Eesti välismeedias 26. oktoober - 4. november 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE TIPS FROM THE T-LIST
Kalev Chocolate Museum calls me back to Estonia

Eesti imeilus pealinn Tallinn on mu kauaaegne lemmiklinn ja ma leidsin veel ühe põhjuse sinna kolmandat korda sõita: Kalevi maiustuste muuseum. Muuseum avati 2003. aastal, kuid ajaloolised dokumendid viitavad Kalevi magusatööstuse algusele 1806. aastal ja sellest kuni tänaseni, kuhu jääb ka nõukogude aeg, on palju vaatamisväärset. Näiteks on muuseumis eksponeeritud erinevad sildid ja pakendid läbi aja, paljud neist poliitilise alatooniga. Huvitav on ka see, et NSVL andis Kalevi vabrikule õiguse toota ainult närimiskummi – nõukogude aja kõige vastuolulisemat toodet.
Ma oletan, et nagu igas heas šokolaadimuuseumis on külastajatele mõned näidised maitsmiseks. Kui mitte, siis on kindlasti pood, kus saab Kalevi šokolaade ja komme osta ja sellest piisab, et mina seda muuseumi külastada tahan.
(Kalev Chocolate Museum calls me back to Estonia, Amanda Kendle, The Tips From The T-List, 4.11)

USA AJAKIRJANDUS

DEFENCE NEWS
Estonia Offers Cyber Expertise, No Troops to Gates

Eesti kavatseb panustada Afganistani küberekspertiisiga, kuid täiendavate vägede saatmine ei ole kavas, ütles Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo oma USA visiidil peale kohtumist Robert Gatesiga. Afganistani strateegia ülevaatamise valguses vajab Eesti ja ka teised missioonil osalevad riigid selgesti sõnastatud eesmärke – mida soovitakse saavutada kuue kuu, mida aasta pärast. Enne kohtumist antud intervjuus ütles Aaviksoo, et USA tegevus Afganistanis tõstatab mitmeid küsimusi. “Mõned riigid, mõned inimesed on hakanud küsima: Milleks see kõik? Kas tunneli lõpus on valgus? Kas me peame läbirääkimisi ning kui peame, siis kellega? Ma arvan, et praegu on mitmeid lahtisi küsimusi ja me peame neile vastama.” Aaviksoo teatas, et 1,3 miljoni elanikuga Eesti kavatseb oma kontingenti Afganistanis vähendada 290lt mehelt 170le. Ka peale kontingendi vähendamist jääb Eesti oma rahvaarvu arvestades viie enampanustava riigi hulka. Aaviksoo võttis oma maa seisukohad Afganistani sõja osas kokku järgmiselt: “Kui tegutsetakse julguse ja pühendumisega, siis me tahame seda toetada – sõjaliselt, poliitiliselt, samuti panustada koolituse ja mittesõjalise tsiviiltoetusega.”
(Estonia Offers Cyber Expertise, No Troops to Gates, Ben Iannotta, Defence News, 3.11)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
NATO and Russia: War games
Jitters in eastern Europe over Russia’s military manoeuvres

Oktoobri alguses toimusid Lääne-Venemaal ja Valgevenes suured militaarõppused. Legend oli järgmine: Valgevenes elavad etnilised poolakad korraldavad ülestõusu ja „terroristid“ Leedust ründavad Kaliningradi. Neile astub vastu 10 000 mehe suurune armee. Järgmisena tungivad kolm NATO brigaadi Lääne-Venemaale, kust Pihkvas asuv õhutõrjedivisjon nad edukalt välja lööb. Pihkva eliitväeosa toetab ka motoriseeritud laskurbrigaad.
Sõjalisteks õppusteks on tarvis kujuteldavat vaenlast ja Venemaa seisukohast on selleks NATO. Allianss on tunginud Venemaa piiridele, võttes oma tiiva alla kaksteist endist kommunismimaad. Sellele tuleb reageerida. Lääneriigid on aidanud Venemaal muuta oma sõjavarustus professionaalsemaks ja selle kasutamine vajab ka praktikat. Venemaa õppuste põhieesmärk võib ju olla varustuse katsetamine, kuid Venemaa ei soovi – ega ole ka võimeline – sõdimaks tegelikult NATOga. Ometi on sõjamängud alarmeerivaks signaaliks naabritele. Meenub, et Gruusia sõjale eelnes mitu aastat õppuseid ja et NATOl ei ole tegelikult kontingenti kaitsmaks oma haavatavaid Balti liitlasi. Samuti ei ole allianss korraldanud oma uute liikmete territooriumidel õppusi. Ka Läänes on Venemaa tegevust ja Valgevenesse paigutatud õhutõrjesüsteemi märgatud. Eesti analüütik Kaarel Kaas märgib oma raportis, et Venemaa poolt korraldatavate õppuste ulatus, kasutatav relvastus, kaasatud vägede suurus ja läbimängitavad stsenaariumid viitavad selgelt, et Venemaa harjutab ulatuslikuks strateegiliseks sõjaliseks operatsiooniks. Varssavis kohtuvad Baltimaade, Poola ja teiste riikide esindajad, et rääkida Vene õppustega seonduvast. NATO kavatseb asja arutada järgmisel kuul. Tähelepanekuid tegi ka USA. Järgmiseks aastaks on Baltikumi kavandatud NATO õppus. Venemaa relvastus võib olla lagunev, kuid seda on ka paljude NATO Euroopa liitlaste oma. Alliansi võimekus Balti riike kaitsta sõltub peaaegu täiel määral USA kaasatusest. Ida-Euroopat huvitab NATO uus „strateegiline kontseptsioon“. NATO, mis praegu keskendub peaasjalikult sõdimisele Afganistanis, peab selgelt kinnitama, et kollektiivkaitse NATO liikmesriikide territooriumil on jätkuvalt prioriteet. Nähes Venemaa jõudemonstratsioone veenab vaid see nende valijaid oma vägede Afganistani saatmise mõttekuses.
(NATO and Russia: War games, Economist, 30.10)

The Estonian exception

Eesti sai üllatuslikult IMFi heakskiidu oma plaanile liituda 2011. aastal eurotsooniga. Lätis ja Leedus tekitas see uudis pahameelt, sest kolm Balti riiki on paljuski üsna sarnases olukorras. Kinnisvaramulli lõhkemine, julge laenutegevus ja mõõdutundetu tarbimine on toonud Eestisse, Lätti ja Leetu suure majanduslanguse. Viimase aasta jooksul on tegeldud peamiselt katastroofi ärahoidmisega. Ja ometi paistab nüüd, et Eesti võiks järgmise aasta keskel vastata kõigile euro kasutuselevõtu kriteeriumidele. Inflatsioon on madal, riigivõlg pea olematu ja järgmise aasta plaanitav eelarvedefitsiit 2,95%. IMFi hinnangul on see saavutatud tänu kokkuhoiule avalikus sektoris. Valitsus on kärpinud kulusid õigeaegselt ja tuntavalt. Oluliseks kokkuhoiu stiimuliks on olnud EL poolt finantseeritavad projektid. Turvalisuse huvides soovitab IMF suurendada Eesti maksubaasi. Näiteks autoomanikud ei maksa auto- ega teemaksu. Kuid peaminister Andrus Ansip on juba kaitsepositsioonil, öeldes, et väljavaade eurost suurendab riigi usaldusväärsust investorite silmis ja kiirendab toibumist majanduslangusest.
(The Estonian exception, Economist, 30.10)

FINANCIAL TIMES
Lithuania is confident of recovering without IMF

Leedu majandus on stabiliseerumas ja valitsus loodab, et riigil ei teki vajadust pöörduda abi saamiseks IMFi poole. Leedu, samuti tema lähinaabrid Eesti ja Läti, on saanud üleilmses majanduskriisis suuri tagasilööke. Langus on tabanud Balti riike peale mitu aastat kestnud kasvu. Kõik kolm loodavad peagi liituda euroga, kuid majanduskriis on toonud raskusi liitumistingimustele vastamisel. Hiljuti teatas IMF, et euro kasutuselevõtt Eestis on „haardeulatuses“. Eesti majanduslangus on olnud naabritest veidi väiksem ja see annab lootust liituda juba 2011. aastal. Ja ikkagi nõuab see Eestilt suurt pingutust, hoiatas IMF.
(Lithuania is confident of recovering without IMF, Andrew Ward, FT, 2.11)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Grüße nach Sibirien

Selles jaanuarikuu kauges reisis on midagi mõistatuslikku, võib-olla eksitavat. Eestist pärit helilooja Arvo Pärt, kes sarnaneb rohkem munga kui kunstnikuga, sõidab Californiasse, kuid tooni annab sellele reisile kunagine miljardär, Siberi töölaagris kinnipeetav Mihhail Hodorkovski. Los Angelese Walt Disney kontserdisaalis juhatab Esa-Pekka Salonen selle aasta 10. jaanuaril Pärdi Neljanda, Hodorkovskile pühendatud sümfoonia maailmaesiettekannet. Ning nüüd kõlab teos esimest korda Saksamaal Leipzigis. Kremerata Balticas mängib kaasa ka orkestri kontsertmeister Gidon Kremer, dirigeerib ukrainlane Roman Kofman. Napilt neljakümneminutiline sümfoonia algab tardunud harfiakordiga, millele järgnevad viiulid. Partituuris on selle kohale märgitud con sublimità – üleva suursugususega. See vastab ehk pühendusekandjale, aga kas ka teda tabanud barbaarsele saatusele? Kontserdi tulu läheb Hodorkovski asutatud Koralovo lütseumi orbudele. Leipzigi kontserdiõhtu motoks on „Kätt ulatada…“. Gidon Kremeri sõnul soovitakse üritusega julgustada neid poliitilisi vange, kes võitlevad õigluse ja vabaduse eest ning keda seetõttu taga kiusatakse. Hodorkovskile pühendatud kontserdiga peetakse Pärdi sõnul meeles kõiki neid, keda Venemaal ebaõiglaselt vangis hoitakse, ning ta nimetab ka mõrvatuid: Anna Politkovskaja ja Natalja Estemirova. Juba 1971. aastal on Pärdi Kolmanda sümfoonia puhul näha eemaldumist igasugusest avangardist, enese sidumist keskaegse muusikaga ning tee leidmist harmoonilise lihtsuse, muusikaliste vahendite vähendamise ja sugestiivse kõlavagaduse juurde. Alates sellest ajast on Pärt tõusnud lääne ilmalikustunud ühiskonnas kultusfiguuriks.
(Grüße nach Sibirien, Wolfgang Schreiber, SZ, 31.10)

RHEINISCHE POST
Deutsche Jets fangen Russen ab

Saksa sõjavägi kinnitab vahejuhtumi toimumist Baltikumi kohal: Saksa püüdurlennukid said Eesti piiril jälile Vene radarilennukile, mispeale sekkusid intsidenti Vene hävitajad. Soome hävitajad tulid sakslastele appi. Vahejuhtumist on siiani vaikitud, kuid nüüd tuli see militaarse ajakirja „Loyal“ artikli kaudu avalikuks. Juba kaks kuud valvavad Saksa õhujõudude hävitajad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Kolmel NATO uustulnukal endal hävitajaid ei ole. Seetõttu on nende NATO partnerid õhuruumi valvamise enda kanda võtnud ning jaanuarini täidab seda ülesannet taas Saksamaa. Saksa õhujõudude esindaja Kölnis kinnitas, et toimunud on juba kaks vahejuhtumit, mil Saksa hävitajad on pidanud teostama tundmatute lennukite visuaalset identifitseerimist. Saksa vaatlejad räägivad „nõelatorgetest“: Moskva peab regiooni oma mõjusfääriks, on peamiselt Eestiga tülis ning ärritatud, et ta Kaliningradi enam otse läbi Balti õhuruumi lennata ei või. NATO esindaja vahejuhtumeid Baltimaade õhuruumis selgesõnaliselt teadlikuks provokatsiooniks nimetada ei tahtnud.
(Deutsche Jets fangen Russen ab, Helmut Michelis, Rheinische Post, 3.11)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Communisme : les plaies derrière le mur

Berliini müüri langemine 9. novembril 20 aastat tagasi jääb ühe olulisema tähtpäevana Euroopa ajalukku. Nõukogude Liidule oli sellega antud surmahoop, kaks aastat hiljem lagunes kommunistlik režiim lõplikult. Vabanenud riikides tuli kõigega otsast alata – tuli kehtestada mitmeparteisüsteem, tagada sõnavabadus ja sõltumatute meediaväljaannete ilmumine, eraomandus ja toimiv turumajandus. Eestis, Tšehhis, Rumeenias, Poolas käivad noored täna valimas, teadmata midagi nõukogude aja ängistusest, valedest ja repressioonidest. Eestis elavad rahulikult kõrvuti kaks kogukonda - eestlased ja venelased - , jagamata ometi ajalugu ja valusaid üleelamisi. Raskustele vaatamata on suudetud pöörata uus lehekülg. Üheks liikumapanevaks jõuks on olnud kahtlemata integratsioon Euroopasse, mis kirjutas enne ELiga liitumist kandidaatidele ette väga selged eesmärgid ja liitumistingimused.
(Communisme : les plaies derrière le mur, Piotr Smolar, Le Monde, 3.11)

L’EXPRESS
La Russie, patrie du cybercrime

Venemaa on küberkuritegevuse häll ja vene häkkerid tõelised netipetturid. Nende trumpideks on väga head tehnilised oskused, pea kutseline organisatsioon ja võimudepoolne äraootamispoliitika. Kohutava nuhtlusena loodi 2004. aastal Vene ärivõrgustik (Russian Business Network). See võrk on spetsialiseerunud kuritegelike veebilehtede majutamisele (lapspornograafia, andmevargused, pahavara laialisaatmine). Vene ärivõrgustik on neli aastat juhtinud vene küberkuritegevust. 2009. aastal sundis rühm vene häkkereid vaikima grusiinist blogija, kes kritiseeris Moskva poliitikat Kaukasuses. Kuigi ametlikult ei ole Venemaa seotust selle juhtumiga võimalik tõestada, näidatakse näpuga siiski Kremli poole. Ja põhjusega. Nimelt teostasid vene küberkurjategijad 2007. aastal laiaulatuslikud rünnakud Eesti vastu. Häkkerite sihtmärgiks olid toona esmajoones valitsusasutuste, pankade ja meediaväljaannete kodulehed. Mõne päeva jooksul jõudsid asjatundijad järeldusele, et rünnakute taga oli eelnimetatud vene rühmitus.
(La Russie, patrie du cybercrime, Nicolas Reynaud, L’Express, 1.11)

MONEYWEEK
A l'Est, de nouveaux maux à l'horizon

Balti riike võivad oodata uued majandusmured. Sealsed laenud on seotud euroga ja konkurentsivõime säilitamiseks peavad need riigid vähendama palku ja alandama hindu. Tarbimine on langenud ja väljavaated peatseks majanduskasvuks nukrad. Eestis prognoositakse SKP languseks sel aastal 14%.
(A l'Est, de nouveaux maux à l'horizon, Simone Wapler, Moneyweek, 2.11)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro panee kaasuputkelle hanttiin viimeiseen asti

Eesti on viimase hetkeni Läänemerre kavandatava gaasitoru vastu. Eesti Teaduste Akadeemia teadurite hinnangul on Nord Streami keskkonnamõjude aruandes tõsiseid puudusi ning teha tuleks lisauuringuid. Eesti Keskkonnaministeerium annab oma kriitilise aruande gaasitoru keskkonnamõjude hinnangute kohta Soomele üle esmaspäeval, 2. novembril. Ka Riigikogu pöördub Soome poole, et põhjanaaber kaaluks veel ehitusloa andmist. Gaasitoru ei läbi Eesti, Läti, Leedu ega Poola majandusvett, nii et toru ehitamise keelamine ei ole nende võimuses. Gaasitoru kaevamisi tehakse 170 meetri kaugusel Eesti majandusvetepiirist. Eestis loodetakse kõvasti soomlaste keskkonnateadlikkusele. Riikide vahele on aga tekkimas pingeid, kui näib, et Soome range hoiak keskkonnariskide suhtes ei puuduta sugugi Vene-Saksa gaasijuhet. „Oleme kerges hämmingus: Soome jälgib rahulikult kõrvalt, et Nord Stream Soome teadlaste soovitusi arvesse ei võta,“ ütles Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjoni esimees akadeemik Tarmo Soomere. Eesti on teinud ettepaneku Läänemere rannikuriikide parlamentide kohtumiseks, kus keskendutaks gaasitoru keskkonnamõjude hindamisele. Eesti arvates on riigid tegutsenud küsimuses liialt omaette. Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp ütleb, et Soome ja Eesti suhteid gaasijuhtmele loa andmine ei mõjuta. „Eestlased on harjunud, et Soome suhtub Venemaasse isemoodi. Oleks ime, kui Soome luba ei annaks.“ Löögi võib Kasekampi sõnul saada aga Soome maine keskkonnaküsimuste teerajajana.
(Viro panee kaasuputkelle hanttiin viimeiseen asti, Kaja Kunnas, HS, 2.11)

Tutkija: Vaikutukset on selvitetty heikosti

Eelmisel nädalal vaidlesid Postimehe veergudel akadeemik Tarmo Soomere juhitud uurimisrühm ja Nord Stream gaasifirma tehtud keskkonnamõjude hinnangute üle. Eesti teadurite sõnul on riskid reisilaevaliikluse suhtes kümneid või sadu kordi suuremad kui Nord Stream väidab. Mere põhjahoovuseid pole Soomere sõnul piisavalt täpselt uuritud. Et saada ülevaadet olukorrast tormiperioodil, tuleks merepõhja uurida sügisel. 2006. aastal uuriti Soomere juhtimisel, miks merre sattunud nafta kandus Eesti, mitte Soome randa. Selgus, et mööda mere pinda kandub reostus Eesti poole, kuigi see võib esialgu olla Soomele lähemal. Nord Streami uuringus sarnast liikumist täheldatud pole. Uurimust esitletakse rahvusvahelisel konverentsil novembris.
(Tutkija: Vaikutukset on selvitetty heikosti, Kaja Kunnas, HS, 2.11)

Ulkomaalaisten sosiaaliturva epäselvä

Helsingi sotsiaalametis nuputatakse, kuidas tuleks suhtuda töötuks jäänud eesti ehitusmeestesse, kes taotlevad Helsingi linnalt toimetulekutoetust. Suur osa neist on elanud Soomes mitu aastat, soetanud eluaseme ning arvanud, et jäävad riiki püsivalt elama ja töötama. Soome riik pole andnud omavalitsustele juhtnööre selle kohta, kuidas tuleks suhtuda välismaalastesse, kes taotlevad toimetulekutoetust. Ka Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi avaldatud juhis ei ütle üheseltmõistetavalt, millal tuleb toimetulekutoetust maksta teistele ELi kodanikele. Juhise põhiidee on, et ELi kodanikul on õigus elada teises liikmesriigis üle kolme kuu, kui ta töötab või on praktikal või suudab muul moel kindlustada oma toimetuleku nii, et ei peaks korduvalt kasutama toimetulekutoetust ega koormama liigselt asukohamaa sotsiaalsüsteemi. Kui Soomes aastaid elanud ja töötanud ELi kodaniku pere satub töötuse tõttu ajutistesse toimetulekuraskustesse, siis vaevalt koormab see liigselt Soome sotsiaalkindlustussüsteemi. Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium peaks aga kiiresti omavalitsustele juhised andma, kuidas toimetulekutoetuse juhendit tõlgendada.
(Ulkomaalaisten sosiaaliturva epäselvä, Juhtkiri, HS, 2.11)
 

Suomi ei voi rajoittaa virolaisille työttömille maksettavaa tukea

Soome ei saa piirata toimetulekutoetuse maksmist Soome kolinud ja töötuks jäänud eestlastele. Euroopa Ühenduste kohtu määruse järgi on ühest ELi liikmesriigist teise kolinud inimesel õigus võrdväärsele kohtlemisele, kui tal on tekkinud asukohamaaga „tugev side“. Maija Sakslin Soome pensioniametist ütleb, et raske on tuua põhjendusi ELi kodaniku maalt välja saatmise kohta, kui ta on tulnud Soome tööle ja elama ning hiljem töötuks jäänud. „Ning kui inimest ei saa maalt välja saata, on tal õigus võrdväärsele kohtlemisele,“ ütleb Sakslin, kes otsiks probleemile lahendust migratsiooni- ja sotsiaalametnike koostöös. Kõigil eestlastel pole õigust Soomes toimetulekutoetust saada. Kui inimene töötab Soomes, kuid sõidab nädalalõppudeks Eestisse, vastutab tema eest Eesti riik.
(Suomi ei voi rajoittaa virolaisille työttömille maksettavaa tukea, Jussi Konttinen, HS, 29.10)

Pikkulotat avaavat salatut muistonsa

Imbi Paju dokumentaalfilmi projekti Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest polnud usku isegi Soome Filmi Sihtasutusel. Paju eelmine dokumentaalfilm ning sellele järgnenud raamat „Tõrjutud mälestused“ on kõneainet pakkunud. Rootsis võeti raamat näiteks kooliprogrammi kui kommunismikuritegudest inimlähedaselt rääkiv teos. Uue filmi „Soome lahe õed“ teostusviis astub eelmise jälgedes. „Tahan ajaloo personaalsemaks muuta, anda numbritele näod. Valusa saatusega inimesed astuvad otse kaamera ette,“ räägib Paju. „Minu idee oli näidata läbi tegemise ja tunde, milline oli nende elu keset sõja toorust, milline tahe ja julgus neid noori ja kogenematuid inimesi kandis.“ Paju ütleb, et tema filmi kangelased tegid tööd suure südamega, kuid seetõttu jäid alles ka igavesed painajad. Ka neist pihitakse filmis üsna avameelselt. Nõukogude Eestis oli naiskodukaitsjatest rääkimine keelatud ning isegi ohtlik. Nüüd on autentsete intervjuude tegemiseks peaaegu liiga hilja, kuna kodutütardest on elus veel vaid mõned. „Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, pandi Naiskodukaitsesse kuulunud naisi vangi või hukati; osa neist küüditati sunnitöölaagritesse. Soomes oli naiskodukaitsjaid ehk lottasid kõige rohkem umbes 180 000–200 000, Eestis 17 000. Naiskodukaitsjad siin- ja sealpool lahte ühendasid oma jõud, korraldades ühiseid õppe- ja kultuuriüritusi. Filmis on liigutavalt talletatud kahe maa ja kultuuri „lottade“ taaskohtumisi. Filmi autori arvates tuleb ohvrite lugusid rääkida ning neid teistele avada.
(Pikkulotat avaavat salatut muistonsa, Kirsikka Moring, HS, 4.11)

KAUPPALEHTI
Baltia tarvitsee yhteismarkkinat vetonaulakseen

„Rahvusvaheline majanduskriis on enda alla matnud vajaduse struktuurseteks muudatusteks nii Baltimaades kui Soomeski,“ ütleb Põhjamaade Investeerimispanga tegevdirektor Johnny Åkerholm. Baltimaade põhiprobleemiks on Åkerholmi sõnul liiga väike tootmissektor. Teiseks on riikide suhtelised eelised mõne viimase aasta jooksul oluliselt kokku kuivanud. Pärast iseseisvumist läksid Baltimaad kiiresti üle turumajandusele. Nad korrastasid oma seadusandlust ning neil oli soodne kulude tase. Nii olid nad ligitõmbavaks investeerimisobjektiks just põhjamaistele ettevõtetele. „Praeguseks alles jäänud eelis on haritud tööjõud ning kiired kohanemisvõime.“ Åkerholm õhutab Balti riike oluliselt rohkem panustama suhteliste eeliste tugevdamisse. „Baltimaade majanduspoliitikas on palju tööd tehtud valuutakursi säilitamise ja euroga liitumise nimel. Ka need on tähtsad asjad, kuid sellest ei piisa. Vaja on saada investeeringuid, millega luuakse töökohti ning makstakse ära kasvuaastatel võetud võlad,“ ütleb Åkerholm. Ta kannustab Baltimaid oma energiat suunama ka ühtse turu ülesehitusse, et Baltimaad moodustaksid suurema ja ahvatlevama piirkonna.
(Baltia tarvitsee yhteismarkkinat vetonaulakseen, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 4.11)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПОЛИТ.РУ
Памяти Александра Пятигорского

25. oktoobril suri Londonis Tartu-Moskva nn semiootikakoolkonna üks liikmeid, väljapaistev vene filosoof-orientalist Aleksandr Pjatigorski. Pjatigorskit meenutab Venemaa Humanitaarteaduste ülikooli kõrgemate humanitaaruuringute instituudi direktor, ajakirja „Oriens“ redaktsioonitoimkonna liige Sergei Serebrjanõj. Tema sõnul mõeldi 1960. aastatel koos Lotmaniga välja teaduslik mõiste „semiootika“ selleks, et oleks mingi ametlik põhjus Peterburist ja Moskvast Tartusse või Tartu alla kokku tulla ning lihtsalt rääkida asjadest, millest kummaski suurlinnas vabalt rääkida ei saanud. 1974. aastal emigreerus Pajtigorski välismaale. Paljud lahkusid just tollal NSV Liidust. Võib oletada, et just parimate peade lahkumine võis olla põhjuseks, mis 1980. aastate lõpu ning 1990. aastate alguse reformid luhtusid. Isiklikus plaanis võideti ehk nii mõndagi, kuid maa ja rahvas kannatas sellest suurt kahju.
(Памяти Александра Пятигорского, Сергей Серебряный, Полит.ру, 27.10)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Трудный маршрут „Северного потока“

Läänemere gaasijuhtme rajamisega seoses on põrkunud üldeuroopalikud huvid ja rahvuslik egoism. Poola ja Baltimaade seisukohad vastuseisus Nord Stream projektile on peaasjalikult poliitilised. Keeruliste suhete tõttu Venemaaga suhtutakse Gazpromi tegevusse ja olemasolusse üldse kui rahvuslikku julgeolekuohtu. Nad püüavad koguni eitada ELi silmnähtavad huvitatust projektist, väites, et Nord Stream suurendab ELi sõltuvust Vene gaasist. Asjal on ka majanduslik tahk. Kritiseerides merejuhet, tahavad nad naasta maismaaprojekti Amber juurde. Nõnda kasvaks nende geopoliitiline ja majanduslik kaal. Kas siis gaasitarned Poola ja Baltimaade kaudu Euroopasse ei suurenda viimase sõltuvust Vene gaasist? Taani luba gaasijuhtme rajamiseks oma majandusvöötmes tuleneb Taani huvis suurendada gaasi osakaalu energiatarbimises, vastasel juhul on riigil keeruline rahvusvahelisi CO2 piiramise leppeid täita. Soomel on kõhklusi seoses keskkonnakaitse küsimustega, kuid tõenäosus loasaamiseks Soomelt on üsna suur. Võtmerolli etendab aga Rootsi, kelle positsioon on muutumas üha skeptilisemaks. Majanduslikku huvi Rootsil pole, sest ta ei osta ega kavatse osta vene gaasi. Vene-Rootsi suhted jätavad üldiseltki soovida paremat. Rootsi on väga kriitiline nii Venemaa sisearengu kui ka Venemaa poliitika suhtes postnõukogulike maade vastu. Rootsi pöörab traditsiooniliselt suurt tähelepanu Balti riikide huvidele. Muidugi kaasneb selle kõigega samuti standardvalik keskkohaalaseid nõudmisi. Kui väidetakse, et Läänemeri pole gaasijuhtmete jaoks sobilik, siis meenutatagu, et projekteerimisel on ka Taani-Poola, Saksa-Taani-Rootsi ja Eesti-Soome gaasijuhtmete projektid.
(Трудный маршрут „Северного потока“, Николай Кавешников, Независимая газета, 2.11)
 

ВИДЕОБЛОГ ДМИТРИЯ МЕДВЕДЕВА
Память о национальных трагедиях так же священна, как память о победах

(Venemaa president Dmitri Medvedevi pöördumine Poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäeva puhul.) Miski ei ole hinnalisem kui inimelu ja repressioonidel ei ole õigustust. Tänaseni võib kuulda, kuidas neid mitmemiljonilisi ohvreid õigustatakse mingite kõrgemate riiklike eesmärkidega. Mitte mingi riiklik areng ei saa aga rajaneda inimliku valu ja kaotuse hinnale. Me pöörame palju tähelepanu võitlusele ajaloo võltsimisega. Millegipärast arvame tihti, et jutt käib ainult Suure Isamaasõja tulemuste ümbervaatamise lubamatusest. Ei ole vähem tähtis võtta vaatluse alla nende õigustamine, kes hävitasid oma rahvast. Me vajame muuseume ja mälestusmärke, et jäädvustada tolle põlvkonna kannatused. Kui me ei tea oma keerulist ajalugu, siis ei mõista me ka oma tänaste probleemide juuri.
(Память о национальных трагедиях так же священна, как память о победах, Видеоблог Дмитрия Медведева, 30.11)
 

ВЕДОМОСТИ
Глядят, притаившись, гипсовые

Medvedevi pöördumine osutus otsejoones hitiks nii uudistes kui ka blogisfääris. See paneb mõtlema. Kordas ju president aabitsatõdesid. Siiski tavatsetakse meil arvata, et repressioonid piirdusid üksnes mõne aastaga Stalini ajal. Tegelikult algas kõik veel enne teda. Ning kas teate, millal toimus viimane kulakute väljasaatmine? Aastal 1951, Venemaaga liidetud endistelt Eesti aladelt Petseri rajoonis. Muidugi on Medvedevi avaldus seni vaid tühjad sõnad. Ta ei teinud ettepanekut avaldada nuhkide ja pealekaebajate nimesid ega tagandada oma kohtadelt neid, kes kiusasid veel paarikümne aasta eest taga nõukogudevastaseid. Tahaks näha ka arhiivide avamist. Huvitav, kas nüüd hakatakse ka äsjailmunud õpikuid ümber kirjutama?
(Глядят, притаившись, гипсовые, Павел Аптекарь, Ведомости, 1.11)
 

ГАЗЕТА
Большой террор осудили на высоком уровне

Poliittehnoloogiate instituudi asepresident Aleksei Makarkin: „Medvedjev apelleerib erinevatele ühiskonnagruppidele, sh neile, kelle jaoks repressiooniohvrite mälestuspäev tõepoolest isiklikku tähendust omab. Paljud venemaalased suhtusid negatiivselt Stalinile viitava nõukogude hümni tsitaadi ilmumisele Kurskaja metroojaama vestibüüli. Märgatav osa suhtub valulikult katsetesse stalinismi rehabiliteerida. Just neile apelleeris Medvedjev, demonstreerides oma poliitilise imidži liberaalset osa. Presidendi jaoks on oluline, et ühiskonna see osa teda usuks.“
Solovetski kivi juurde Lubjanka väljakul ilmusid represseerituid mälestama teiste seas ka erakonna Ühtne Venemaa ja liikumise Noor Kaardivägi esindajad, kes mõistsid taoliste aktsioonide vältimatust. Seda tunnustasid ka koos Boriss Jeltsiniga NLKP keelustamise eest võidelnud advokaat Andrei Makarov ja üks Memoriali juhatajatest Oleg Orlov.
Moskva Helsingi grupi juht Ljudmilla Aleksejeva: Raske on leida tasakaalu erinevate rahvaste ajaloolise mälu vahel. Näiteks ülistatakse Baltimaades SS-lasi ja seal usutakse, et nad vabastasid oma maa „nõukogude okupantidest“. Neil on oma ajalooline tõde, meil aga oma.
(Большой террор осудили на высоком уровне, Александр Саргин, Ольга Павликова, Газета, 2.11)
 

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Новые кинофрагменты истории Эстонии

Tallinna lähedal toimusid filmivõtted, stuudio AB Media Group on lõpetamas mitmeseerialist „Eesti ajalugu 20. sajandil“. Operaator ja produtsent Oleg Bessedini sõnul on see mõeldud eeskätt Eesti venekeelsele vaatajale, kes on siinsete minevikusündmustega vähem kursis. Bessedini ning filmi teise autori – Nikolai Petšanovi sõnul esitatakse vaatajale üksnes fakte, ilma poliitika, propaganda ja klišeedeta. Üle aasta võeti filmilindile tunnistajate ja asjaosaliste intervjuusid, tehti uurimistööd riiklikes ja eraarhiivides. Jutustuse taustaks on dokumentaalkaadrid. Kuna aga metsavendade ja NKVD hävituspataljonide lahingutest pole dokumentaalkaadreid säilinud, tuli need instseneerida, abiks sõjalis-ajaloolased klubid Frontline ja lätlaste Redut. Lavastatud kaadrite filmimisel osutas suurt abi tuntud Vene režissöör ja stsenarist Kirill Nemirovitš-Dantšenko. Filmi loojad lubavad esimesi seeriaid näidata 2010. aasta alguses.
(Новые кинофрагменты истории Эстонии, Леонид Максимов, Комсомольская правда, 2.11)
 

ЭКСПЕРТ
Новый «старший брат»

Usutlus: Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh, Eesti krooni ristiisa. Bo Kragh rõhutab 1992. aasta rahareformi olulisust Eesti iseseisvusele. Nüüdseks on olud muutunud, Eestis aga kroon ja tema fikseeritud kurss ikka veel riigi sümboli staatuses, üleminekust eurole on saanud riigireligioon. Justkui oleks eurotsoon paradiis, mille nimel tasub võidelda viimse veretilgani. Bo Kragh ei näe poliitilist ega majanduslikku vajadust rahvusvaluutast loobumiseks, ainult et valuutakurss võiks olla vaba. Baltlasi sunnitakse pühalt jälgima Maastrichti kriteeriume, samas kui suur osa ELi liikmesriikidest korraldab tõelisi raamatupidamismahhinatsioone, et neid kriteeriume näiliselt täita. Ma ei kutsu üles krooni devalveerima, vaid kurssi vabaks laskma, nagu Rootsis. Tänu sellele saab Rootsi paremini hakkama kui näiteks eurotsooni kuuluv Soome. Eesti on üle elanud mitmeid kriise ning tänu majanduse paindlikkusele neist kiiresti toimunud, eurole üleminekuga paindlikkus kaob, eeskätt sellega seotud ELi tingimuste tõttu.
(Новый «старший брат», Вячеслав Иванов, Эксперт, 2.11)
 

АГЕНТСТВО ПОЛИТИЧЕСКИХ НОВОСТЕЙ
Кому каяться?

Maapealse paradiisi kommunistliku utoopia rajajad on süüdi selles, et Baltimaade rahvastes põleb põhjendamatu, seletamatu viha Venemaa vastu. Igale poole, kuhu me läksime (enne ja pärast sõda), hakkasime murdma rahvaste selgroogusid. Mida väiksem rahvas, seda valulisemalt ta ideelis-kommunistlikku agressiivsust talus. Ikka vagunid Siberisse, Siberisse! Vladimiri vanglas õnnestus mul veel näha vanu vange, kes olid oma silmaga näinud seal kõdunevat iseseisva Eesti Vabariigi endise valitsuse liikmeid. Ega baltlased nõukogude ajal halvemini elanud kui venelased, kuid mäletavad nad üksnes küüditamisvaguneid ja KGBd... see on nende õigus. Asi pole selles, kuhu me sisenesime ja mida liitsime endaga. Peamine on – kuidas käitusime hõivatud aladel.
(Кому каяться?, Леонид Бородин, Агентство Политических Новостей, 30.10)