvuse1991. aastal, peale Nõukogude Liidu lagunemist. 2004. aastal liitus ta ELi ja NATOga.
(L'Estonie inquiète du projet français de vendre un navire à la Russie, Marine-marchande / AFP, 24.11)
 

LE POINT
L'Estonie salue les encouragements à adopter l'euro en 2011

Eestis tervitati rõõmuga uudist, et euro kasutuselevõtt 2011. aastal on võimalik. Eesti kannatab majanduskriisis sarnaselt Lätile ja Leedule, kuid siin on olukord naabritega võrreldes veidi parem. EKi majandus- ja rahandusasjade voliniku Joaqin Almunia hinnangul on liitumiskriteeriumide täitmine Eesti jaoks käegakatsutav eesmärk. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas AFPle, et toetus riigi eesmärgile liituda eurotsooniga võimalikult kiiresti, on oodatud signaal. Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on euro saamiseks ettenähtud makromajanduslike tingimuste täitmine Eesti jaoks suurimaks makropoliitiliseks väljakutseks 2009.-2010. aastal. Lipstoki hinnangul võiks euro kasutuselevõtt aidata Eestil kiiremini sügavast majanduskriisist toibuda.
(L'Estonie salue les encouragements à adopter l'euro en 2011, Le Point / AFP, 24.11)
 

HUMANITÉ
Plongée dans les pays Baltes

Prantsuse keeles ei ole Balti riikide kohta just palju raamatuid ilmunud. Alates 2004. aastast ELi ja NATO liikmed Eesti, Läti ja Leedu on Prantsusmaal tänaseni üpris vähe tuntud maad. Varem Stockholmis, praegu Riias elav ajakirjanik Antoine Jacob avaldas täiendatud trüki 2004. aastal esmailmunud Balti riike tutvustavast raamatust Les Pays Baltes  : indépendance et intégrations. Jacob otsib vastuseid küsimusele, kuidas elavad sealsed inimesed, millest nad unistavad. Autor on ise Baltimaades palju reisinud, kohtunud inimestega ja näinud sealset elu. Temaatilistes ja kronoloogiliselt ülesehitatud peatükkides katab Jacob nii ajaloolisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui kultuurilisi aspekte. Ta tutvustab Eestit, Lätit ja Leedut ühendavaid, aga ka eristavaid aspekte. See on elav, meeleolukas ja õpetlik raamat.
(Plongée dans les pays Baltes, Damien Roustel, l’Humanité, 30.10)
 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kamarikuoron leiskuva sointi

Soome Siuntio keskaegne kirik on üks selgema akustikaga kontserdipaik. Seal kannaks suurepäraselt ka kerge kõla, kuid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ei säästnud Daniel Reussi juhatusel oma hääli. Oli harv elamus kuulda väikse orkestri jõulist ja intensiivset laulu, mis tõusis metalselt lõõmavate, dramaatiliste forte-kulminatsioonideni. Kava oli suures osas religioosne ning äärmiselt tõsine. Suurimat valu sisaldas Tõnu Kõrvitsa maailmaesiettekandele tulnud teos „Ääni joka katosi“ (Hääl, mis kadus).
(Kamarikuoron leiskuva sointi, Hannu-Ilari Lampila, HS, 19.11)

Hengittämisen runousoppi venäläisittäin

Teater Polygon astus Helsingi rahvusvahelisel teatrifestivalil Baltic Circle üles Ivan Võrõpajevi näidendiga „Hapnik“. Kristjan Sarv ja Elina Pähklimägi räpivad lavastuses kahe vene noore täiskasvanu kohtumise. DJna astub üles Päär Pärenson, kes reageerib miksides ning juhib rütmidega. Hip-hop stiilis kujutatakse Võrõpajevi piibellike sümbolite kaudu avanevat, nii piltlikult kui otseselt õhku ahmivat tänapäevainimest. Hingamine on lavastuses elu ja lootuse sümbol, hapniku saamiseks võivad inimesed korda saata ka meeleheitlikke tegusid. Laval kulgeb mitmete poliitiliste probleemide – nagu rünnak WTC-le ning olukord Iisraelis – kaudu sujuvalt inimese lugu. Piibli kümme käsku saavad omapäraseid variatsioone: näiteks ei piisa vaenlasele teise põse ette keeramisest, vaid tähtis on, et ta ka lööks. Sarve ja Pähklimäe esitus tõendab, et sõna pole laval surnud. Vahepeal räpitakse nii, et publik kuuleb vaid osa tekstist, kui näitlejad reageerivad kõrvaklappides kostvale taustale. See lahendus toob esile ühe lavastuse põhiküsimuse: kas me kuuleme veel üksteist, kui elame igaüks oma iPodi-maailmas.
(Hengittämisen runousoppi venäläisittäin, Maria Säkö, HS, 23.11)

Martin markkinoilla hamstrataan virolaista leipää ja pellavaa

Nädalavahetusel oodatakse Helsingis Kaablitehases toimuvale Mardilaadale 13 000 külastajat. Tegemist on suurima Eesti üritusega Soomes. Pakutakse mitut sorti mett ning lina on pehmem kui Soomes. Hästi läheb ka Eesti leival. Iga teine vastutulija kannab käes leivakotti.
(Martin markkinoilla hamstrataan virolaista leipää ja pellavaa, Kaisu Moilanen, HS, 22.11)

Virolaiset hämäräfirmat häiriköivät rakennusurakoissa

Soome väiksed ehitusettevõtted ja töövõtjad on sattunud Eestist tuleva konkurentsi tõttu tõsistesse raskustesse. Põhjuseks on Eesti majandussurutis, mis on sealse ehitamise peaaegu täielikult seisma pannud. Olukorda on ära kasutanud Eesti kaudu tegutsevad kahtlased Soome ettevõtjad, kes rikuvad seadust nii kaua, kuni see on võimalik. Kui ettevõte jääb kahtlase tegevusega vahele, viiakse töötajad lihtsalt uude riiulifirmasse, mis alustab seejärel puhtalt lehelt. Soome Ehitusliidu aseesimehe Kyösti Suokase sõnul on peaaegu kõik Eesti ehitajad, kes vähegi suudavad, nüüd Soome tulnud. „Ka keskmise suurusega ettevõtted ütlevad, et võimatu on allhanget saada, kuna Eestis registreeritud firmadega on võimatu võistelda,“ räägib Suokas. Eestist pärit renditööjõule makstakse väikest palka ning maksud ja sotsiaalkindlustusmaks jäetakse üldiselt täielikult maksmata. Suokas ütleb, et pole kohanud ühtegi Eestis registreeritud ettevõtet, kelle renditud tööjõu asjad oleks täiesti korras. Suokase sõnul pole Soome maksuametil mingit ettekujutust, kas Soomes töötavad välismaalased maksavad makse või ei.
(Virolaiset hämäräfirmat häiriköivät rakennusurakoissa, Jarmo Huhtanen, HS, 25.11)

Rakentajalla ei rahaa edes paluulippuun

Artikkel Soome Ehitusliidu funktsionäri Kari Koivunurmi käigust ehitusplatsile, kuna Koivunurmi on saanud vihjeid, et Eesti alltöövõtja on jätnud palgad maksmata. B.M.K.-Ehitus on asutatud alles aasta alguses, kuid Koivunurmi sõnul on firmas tegevad samad isikud, kes on juba varem maksmata palga tõttu vahele jäänud.
(Rakentajalla ei rahaa edes paluulippuun, Jussi Konttinen, HS, 25.11)

KALEVA
Viron ja Venäjän veikkaillaan aloittaneen koripallodiplomatian

Vene asepeaministri Sergei Ivanovi üllatusvisiit Tallinnasse on äratanud ettevaatlikke lootusi Vene ja Eesti suhete soojenemisest. Ivanov jälgis koos Eesti kaitseministri Jaak Aaviksooga korvpallimatši. Ivanov ütles ERRile antud intervjuus, et tuli Eestisse vaid mõneks tunniks korvpalli vaatama. „Ei usu, et Eesti ja Venemaa poliitilised ja majandussuhted lähiajal paranevad. Põhjust teate isegi,“ ütles Ivanov. Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles aga, et külalise jahedast sõnavõtust hoolimata on tema saabumine Tallinnasse positiivne märk. Kaitseminister Aaviksoo ütles, et vestles Ivanoviga peamiselt korvpallist, kuid puudutati ka muid teemasid. Täpsemalt ta vestluse sisu paljastada ei soovinud.
(Viron ja Venäjän veikkaillaan aloittaneen koripallodiplomatian, STT, Kaleva, 21.11)

AAMULEHTI
Suomella ja Virolla oli 1990-luvulla yhtä kiire kohti länttä

See, kuidas Soome ja Eesti 1990ndatel lääne poole üritasid liikuda, oli üllatavalt sarnane, kuigi suhtumine Venemaasse erines, ütleb Baltimaade ja Soome identiteedipoliitikaga tegelev Marko Lehti Tampere Rahu- ja Konfliktiuuringute instituudist. Eesti taasiseseisvus 1991. aastal. Venemaa esindas nõukogude võimu jätkaja rolli ning Eesti tahtis selle mõjusfäärist võimalikult kiiresti eemalduda. „Eestis rõhutati NATO kui julgeoleku looja rolli rohkem kui Soomes, kuid ühine oli püüdlemine lääne suunas,“ ütleb Lehti. Eestis alates laulvast revolutsioonist alguse saanud areng on 20 aasta jooksul olnud Lehti sõnul tohutu, kuigi hetkel on lood kehvad. NATOs ollakse pettunud: liikmesus ei lahendanud neid probleeme, millepärast NATOga liituda sooviti. Vene-Gruusia sõda näitas eestlastele, et NATO ei loogi Eestile julgeolekut. Kui Venemaaga tekivad pinged, ei saa lääne toetusele loota. Suure vene vähemuse tõttu on Vene-küsimus Eestis ka sisepoliitiline teema. Ikka veel rõhub nõukogude minevik. Probleeme tekitab see, et vene vähemust nähakse peamiselt Moskva hääletoruna, mitte Eesti ühiskonna osana, kel on oma hääl. „Eesti traumaks on oma mineviku käsitlemine. Venemaa on säilinud selge ohuna,“ ütleb Lehti. Nii Tallinn kui Moskva kasutavad Eesti venelasi poliitikas ära. See on takistanud Eestil saamast tõeliseks multikultuurseks riigiks. Majanduskriis tabas Eestit rängalt, kui Eesti oli loomas endale majandustiigri mainet. „Baltimaad kogevad majanduskriisi ka sügava identiteedikriisina. Majandusime on kokku varisenud ning naastud on reaalpoliitilisse maailma, kus eksisteerib ka Vene-oht.
(Suomella ja Virolla oli 1990-luvulla yhtä kiire kohti länttä, Ilkka Timonen, Aamulehti, 19.11)

Venäjä on Virolle uhkakuva, Suomelle mahdollinen kumppani

Läänemere gaasitoruprojekt ja eelmise aasta Gruusia sõda on selgesti näidanud, kui erinevalt suhtuvad eestlased ja soomlased Venemaasse 20 aastat pärast Berliini müüri langemist. See tuli esile, kui eesti ja soome eksperdid rääkisid suhtumisest itta ja läände. Kõige mustvalgem ettekujutus on, et Eestis nähakse Venemaad eelkõige ohuna, Soomes võimaliku koostööpartnerina. Tegelikkuses on pilt Venemaast mitmetahulisem, ütles politoloog Iivi Anna Masso. „Eesti eesmärk ei ole Venemaad ELi partnerite nimekirjast välja tõrjuda,“ kinnitas Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula. „Venemaa ei ole halb. Samas pole hea, kui üks osapool on teisest täielikus sõltuvuses.“ Tampere Rahu-uuringute instituudi teaduri Marko Lehti sõnul oli Gruusia sõda eestlastele tähenduslikum pöördepunkt kui 11. septembri terrorirünnak USAle. EList ega NATOst polnud Venemaale vastast. Suursaadiku Pajula sõnul on aga enamusel eestlastest NATOsse siiski usku. Hiljuti läbi viidud arvamusküsitluses toetas Eesti kuulumist NATOsse 61% vastanutest. Eestlaste toetus NATOle oli 89%, venelaste hulgas 31%.
(Venäjä on Virolle uhkakuva, Suomelle mahdollinen kumppani, Leif Olsson, Aamulehti, 21.11)

Viron viljelijöillä suru toimeentulosta

Põllumajandustoetuste poliitika tõttu vihased ning oma toimetuleku pärast mures põllumajandustootjad avaldasid kolmapäeval Tallinnas Toompeal meelt. „Eesti põllumajandus on sügavas kriisis,“ ütles Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt. Meeleavaldusega nõudsid tootjad, et riiklikud toetused makstaks järgmisel aastal täies mahus välja. Summa suurus on 17 miljonit eurot. Põllumajandustootjate sõnul toodetakse praegu iga viljakilo ja piimaliiter 15 sendise kahjumiga. „Kogu Eesti maapiirkond ei või muutuda puhkemajandiks, kuna kohaliku tootmise puhul on küsimus ka riigi sisejulgeolekus,“ ütles Hunt.
(Viron viljelijöillä suru toimeentulosta, Marjo Näkki, Aamulehti, 19.11)

Löytöretkeilijä kaivaa nyt esiin hylättyjä, rujoja maisemia Virosta

Soome kunstniku Jussi Kivi müstilised fotod tõid kunstnikule Ars Fennica auhinna. „Olen maadeuurija. Otsin metsikuid maastikke. Mind huvitavad hüljatud paigad, milles on midagi inetut,“ selgitab Kivi oma töid. Osa Kivi Veneetsia biennaali töödest on tehtud Eestis, kus ta liikus kaameraga ringi ning pildistas nõukogude ajast jäänud jäätmaid. „Maastikes peitub lugusid, mida tuleb osata lugeda,“ ütleb kunstnik. Eesti-fotod sisaldavad endisest silmapaistvamalt poliitikat. Suurriigipoliitika, kartus tuumasõja ees ning sellega hirmutamine põimuvad ühte retke leius – tuhandes hüljatud laste gaasimaskis.
(Löytöretkeilijä kaivaa nyt esiin hylättyjä, rujoja maisemia Virosta, Kirsti Pohjonen, Aamulehti, 20.11)

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

GEORGIAN DAILY
Estonia: To Press France Over Russia Warship Deal: Minister

Eesti teatas teisipäeval, et soovib prantslastelt kommentaare sõjalaeva müümise kohta Venemaale. Eesti välisminister Urmas Paet teatas, et soovib NATO ja EL liikme Prantsusmaa käest selget vastust, kas dessantlaev müüakse venelastele koos kõrgtehnoloogilise militaarvarustusega või ilma. Paet ei soovinud ennustada, milliseks kujuneb Eesti seisukoht, kui Prantsusmaa kavatsebki müüa Venemaale tipptehnoloogiat, küll on aga Eestil võimalus tõstatada teema ELi tavarelvastuse ekspordikontrolli komisjonis. Muret tundis ka ministeeriumi kõrge ametnik Harri Tiido: „Kui tegu on lihtsalt metallkastiga, on see üks asi, kui aga laev on varustatud kõige kaasaegsema tehnoloogiaga, siis on hoopis teine lugu.“ Nii Venemaa kui Prantsusmaa on tehinguplaani kinnitanud. Mistral-tüüpi dessantlaevalt saab kopteritega kiirelt maale viia sadu dessantväelasi, lisaks soomukeid ja tanke. Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots hoiatas, et kui tõesti kaubaks läheb, suureneb sellega sõjaline oht Eesti julgeolekule. Kriitikute hinnangul tuleb Venemaa laevaostu plaan liiga ruttu peale mullusuvist sõda läänemeelse Gruusiaga. Nagu Gruusia, vabanes ka Eesti NL kammitsaist 1991. aastal. Erinevalt Gruusiast on 1,3 miljoni elanikuga Eesti liidetud läänega tänu oma liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus.
(Estonia: To Press France Over Russia Warship Deal: Minister, Georgian Daily, 24.11)
 

GEOTIMES
Georgia, Estonia sign agreement on investment protection

Gruusia ja Eesti allkirjastasid investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe. Gruusia poolt kirjutas lepingule alla majandusarengu minister Zurab Pololikashvili, Eesti poolt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Allkirjastamistseremooniale järgnes pressibriifing. Zurab Pololikashvili märkis, et Eesti on siiani toetanud ja toetab edaspidigi Gruusiat Euroopa integratsioonis ja muudes tähtsates küsimustes. Eesti on teinud Gruusiasse arvestatavaid investeeringuid ja vastallkirjastatud leping toob neid loodetavasti juurde. Leping määrab investeerimistingimused, loob vaidluste lahendamise korra ja reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist. Leping tagab ühtlasi mõlema poole investoritele võrdse kohtlemise nii kohalike investoritega kui mis tahes kolmanda riigi investoritega.
(Georgia, Estonia sign agreement on investment protection, Geotimes, 24.11)
 

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ЗЕРКАЛО НЕДЕЛИ
Не НАТО единым

Ukraina relvajõudude olukord on katastroofiline. See on üks väheseid küsimusi, kus meil valitseb konsensus. Ukraina kaitseväge rahastatakse samas mahus nagu Eesti oma, samas kui Eesti rahvaarv ja territoorium on kümneid kordi väiksem. Pealegi on Eesti kaitstud kogu NATO võimsusega. Majanduskriisiga asja seletada ei saa, olukord süveneb juba 20 aasta vältel. Oleme jõudnud piirini, kus relvajõude võib pidada tegevusvõimetuteks. Oma tegevusetuse ja passiivsusega me provotseerime teatud riike. Kes iseenesest ei pruugigi agressiivsed olla. Võiksime ise initsiatiivi haarata ning võtta eeskujuks Šveitsi reserviside kogemuse või Eesti Kaitseliidu. Kes siis söandaks sõdida kogu rahvaga?
(Не НАТО единым, Павел Жовниренко, Зеркало недели, 14.-20.11)
 

VENEMAA AJAKIRJANDUS

BALTINFO
Консул Эстонии в Петербурге покидает свой пост

Eesti konsul Peterburis Kristen Lahtein lahkub oma ametipostilt ning suundub tagasi välisministeeriumisse. Lahkumise eel kohtus Lahtein Peterburi asekuberneri Alla Manilova ning linna välissuhete komitee esimehe Aleksandr Prohorenkoga. Peterburi võimud peavad Eesti peakonsuli tööd tulemuslikuks, tal on õnnestunud tugevdada Peterburi kontakte Tallinna, Tartu ja Narvaga. Edukamateks projektideks peetakse Jaani kiriku taastamist, eesti raamatukogu avamist ning Eesti kultuurikollektiivide osalemist linnaüritustel. Praegu on ettevalmistamisel mitmed ühised näitused. (Videoreportaaž.)
(Консул Эстонии в Петербурге покидает свой пост, BaltInfo, 18.11)
 

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
В Псковской области нашли способ выявить госслужащих, которые скрывают двойное гражданство

Pihkva oblastis on leitud meetod, kuidas topeltkodakondsusega isikutele jälile jõuda. Eesti Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantselei juht Carl Eric Laantee Reintamm rõhutab, et Eesti kodakondsust omavad kõik, kelle esivanemad olid Eesti kodanikud 16. juuni 1940 seisuga, rahvusest sõltumata. Tulemuseks on umbes 10 tuhat Eesti passiga Pihkva oblasti elanikku. Sellest polekski midagi, kui vaid nende seas poleks suurt hulka riigiteenistujaid. Esialgu on tuvastatud vadi kümmekond taolist rikkujat. Suurem osa ametnikest on Eesti passid lihtsalt ära peitnud, ehkki mõned on ka sellest loobunud või siis riigiteenistusest lahkunud. Carl Eric Laantee Reintamm: „Me ei ütle, kellel on Eesti pass, las need inimesed ütlevad seda ise.“ Petseri rajooni elanikud loodavad, et Eesti passid päriselt ära ei keelata. Senimaani käivad paljud Eestis tööl, täpselt nagu nõukogude ajalgi. Kui poleks tollikontrolli, ei saaks arugi, et mingi piir on ees. (Videoreportaaž.)
(В Псковской области нашли способ выявить госслужащих, которые скрывают двойное гражданство, Михаил Акинченко, Первый канал, 17.11)
 

Mосковской публике показали новое прочтение Достоевского и Чехова

„Stanislavski hooaja“ raames näidati Moskva publikule Tšehhovi ja Dostojevski teoste uuslavastusi. Eetsi näitlejate omapärane Tšehhovi „Kajaka“ interpretatsioon meeldis vaatajatele. Pealegi tuntakse meil Lembit Ulfsakit hästi, eeskätt muidugi filminäitlejana. Lembit mängib Arkadinat, seega naisterahvast, tema poega aga näitleja enda poeg Juhan. Lavastajaks tuntud Soome teatrirežissöör Kristian Smeds: „Klassika selle poolest hea ongi, et seda saab mitmeti tõlgendada!“
(Mосковской публике показали новое прочтение Достоевского и Чехова, Первый канал, 18.11)
 

TЕЛЕКАНАЛ „КУЛЬТУРА“
Чеховская «Чайка» в постановке Кристиана Смедса

Kui räägime kaasaegsest Soome teatrist, peame silmas Kristian Smedsi. Tuntuim lavastaja mitte just kõige teatraalsemast Euroopa riigist on suutnud pea peale pöörata kõik ettekujutused soomlaste rahvuslikust iseloomust. Seekord pakub fanaatiline eksperimentaator Tallinna Von Krahli teatri „Kajakat“. Kes mäletab Lembit Ulfsakit filmidest „Kapten Garanti lapsed“ või „Mary Poppins, head aega!“, on hämmingus tema mängust selles lavastuses. Esimest korda on laval isa ja poeg Ulfsakid. Lembit Ulfsaki sõnul on Smeds kaval lavastaja, lõpuks loobud küsimast – milleks? Ning teed nõnda nagu ta tahab. (Video.)
(Чеховская «Чайка» в постановке Кристиана Смедса, Tелеканал „Культура“, 12.11)
 

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Не жизнь, а театр

Soome režissöör Kristian Smeds on vene teatripublikule teada-tuntud. Klassikat isemoodi interpreteerida on talle omane olnud juba ammu. Nüüd tellis Von Krahli teater temalt mõne peresuhetest pajatava lavastuse, Smeds valis Tšehhovi „Kajaka“. Välja kukkus ideaalselt. See pole enam üksnes Tšehhov, vaid ka Shakespeare ning „Tähesõjad“… Smeds on lavastanud väga peene tüki mängu ja teatri olemusest – teatril on algus, kuid sellel pole lõppu.
(Не жизнь, а театр, Юлия Черникова, Время новостей, 17.11)
 

GZT.RU
Чайка, размолотая в фарш

„Stanislavski hooaja“ juhtmotiiviks oli seekord klassika interpreteerimine. Kõige eriskummalisemaks osutus Kristian Smedsi lavastatud ja Von Krahli teatri esitatud „Kajakas“. Smeds on Soome üks aktuaalsemaid režissööre. Tema „Kajakas“ narrib vaatajat, tekitab temas segadust, provotseerib. Peaosades suurepärane Ulfsakite dünastia. Paiguti mängitakse nõnda meisterlikult ja nii heas vene keeles, et saalis vallanduvad ovatsioonid. Mõnikord jääb mulje, et see polegi etendus, vaid pigem mingi teatrilabrakas. Smeds tunnistab, et ei teadnud enne lavastama hakkamist ette kõike, mis laval juhtuma hakkab. Lugu sündis töö käigus, koostöös näitlejatega.
(Чайка, размолотая в фарш, Ольга Романцова, GZT.ru, 17.11)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
„Сезон Станиславского“ показал „Чайку“

Tänavune november kujunes teatriajaloos eriliseks. Ristusid kaks suursündmust – festival „uus Euroopa teater“ ning „Stanislavski hooaeg“. Peale euroopaliku tolerantsuse teema kattis kumbagi üritust Hamleti vari. Midagi hamletlikku oli ka Von Krahli teatri „Kajakas“. Kogu lavastuse materjal, selle hing ja sisu on läbi ja lõhki kaasajastatud, tänapäevane, meist enestest. Mängib kuulus Lembit Ulfsak ja tema poeg. Kuid etenduses tõuseb peaaegu et peaossa Mašat mängiv Tiina Tauraite, kes sai 2007. aastal Eesti parima naisnäitleja tiitli, tema särav ja sundimatu mäng on kogu etenduse energeetiliseks keskpunktiks. Kristian Smeds on aga tuntud on lavastustega („Tundmatu sõdur“) kogu Euroopas.
Baltimaade ja Skandinaavia lavastajad ja näitlejad on sattunud kõige elavama, teravama ja sügavalt puudutava teatri keskpunkti. See on see, millest Venemaal praegu nõnda puudust tuntakse.
(„Сезон Станиславского“ показал „Чайку“, Алена Карась, Российская газета, 16.11)
 

INFOX.RU
„Чайку“ порубили на бифштексы

Soome kõige avangardistlikum režissöör on lavastanud loo isade ja poegade suhetest tänapäeva Eestis. Alles hiljuti näidati Belgias tema „Hullunud Soomet“ Euroopa elust aastal 2069, mil avastatakse roostetanud konteiner pealtnäha rahumeelsete ja vagurate soomlastega. Smeds lammutab Euroopas levinud positiivset kuvandit Soomest kui lumisest Põhjamaast, kus käiakse vaid saunas ning arendatakse kõrgtehnoloogiat. Von Krahlile ei pakkunud ta „Kajakat“ mitte selleks, et tuletada eestlastele meelde suurt vene dramaturgi. Eestlased kutsusid ta. Smeds paneb Ulfsakile kleidi selga ja teeb muudki, mille eesmärgiks näib olevad näitlejad rutiinist lahti raputada ning Tšehhovi tekstile uus elu sisse panna.
(„Чайку“ порубили на бифштексы, Алла Шендерова, Infox.ru, 16.11)