Eesti välismeedias 5.-11. november 2009

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
 

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
Estonian Troops boost NATO forces

Artikkel Afganistanis teenivatest Eesti kaitseväelastest ja nende igapäevasest tegevusest piirkonnas. „Eesti elanikud toetavad üldiselt meie siinviibimist,“ ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis Janno Märk. „Inimesed Eestis mõistavad, et me oleme NATO liige. Me ei saa lihtsalt tarbida julgeolekut, vaid peame andma selleks oma panuse. Vaadates, kes on meie naaber, mõistate, miks me peame olema hea ja aktiivne liige.“ NATO väikseimast liikmesriigist võitleb USA juhitavates rahvusvahelistes julgeolekutagamisjõududes ISAF Afganistanis 289 meest ja naist. Eesti kaitseväe suurust arvestades on Afganistanis pea 10% kaadrisõjaväelastest.
(Estonian Troops boost NATO forces, Richard Tomkins, The Washington Times, 5.11)
 

STARPULSE.COM
Johann Urb Talks '2012,' 'Eastwick,' And What It Was Like Playing A Gay 'Porn Star'

Intervjuu näitleja Johann Urbiga, kes on Eesti päritolu. Räägitakse tema juurtest, huvidest, filmidest, teletööst. Johann Urb sündis Eestis, kolis siis emaga Soome ning 17-aastaselt USAsse oma isale Tarmo Urbile külla, kes oli koos oma venna Toomas Urbiga sinna kolinud. Nad põgenesid Nõukogude Liidust ja taotlesid USAlt poliitilist varjupaika. Johanni isa oli olnud aastaid vangis, kuna tal oli Eestis ansambel ja ta esitas laule, mis KGBle ei meeldinud. Johann elas kuu aega isa juures USAs ning talle hakkas seal meeldima. Nüüd on Johann Urb USA kodanik. Kui ta sinna riiki kolis, alustas ta modellitööga. Soomest tulles ei mõistnud ta, miks teda kenaks peetakse, kuna seal on kõik blondid ja sinisilmsed.
Johann Urb räägib ka oma idaeuroopalikust huumorimeelest, mis on sünge ja sarkastiline.
13. novembril esilinastub film ”2012”, kus on roll ka Johann Urbil. Ta nimetab filmi pööraseks apokalüptiliseks põnevikuks, mis talle endale väga meeldib, kuna teda huvitavad ajalugu ja teised kultuurid.
(Johann Urb Talks '2012,' 'Eastwick,' And What It Was Like Playing A Gay 'Porn Star', Sheila Franklin, Starpulse.com, 9.11)
 

UTAH POLICY.COM
Voting on the Internet

Eesti on esimene riik maailmas, kus kodanikel on võimalik anda oma hääl internetis. Utah’ Ülikooli professor Thad Hall käis kohapeal asjaga tutvumas ja jagab ajalehele oma muljeid.
Eestis toimus esimene internetihääletus kohalike omavalitsuste valimistel aastal 2005. Tookord osales netihääletusel vaid 2,5% hääletanutest. 2007. aastal käisin Eestis vaatlemas parlamendi valimisi, siis hääletas internetis 10%. Käesoleval aastal ulatus netihääletajate osakaal juba viiendikuni. Asi on väga hästi läbi mõeldud. Esmalt tehti vajalikud seadusemuudatused. Ettevõtmise eelduseks on digitaalse isikukaardi olemasolu. Ka USAs on seadus, mis lubab anda näiteks digiallkirja. Kuid Eestis ei ole mitte ainult seadus, seal on olemas ka vajalik infrastruktuur. Süsteem on turvaline ja annab inimestele võimaluse korraldada lihtsalt ja mugavalt online väga erinevaid asju. Netihääletust peetakse seal tavalisest turvalisemaks. Turvalisuse tagab väljaspoolt kaasatud auditeerimispartner. Näiteks viimastel valimistel oli selleks PriceWaterhouseCooper. Kolmanda osakpoole kaasamine suurendab usaldust. Eesti peale mõeldes tekib paljudel kujutluspilt mahajäänud endisest Nõukogude vabariigist. Ometi on Eesti uute tehnoloogiate rakendamisel USAst palju edukam. Üks põhjus peitub selles, et ligipääs internetile on inimeste põhiõigusena kirjutatud sisse seadusesse. Riik loodi ajal, mis inimesed hakkasid kõikjal mõistma interneti olulisust. Tallinnas on igal pool võimalik minna sülearvutiga internetti, wifi on tasuta. Eestis võetakse internetti kui iseenesest mõistetavat asja.
(Voting on the Internet, Bryan Schott, Utah Policy.com, 10.11)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Europe's 20 best Christmas markets 2009

Jõuluturud näivad muutuvat iga aastaga üha populaarsemaks. Tallinna jõuluturg on avatud 29. novembrist kuni 7. jaanuarini, tegu on järjekorras juba kaheksanda turuga. Väidetavalt püstitati Tallinna Raekoja platsile esimene avalik jõulupuu maailmas – traditsioon ulatub aastasse 1441. Pidustuste juurde kuulus ka laul ja tants ning lauljaiks olid reeglina noored vallalised kaupmehed, kes tantsitasid linnatüdrukuid ehitud kuuse ümber. Lõpuks põletati puu ära. Tänavusele jõuluturule oodatakse ca 200000 külastajat ja puud ei ole kavas maha põletada.
(Europe's 20 best Christmas markets 2009, The Times, 8.11)
 

THE DAILY TELEGRAPH
RBS credit card fraud gang 'stole $9m in 12 hours'

Kaheksa inimest on võetud vahi alla seoses rahvusvahelise arvutikelmuse ning pangakaartide võltsimise ja võltsitud pangakaartide kasutamisega. Kuritegelikku gruppi kuulus viis eestlast, venelane, moldovlane. Tegu oli rahvusvahelise pangapettusega, mille mõõtmed ulatusid üle Eesti piiride paljudesse riikidesse. Kokku võttis täpsustamisel olev hulk kurjategijaid mullu novembris vähem kui 12 tunni jooksul rohkem kui 2100 pangaautomaadist 280 maailma linnas välja üheksa miljonit dollarit. Raha võeti välja Ameerika Ühendriikides, Eestis, Venemaal, Ukrainas, Itaalias, Hongkongis, Jaapanis ja Kanadas. USA justiitsministeeriumi andmetel said pangaautomaatidest raha välja võtnud kuriteo kaasosalised 30-50 protsenti rahast endale ning ülejäänu saadeti kuriteo korraldajatele. USA Georgia osariigi prokuröri Sally Quillian Yatesi sõnul on käesolevaga paljastatud üks kõrgeima tasemega arvutihäkkerite jõuke maailmas.
(RBS credit card fraud gang 'stole $9m in 12 hours', Tom Leonard, The Daily Telegraph, 11.11)

KANADA AJAKIRJANDUS

WINNIPEG FREE PRESS
Crisis watchdog in crisis

Kuigi riikliku julgeoleku parandamiseks on kulutatud sadu miljoneid dollareid pärast 11. septembri terrorirünnakuid, ei ole Kanada riiklikult koordineeritud vastuse andmisel parem kui enne neid sündmusi. Kanadal on peale 2001. aastat olnud mitmeid hädaolukordi, kuid neil on olnud piiratud tagajärjed. Tõeline riiklik katastroof, nagu näiteks küberrünnak, mis riigi poliitilise ja majandussüsteemi põlvili surub, kõlab uskumatult, kuid ei ole võimatu. Küsige näiteks Eesti inimestelt, kes olid 2007. aasta kevadel Interneti paralüüsi haardes, kui pankade, parlamendi, valitsusasutuste ja meedia veebilehti rünnati ja need töötamast lakkasid. Rünnakud riiklike arvutisüsteemide vastu Kanadas aina kasvavad. Ei ole vaja palju ettekujutusvõimet, et mõista, millise tagasilöögi võib anda riikliku kriisikorralduse koordineerimise puudulikkus. H1N1 pandeemial ei ole siiani olnud märkimisväärseid tagajärgi seetõttu, et see on suhteliselt leebe viirus, mis tapab suhteliselt vähe inimesi. Aga tehtud vead on täiesti tuntavad ning need illustreerivad potentsiaalset kahju.
(Crisis watchdog in crisis, Editorial, Winnipeg Free Press, 9.11)
 

THE SCOPE
Cherishing Canada’s freedom and democracy

Kanada parlamendisaadiku Peter Van Loani kirjutatud juhtkiri on pühendatud mälestuspäevale, 11. novembrile ja vabadusele.
Ma kasvasin üles Eesti kanadalaste peres, kes tulid siia maale vabadust otsima. Minu vanaisa oli Eestis agronoom, vanaema jurist kuni 1920. aastateni, ajal, mil vähesed naised seda tööd tegid. Teise maailmasõja algus tõi Eestisse vaheldumisi nõukogude, natsi ja taas nõukogude okupatsiooni. Minu perekond põgenes üle Läänemere Rootsi ja lõpuks valis Kanada. See oli valik, et leida vabadus, demokraatia, lootus ja võimalus. Paljusid meie pereliikmeid, kes jäid Eestisse, ootas ees ebameeldiv saatus. Nad lasti maha, peksti une pealt surnuks või töötasid nad end Siberis Stalini jäistes Gulagi laagrites surnuks. Minu vanavanemad leidsid Kanadas vabaduse, lootuse ja võimaluse, mida nad olid otsinud. Ma kasvasin üles, kuuldes pidevalt lugusid, kuidas mu ema ja vanavanemad peaaegu oleksid surma saanud. Ma sain teada, et meie mugav Kanada vabadus oli väga väärtuslik. Iga päev tuletati mulle meelde, et mul on kohustus väärtustada ja hoida vabadust ja teha kõik, et seda tugevdada. Selliste juurtega pole imeks panna, et mälestuspäev on minu jaoks alati väga palju tähendanud.
(Cherishing Canada’s freedom and democracy, Peter Van Loan, The Scope, 11.11)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Schweden und Finnland stimmen „Nord Stream“ zu

Soome ja Rootsi on Taani järel otsustanud samuti Nord Streamile „jah“ öelda. Baltimaad ja Poola tunnevad end kõrvaletõrjutuna, sest ei saanud igatsetud transiiti endale. Rootsi, kus veel hiljuti mitteametlikult pigem julgeolekupoliitilised kaalutlused esikohal olid, kaldus lõpuks puht keskkonnamõjude hindamisele. Rootsi keskkonnaministri sõnul oleks äraütlemine olnud rahvusvahelise õiguse rikkumine, sest igal riigil on õigus rahvusvahelistes vetes torujuhtmeid rajada.
(Schweden und Finnland stimmen „Nord Stream“ zu, Th., FAZ, 6.11)

Küsse zwischen Unbekannten

Demokraatia ja koostöö Instituuti Pariisis juhatav Vene ajaloolane Natalja Narotšnitskaja kahetseb, et Gorbatšov ei nõudnud Helmut Kohlilt omal ajal vastuteenet – lubadust, et NATO ei laiene. Nüüd aga ei juhtunud muud kui seesama müür nihutati lihtsalt 16. sajandi Moskoovia piirideni. Kirjanik Viktor Jerofejev on seevastu uhke, et Gorbatšov Euroopal ühineda lasi. Peeter Suur raius teatavasti akna Euroopasse. Nüüd oli kogu sein eest. Euroopa ja Venemaa kallistasid ja suudlesid teineteist, kuid see suudlus oli groteskne. Sest partnerid ei tundnud teineteist. Ning selle asemel, et teineteist tundma õppida, mõõdeti üksteist omaenda mõõdupuudega. Ja oldi pettunud. Eurooplased arvasid, et Venemaa on küll suur ja räpane, aga ikkagi tuba ühises majas. Sealjuures oi venemaa siiski omaette ehitis. Helilooja Vladimir Tarnopolski arvab samuti, et müür on vaid veidi madalam ning idapoole nihutatud, kuid pole kadunud. Viisapiirangud on peaaegu nagu müür, mis takistab saksa ja euroopa kultuurini jõudmist. Euroopa ja Ameerika on paljuski ise kaasa aidanud sellele, et Venemaal praegu rahvuslus õilmitseb.
(Küsse zwischen Unbekannten, Kerstin Holm, FAZ, 9.11)
 

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Ostsee-Pipeline: Volles Rohr

Ettevalmistused Läänemere gaasijuhtme rajamiseks käivad täie vaardiga. Keskkonnamõjud on hinnatud, lahendused probleemidele leitud. Nendest piirkondadest, kuhu aastatega on hulganisti lõhkeseadeldisi maetud, samuti Estonia vrakist läheb juhe respektiga mööda. Miinide õhkamised pole aga Läänemeres midagi iseäralikku ega uut, üksnes Saksa merevägi hävitas aastatel 1996-2008 üle 500 lõhkekeha.
(Ostsee-Pipeline: Volles Rohr, Klaus C. Koch, Süddeutsche Zeitung, 9.11)


Diplomatie in der Grauzone

Trikid ja pettus – USA ja Saksamaa panid Venemaa 1990. aastate alguses uskuma, et NATO itta ei laiene. Nõnda väidab Venemaa juhtkond. USA olevat selle lubaduse murdnud. USA poolelt avaldatakse mitmesuguseid arvamusi, üheselt mingit kokkulepet Venemaaga ei kinnitata. Kui vaadata tollaseid ametlikke läbirääkimisdokumente USA, NSV liidu ja Saksa LV juhtide vahel, siis oli NATO küsimus selle keskmes. Suliselt mängiti kõik võimalused läbi, kuid kindlat kokkulepet Gorbatšoviga NATO laienemise osas polnud. Samuti veebruaris 1990 Helmut Kohli aadressil saadetud USA Julgeolekunõukogu kirjas polnud NATO laienemisest juttugi, vadi üksnes Saksa DV staatusest. Kui Kohl Gorbatšoviga kohtus, oli ta USA juhtkonna erimeelsustest teadlik, kuid otsustas NATO nimel lubada – NATO ei laiene. Neid sõnu kordas ka välisminister Genscher. Juriidilisi dokumente ei sõlmitud. NATO laienemine oli igati legitiimne.
(Diplomatie in der Grauzone, Mary E. Sarotte, Süddeutsche Zeitung, 8.11)
 

RHEINISCHE POST
Moskau provoziert die Nato

NATO seavad surve alla nüüd ka Vene sõjamängud Põhja-Euroopas. Koguni neutraalsed riigid nagu Rootsi mõtlevad ühinemise peale alliansiga. Vene õhujõudude rikkumised on vaid jäämäe veepealne osa. Venelased rikuvad häbematult ja järjepidevalt rahvusvahelist õigust. Saksa kindral Egon Ramms, kelle Joint Force Command vastutab nii Afganistani missiooni kui ka Baltimaade õhuturbe eest, kinnitas, et Eesti piiride läheduses toimus intsident Saksa ja vene ründelennukite ning Vene luurelennukiga. Norra ja Islandi kõrval on nüüd Vene „musklimängude“ objektiks Baltimaade õhuruum. Kindral ei pea neid rikkumisi iseenesest ohtlikeks, kuid märgib, et need on testimis- ja luureaktsioonid. Baltimaad ja Poola on mures ka hiljutiste Venemaa korraldatud suurõppuste pärast. Venemaa sunnib NATOt vähem Afganistani ja rohkem NATO enda julgeolekuga tegelema. Kusjuures hetkel on olemas küll hädakaitsekava Poola jaoks, kuid seda pole Baltimaade jaoks. Seetõttu nõuavad need riigid Nato Response Force (NRF) üksuste paigutamist oma territooriumile.
(Moskau provoziert die Nato, Helmut Michelis, Rheinische Post, 9.11)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
"La meilleure chose qui me soit arrivée"

Vestlus Eesti Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.
Berliini müüri langemise päeval töötas Toomas Hendrik Ilves Raadio Vaba Euroopa juures. Eestisse ta veel ei pöördunud, sest tema kodumaa oli tollal nõukogude võimu all. Ometi oli Berliini müüri langemine parim, mis võis juhtuda. 2006. aastal sai Ilvesest Eesti President.
IMFi hinnangul võiks Eesti liituda eurotsooniga 2011. aastal. Mida teie arvate? Eesti hindab objektiivsust. Suured riigid võivad reeglitest kõrvale hoida, väikestele on reeglid olulised – neid respekteerides võib arvestada tulemusega. Meil on praegu head väljavaated euro kasutuselevõtuks, kuid peame jälgima oma eelarvepuudujääki. Rumeenia, Ungari ja Läti on majanduskriisis rohkem kannatanud kui Eesti. Kuidas on Eestil õnnestunud paremini toime tulla? Esiteks oleme me alates 2000. aastast kogunud raha stabilisatsioonifondi. Ootamatu vajaduse korral saame kasutada reserve. Samuti on meil väga väike riigivõlg. Muret teevad aga suured majapidamislaenud, kriis kinnisvarasektoris ja nõudluse langus eksportturgudel. Kas majanduslik olukord oleks parem, kui teil oleks juba euro? Kahtlemata. Paljud praegused probleemid tulenevad sellest, et välisinvestorid on oma investeeringud tagasi tõmmanud, sest kardavad krooni devalveerimist. Eurotsooni kuuluvas Slovakkias on majanduskriisi mõju palju väiksem. Kui palju peaks laienema EL, kas näiteks Ukraina võiks liikmeks saada? Esmalt peab vastama objektiivsetele kriteeriumidele, muuhulgas madalale korruptsiooni tasemele. Seadustest paberil on vähe kasu, kui neid ei täideta. Ei ole saladus, et Ukraina probleem on väga suur korruptsioon. Ja see ei ole julgustav. Ometi on Bulgaaria ja Rumeenia, kus teadupärast sama mure, ELi liikmed… See on ka üks põhjus, miks laienemisesse skeptiliselt suhtutakse. Kas toetate Türgi liitumist? Jah. Religioon ei ole meie jaoks probleem. Mõned tahavad defineerida kultuurilisi piire, kuid kuidas neid määratleda? EL on sekulaarne ja religioonierinevustega ei ole sel midagi pistmist.
("La meilleure chose qui me soit arrivée" , Sabine Verhest, La Libre, 9.11)
 

REGARD SUR L’EST
Estonie: de plus en plus de retraités, de plus en plus tard

Valitsus kiitis heaks Eesti konkurentsivõime tõstmise kava. Muuhulgas näeb see riigi rahalise seisu parandamiseks ette pensioniea tõstmist 2024. aasta lõpuks 65. eluaastani. Pensioniiga kavatsetakse tõsta järkjärgult, alates 2017. aastast kergitatakse nii naiste kui meeste pensioniiga aastas kolme kuu võrra. Kava on korra valitsuse kabinetiistungil juba arutatud ning pensioniea tõstmine jäi plaani sisse. Pensioniea kergitamisega väheneb pensionäride arv ning suureneb töötajate arv. Hinnanguliselt väheneksid 2025. aastast alates riigi kulud pensionidele ligikaudu kaks miljardit krooni aastas. Eurostati andmeil on 2009. aastal Eestis tööealisi elanikke (st elanikke vanuses 15-62 aastat) 885 972, see teeb 66,3% kogu elanikkonnast. Arvutuste kohaselt moodustaks tööealine elanikkond 2025. aastaks 60,9% kogu rahvastikust.
(Estonie: de plus en plus de retraités, de plus en plus tard, Céline Bayou, Regard sur l’est, 5.11)
 

Estonie : Malgré la crise, la société de consommation a le vent en poupe…

Veebikeskkond WhosRich.me, mille on loonud eestlased, kujutab endast virtuaalset kogunemiskohta inimestele, kes tahavad näha, mida ostavad teised, ja näidata, mida nad on ostnud ise. Idee autor on Kaarel Kala. Iga registreerunud kasutaja võib anda teistele teada, mida ostis, kust ja mis hinna eest, lisada saab muidugi ka pildi. Pitsa, pudel veini, jalgratas, pintsak… Kala sõnul ei ole saidil muud eesmärki, kui meelelahutus ja suhtlemine. Kasutamine on tasuta ja praegu ei ole sel mingit kommertseesmärki. „Liitutakse kahel põhjusel: esiteks on inimestel huvi tagasiside vastu oma ostudele ja nad tahavad avalikult näidata, kui trendikad ostjad nad on. Teiseks meeldib inimestele olla kursis sellega, mida teised teevad – kuhu sõbrad ja iidolid oma raha paigutavad,“ arvab Kala.
(Estonie : Malgré la crise, la société de consommation a le vent en poupe… , Céline Bayou, Regard sur l’est, 18.10)
 

VOYAGES
Citytrip. Tallinn

Kitsad munakivisillutisega tänavad, pastelsed fassaadid, sihvakad kirikutornid ja punased kivikatused – keskaegne Tallinna vanalinn pakub tõelise elamuse. Toompea, ajalooline valitsejate linnaosa, kõrgub 50 meetrit üle merepinna. Vene õigeusu katedraali treppidest laskuvad pearättides memmed. Siinne venekeelne kogukond on arvukas. Veel tänapäevalgi on tuntav erinevus üla-linna ja all-linna vahel. Viimases elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. See on linna tuiksoon restoranide, kõrtside ja kauplustega. Raekoja plats on kaunis. Kindlasti tuleks heita pilk majale number 11 – selles hoones asub üks maailma vanimaid tänaseni tegutsevaid apteeke. Raekoja hoone torn on kõrge, meenutades oma kujult veidi minaretti. Kas selle ehitamiseks on saadud inspiratsiooni idamaadest? Kohaliku rahvusköögiga saab tutvuda lähedalasuvas Kuldse Notsu kõrtsis. Jalutades mööda Pikka tänavat jõuate Oleviste kirikuni. 16. sajandil oli see oma 159 meetrise torniga maailma kõrgeim ehitis! Torn oli ka teetähiseks meremeestele. Praegu saab ronida selle tippu nautimaks vaimustavat panoraamvaadet. Keskajal valmistati Tallinnas kuulsat martsipani. Üllataval kombel kasutati seda tollal esmajoones ravimina. Magusatööstuse ajaloost saab ilusa ülevaate Pikal tänaval asuvast martsipanimuuseumist. Kunstihuvilised peaksid tingimata külastama Kadrioru parki ja sealseid muuseume.
(Citytrip. Tallinn, Voyages, oktoober 2009)

SOOME AJAKIRJANDUS

HYMY
Oikeudenkäynti Suomeen

Vapustus oli Eestis suur, kui selgusid kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise tõttu kinni peetute isikud. Kuus kaheksast kahtlusalusest on pärit Eestist. Ajakiri vestles kolme kahtlusaluse lähedastega, kes ei usu jutte kaaperdamisest. Tallinlane Aleksei Bartenev, kelle vend Dmitri istub Moskvas eeluurimisvanglas, ütleb, et tegemist on lihtsate meestega, ehitajatega. „Nad pole spioonid ega rahvusvahelised kurjategijad,“ kinnitab Aleksei. Dmitri Bartenevi kaitseadvokaat Konstantin Baranovski rääkis Eesti telekanalile, et mehed läksid paha aimamata Läänemerele navigeerimisseadmeid testima ning sattusid Moskva Lefortovo vanglasse. Nende navigeerimisseadmed läksid katki ning Arctic Sea päästis mehed. Laeva kaaperdamises süüdistatud 33aastase ehitusmehe Aleksei Bulejevi isa Boriss rõhutab, et tegemist on täiesti tavaliste inimestega. „Asi peab olema õnnetute juhuste kokkulangemises,“ arvab mees. Meedias on kõigist kinnipeetutest tehtud kurjategijad. Üks on kandnud Eestis vanglakaristust ettekavatsematu tapmise pärast, Dmitri Bartenevile on mõistetud tingimisi karistus narkootikumide omamise pärast. Boriss Bulejevi jaoks on kogu kaaperdamisloos palju lünki. Ta ei suuda uskuda, et laev saab jäljetult kaheks nädalaks kaduda. Kõik kaaperdamises kahtlustatavad on oma süüd eitanud. Aleksei Bulejevi kaitseadvokaat üritab viia kohtupidamist ükskõik kuhu mujale peale Moskva. Valikuvõimalusteks on Malta, Rootsi ja Soome. „Konsulteerisime Eesti välisministeeriumiga, et mida oleks kõige parem teha,“ ütleb Bulejevi isa. „Venemaa ei taha oma nägu kaotada. Ma ei looda Vene riigi peale. Soome ja Rootsi sobiksid kohtupidamispaigaks paremini,“ jätkab Tatjana Selezen, kelle abikaasa on samuti kahtlusaluste hulgas. Aleksei Bartenev kardab, et Venemaa kasutab kohtuprotsessi poliitilistel eesmärkidel. „Tahetakse kaitsta Nord Streami gaasitoru ning juhtum sobiks põhjuseks, et laevad Läänemerele tuua,“ ütleb Aleksei.
(Oikeudenkäynti Suomeen, Leena Hietanen, Hymy, 11/2009)

SUOMEN KUVALEHTI

Inimlikkus hirmuvalitsuse all on Imbi Paju mõtteid vallanud juba aastaid. Tema uus dokumentaalfilm räägib liigutavalt Eesti ja Soome loo läbi kahe vana naise sõpruse: Soome lahe õed olid mõlemal pool Läänemerd töötanud naiskodukaitsjad. Nii Eesti kui Soome vabatahtlikud naised tegid alates 1920ndatest koostööd, panustades tsiviilkaitsesse. Paju joonistab sõja julmusest ja totalitaarse süsteemi trööstitusest armetu pildi, kuid puistab siiski lootuseseemne – üksikisiku tasandil. Ohvrid ei pea vaikima ega häbenema nende ja inimsuse vastu toime pandud kuritegusid. Ajaloost saab filmis tänapäev, kui liigutakse praegusele Balkanile. Inimese hullumeelsus püsib, aga samuti püsib ka lootus paremast.
(Tapani Ruokanen, Suomen Kuvalehti, 6.11)

HELSINGIN SANOMAT
Seksikauppa käy Virolle kalliiksi

Rootsis tehtud uurimuse kohaselt ostavad Põhjamaadest pärit mehed seksiteenuseid enamasti välismaal, tihtipeale just Eestis. Eesti justiitsministeeriumi ekspert Kristiina Luht rääkis sel teemal Soome parlamendis toimunud seminaril. Luhti sõnul näitavad tehtud arvutused, et iga seksitööstuse ohvriks langenu lülitamine tööellu maksab kümneid kui mitte sadu tuhandeid kroone. Luht tahtis ka lõhkuda vähemalt Soomes levinud müüdi Eesti prostituutidest kui vabadest ettevõtjatest. 400 prostituudi seas läbi viidud küsitlus näitas, et praktiliselt kõiki kontrollivad kuritegelikud rühmitused. Paljudest küsitluses osalenutest on prostituudid saanud juba lapseeas.
(Seksikauppa käy Virolle kalliiksi, Kristiina Markkanen, HS, 6.11)

KAUPPALEHTI
Kesäasunto Virosta pikkurahalla

2007. aastal kõrgtaseme saavutanud Eesti korterite hinnad on kuni 60% kukkunud. Nüüd on õige aeg suvekodusid mitte müüa, vaid osta. Kriisijärgselt on suvilate ja majakeste hinnad Kuressaares langenud 50-60%. Osa kinnisvara müüvatest ettevõtetest ja eraisikutest on sattunud majanduslikesse raskustesse ning peavad müüma alla omahinna ning väga kiires korras. Sügisel müüdi näiteks Kuressaares korterelamuid oksjonil. Eramute hinnaralli on samasugune ka mujal Eestis. Korterid maksavad nüüd umbes samapalju kui 2000. aastate alguses. Pärnust on võimalik saada nüüd 50 000-60 000 euro eest palkmaja ranna piirkonnas või jõe ääres. Sama hinnaga saab ka kahe- või kolmetoalise korteri Pärnu rannarajoonis või kesklinnas. Tallinnas on keskmine ruutmeetri hind 12 000 krooni ehk 800 eurot. Tartus see on peaaegu sama ja Pärnus veel madalam. Hinnalangus on kõige väiksem kalleimates piirkondades, näiteks Tallinna vanalinnas, kuid ka seal on hinnad kolmandiku võrra väiksemad. Hindade järsk kukkumine on nüüd möödas, kuid langus kestab tõenäoliselt veel järgmise kevadeni. Riigis tervikuna oli kinnisvaratehingute madalseis aasta esimeses kvartalis, misjärel kõver on hakanud ettevaatlikult tõusma. Välismaaalastest kinnisvara ostjate osa jooksva aasta jooksul on märkimisväärselt tõusnud, sel aastal on hulk Pärnus tõusnud kuni veerandini, kolm aastat tagasi oli see vaid mõned protsendid. Välisettevõtjaist kliente viimaste kuude jooksul 80% on tulnud Soomest. Ka Venemaa osakaal kasvab.
(Kesäasunto Virosta pikkurahalla, Kirsi Hantula, Kauppalehti, 9.11)

Pieni virolaispankki Suomen markkinoille

BIGBANK avas esimese Eesti pangana Soomes filiaali, mis hakkab pakkuma Soome turul tähtajalisi hoiuseid. BIGBANKi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul on nende tegevuse põhirõhk tarbijakrediidi sektoril, kus laenude intressimäärad on kõrgemad. Seetõttu suudavad nad hoiustajatele maksta kõrgemat intressi. BIGBANK on pakkunud hoiustamisvõimalust elektroonilise pangateenusena juba aasta aega ja selle vastu tuntakse jätkuvalt huvi. Balti riikides on pangal 120 000 klienti. Majandustegevuse arendamisse suhtub Raus väga realistlikult, on isegi tagasihoidlik, öeldes, et esialgu ei ole neil suurt eesmärki. Ta usub, et alguses on neil kuus 50-100 uut klienti. BIGBANK asutati 1992. aastal, 361miljonit töötajat, 28 haru Baltikumis, omanikud on Parvel Pruunsild ja Vahur Voll.
(Big Bankilla kovat korkotarjoukset määräaikaistalletuksille, Harri Vänskä, Kauppalehti. 11.11)

KALEVA
Eduskunta yrittää hillitä paperinkulutustaan

Kuigi kogu info on kättesaadav Internetis, saavad Soome parlamendiliikmed dokumente üha paberil - ja sageli veel eraldi istungisaali ja komisjonide ruumidesse. Paberikuhjad kasvavad saalis juba 10 sentimeetri kõrgusteks. Kaalutakse, kas paberil levitamist saaks vähendada. Paberikulu kasvatab ka see, et saali ei või tuua sülearvutit. See reegel võib aga muutuda. Näiteks Eestis teeb parlament tööd elektrooniliselt.
(Eduskunta yrittää hillitä paperinkulutustaan, STT, Kaleva, 9.11)
 

Viro haluaa tilata sikainfluenssarokotteita muista EU-maista

Eesti loodab seagripivaktsiini saada teistest ELi riikidest. Eesti sotsiaalministeerium jättis majanduslanguse tõttu vaktsiinide eellepingud tegemata. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul ei saanud Eesti ei sõlmida kalleid eellepinguid võimalike vaktsiinitootjatega, enne, kui oli teada, milline neist vaktsiini valmis saab. Eesti sotsiaalministeerium peab praegu läbirääkimisi mitme Euroopa riigiga. Nende seas on muuhulgas Saksamaa ja Holland, kes lubasid vaktsiiniabi juba Maltale.
(Viro haluaa tilata sikainfluenssarokotteita muista EU-maista, STT, Kaleva, 11.11)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
„Северный поток“ перешел Балтику

Rootsi ja Soome andsid lõpuks nõusoleku Nord Stream gaasijuhtme rajamiseks enda territoriaalvetesse. Venemaalt lubas Soomele vastutasuks mitte tõsta Soome veetava ümarpalgi eksporditolle. Tehnoloogilised ja ökoloogilised probleemid lahenesid, kui nad ei olnud poliitiliselt laetud. Poliitilised probleemid õnnestus kõrvaldada juba projekti varasemas staadiumis. Seotud olid need eelkõige Eesti ja Poola huvidega. Poola soovis gaasijuhet oma territooriumile, Eesti aga kauples ägedalt selle nimel, et gaasijuhe kulgeks Eesti territoriaalvetes. Venemaa ei võtnud vedu. Nagu oligi oodata, jäid Eesti ja Poola pika ninaga. Eriti Eestil peaks olema kahju, sest algselt kavandati ju gaasijuhet just nimelt läbi Eesti territoriaalvete. Rootsi ja Soome on kindlad partnerid. Soome eelistamine Eestile maandab tunduvalt potentsiaalseid transiidiriske. Puudu jääb praegu üksnes luba Soome ökoloogidelt. Esialgu on siiski veidi segane, mis mängi Soome mängib ja kui sõltuvad on valitsusest keskkonnaga tegelevad ametkonnad. Väga sageli annab valitsus heakskiidu, kuid siis viitab keskkohakaitsjate otsusele ning väidab, et „ei saa midagi teha“. Soomel on veel kauplemisruumi.
(„Северный поток“ перешел Балтику, Алексей Топалов, Газета.Ru, 5.11)
 

РУССКИЙ ЖУРНАЛ
Чужой праздник для русских

Tuntud Briti ajaloolane Tony Judt selgitab ajakirjausutluses, miks venemaalaste jaoks pole Berliini müüri langemine mingi pidu. Aastad 1989-1991 polnud Venemaa jaoks just parimad, pidevalt laienev impeerium muutus kaitsetuks vabariigiks. Tähistada pole venelastel midagi. Kui vaatate praeguse Serbia massimeedia ja intellektuaalide viha ja ärritatust, siis näete Venemaa probleeme miniatuuris. Ja ega lääneski oldud just väga õnnelikud kõigi nende väikeste ja vaeste idaeurooplaste liitumise üle. EL on rahvusvaheliselt nõrgenenud tänu Poola sugustele riikidele, kes liituks meelsamini USA kui ELiga.
Ehkki venemaalaste jaoks seostub NSV Liidu lagunemine ja Berliini müüri langemine Gorbatšovi tegevusega, on siiski praegune ühinenud Saksamaa Venemaa parimaks partneriks Euroopas. Saksamaa tunnetab rohkem kui teised Euroopa suurriigid, et Ida-Euroopa väikeriigid on majanduslikuks ja poliitiliseks koormaks. Need väikeriigid astuvad Euroopa ühisele välispoliitikale vastu peaaegu kõikides küsimustes, alates Lähis-Ida ja lõpetades Vene torujuhtmetega. Vene-Saksa sidemed annavad Berliinile võimaluse tuletada Varssavile, Prahale ja Budapestile meelde, et väikeriikide roll suuremates strateegilistes kavades ei ole suur. Ma ei poolda sellist perspektiivi, sest see tuletab meelde varasemaid Vene-Saksa flirte ja maadejagamisi, kuid paraku on nende kahe suurriigi omakasupoliitika reaalsus.
(Чужой праздник для русских, Никита Куркин/Юлия Нетесова, Русский Журнал, 9.11)
 

REGNUM
Сделку между Чехией и ЕС следует принимать как нормальное явление в рамках Евросоюза

Toomas Alatalu selgitab usutluses agentuurile Regnum, mida ta arvab Tšehhi tehingust ELiga – sudeedisakslaste probleem allkirja vastu Lissaboni leppel. Alatalu ei näe selles midagi eriskummalist. Juba varemgi on EL teinud erandeid, näiteks Suurbritanniale ja Poolale. Pigem paneb imestama, et erikohtlemist nõudnud riike oli nõnda vähe. Tšehhi ei rikkunud oma mainet, selline diil on täiesti normaalne. Eesti seevastu käitub juba Lennart Meri aegadest saadik nõnda, et konflikte ELiga ei tekiks. Lissaboni leppele kirjutati all ilma Eesti huvisid arvestamata. Eesti nõustub ELiga kõiges. Kuid üks väikeriik saabki ju teha „oma poliitikat“ üksnes siis, kui natukenegi tingib... Näiteks baltisakslaste vara või põlevkivi küsimuses.
Politoloog Modest Kolerovi väide, et Tšehhi pretsedent seab kahemõttelisse olukorda Baltimaad, kes nõuavad Venemaalt kompensatsiooni nõukogude okupatsiooni eest, on kunstlik. Samasuguseks „kunstlikuks propagandaks“ võib pidada katseid tõmmata paralleele Müncheni sobingu ja MRP vahele.
(Сделку между Чехией и ЕС следует принимать как нормальное явление в рамках Евросоюза, Regnum, 5.11)
 

TAANI AJAKIRJANDUS

BERLINGSKE TIDENDE
1989

---- Aga Baltikum ei olnud vabaks saanud. Sõdadevahelise lühikese katkestusega olid Balti riigid 18.sajandist saadik olnud Vene riigi osa ja Nõukogude võim nägi olukorda jätkuvalt samana. Siingi tegutsesid inimõiguste ja iseseisvuse eest võitlejad. Rahvuslikud laulupeod tõid kokku kogu rahvastiku ja 1989 otsustas Eesti provotseerida NSVLi taastades Eesti Kongressi, mille töö oli 1939 Nõukogude okupatsiooniga katkenud. Eesti Muinsuskaitse Selts (selline organisatsioon ei olnud ju keelatud) kutsus Carl Bildti ja mind kongressi jälgima. Õhkkond oli pingeline ja tahe kindel. Nüüd pidi see juhtuma. Mind ühel õhtul laguneva Ladaga hotelli sõidutades ütles kongressi esimees, vanem keemiaprofessor, et Lääs peab Tähesõdade projektiga jätkama, sest see tooks kaasa Nõukogude Liidu lagunemise.
Kuna poliitiliste liikumiste toetamine ei olnud võimalik, otsustas Taani valitsus aasta lõpus anda keskkonnatoetust neile Ida-Euroopa riikidele, kelle keskkond oli nõukogude industrialiseerimisest nii rikutud, et uutel iseseisvunud riikidel ei olnud raha puhastada ega päästa mh. põhjavett ja jõgesid, mis suubusid Läänemerre. Poul Schlüteri valitsuse keskkonnaministrina osalesin ma seetõttu 1991.aasta kevadel Tšehhoslovakkias keskkonnakonverentsil, mida juhtis president Havel. Minu vastas istus viiemeheline Nõukogude Liidu delegatsioon. Lõunapausilt naastes seisis ühe mehe ees oleval sildil kirja „Nõukogude Liit” asemel käsitsikirjutatud sõna „Leedu”. Vaatasime põnevusega sinnapoole. Mis juhtus? Ei midagi. Pärast kohvipausi seisid kahe teise mehe ees äkki sõnad „Eesti” ja „Läti”. See oli esimene kord, kui üks Nõukogude Liidu delegatsioon lõhenenud oli; need nimed seisid ametlikel konverentsisiltidel ja neid ei kistud maha!
Vahetult pärast läbikukkunud kommunistlikku riigipöördekatset Moskvas augustis 1991 reisisin ma Lätti ja Leetu allkirjastamaks nendega riikidevahelisi keskkonnakoostööleppeid. Kuna nad ei olnud Nõukogude Liidu poolt iseseisvate riikidena tunnustatud, ei oleks nad tohtinud selliseid lepinguid allkirjastada, Taani poolt olid nad aga olnud katkematult tunnustatud ning allkirjastasid lepped ikkagi. Leedu parlamenti ümbritsesid liivakotid. Siin barrikadeerusid kommunist Brazauskas, kes oli sõltumatust nõudnud ja iseseisvusliikumise juht Landsbergis, kellest sai riigi esimene president. Meeleolu iseloomustas aga teadmatus ja kartus selle ees, mida Nõukogude Liit võib ette võtta, et neid Venemaa osana hoida. Vilniuse ja Riia tänavatel liikusid Nõukogude sõdurid, püssid õlul. Kas neid pidi kasutatama, nagu jaanuaris 1991 Vilniuses ja sama aasta mais Riias? Oli ju Gorbatšov sügisel 1988 ähvardanud Balti riike veresaunaga, kui nad peaksid üritama iseseisvust saavutada. Taanis soovitasid sotsiaaldemokraadid baltlastel samal põhjusel ning eesmärgiga säilitada Läänemere piirkonnas rahu hoiduda provokatsioonidest ja iseseisvuse taotlemisest, samas kui mina debatis sotsiaaldemokraatidega kirjutasin, et see nõudmine vastab ootusele, et nad oleksid meie pärast vanglasse jäänud, isegi kui vangla uks oli avanenud!
Vilniuses majutati mind valitsuse vanasse nõukogude külalistemajja. Ühes toas seisis klassikaline massiivne nõukogude kirjutuslaud ja riiulil Lenini teosed ning külalisteraamat. Uudishimulikuna võtsin selle riiulist, et näha nõukogude korüfeede nimesid, kes majas ööbinud olid. Aga raamat oli täiesti tühi. Pooled lehed olid sellest välja rebitud! Nii tekkis minus tunne, et olin esimene, kes kirjutab oma nime vaba Leedu külalisteraamatusse. Seda tehes tundsin sügaval sisimas Ajaloo tiivalööki. Sedasama tundsin, kui 2002.aastal langes minule ülesanne viia lõpule Baltimaade vastuvõtmine Euroopa Liitu. Nüüd oli nende vabadus tulnud, et jääda. Poisina oli mu margikogus Balti riikide marke, koolis jagatud atlases neid riike aga ei leidunud. Nüüd olid nad tagasi.
1989-põlvkond oli Euroopa taasloonud. 20 aastat hiljem on ülesanneteks tugevdada Euroopa positsiooni maailmas, korralik kannakinnitamine uues maailmamajanduse korras, meie aja uue totalitarismi, islamismi, leviku takistamisele kaasaaitamine ja kliimaväljakutsetele vastuse leidmine. Ajalugu ei peatu kunagi, ent tal on oma tähenduslikud aastanumbrid. Üks neist on 1989.
(1989, Per Stig Møller, Berlingske Tidende, 8.11)