Teavitamine ja maailmaharidus

Olukord maailmas muutub päevadega, ühes riigis toimuv mõjutab otseselt või kaudselt mitmeid teisi riike. Arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid mõjutavad kogu maailma, sealhulgas Eestit. Eesti arengukoostöö üldine eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Nende eesmärkide saavutamine oleneb üksikisikute põhiväärtusest, julgusest tunda huvi mujal maailmas toimuva vastu, aktiivsusest olla teadlik ja kaasatud oma elu mõjutavatesse protsessidesse.

Aasta-aastalt on kasvanud elanikkonna teadlikkus ning muutunud suhtumine arengukoostöösse ja arengumaade abistamisse. 2008. aasta aprillis läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et globaalsetest teemadest huvitatud elanikkonna osa on võrreldes 2005. aastal läbi viidud sarnase uuringuga kasvanud 57%-lt 67%-le. Uuringutest selgub, et arvamusliidrid ennekõike (97%), aga ka iga kolmas elanik neljast on veendunud, et Eesti peab abistama vaesemaid ja vähemarenenud riike. Elanikkonna seas on toetus arengukoostööle 3 aastaga kasvanud 11% võrra ning seda võib seostada kasvanud elatustasemega. Arengukoostöö suhtes on tõrjuvamal seisukohal 21% elanikest ning 1% arvamusliidritest.

Pidades silmas ÜRO arenguprogrammi soovitust eraldada maailmahariduseks ja avalikkuse teavitamiseks vähemalt 3% ametlikust arenguabist, on järjekindlalt suurenenud ka Eesti arengukoostöö teavitamiseks ettenähtud rahalised vahendid. 2006. aastal moodustas teavitamine VM arengukoostöö eelarvest 0,5% ja 2010. aastal juba 5,3%. Panuse suurenedes on tekkinud kodanikele ja kodanikuühendustele üha uusi võimalusi arengukoostöös osalemiseks.

Alates 2005. aastast on koostöös Arengukoostöö Ümarlauaga igaaastaselt läbi viidud teavitusüritust „Maailmapäev”, mil Tammsaare pargist on saanud maailmakultuuride kohtumispaik.  2004. aastal toimus koostöös Eesti Rohelise Liikumisega „Õiglase kaubanduse” toodete tutvustamine Eestis. 2008. aastal toetati Eesti Välispoliitika Instituudi korraldatud rahvusvahelist seminari „Lõuna-Ameerika ja Ida-Euroopa arengukogemused võrdlevas perspektiivis.” Koostöös Eesti Euroopa Liikumisega viidi läbi rahvusvaheline arengukoostöö suvekool „Kodanikuühendused üleilmses arengukoostöös: teemad, sõnumid ja meetodid.” Välisministeeriumi diplomaadid on igaaastaselt osalenud Euroopa Arengupäevadel.

Toetatud on mitmete arengumaid käsitlevate filmide tegemist ja fotonäituste korraldamist. 2008. aastal toimus Õnne Pärli fotonäitus „Armastatud Afganistan” ning samanimeline raamat kingiti 314. Eesti kooli ja kõrgkooli raamatukogule.Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poolt on valminud Kosovo teemaline filmiprojekti „Keda me aitame – Kosovo, riik ootel” ning  dokumentaalfilm „Eesti abistav käsi – Gruusia.” MTÜ Eesti NATO Ühingu eestvedamisel oli PÖFFi kavas Afganistani filmide eriprogramm. 2009. aastal toimus Maailmapäeva raames Maailmamuutjate filmifestival koostöös MTÜ Pimedate Ööde Filmifestivali, Kumu auditooriumi, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaua ja Jaan Tõnissoni Instituudi maailmaharidusprojektiga "Vaata ja muuda". Maailmahariduse projektiga GLEN Ugandas vabatahtliku tööd teinud Kullar Viimse kaasabil/eestvedamisel sai koostöös sakslasest tandemipartneriga teoks film „Innocent“. Aastal 2011 valmis Afganistanis asuva Parwani tütarlastekooli õpilaste ja nende emade elust jutustav dokumentaalfilm „Charikari tüdrukud“, režissöör Vahur Laiapea.

Vabatahtlike lähetamine arengukoostöö projektide raames

Alates 2005. aastast on koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Euroopa Liikumise ning Arengukoostöö Ümarlauaga käimas olnud maailmahariduse projekti „GLEN” (Global Network of Young Europeans). GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks Aafrika ja Aasia riikidesse.

Võimalused koolinoortele

Lisaks koordineerib Välisministeerium Arengu Noortepreemia projekti Eestis. Arengu Noortepreemia on Euroopa Komisjoni korraldatav Aafrika arenguteemaline kunstitööde konkurss 16 – 18 aastastele koolinoortele. Igast Euroopa Liidu liikmesriigist valitakse üks õpilane ning õpetaja, kes saadab ELi arengu- ja humanitaarabi volinikku tema töövisiidil ühte Aafrika riiki.

Mis on maailmaharidus?

"Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik." (Euroopa maailmahariduse foorumil 2004. aastal Amsterdamis heakskiidetud definitsioon).

Maailmaharidus tutvustab formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu üleilmastumise põhjuseid ja mõjusid, rahvusvahelisi arengueesmärke ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtteid ning tutvustab üksikisikutele nende võimalusi anda oma panus. Kuigi riiklikud mehhanismid on maailmahariduse edendamisel väga olulised, omavad suuremat rolli kolmanda sektori esindajad, koolijuhid, õpetajad, noored ja meedia seda nii projektide teostajate kui ka riigisiseste otsuste mõjutajatena.

Kasulikku infot maailmahariduse teemal:

Õppematerjale ja infot maailmahariduse kohta koondab infoportaal www.maailmakool.ee  ning noortele pakub maailmahariduse teemade kohta interaktiivseid mänge, viktoriine ja muusikavideoid portaal noorte.maailmakool.ee.

The European Consensus on Development

Global Education Guideline