Eesti välismeedias 12.-18. november 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Estonia Still Has Chance Of Euro Adoption In 2011 - Nordea

Nordea panga hinnangul on Läti ja Leedu sünged majanduse väljavaated takistuseks nende liitumisele eurotsooniga lähiajal, samas kui Eestil on veel võimalus ELi põhivaluutale üle minna 2011. aastal. Balti riigid tahavad minna eurole üle nii ruttu kui võimalik, kuid üleilmne finantskriis ja sügavad siseriiklikud majandusprobleemid ning ülemäärane eelarvedefitsiit ähvardavad nende lootused purustada. Eesti on kõige lähemal euro kasutuselevõtuks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmisele tänu õitsenguaastatel kogutud säästudele ja inflatsiooni ning riigivõla kontrolli all hoidmisele. Ainsaks takistuseks on jäänud eelarvedefitsiit, mis pärast tõsiseid kärpeid on jäänud ELi nõutud 3% piiresse. Nordea hoiatas ka, et euro kasutuselevõtul ei ole kiiret mõju Eesti nõrgale majandusele. Suurimaks ohuks peab Nordea valuuta devalveerimist Lätis, mis võib suurendada ebakindlust kogu regioonis.
(Estonia Still Has Chance Of Euro Adoption In 2011 – Nordea, Anna Molin, WSJ, 17.11)
 

Hackers Indicted in Widespread ATM Heist

USA ja mitmete teiste riikide õiguskaitseasutuste koostöö tulemusena on kinni peetud kaheksa Vene ja Ida-Euroopa päritolu häkkerit, keda süüdistatakse sularahaautomaatidest pettuse teel 9 miljoni USA dollari väljavõtmises. Tegu on seni suurima avastatud internetikuriteoga. Kahtlustatavad häkkisid Royal Bank of Scotland’i USAs asuvasse maksete käitlemise üksusesse ja kogusid sealt andmeid ettemaksuga deebetkaartide kohta. Kuritegelik operatsioon kulmineerus kogutud andmete abil sularaha väljavõtmisega 8. novembril 2008. aastal. Umbes 12 tunniga tühjendati 2100 sularahaautomaati 280 maailma linnas. RBSi andmete kuritarvitamise juhtum on üks paljudest online kuritegudest viimasel ajal. Shawn Henry küberkuritegevuse uurimise büroost USAs ütleb, et elektroonsel teel või andmevarguste abil varastatakse rohkem raha, kui lihtsalt panka röövides. Käesoleva juhtumi võtmetegelane on 25 aastane Sergei Tsurikov Tallinnast. Vastavalt USA ja Eesti vahelisele kokkuleppele saab temast esimene küberkurjategija, kes Ida-Euroopast, küberkuritegevuse keskusest, USAle välja antakse. Jõugu paljastamiseks tegid omavahel koostööd erinevad ametiasutused mitmetest riikidest.
(Hackers Indicted in Widespread ATM Heist, By Siobhan Gorman and Evan Perez, WSJ, 12.11)
 

TECHNEWSWORLD.COM
The Drums of Cyberwar

Riigid kõikjal maailmas valmistuvad kübersõdadeks. NATO ja USA on loonud organisatsioone, kes uuriksid küberrünnakuid. Mõningaid rahvusvahelisi suhteid võiks lausa kirjeldada kui küber-külma sõja aegseid. Üha suurem infotehnoloogia kasutamine koos kasvavate teadmistega küberkurjategijatest ja küberrünnakutest viib otsekui küber-külma sõtta. 2007. aastal näiteks rünnati mitme nädala kestel Eesti valitsuse veebilehti. Tehniline analüüs näitas, et rünnakud tehti Venemaalt, kuid Vene valitsus eitas igasugust vastutust selle eest ja keeldus süüdlasi otsimast või karistamast. Valitsused valmistuvad nüüd tulevasteks küberrünnakuteks. NATO on Eestis avanud küberkaitsekeskuse, et uurida küberrünnakuid ja määrata kindlaks, mis juhul selline rünnak peaks käivitama NATO ühiskaitse printsiibi, mille kohaselt rünnak ühe liikme vastu on rünnak kõigi liikmete vastu.
(The Drums of Cyberwar, Richard Adhikari, TechNewsWorld.com, 17.11)
 

EUROVISION.TV
Estonia to decide in March

Eesti Rahvusringhääling ERR teatas, et rahvuslik finaal 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele Eesti Laul toimub 6. märtsil 2010. Eesti Laulu formaat oli esimest korda väga edukalt kasutusel 2009. aastal, kui võitja Urban Symphony pääses ka 2009. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse finaali, kus saadi auväärne 6. koht. ERR otsustas kasutada sama formaati ka 2010. aasta Eurovisiooni eel, mis leiab aset mais Oslos. Laule saab esitada 7. jaanuarini ja žürii valib välja 10 lugu, mida esitatakse finaalis märtsikuus. Eesti Laulu võitja otsustatakse žürii häälte ja telehäälte liitmisel. Eesti võitis Eurovisiooni 2001. aastal lauluga „Everybody“ Tanel Padari, Dave Bentoni ja 2XLi esituses. Samas ei pääsenud selle riigi esindaja finaali aastatel 2004-2008. Selle õnnetu needuse murdis Urban Symphony sel aastal looga „Rändajad“, mis veenis kohtunikke ja telehääletajaid ning tagas riigile parima koha alates 2002. aastast.
(Estonia to decide in March, Andreas Schacht, eurovision.tv, 16.11)
 

REUTERS NEWS
POLL-Estonia seen next in line to adopt euro

Eestist saab järgmine riik, kes liitub eurotsooniga ning kellest saab bloki 17. liige, kui ta surub läbi eelarvereformid, et 2012. aastaks kroonist loobuda. Eelmisel nädalal koostatud ekspertülevaate kohaselt on Eesti uueks eurotsooniga liitumise tähtajaks varasem aasta kui augustikuises küsitluses prognoositud. EL Maastrichti lepinguga paika pandud tingimustele võib ta aga veelgi varem vastata. Ka Eesti Pank teatas eelmisel kuul, et riik saab 2011. aastal eurole üle minna, kui ta järgmisel kevadel kriteeriumitele vastab. Eesti eelarve on märksa paremas seisus kui teiste võimalike liikmete oma tänu tõusuaastatel säästetud rahale. Lisaks teistele kriteeriumitele peavad euroga liituda soovivad riigid hoidma eelarve puudujäägi alla 3% SKPst. Potentsiaalsed liitujad Ida-Euroopast, kes moodustavad Euroopa Liidu poole miljardilisest rahvastikust umbes viiendiku, ei ole maailma räsinud finantskriisist pääsenud. Mõned neist näevad euroga liitumist kui pääseteed kaosest, ka Balti riikide puhul peetakse seda võtmestrateegiaks, et kriisist välja tulla.
(POLL-Estonia seen next in line to adopt euro, Jonathan Cable, Reuters News, 11.11)
 

THE NEW LEDGER
Prosperity and Capitalism After the Berlin Wall

Berliini müüri langemine kakskümmend aastat tagasi käivitas Ida-Euroopa liikumise erinevate kapitalismivormide suunas. Mõned eksperimendid demokraatliku kapitalismi, avatud turu, piiratud demokraatia ja õigusriikide vallas töötasid väga hästi (Tšehhi, Poola ja Eesti), teised pisut halvemini (Bulgaaria ja Rumeenia). Ida pool, Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes on olukord kahtlemata paranenud, kuid neil on läinud halvemini kui nende läänepoolsetel naabritel. Hämmastav, kui ruttu on uus põlvkond unustanud kommunismi varjuküljed ja kui kaugele 20 aastaga on jõutud. Legatum Institute’i koostatud 2009. aasta heaolu indeks hindab 104 riiki – 90% maa rahvastikust – 9 peamise kriteeriumi alusel nagu majanduse alused, ettevõtlus ja innovatsioon, demokraatlike institutsioonide areng, haridus, inimeste tervis, turvalisus ja julgeolek, riigivalitsemine, isikuvabadused ning sotsiaalne kapital. Indeksi eesmärk on hinnata, mis teeb inimesed üle maailma tõeliselt edukaks – terveks ja õnnelikuks. Indeksi paratamatu kokkuvõte on see, et need riigid, mis kommunismiahelad vabaduse ja poliitilise läbipaistvuse nimel eemale heitsid, on suurema tõenäosusega edukad. Paljud esineljakümnes olevad riigid oli varem kommunistlikud. Pingereas on nad järgmiselt: Tšehhi (25.), Ungari (28.), Poola (29.), Eesti (31.), Slovakkia (34.), Horvaatia (35.) ja Läti (37.) Ainus kriteerium, milles Ida-Euroopa riigid üldiselt madalaid tulemusi said oli sotsiaalne kapital, mis mõõdab ühiskondlikku aktiivsust, sõprade ja naabrite usaldamist, heategevuslikku toetust. Ajalugu arvesse võttes on arusaadav, et usalduse tekkimine võtab aega. Kui see aga olemas on, liiguvad paljud idabloki rahvas kõrgemale selles edetabelis, võibolla isegi esikümnesse.
(Prosperity and Capitalism After the Berlin Wall, Roger Bate, The New Ledger, 11.11)
 

USA AJAKIRJANDUS

NATIONAL JOURNAL
The Baltics, at Sea

Viimasel ajal näib, et langus Baltikumis on peatunud. „Järgnevad aastad saavad olema suureks väljakutseks“, kirjutab Danske Bank’i analüütik Lars Christensen. „Usun, et Baltikum pöördub kasvule 2010. aastal. Toibumine tõotab tulla vaevaline, eriti riskantseks peame poliitilist olukorda.“
Taasiseseisvumise järgselt oli kolme Balti riigi majandus tihedalt seotud laguneva NSVLiga. Majanduse ümberkorraldamiseks vaadati Läände, eeskujuks võeti Iirimaa. Eestis lasti hinnad vabaks, sisse seati ühetaoline tulumaks, paljud riiklikud ettevõtted privatiseeriti, kaotati enamik subsiidiume, eelarve viidi tasakaalu. Läti ja Leedu toimisid sarnaselt, kuigi pisut väiksemas ulatuses. Peagi sai regioonist üks avatumaid ja dünaamilisemaid piirkondi Euroopas. Välisinvestoreid meelitati soodsate tingimustega ja siinsed sadamad arenesid olulisteks sõlmpunktideks nafta ja tooraine ekspordil Venemaalt. Skandinaavia firmad tõid siia osa oma kergetööstusest, sest siinsed tööjõukulud olid väiksemad. EL liikmelisus andis välisinvestoritele lisagarantii stabiilsuse osas. Saabus majanduslik tõus. Balti turule sisenesid Skandinaavia pangad. Algas ulatuslik laenutegevus. Suur osa laenurahast kulus spekuleerimiseks kinnisvaraturul. „Pidid olema idioot, et mitte osta ja müüa kinnisvara tol ajal“, ütles üks Lääne-Euroopast pärit suursaadik Riias. Baltikumi majandused kuumenesid suurte laenude tulemusena üle – 2008. aastal ulatus inflatsioon Eestis 10%ni, Leedus ja Lätis vastavalt 11 ja 15%ni. Samal ajal tugevnes surve palkadele.
Siiani ei ole Balti riigid devalveerinud oma rahvusvaluutasid. Finantskriiside korral on devalveerimine tavapärane, sest see aeglustab importi ja soodustab eksporti vähendades kaubanduse puudujääki ja elavdades majandust. Ei ole juhus, et Poolas, kus kriisi alguses valuuta devalveeriti, on tänane olukord Balti riikidega võrreldes parem. Devalveerimine tooks Balti riikidele aga suuri probleeme, sest siinsed laenud on seotud euroga ja igasugune devalveerimine suurendaks tagasimakstavat laenuosa.
Lihtsad inimesed kannatavad kriisiajal kõige rohkem. Tööpuudus ulatus septembris Eestis 13,3%ni, Lätis ja Leedus vastavalt 19,7 ja 13,8%ni. Danske Bank’i analüütikud prognoosivad 2010. aastaks ka Eestile ja Leedule 20% tööpuudust. Lääne-Euroopas võiks koondamised tuua kaasa töötajate streike, siinsed ametiühingud on aga nõrgad. See on mõnes mõttes positiivne, sest streikidega kaasnevad sotsiaalsed rahutused võivad viia olukorra destabiliseerumiseni. Jaanuaris leidis väiksemat sorti meeleavaldus Riias siiski aset. Lääne-Euroopast pärit suursaadik hoiatab „Kui hakkavad tulema talvised elektriarved ja koondamishüvitised otsa saavad, siis läheb olukord keerulisemaks.“
Mida tulevik toob? Baltikumi pikaajaline väljakutse on oma niši leidmine maailmamajanduses. Kuigi haridusvaldkonnas on mitmeid positiivseid saavutusi – näiteks on Eesti tudengid matemaatikateadmistelt maailmas viiendal kohal – on piirkonna nõrkuseks suure ja tugeva ülikooli puudumine. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse jäävad Lääne-Euroopale kordades alla. Majanduskriis näitas rahaliste reservide olulisust. Eestil on õnnestunud headel aastatel puhvrit koguda, see kulub praegusel ajal marjaks ära. Mis õppetunnid me kriisist oleme saanud? Näib, et Eesti, Läti ja Leedu võtmine ELi liikmeks 2004. aastal oli ennatlik samm. See oli pigem poliitiline solidaarsusavaldus, mitte arukas majanduslik otsus. Vaatamata tehtud vigadele on Balti riikidel seni õnnestunud täielikku kokkukukkumist vältida. Olukord on raske, kuid näib, et sellest on võimalik toibuda. Läti ajakirjaniku Pauls Raudseps’i arvates on majanduses kõige hullem selja taga, kuid ühiskondlikus plaanis ei ole see nii kindel.
(The Baltics, at Sea, Bruce Stokes, National Journal, 14.11)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
US indicts hackers accused of $9m ATM theft

25-aastane küberkurjategija Sergei Tsurikov peeti Eesti õigusorganite poolt kinni ja ootab USAle väljaandmist. See on harvaesinev võit Ühendriikide õigusorganite poolt vaadatuna, viimased on Ida-Euroopa netikurjategijate tegevusest lausa frustreeritud. Tšurikovil õnnestus möödunud aasta novembri alguses saada ebaseaduslik ligipääs RBS Worldpay arvutisüsteemidele ja seeläbi juurdepääs ühe USAs asuva panga deebetkaartide andmetele. Saadud andmed edastas Tšurikov oma kaasosalisele, kelle ülesandeks oli võltsida saadud andmetega pangakaardid ning korraldada nendega sularaha väljavõtmine. Kokku üheksa miljonit dollarit võeti välja Ameerika Ühendriikides, Eestis, Venemaal, Ukrainas, Itaalias, Hongkongis, Jaapanis ja Kanadas. USA Georgia osariigi prokuröri Sally Quillian Yatesi sõnul paljastas uurimine ühe kõrgetasemelisema arvutihäkkerite jõugu maailmas.
(US indicts hackers accused of $9m ATM theft, Joseph Menn, FT, 12.11)
 

THE DAILY TELEGRAPH
Christmas markets: ten of Europe's best

Unustage ülerahvastatud kaubanduskeskused! Tõelise pühademeeleolu loovad laternatega kaunistatud linnaväljakud, maitsekad väljapanekud, käsitsi valmistatud kingitused. Parimate jõuluturgude nimistus on Dresdeni, Viini, Praha, Kopenhaageni, Strasbourgi kõrval oma väärika koha leidnud ka Tallinn. Tallinna jõuluturg toimub keskaegse vanalinna raeplatsil. Gooti stiilis raekoja hoone lähedus annab kogu ettevõtmisele vanaaegse, muinasjutuliku ilme. Siinne turg on hubane ja õdus, 64 müügikioskit on paigutatud ümber uhkelt ehitud jõulupuu. Müüakse käsitööesemeid, näiteks vildist valmistatud ehteid, kübaraid, vitraaze, lambanahast ja puidust tooteid, nukke, küünlaid. Jaheda ilmaga aitavad võidelda hõõgvein, vürtsikad vorstikesed, hapukapsas, nautida saab ka martsipani ja piparkooke. Lähedalasuval Harju tänaval on avatud liuväli. Ärge unustage saata oma pühadetervitused jõuluvana postkontorist!
(Christmas markets: ten of Europe's best, Helen Pickles, The Daily Telegraph, 12.11)
 

IRISH TIMES
Government sets sights on EU budget and innovation portfolios

Eesti valitsus otsustas nimetada kandidaadiks nii Euroopa Liidu presidendi kui välisministri ametisse praeguse Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese. Ilves liitub auväärse nimekirjaga, kuhu teiste seas kuuluvad juba favoriidiks peetav Belgia peaminister Herman Van Rompuy, endine Suurbritannia peaminister Tony Blair, Luxemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, viimase Hollandi ametivend Jan Peter Balkenende. Välisministri ametit peavad silmas eelkõige endine Itaalia peaminister Massimo D’Alema ja Rootsi välisminister Carl Bildt.
(Government sets sights on EU budget and innovation portfolios, Arthur Beesley, Irish Times, 13.11)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Sondergipfel entscheidet über Führungsjobs

Riigi- ja valitsusjuhid saavad Stockholmis kokku, et valida ELi president ja välisminister. Kandidaate on liigagi palju. Sisepoliitilistel põhjustel esitavad liikmesriigid nimesid, kellel pole mingeid väljavaateid.
Favoriitide hulgas presidendiametisse on mh Leedu, Läti ja Soome esindajad. Välisministri kohale mh Rootsi ja Suurbritannia välisminister. Liidukantsler Merkel leiab, et president võiks tulla väikesest liikmesriigist. Kuidagi tuleb leida tasakaal Põhja ja lõuna, Ida ja Lääne vahel, arvestada naiste väljavaateid. Poola kritiseerib valikuprotseduure, samas paljude liikmesriikide juhid ei soovi avalikku valimist, sest see võib kahjustada tegevpoliitikute mainet, kes ebaõnnestuvad.
(Sondergipfel entscheidet über Führungsjobs, Nikolai Busse, FAZ, 12.11)
 

Die EU zeigt nicht genug festigkeit

Memoriaali esimees Oleg Orlov märgib ajaleheusutluses, et mitte üksnes välismaal, vaid ka Venemaal kasvab imestus erinevate Kremlist tulevate signaalide üle. Mis küll juhtkonnas toimub? kas on eesmärgiks võetud presidendile liberaalne imidž luua?
Õiged sõnad moderniseerimisest, õiged sõnad stalinismist... Juhtkonnas on kindlasti mitmesuguseid vaateid ajaloole ja Stalinile. Eelkõige aga püütakse nii rahva soovidele vastu tulla kui ka rahva ajalooteadvust ise vormida. Mis puudutab inimõigusi Venemaal, siis EL ei tohiks vaid sõnades neid jutuks võtta, vaid uues Vene. ELi leppes tuleks inimõigused ka kirjalikult ülesmärkida.
(Die EU zeigt nicht genug festigkeit, Reinhard Veser, FAZ, 18.11)

DIE WELT
Medwedjew warnt vor angeblichen Geschichtsfälschern

President Putin sõnas Singapuri sadamas ankrus seisnud Vene mereväe lipulaeval, ristlejal „Varjag“ kõneldes, et „geopoliitilistel põhjustel“ pole Teise maailmasõja tulemuste ning Punaarmee rolli ajaloo revideerimine lubatav. Muidugi ei kahtle keegi seda, et Punaarmee võidu saavutas. Kuid venelaste nägemuses kirjutab võitja ka edasise ajaloo. Seetõttu tunneb Venemaa end puudutatuna, kui Baltimaad, Ukraina või Poola pärastsõjaaegsest okupeerimisest räägivad. Kui lubada ajaloovõltsijatel seda teha, järgnevad kompensatsiooninõuded jms. Ei tohtivat lubada võltsinguid, mis Vene riigi huvidega kooskõlas pole. Venemaa peab selliste võltsingute vastu astuma. Selleks tuleb mh moderniseerida relvajõud ja laevastik.
(Medwedjew warnt vor angeblichen Geschichtsfälschern, Manfred Quiring, Die Welt, 17.11)
 

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Ein schwieriger Fall für die Top zwei

Euroopa valib küll endale „presidendi“ ja „välisministri“, kuid ELi peamistele poliitikatele - kaubandussuhetele ja laienemisele - pole neil kahel mingit mõju. Sellele vaatamata peab välisminister omama suurt kogemust nii välispoliitikas kui ka bürokraatiaga toimetulemisel, sest on ju tema ülesandeks koordineerida 27 liikmesmaa diplomaatide, 300-400 EMN sekretariaaditöötajate ning tuhandete EK ametnike tööd.
(Ein schwieriger Fall für die Top zwei, Oliver Grimm, Die Presse, 12.11)
 

Gorillas im Nebel

See, kuidas kahte olulisemat ELi ametiposti valitakse, on ebademokraatlik ega toeta ELi ühinemisprotsessi. Kindlasti ei valita välisministrit ega presidenti lõunalaua taga hääletades, vaid kulisside taga lehmakauplemise taktikat kasutades.
(Gorillas im Nebel, Oliver Grimm, Die Presse, 16.11)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

NOUVELLE EUROPE
L'Europe et ses psychanalystes baltes

Euroopa Liidu presidendi kandidaatide seas figureerib mitmeid nimesid. Nouvelle Europe portaal võrdleb kaht tõsist kandidaati - Vaira Vike-Freibergat ja Toomas Hendrik Ilvest – leides neil mitmeid ühisjooni. Kandidaatidel on sarnane elukutse, mõlemad tulevad Baltikumist. Nii Vaira Vike-Freiberga kui Toomas Hendrik Ilves on suure osa oma elust veetnud eksiilis. Toomas Hendrik Ilves sündis Rootsis, õppis USAs, omandades seal psühholoogi hariduse. Ilves töötas Raadio Vaba Euroopa juures, andes sel viisil panuse vabadusvõitlusele oma kodumaal. Eestisse elama asudes täitis Ilves esmalt välisministri, alates 2006. aastast Vabariigi Presidendi kohuseid.
(L'Europe et ses psychanalystes baltes, Philippe Perchoc, portaal Nouvelle Europe, 12.11)
 

LIBÉRATION
Le président estonien candidat à la présidence du Conseil européen

Sotsiaaldemokraadist Eesti Presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on aeg tulla varjust välja ja esitleda end ametliku kandidaadina Euroopa Liidu presidendi ametipostile. Ta võtab koha sisse arvukas nimistus, kust leiab juba oletatavaid, ametlikke ja salajasi kandidaate…
(Le président estonien candidat à la présidence du Conseil européen, Libération, Jean Quatremer, 12.11)
 

Veel EL presidendi valimisi ja Toomas Hendrik Ilvese kandideerimist kajastanud prantsuse keelseid artikleid:
UE : les jeux restent ouverts pour la présidence du Conseil, Jean-Jacques Mével, Le Figaro, 12.11

UE: le chef de l'Etat estonien candidat, Le Figaro / AFP, 12.11

Qui sera le premier président de l'Union européenne?, texte par Gaëlle Le Roux, France 24, 13.11

Union européenne: „Objectif Lune!“, Sabine Verhest, La Libre, 14.11

Vike-Freiberga: „Le nom du président du Conseil européen ne doit pas sortir d’un chapeau“, recueilli par Sébastien Maillard, La Croix, 15.11

Le chef de l'Etat estonien candidat à la présidence de l'UE, Courrier Picard, 13.11

LE TÉLÉGRAMME
Reportage en Estonie. Le pari de l'e-démocratie

Eesti on oma demokraatiamudeli loomisel võtnud aluseks kaasaegsed tehnoloogiad. Hääletamisele ei kulu siin rohkem kui kaks minutit, seda saab teha mugavalt interneti teel. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel andis tervelt 9,5% valijaist oma hääle netis. Hääletamiseks on tarvis kiibiga ID-kaarti ja kahte salakoodi. Esimese koodi abil saab minna valimiste lehele, teha oma valik ja kinnitada seda elektroonilise allkirjaga, st teise numbrikoodiga. Esialgset valikut on võimalik muuta korrates protseduuri. Sel juhul läheb arvesse viimati antud hääl. Turvalisuse küsimus? Asjaomased on arvutiprogrammi turvalisusele kindlad ja riskid peaks olema maandatud. Pealegi, kui samadel põhimõtetel kasutatakse internetipanga teenuseid, miks ei võiks siis e-hääletamist samavõrd usaldada. Järgmine e-demokraatia juurutamise etapp – hääletamine mobiiltelefoniga – peaks olema tehniliselt võimalik alates 2011. aastast.
(Reportage en Estonie. Le pari de l'e-démocratie, Benjamin Brehon, Le Télégramme, 15.11)
 

LIBÉRATION
«Estonia» : les mystères à la barre

Parvlaev Estonia hukkus 28. septembril 1994. aastal. Prantsusmaal algab uus juurdlus õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Estonia hukk on suurim Euroopat tabanud merekatastroof Titanicu uppumisest alates. 859st ohvrist 552 olid Rootsi ja 347 Eesti kodanikud, pääseda õnnestus vaid 137 inimesel. 60 meetri kõrgune ja 155 meetri pikkune alus uppus vähem kui tunniga. Spekulatsioonid laevahuku põhjuste kohta algasid kohe peale õnnetust. Kas tegu võis olla plahvatusega pardal? Kas laev oli terroristide sihtmärgiks? Kas toimus kokkupõrge allveelaevaga? Tollase Rootsi peaministri Carl Bildti ametlik avaldus mõni tund peale laevahukku rääkis õnnetusjuhtumist. Estonia ei olnud tavaline laev. See oli sümbol, vabaduse sümbol, mis ühendas Nõukogude Liidu lagunemisest alates Eestit Läänega. Mis tegelikult tol saatuslikul ööl Estonia pardal juhtus? 15 aastat peale õnnetust on lugu endiselt hämar, kedagi ei ole süüdi mõistetud. Nii katastroofist pääsenute kui hukkunute omaste sõnul on senine uurimine tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid. Kuigi laev kuulus Eestile, haaras ohjad uurimiseks Rootsi. Kui alguses lubati teha kõik surnukehade leidmiseks ja õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, siis 15. detsembril tuli Rootsi peaministrilt ootamatu teade: põhjavajunud laeva ega surnukehi üles ei tõsteta. Veelgi enam, tehakse ettepanek katta laevavrakk betooniga. See pidavat olema hukkunute omaste soov. Tollal moodustatud rahvusvaheline uurimiskomisjon, kuhu kuulusid Eesti, Soome ja Rootsi esindajad, ei andnud laevahuku põhjuste kohta selget vastust, kinnitati kohe peale laevahukku Carl Bildti poolt tehtud avaldust õnnetusjuhtumist. Komisjoni raport pandi küsimärgi alla, eelkõige seetõttu, et sama komisjoni hinnangul oli laev heas tehnilises seisukorras. Kuidas sai sel juhul toimuda õnnetus? Saksa ajakirjanik Jutta Rabe, kes on laevahuku põhjuste uurimisele pühendanud mitu aastat, toetab plahvatuse teesi. Rabe korraldas 2000. aastal sukeldumise vraki juurde, mille käigus tehtud salvestusi uuris kaks laborit. Neist üks kinnitas videoülesvõtete põhjal plahvatuse toimumist, teine lükkas ümber. Kinnitust on leidnud ka fakt, et laeval veeti militaarse sisuga saadetisi, ometi ei olevat need olnud ohtlikud. Spekulatsioone on veelgi, kuid õnnetuse ohvrid ootavad selgeid vastuseid. Miks ei ole Rootsi siiani teinud kahtlustele lõppu ja avaldanud selle traagilise loo üksikasju?
(Libération, «Estonia» : les mystères à la barre, Anne-Françoise Hivert, Libération, 13.11)
 

LE FIGARO
Estonie: les médecins sur le sellette

Eesti Justiitsministeeriumi poolt kolmapäeval (11.11) avaldatud uuringust selgub, et liikluskorraldus ja meditsiin on kaks enim korrumpeerunud valdkonda Eestis. Ilmneb, et iga viies juhilubade taotleja või sõiduki registreerija on puutunud kokku altkäemaksu küsimisega. Sarnane on ka raviasutusse pöörduvate patsientide osakaal, kellel altkäemaksu, muu meelehea pakkumise või vastuteenete küsimisega pistmist on olnud. „Kui tead, et kõik annavad, siis tekib ka endal kindlustunne raha pakkumise suhtes ja lootus, et ravi või operatsioon tehakse paremini“, rääkis pensionieas proua, kelle abikaasal opereeriti hiljuti kasvajat. Mitmed intervjueeritud patsiendid kinnitavad sama tendentsi – ulatades ümbriku, võid loota paremale ravile ja viisakamale kohtlemisele raviasutuses.
(Estonie: les médecins sur le sellette, Le Figaro / AFP, 11.11)
 

REGARD SUR L’EST
Estonie : Taux de chômage record

Eesti Statistikaameti teatel ulatus tööpuudus Eestis kolmandas kvartalis 14,6%ni. See on kõrgeim näitaja riigi taasiseseisvumisest alates. Kuigi tööpuuduse kasv on viimasel ajal aeglustunud, on kiiresti suurenenud heitunute osakaal. Ligikaudu 102 000st töötust 11 000 loobus kolmandas kvartalis aktiivsest tööotsimisest. Teises kvartalis ulatus loobujate arv 5000ni. Töötuks jäämine puudutab mehi enam kui naisi – 60% kolmandas kvartalis töö kaotanutest olid mehed. Heitunute seas ulatub meeste osakaal tervelt 2/3ni.
(Estonie : Taux de chômage record, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 14.11)

NOUVEL OBSERVATEUR
Festival des instituts culturels

Festival Jazzy Colors kestab 14.-27. novembrini. Nautida saab rikkaliku jazz-muusika ajalooga riikide nagu Kanada, Ungari, Jaapani, Poola, Slovakkia, Rootsi või Hollandi muusikat. Samuti võib avastada põnevaid esitusi maadest, kus jazz-muusika traditsioon on noor või marginaalne, näiteks Eesti, Soome, Portugal, Rumeenia, Türgi... Igast riigist on valitud oma ala parimad esindajad. Kindlasti peab kuulma noore Eesti pianisti Kristjan Randalu kontserti.
(Festival des instituts culturels, Nouvel Observateur, 13.11)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolainen elokuva voi hyvin

Lõunanaabri kaasaegne film on soome omast sügavam.
Georg Ots oli suurepärane laulja, kuid inimesena keeruline isiksus. Film temast (Soomes pealkirjaga Georg Ots – minu arm, esmaspäeval YLEs) räägib lauljast läbi tema teise naise silmade, mis on hea lahendus, erinedes Soome suurmeeste tüüpilistest pinnapealsetest klantspiltfilmidest. Erinevalt Soomest, tehakse Eestis filme lisaks suurmeestele ka suurnaistest, näiteks Ain Mäeotsa Taarka, mis räägib ilustamata loo rahvalaulikust Darja Pisumaast. Soomes on õnneks peagi tulekul film Hella Wuolijoest. Eestis on viimastel aastatel valminud palju kõrgetasemelisi ühiskonnakriitilisi filme, kahju aga, et neid Soomes liiga vähe levitatakse. Veiko Õunpuu Sügisball ja Ilmar Raagi Klass ringlesid rahvusvahelistel festivalidel ja korjasid rohkelt auhindu. Sotsiaalsed teemad prevaleerivad teisteski uutes eesti filmides nagu René Vilbre Ma olin siin ja Andrus Tuisu Pangarööv. Ühiskondlikel teemadel võib ka lõbusaid filme teha, hea näide on Jaak Kilmi ja Kiur Aarma oktoobris YLEs näidatud dokumentaalfilm Disko ja tuumasõda.
(Virolainen elokuva voi hyvin, Henri Waltter Rehnström, HS, 16.11)

Ymmällään vapauden viimassa

Aasta 1989 aitas kuuel Euroopa riigil saada demokraatiamaadeks ja juhatas järk-järgult kümme endist sotsialistlikku riiki Euroopa Liidu täieõiguslikeks liikmeteks. Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga samasse rühma kuuluvad ka kolm Balti riiki ja Sloveenia, kuigi sel suurel vabaduse sügisel olid nemad veel formaalselt suurte ühenduste mitteautonoomseid osad. Ja kuigi paljude majanduslike ja sotsiaalsete näitude poolest on need riigid tõepoolest Lääne-Euroopast maas, on aeg neid poliitiliselt juba tunnustada. Teatud mõttes käituvad uute idapoolsete ELi liikmesriikide elanikud poliitikaski nähtavalt teisiti kui lääne-eurooplased. Vaevaga demokraatia omandanud Euroopa ida pool käib ka hääletamas passiivsemalt, nii Euroopa Parlamendi valimistel kui riigi parlamendivalimistel. Uued eurooplased loodavad oma parlamendile ja parteidele selgelt vähem kui lääne-eurooplased. Möödunud suve Eurobaromeetri küsitluse kohaselt usaldab parteisid sotsialismi läbielanud liikmesriikides Lätis 5%, Eestis 16%. Vanades liikmesriikides oli see näitaja keskmiselt 29%, Taanis 58%.
(Ymmällään vapauden viimassa, Kaija Virta, HS, 15.11)
 

Virolainen EU-työtön tuntee itsensä roskaksi Helsingin lattialla

54-aastasest Kalevist sai abiraha saaja Helsingis
Lõuna-Eestist pärit Kalev tuli tütre kutsel ja soovitusel 2007. aastal Soome tööle autojuhiks, 2009 jäi aga töötuks, nagu on juhtunud sadade eestlastega Soomes. Helsingi sotsiaalamet on hädas, sest puudub selge ettekirjutus, mida välismaalt pärit töötutega teha: 512-eurone töötu abiraha pole enamasti Soomes toimetulekuks piisav, seepärast on kohalikel sotsiaalametitel õigus igakuiselt avalduse alusel maksta 320-330 eurot täiendavat toimetulekutoetust, nii ka Kalevile. Kalevi netopalk autojuhina oli 2300 eurot, ta ostis laenuga korteri Helsingis. Aga mis saab siis, kui Kalevi tööluba tühistatakse, kuna tal ei ole töölepingut ette näidata ja temast on saanud Soome sotsiaalsüsteemile liiga suur koorem? Kalevil on plaan asutada oma firma, selleks käib ta kursustel, et saada vajalikud tõendid ja load. Senised tööotsingud pole vilja kandnud – põhjuseks on toodud ebapiisav keeleoskus või et koht juba täidetud. Kalev tunneb end rämpsuna, kuid tahab Soomes edasi liikuda, kuna ka tütar elab siin. Kalevi naine elab ning töötab Põlvas ja käib mehel kord kuus külas, Kalevil pole aga enam võimalik Eesti vahet sõita.
(Virolainen EU-työtön tuntee itsensä roskaksi Helsingin lattialla, Katja Kuokkanen, HS, 15.11)

Virossa vaimolla olisi elatusvastuu

Eestis elades saaks Kalev varasemast teenistusest tulenevat töötu abiraha – pool aastat kuni tuhat eurot kuus (100 päeva enne töötuks jäämist saadud palgast 50%, seejärel 80 päeva 40%). Täiendavat abiraha Kalev Eestis ei saaks, tema ülalpidamise eest vastutaks abikaasa.
(Virossa vaimolla olisi elatusvastuu, Kaja Kunnas, HS, 15.11)

Virossa on yli 100 000 työtöntä

Eestis on rekordiline töötuseprotsent: 14,6%. Eestis ei ole majandus 1993. aastast alates olnud nii halval järjel kui praegu, kinnisvaramull on lõhkenud, üksikisikute laenud on üle pea kasvanud, juuli-augusti SKT oli 15,3% väiksem kui 2008. aastal.
(Virossa on yli 100 000 työtöntä, HS, 14.11)

KALEVA
Viro aloittaa rokotukset joulukuussa

Eesti alustab seagripi vastu vaktsineerimisega kuu aja pärast. Sotsiaalministeerium teatas, et esimesed seagripivaktsiinid jõuavad kohale 7. detsembril ja vaktsineerimine algab nädal pärast seda. Eesti kavatseb alustada vaktsineerimist riskirühmade seas, nende hulgas krooniliste haiguste käes kannatajaid. Eestis on seni diagnoositud veidi üle 200 seagripi juhu. Viimase nädala jooksul juhtudel lisandus kümneid nakatunuid juurde. Lätis on seagripp muutunud epideemiaks. Ministeerium hindab haiguse epideemiaks, kui haigestunuid 100 000 elaniku kohta on üle tuhande.
(Viro aloittaa rokotukset joulukuussa, STT, BNS, Kaleva, 17.11)

Virolainen Bigbank laajentaa Suomeen

Tartus 1992. aastal loodud BIGBANK laieneb esimese Eesti pangana Soome. Soome klientidele pakub pank tähtajalist hoiust ühest kuust kuni viie aastani. Hoiuse alampiir on 1000 eurot. Aastase hoiuse puhul pakuvad nad 2,5% intressi, mis on Soomes praegu vägagi konkurentsivõimeline. BIGBANK laienes esmalt mujal Eestis, 1996. aastal Lätisse ja 2007. aastal Leetu. Panga tugevaim kasv turul on hetkel elektrooniliselt sõlmitud tähtajalised hoiused Saksamaal.
(Virolainen Bigbank laajentaa Suomeen, Pekka Siltanen, Kaleva, 16.11)

Viro miettii edelleen sika-influenssarokotuksia

Eesti haigekassa juhatus otsustas, et tervishoiukulusid tuleb rahapuuduse tõttu 15. novembrist 6% kärpida. Selline kärbe mõjutab ka võitlust seagripiga. Eesti Arstide Liit saatis hiljuti sotsiaalminister Hanno Pevkurile avaliku kirja, kus ministrit süüdistatakse ükskõikses suhtumises seagrippi, kuna vaktsiini ei ole veel tellitud. Ministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul uuritakse, kui palju vaktsiini on vaja ja kui palju see maksab. Arstid on seisukohal, et sellises tempos tegutsedes ei saada vaktsiini enne veebruari, mil epideemia on täies hoos ja vaktsineerimisega väga hiljaks jäädud. Normeti hinnangul võib aga esimesed annused saada veel sel aastal. Põhimõtteliselt on küsimus selles, et Eesti ravikindlustuse süsteem on pankroti äärel. Selle rahastamine põhineb palgast makstaval 13% sotsiaalkindlustusmaksel, mille kogunemine on töötuse kasvades kokku kuivanud. Töötuse määr on tõusnud juba 12%ni, kuid ametlik number ei vasta tegelikkusele. Eestis makstakse töötu abiraha pool aastat, misjärel töötu võetakse arvelt maha, st töötus „väheneb“. Eestil oleks alternatiivina võimalus võtta võlga, kuna riigi krediidireiting on korras. Valitsus aga on seadnud eesmärgiks saada euro aasta pärast kasutusele. ELi eeskirjade kohaselt ei tohi tulevase eurosüsteemi riigi eelarve puudujääk olla suurem kui 3% SKPst. Eesti eelarve kõigub selle piiril. 300 miljoni krooni paigutamine seagripi vaktsiini alla võib selle unistuse purustada. Paljud Eestis küsivad, kas eurole üleminek on nii oluline eesmärk, et seada ohtu kodanike tervis. Ravikulude kärpimine põhjustas näiteks Tallinna haiglates 200 palati sulgemise. Järjekorrad eriarstidele pikenevad. Perearstid suunavad patsiente üha harvemini kulukatele uuringutele. Arstide ja õdede palku vähendatakse umbes 12%.
(Viro miettii edelleen sika-influenssarokotuksia, Jorma Rotko, Kaleva, 13.11)

Opiskelijan tie vie ulkomaille

Soome noored lähevad üha enam välismaale õppima. Eelmisel õppeaastal sai õppetoetust veidi üle 4500 välismaal bakalaureuseõppes oleva üliõpilase. Kõige rohkem õppetoetuste saajaid oli Suurbritannias (1400) ja Rootsis (800). Populaarsemad sihtriigid õppimiseks on Suurbritannia, Rootsi, Eesti, USA ja Saksamaa. Kuigi ülikoolis toimub õppetööd inglise keeles, eeldatakse taotlejatelt ka kohaliku keele oskust. Osas riikidest õppimine on tasuline, isegi kümneid tuhandeid eurosid õppeaastas. Soome üliõpilastel on oma ühendused Eestis, Rootsis ja Suurbritannias.
(Opiskelijan tie vie ulkomaille, Saara Putkonen, Kaleva, 12.11)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Huopateoksia Virosta esillä Wellamo-opistossa

Eesti viltijad Riina Maitus, Eve Tiidolepp, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi-Iliste esitlevad Lahtis oma töid. Viltimistööd on välja pandud Wellamo koolituskeskuse fuajees ja teise korruse koridoris. Kõik näituse autorid on oma ala professionaalid. Riina Maitus teeb peamiselt vilditud peakatteid, kuid ka ehteid. Eve Tiidolepp kasutab töövahendina lambavilla, mida saab oma lammastelt. Näituse tööd peegeldavad USA reisil nähtud kaljumaalinguid. Liina Veskimägi-Iliste on õppinud Heinolas tekstiili erialal. Tema töödes peegeldub tema perekond.
Peegeldusi, viltimistöid Eestist - näitus on avatud 16. detsembrini.
(Huopateoksia Virosta esillä Wellamo-opistossa, ESS, 18.11)

KAUPPALEHTI
Baltian autokauppa törmäsi seinään lokakuussa

Uutes ELi riikides vähenes oktoobris autode müük 36,9%. Finantskriis ja surutis on kõige rängemini tabanud Baltimaid, Ungarit ja Rumeeniat. Kõige suurem langus tabas Lätit, kus autode müük vähenes 81,6%. Eestis oli langus 73,2% ja Leedus aeglustus autode müük 71,3%. Oktoobris registreeriti 2,3 miljoni elanikuga Lätis vaid 218 sõiduautot, Eestis samal ajal 450 autot. Uutes ELi riikides müüdi jaanuarist oktoobrini 696 256 uut sõiduautot ehki 29,6% vähem kui eelmisel aastal sama perioodi jooksul.
(Baltian autokauppa törmäsi seinään lokakuussa, Olli Herrala, Kauppalehti, 17.11)

AAMULEHTI
Kuka nyt Latviaan haluaa samaistua

Valimised lähenevad ja mäng läheb ägedamaks. Vahe kolme suure erakonna toetuses on nii väike, et valimistel võib järjestus olla milline tahes. Ükski valitsuskoalitsioon pole välistatud, seega parteid juba „pilgutavad üksteisele silma“. Seepärast polnud rahandusministrist just kõige targem hakata praegu kiitma Eesti ja Läti ränkasid kärpepakette. Balti riikide majanduskasvumull on lõhkenud, Lätis on töötus jõudmas 20%ni, SKT prognoos on -18%, võlgnike korterid lähevad haamri alla ja kes saab, see pageb riigist. Ega Eestis asjad paremini ole. Ka seal on palgad poole väiksemad, töötus kasvab. Mõlemad riigid üritavad allakäiguspiraali peatada ränkade säästupakettidega, mida Katainen eelmisel nädalal julgeteks ja patriootlikeks nimetas. Rohkem polnudki vaja. Rahandusministril oli kodanikele tähtis sõnum, kuid inspiratsiooniallikas oli vaieldamatult õnnetu – keegi ei taha ju Lätiga samastuda!
(Kuka nyt Latviaan haluaa samaistua, Riitta Järventie, Aamulehti, 18.11)

TALOUSELÄMÄ
Palkkamallia Baltiasta

Kuidas majanduslangusest tõusta? Rahandusminister Jyrki Katainen soovitab meile Balti mudelit. Kulud alla, palgad alla. Balti riigid tormasid ülekuumenenud majandusolukorrast otse surutisse. Riigid on püüdnud kulutusi kiiresti vähendada. Eesti Panga hinnangul väheneb riigi sisemajanduse kogutoodang sel aastal enam kui 14%. Kinnisvarafirma Citycon tähistas neljapäeval Tallinnas Rocca Al Mare kaubanduskeskuse avamist. Kaubanduskeskuse laiendustöid tegi ehitusfirma Skanska, mis kärpis just Eesti töötajate palku 15%. Rahandusminister Katainen peab Eestit „julgustavaks näiteks”. Palgakärped on Baltikumis argipäev. Soomes on piloodid juba nõustunud palku kärpima.
(Palkkamallia Baltiasta, Emilia Kullas, Talouselämä, 16.11)
 

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.РУ
Усложнившаяся формула единства Европы

1. detsembril astub jõusse Lissaboni leping. See sündis läbi raskuste ning isegi pärast selle vastuvõtmist on realt liikmesriikidest etteheiteid leppe sisu osas. Kas konsensuse põhimõttest loobumine tugevdab Euroopa ühtsust? Vaevalt. Riigid, kes enne lootsid oma jõududega ebasoodsaid otsuseid tõrjuda, hakkavad nüüd seda tegema huvigruppe luues. Tekivad mitteametlikud alliansid: kontinentaalriigid ja Beneluksimaad, Ida- ja Kesk-Euroopa, Skandinaavia ja Baltimaad. Sellel taustal tundub ennatlik ekspertide ennustus, et Venemaal saab reformitud ELiga olema lihtsam asju ajada. Nüüd ei mõju kokkulepped üksikute riikidega üldistele suhetele ELiga ilma et oleks tagatud teiste partnerriikide toetus.
(Усложнившаяся формула единства Европы, От редакции, Газета.ру, 11.11)
 

ВЕДОМОСТИ
Новая стена

20 aasta eest langes berliini müür, kuid senimaani pole selge, kas ta haihtus lõplikult või otsib endiselt oma kohta kusagil Ida ja Lääne vahel. Olime tollal nõnda elevil, et ei adunud - võib olla ka teine tee kui rahumeelsed sametrevolutsioonid. Verised sündmused Pekingis, Moskva putš ning revanšistide massimeeleavaldused ja relvastatud mäss 1993. aastal näitasid seda. Ida-Euroopa riigid õnnestus demokraatia poolele üsna vaevata võita, sest siin oli olnud sotsialism-light ning ka eraettevõtlus polnud lõplikult keelatud, poliitikutel olid väljavaated liituda ELiga. Midagi sarnast ei saa öelda endise NSV Liidu kohta, v.a. Baltimaad. Sellal kui Baltikumis ja Ida-Euroopas ehitati demokraatiat, hiilis mujal asiaatlikku laadi autoritarismi restauratsioon. gaasisõda Ukrainaga või miilitsa sõda rahvaga Venemaa linnade tänavatel on näide sellest, et sein otsib oma kohta. Seega polnud Berliini müüri langemine uue epohhi algus, vaid üksnes episood üldises võitluses vabaduse eest.
(Новая стена, Владимир Милов, Ведомости, 11.11)
 

GRANI.RU
Стеная и трясясь

Gorbatšovile antakse palju patte andeks selle eest, et ta 20 aasta eest ei andnud käsku tulistada. Ning miljonid idasakslased läksid lääne tsivilisatsioonile alla andma. Ei lammutatud müüri, vaid riiki, sotsialismi, Varssavi pakti. Putin võib ju oma nõukameelsetele kärbseid pähe ajada jõust ja uhkusest, kuid fakt on see, et monstrum ajas 1991 oma käpad püsti. Ainus, mis nüüd selle jäänuki võimuses on, on väiklane kahjurlus Eesti, Läti ja Ukraina suhtes. Gorbatšovi peab tänama. Võis ju tollal langeda ka „Hiina müür“, kuid see kinnistati verega. Paraku on Berliini müüri rusude alt pääsenud ka Varssavi pakti salaluurajad, Stasi agendid ja Putin. Need on nagu rotid, keda ei võta tui ega vesi. Kõigi nende „endiste“ viha ja kurjus pääses koos Putiniga, nüüd on nende hallide rottide viimseks pelgupaigaks Moskva. Kas teile meeldivad rotid? Tom Sawyerile meeldisid. Kuid üksnes surnud rotid. Ja nööri otsas. Et neid oleks lihtsam keerutada… Meie võimud on kõik pilud ära tihendanud, istunud priimuse otsa ja ootavad, kuni käib pauk. Ja mida teeme meie, kui müür langeb, kuhu läheme? „Ossidel“ olid „vessid“, hiinlastel Taiwan, näljastel põhjakorealastel rikas Lõuna. Kuid meie müürid veel ei lange. Enne kui langevad avalikud sümbolid (Lubjanka, mausoleum, punased viisnurgad jms.), peavad muutused toimuma inimeste peades. Rahva käitumise järgi otsustades, esialgu seda veel pole. Meie silmad seda ei näe. Aga kui meie müür langeb, siis pole rottidel enam kuhugi põgeneda.
(Стеная и трясясь, Валерия Новодворская, Grani.ru, 10.11)