Eesti välismeedias 22.-28. oktoober 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

U TALK MARKETING
Estonian pop sensation launches her own UK newspaper

Eestlannast lauljatar Hannah Ild lööb Suurbritannias laineid. Hannah’l on plaanis läbimurdeline kampaania, mille raames jaotatakse huvilistele 22. oktoobril Londoni kesklinnas kätte 50 000 tasuta ajalehte “Daily Hannah”. Ajalehe sisu koondub lauljatari ja tema uue singli ümber, lisaks tutvustatakse lugejatele Eestit ja populaarset pidudelinna Tallinna, millest saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn. Õige ajalehena sisaldab “Daily Hannah” ka Eesti brändide kuulutusi ja spordilehekülge.
Eesti muusik on üle pika aja taas tähelepanu keskpunktis, viimati oli see au Tanel Padaril 2001. aastal Eurovisiooni võidu järel.
(Estonian pop sensation launches her own UK newspaper, UtalkMarketing, 21.10)

USA AJAKIRJANDUS

NATIONAL POST
Vaino Reinart: Lessons from the Estonian cyber-attacks

Eesti suursaadik USAs Väino Reinart kirjutab küberrünnakute õppetundidest.
2007. aastal Eestit tabanud küberrünnakud olid maailmale hoiatuseks nende potentsiaalsete ohtude eest, mida laiaulatuslik kübersõda eneses ühe e-riigi jaoks kätkeb.
Väikeriik nagu Eesti ei saa endale lubada suurt valitsust, mistõttu paljud riigiasjad toimivad IT abil. 98% kõigist pangatehingutest sooritatakse meil interneti kaudu. Valimistel saab e-hääletada. Enamik makse deklareeritakse elektrooniliselt. Valitsusistungitel ei kasutata paberit ning dokumendid koostatakse ja avalikustatakse elektrooniliselt.
Mida arenenum riik tehnoloogiliselt on, seda haavatavam on see küberrünnakutele. Õnneks oskas valitsus e-teenuste loomisel potentsiaalset küberohtu silmas pidada ning tänu sellele ei kannatanud riik 2007. aasta kübersõja ajal nii suurt kahju kui erasektor.
Kübersõja õppetunnina võttis Eesti valitsus vastu küberkaitse strateegia, mille ülesandeks on vähendada Eesti küberruumi haavatavust, töötada välja ühtne küberkaitse ja teavitada kodanikke internetis levivatest ohtudest. Kuna üle 60% Eesti elanikkonnast kasutab iga päev internetti, tuleb alustada rohujuure tasandilt. Samas tuleb töötada ka rahvusvaheliselt, aidates maailmal teadvustada küberruumis peituvaid ohte.
Küberohtudel ei tohi lasta varjutada infotehnoloogia ja interneti positiivseid pooli, kuid avatud ühiskonnana tuleb meil koos küberjulgeoleku nimel tegutseda.
(Vaino Reinart: Lessons from the Estonian cyber-attacks, Vaino Reinart, National Post, 22.10)
 

TONIC
Country Clean-Up Estonian-Style

“Teeme ära” koristuskampaania kutsus 2008. aasta mais üles eestlasi üheainsa päeva jooksul kogu Eestimaad prügist puhtaks tegema. Koristuspäeval koristas 50 000 vabatahtlikku üle 10 000 tonni prügi, mis oli eelneva kaardistamise käigus leitud. Selleks kulus üksainus päev. Valitsusel oleks selleks ilmselt kulunud kolm aastat ja 22,5 miljonit eurot. Nüüd tehti asi ära vaid poole miljoni euroga. Arvestades USA elanike arvu võiks samasugune kodanikualgatus Ühendriikides kokku tuua üheksa miljonit inimest.
“Teeme ära” meeskond loodab nüüd jagada oma prügikaardistamistehnoloogiat ka teiste riikidega kogu maailmas. Eestilt on juba eeskuju võtnud Läti ja Leedu. Portugal kavatseb koristuspäeva korraldada märtsis 2010. Kes on järgmine?
(Country Clean-Up Estonian-Style, Kendall Hunter, Tonic, 24.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

DAILY TELEGRAPH
WWI submarine found after 93 years on the Baltic floor

Hiiumaa lähedalt leiti Esimesest maailmasõjast pärit Briti allveelaeva HMS E18 hästi säilinud vrakk. 90 aastat tagasi uppunud laeva on ümbritsenud salapära, sest seda nähti viimati mais 1916. aastal ja pärast seda on laev olnud kuni tänaseni jäljetult kadunute nimekirjas. Laevaga koos vajusid põhja 30 Briti ja kolm Vene meremeest. Siiani ei teadnud keegi laeva uppumiskohta ega uppumise asjaolusid. Teadaolevalt saadeti allveelaev teiste samasuguste seas Winston Churchilli käsul Läänemerele eesmärgiga toetada Vene mereväge ja uputada Saksa laevu.
Laev lahkus 1916. aasta 25. mai õhtul Revali sadamast ja suundus läände. Arvatakse, et päev hiljem sai laev Saksa laevalt torpeedotabamuse ja uppus.
Nüüd on laeva vrakk leitud Hiiumaa ranniku lähedalt. Vraki asukoha tuvastas Rootsi uurimisettevõte MMT Ab eesotsas omaniku Carl Douglasega, kes otsis laeva Austraalia lennundusinseneri ja allveelaevaentusiasti Darren Browni juhtimisel. Brown on uurinud E18 ajalugu juba neli aastat, kuna tema vanavanaisa oli üks laevameeskonna liikmetest, kuid pääses 24-aastasena tollest saatuslikust reisist eluga tänu pimesoolepõletikule. Tema asemel läks laevale teine mees. Rabatuna sellest loost, asus Brown uurima Briti, Saksa, eesti ja Vene arhiive, et jõuda jälile laeva tegevusele enne uppumist. Koos Rootsi uurija Douglasega kavatseti hakata merepõhja läbi kammima ning arvestati, et otsinguile kulub viis aastat. Tegelikkuses jõuti vrakini umbes tunni ajaga. Veealused fotod tõestasid, et tegemist oli otsitava alusega, mis pealegi oli Läänemere külmas vees märkimisväärselt hästi säilinud.
(WWI submarine found after 93 years on the Baltic floor, Stephen Adams, Daily Telegraph, 24.10)
 

GUARDIAN
Pro-Kremlin youth group to sue European newspapers

Kremli-meelsene noorteühendus Naši kaebas kohtusse neli Euroopa ajalehte. Naši on andnud Moskva kohtusse Briti ajalehe Independent, Saksa ajalehe Frankfurter Rundschau, Prantsuse Le Monde’i ja Le Journal du Dimanche’i, kuna süüdistab Moskva ajakirjaniku ja nõukogudeaegse dissidendi Aleksandr Podrabineki vastastest aktsioonidest kirjutanud lehti laimamises ja valeinfo levitamises.
Naši varasemate tempude hulka kuuluvad näiteks Briti suursaadiku jälitamine, Eesti presidendi võrdlemine seaga ning noorte patriootlike venelannade ärgitamine kandma Vladimir Putini nimega aluspükse. Nüüd on Naši alustanud uut kampaaniat Lääne meedia vastu. Hüvitiseks soovib Naši igalt väljaandelt 500 000 rubla ja nn valeinfo eemaldamist ajalehtede veebilehekülgedelt.
(Pro-Kremlin youth group to sue European newspapers, Luke Harding, Guardian, 26.10)
 

FINANCIAL TIMES
Nato suffers existential crisis in the face of Russian muscle

Bratislavas toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel oli põhiteemaks Afganistani sõda, kuid arutelu ümbritses veelgi suurem küsimus: kelle ja mille jaoks NATO üldse on?
See puudutas nii Afganistani kui ka Venemaad, sest just viimasel on potentsiaali lüüa kiilu mitte ainult Euroopa ja USA vahele, vaid lõhestada ka Euroopat ennast idaks ja lääneks. Mil määral peaks NATO sekkuma tulevikus väljaspool allianssi puhkevatesse konfliktidesse?
Võit või kaotus Afganistanis sunnib liikmesriike määratlema ümber oma plaane ja liidu üldeesmärke. Pikas perspektiivis aga võib-olla veelgi olulisem on küsimus, kuidas edasi toimida Venemaaga? NATO uued liikmesriigid on huvitatud sellest, kuidas liit suhtub Venemaalt lähtuvasse potentsiaalsesse ohtu nii lähisriikidele – endised N. Liidu maad nagu Gruusia ja Baltikum – kui ka endistele Varssavi pakti riikidele nagu Poola. Nad kiidavad küll alliansi ekspeditsioonilist poolt, kuid tegelikkuses soovivad nad Venemaa vastu kaitset artikkel 5lt. Artikkel 5 kaitset on seni rakendatud vaid ühel korral – peale 11. septembri rünnakuid USAle. Tookord lükkas USA selle pakkumise tagasi.
Kas artikkel 5 kaitseb NATo liikmeid uute ohtude eest nagu küberrünnakud? Eesti ja Gruusia on juba langenud küberründe ohvriks konfliktis Venemaaga. Ent vaatamata selgele ohule rahvuslikule julgeolekule polnud NATO suuteline sekkuma. Eesti kui NATO liikme puhul ei julgenud keegi artikkel 5 kaitset rakendada.
(Nato suffers existential crisis in the face of Russian muscle, Quentin Peel, FT, 27.10)
 

DAILY MAIL
And Finally...

Pisiasi, et Eesti jalgpallimeeskond ei pääsenud tulevasele Mmile, ei takista Eesti juhtivat popstaari planeerimast staadionil rahvushümni esitamist. Hannah, kes laulis hümni oktoobris 2007 Londonis Wembley staadionil toimunud Inglismaa ja Eesti vahelise jalgpalli EM valikmängu eel, kavatseb nüüd üles astuda Inglismaa eest ja koos David Beckhamiga.
(And Finally…, Dan King, Daily Mail, 24.10)
 

BELFAST TELEGRAPH
British first world war submarine wreck found

Rootsi ekspeditsioon avastas Hiiumaa ranniku lähedalt Läänemerest Esimese maailmasõja ajal kaduma läinud Suurbritannia allveelaeva vraki. Laevaga koos vajus merepõhja 33 meremeest.
Allveelaev HMS E18 on üks neist allveelaevadest, mille Winston Churchill saatis Esimese maailmasõja ajal Balti merele takistama Saksa laevadel Rootsi rauasaadetiste järgi pääsemist ja toetama Vene mereväe aluseid. Laev lahkus Revali sadamast mais 1916 rutiinsele patrullireidile, kuid ei naasnud enam kunagi. Ilmselt sõitis laev mõni päev hiljem meremiini otsa.
(British first world war submarine wreck found, Belfast Telegraph, 24.10)
 

BBC NEWS
Hannah: Estonia's 'electric' export

Hannah loodab oma uue muusikavideoga “Shadow on the Wall” pääseda kauaigatsetud Suurbritannia edetabelitesse. Hannah’ sõnul oli video tegemiseks algul 40 erinevat kavandit, millest 15 olid tema arvates täiesti fantastilised. Ent mõned neist oleksid olnud niivõrd šokeerivad, et neid poleks saanud päevasel ajal eetrisse lasta.
Lauljatar, keda kutsutakse ka “Eesti suureks muusikastaariks”, kavatseb Inglismaal ette võtta koolideturnee ning esitleb end ühtlasi Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna saadikuna.
Hannah Ild on figureerinud Eesti popmuusika edetabelites juba kümmekond aastat. Peale kuuendat albumit vahetas Hannah Tallinna Londoni vastu eesmärgiga pääseda sealsele muusikaturule. Oma eelmise albumi ebaedu tunnistades nendib lauljanna, et ei elanud tollal veel Londonis ega tundnud seetõttu maailma muusikaturgu kuigi hästi. Oma uue plaadiga püüab Hannah vabaneda Eurovisiooni-järelmõjust, millega inimesed teda tihti seostavad. Samuti naudib ta privaatsust, mida Londoni-sugune suurlinn artistile pakub. Vabal ajal täiendab ta oma Facebook’i ja Twitteri postitusi. Twitteri kohta leiab Hannah, et tal oli seda algul raske kasutada, kuna eestlased ei kipu just sageli oma tundeid jagama.
(Hannah: Estonia's 'electric' export, Tim Masters, BBC News, 23.10)
 

Sub's wartime grave discovered

Rootsi uurijad leidsid Esimese maailmasõja ajal uppunud Briti allveeaeva ning soovivad nüüd välja selgitada laeva põhjamineku täpse põhjuse. HMS E18 on üks Briti allveelaevadest, mille Winston Churchill saatis Esimese maailmasõja ajal Läänemerele selleks, et nad takistaks Saksa laevadel Rootsi rauasaadetiste järgi pääsemist ja toetaks Vene mereväe aluseid. E18 pardal oli 33 meremeest. Laev lahkus Revali sadamast 1916. aasta 25. mail ja suundus läände. Järgmisel päeval teatati torpeedotabamusest. Mõned päevad hiljem selgus, et E18 sõitis Saksa meremiini otsa ja uppus koos kõigi pardalolijatega. Nüüd on laeva vraki leidunud Hiiumaa ranniku lähedalt Rootsi uurimisettevõte MMT Ab. Merepõhjas tehtud fotod kinnitavad, et tegu on tõepooles E 18ga. Eksperdid soovivad laeva edasi uurida ja välja selgitada selle uppumise täpse põhjuse.
E-klassi allveelaevad olid Suurbritannias Esimese maailmasõja ajal kõige edukamad. E18-l oli viis torpeedošahti ja laev suutis vee peal liikudes arendada 15-sõlmelist kiirust. Laev suutis sukelduda kuni 60 meetri sügavusele. Läänemerel oli kaheksa Briti allveelaeva ja E18 oli neist ainus Läänemerel, mis kadunuks jäi. Teised uputas merevägi 1918. aastal Helsingi lähedal, et nad lähenevate Saksa vägede kätte ei langeks.
Elutingimused E18 pardal olid lihtsad: kolme ohvitseri tarbeks oli üks koi ja madrused magasid seal, kuhu said pea toetada. Tualetti laeval polnud ja ihuhädade rahuldamise tarbeks oli pardal ämber.
(Sub's wartime grave discovered, James Landale, BBC News, 23.10)
 

SPIKES MAGAZINE
Gerd Kanter: The story behind my book

Intervjuus Gerd Kanteriga selguvad tema 15 sammu võiduni.
Olümpiakuld Kanter, keda 21-aastaselt peeti andetuks noormeheks, võtab nüüd oma elu õppetunnid kokku uues raamatus “15 sammu võiduni”. Kanter loodab oma raamatuga innustada sadu lapsi tipu poole püüdlema. Juba oma lapsepõlvest meenub Kanterile, kui oluline oli saada lihtsat nõuannet. Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse lugejale 15 nõuannet, kuidas olla nii elus kui spordis edukas. Teises osas kirjutab sportlane oma lapsepõlve iidolitest ja nende osast oma isiksuse kujunemisel.
Kõige tähtsamaks peab Kanter elus kõrgete sihtide seadmist ja rasket tööd nendeni jõudmiseks.
(Gerd Kanter: The story behind my book, Spikes Magazine, oktoober 2009)
http://www.spikesmag.com/features/gerdkanterthestorybehindmybook.aspx
http://www.spikesmag.com/features/gerdkanterparttwothestorybehindmybook.aspx

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
SEB will keine Staatsgarantien

Rootsi suurpanga SEBi kolmanda kvartali tulemused olid paremad, kui analüütikud olid oodanud. Samas kannab SEB eelkõige Baltimaades ikka veel suuri laenukahjusid. Pank ei soovi taotleda riiklike garantiide pikendamist. Seda võimaldab kasvav majanduslik stabiilsus ning finantsturgude parem funktsioneerimine. Baltimaades on näha esimesi stabiliseerumise märke.
(SEB will keine Staatsgarantien, Th., FAZ, 22.10)

HANDELSBLATT
DnB Nord fürchtet Rückschlag im Baltikum

Norra-Saksa pank DnB Nord võitleb laenukahjude vastu. Kuna paljud Baltikumi kliendid oma laenu tagasi ei maksa, on pidanud pank kolmandas kvartalis 113,8 miljardi euro väärtuses mahakandmisi tegema. DnB tegutseb peamiselt Balti riikides ning kannatab väikeste majanduste kokkuvarisemise all. Kuigi kahjud on võrreldes teise kvartaliga vähenenud, hoiatab Norra panga president Rune Bjerke üleliigse optimismi eest: „Baltikumis on meil ees veel mõned rasked kvartalid.“ Vaatamata süngetele väljavaadetele on Bjerke DnB Nordi arengu suhtes optimistlik: „Pikemas perspektiivis me usume Baltikumi.“
(DnB Nord fürchtet Rückschlag im Baltikum, Helmut Steuer, Handelsblatt, 24.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

GRANDE EUROPE
La Banque du bonheur ou l’altruisme au pouvoir

Eestis on loodud uus pank, mis soovib teha revolutsiooni riigi pangandusmaastikul. Erinevalt senistest pankadest ei tegutse Õnnepank uhkes kõrghoones, ka ei hoita selle seifides suuri rahapatakaid. Veelgi enam, Õnnepangal ei olegi kontorit ega seife, ta asub virtuaalmaailmas ja panga kliendiks saamiseks piisab vaid hiireklikist. Ometi ei ole kasutamismugavus Õnnepanga peamine eripära. Tema originaalsus seisneb kriisiajal tekkinud uues mõtteviisis: siin kaubeldakse heade tegudega. Panga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ja abipakkujad ehk heategijad. Registreerunud kasutajad panevad oma kontole kirja tegevused, millega nad on valmis teisi inimesi aitama. Loetelust leiame muuhulgas järgmisi tegevusi: lastehoid, sisseostude tegemine, koeraga jalutamine, kraani või auto parandamine, akende pesemine, juuste lõikamine, õmblustööd, juhendamine CV koostamisel… Klientide tuvastamine käib ID kaardi või pangakonto kaudu, kel aga ligipääs internetile puudub, need saavad kasutada piirkondliku õnnepealiku abi.
Õnnepanga tegevus põhineb usaldusel ja heal tahtel. Täisnimesid näevad vaid omavahel vahetult suhtlevad kliendid, teistele on näha vaid kliendi eesnimi. Eks pärispangaski ole konfidentsiaalsus oluline. Kui aga keegi on teiste usaldust kuritarvitanud, jääb see kajastuma tema kontol.
Õnnepangas on kõik tasuta. Siiski on ka siin käibel oma raha, nimelt hea tahte väärtusühik Tänutäht, kursiga 1 heategu = 1 Tänutäht. Tänutähtede kogumisel ei ole mingeid piiranguid ja kui kellestki on saanud tänutähemiljonär, on tal põhjust pidada end väga auväärseks isikuks. Kuid ka ühe Tänutähe omanik teadku, et on teinud midagi erilist ja head! Tänutähe abil võib kasvatada oma isiklikku mainekapitali ja see on väärtus, mis ei devalveeru kunagi.
(La Banque du bonheur ou l’altruisme au pouvoir, Céline Bayou, Grande Europe, nr 13, oktoober 2009)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Sotilas, joka vihaa sotaa

Artikkel räägib Eesti sõduritest Afganistanis, täpsemalt kapral Marek Piirimägist, ühest 56 eestlasest, kes on viimaste aastate jooksul Afganistanis haavata saanud. Kuus sõdurit on surnud. Eesti jalaväekompaniid sõdivad Lõuna-Afganistanis, Helmandi provintsis koos Suurbritannia, Ühendriikide ja Taani üksustega. Piirkond on nii rahutu, et teised riigid oma sõdureid sinna ei saada. Eestlased läksid Lõuna-Afganistani pärast terrorirünnakut USAle 2006. aastal, et kindlustada Afganistani taasülesehitamist ning märkasid peagi, et on sõjas. Kokkupõrked on muutunud peaaegu igapäevasteks. Suhtumine Eestis on aga üsna erinev suhtumisest Soomes: vägivallajuhtumid ületavad uudiskünnise vaid siis, kui mõni eestlastest haavata saab või sureb. Piirimägi sai tulevahetuses haavata 15. juunil. Artiklis kirjeldatakse juhtumit detailselt. „Tulistamisele vastatakse kohe,“ ütleb Piirimägi. Eesmärgiks on see, et tulevahetus lõppeks ning saaks haavatasaanud ära viia. Tookord ei teinud mässuline enam ühtegi lasku. „Ilmselt jälgis ta vaatemängu kaugemalt. Võib-olla viis ta oma relva peitu ning läks tagasi põllutööd tegema.“ Piirimägi ei kahetse midagi: „Afganistani minek oli mu enda valik,“ ütleb ta. Liitlaste vastu võitlevad afgaanid on Piirimäe sõnul väga erinevad: tavalistest vaestest talupoegadest lõhkeaine- ja luurekoolituse saanud spetsialistideni välja. Piirimägi ei taha anda hinnangut Eesti poliitikute Afganistani puudutavatele otsustele, kuid sõda on tema arvates üsna lootusetu ning lõppu pole sel näha. Üks põhiviga on Piirimäe arvates, et liitlasväed tegutsevad ametlikult rahuvalvajatena kuigi käimas on sõda. „Tihtipeale tundus, justkui oleksin märklaud lasketiirus. Meid võidakse tulistada millal tahes, panna meie teele lõhkeainet, kuid me ise ei või midagi esimesena teha,“ ütleb Piirimägi. Alati, kui mõni eestlane Afganistanis hukkub, annavad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe ülemjuhataja Ants Laaneots pressikonverentsi, kus riigi juhtkond põhjendab Eesti osalemist Afganistani operatsioonis. Põhjendused on samad kui Soomes: terrorismi- ja narkoärivastane võitlus, kaose vähendamine, rahvusvaheline vastutus. Lisaks on Eesti valitsusel veel üks põhjendus: eestlased saavad häda korral paluda lääneliitlastelt abi vaid siis, kui on ise oma liitlasi aidanud. See on vaigistanud rahva kriitikat. Teises maailmasõjas jäi Eesti üksinda. Kuigi Eesti on praegu nii ELi kui NATO liige, pole kadunud hirm Venemaalt lähtuva sõjalise ohu ees.
(Sotilas, joka vihaa sotaa, Kaja Kunnas, HS, 25.10)

Sadat virolaiset joutuneet toimeentulotuelle Helsingissä

Sadadest välismaalastest töötutest on saanud Põhja- ja Ida-Helsingis toimetulekutoetuse taotlejad. Enamus abivajajatest on Eestist pärit ehitajad ning koristajad. Helsingi sotsiaalamet murrab nüüd pead, mida kõigi nende toimetulekutoetust taotlevate inimestega teha. „Kui töötus kestab, siis kui kaua Helsingi neile toimetulekutoetust maksab?“ küsib Leila Palviainen Helsingi sotsiaalametist. ELi kodanikud võivad vabalt Soome tööle tulla, kui neil on tööleping ning nad suudavad end ära elatada. „Inimesed tulid, arvates, et tööd jätkub. Nüüd on nad lahti lastud ning eluasemetoetusest ja töötuabirahast ei piisa kodulaenu maksmiseks,“ kirjeldab olukorda sotsiaaltöötaja Eija Huovila. Seadusandlus on Palviaineni sõnul nii umbmäärane, et sotsiaalamet vajaks reegleid täiesti uue inimrühma jaoks. Palvetest hoolimata pole sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumist saadud juhiseid, kui kaua võib Soome sotsiaalsüsteem teiste ELi riikide kodanikke toetada.
(Sadat virolaiset joutuneet toimeentulotuelle Helsingissä, Katja Kuokkanen, HS, 28.10)

KALEVA
Viro vetoaa naapurimaihin kaasuputkikiistassa

Riigikogu on tõsises mures Läänemerre planeeritava gaasitoru turvalisuse pärast. Riigikogu võttis vastu avalduse, milles väljendatakse kahtlusi gaasitoru keskkonnamõjude suhtes. Lisaks kutsusid Riigikogu liikmed Läänemeremaid täpselt kaaluma gaasitoru kahju ja kasu. Soome valitsus arutab gaasijuhtmele ehitusloa andmist järgmise nädala neljapäeval. Kuna gaasitoru ei läbi Eesti territoriaalvett, ei saa Eesti mõjutada ka ehituslubade andmist. Eesti Välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekampi sõnul muutus Eesti teistest riikidest sõltuvaks, kui keelas uuringud oma vetes. „Gaasitoru puhul on tegemist Venemaa majandusprojektiga, millel on siiski poliitiline mõõde,“ ütles Kasekamp.
(Viro vetoaa naapurimaihin kaasuputkikiistassa, STT, Kaleva, 28.10)

Henkirikoksia tehdään yhä vähemmän

Raskete isikuvastaste kuritegude arv on kahanemas. Positiivset arengut on näha kõigis tööstusmaades. Ülemaailmne langus algas juba üle 20 aasta tagasi ning näitab üha jätkumismärke. Sama suund on ka peaaegu kõigis ELi liikmesriikides ning endistel Nõukogude Liidu aladel. „Positiivse arengu taga on osalt rahvastiku vananemine, vähemalt kui me räägime arenenud lääneriikidest,“ ütleb teadur Martti Lehti Soome Õiguspoliitika instituudist. Eurostati statistika näitab, et Ida-Euroopas pole ühtegi riiki, kus tapmiste arv oleks viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Näiteks Eestis langes raskete isikuvastaste kuritegude arv aastatel 1998–2007 umbes poole võrra. Tallinn on aga jätkuvalt tapmiste pealinn nr 1 ELis. Aeg näitab, kas majandussurutis viib arengud jälle halvemas suunas. Lehti ei tõmbaks siiski automaatselt paralleele töötuse ja tõusva tapmistearvu vahel.
(Henkirikoksia tehdään yhä vähemmän, Janne Yläjoki, Kaleva, 28.10)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Pankit kiristävät otettaan velallisista Virossa

Lõhkenud kinnisvaramulli kibedad negatiivsed küljed annavad üha selgemalt tunda majandussurutisega maadlevate eestlaste argipäevas. Pangad karmistavad oma meetmeid võlgnike suhtes, kuid ka tarbimislaenu hilinevad osamaksed võivad kodust ilma jätta. Pangad on sel aastal oma valdusesse võtnud juba 2000 kinnistut, neist üle poole Tallinnas ja Harjumaal. Artiklis on näiteks toodud Tapa lähedal elav perekond, keda ähvardab pangalaenuga ostetud majast ilma jäämine. Perekond on tagasi ajas enne oma unistuse – oma maja – täitumist. Vahe on selles, et nüüd ollakse lisaks võlgades. Paljud majanduskasvu ajal julgelt eluasemelaenu võtnud eestlased on hädas. Statistika ütleb, et maksmata laenusummad kasvavad umbes 600 000 euro võrra päevas. Tasumata eluasemelaene on kogunenud juba rohkem kui 575 miljoni euro eest. Tihti jääb võlg alles ka pärast eluaseme kaotust, kuna kinnisvara turuhinnad on langenud ning müügirahast ei piisa võlgade tasumiseks.
(Pankit kiristävät otettaan velallisista Virossa, Ivo Laks, ESS, 22.10)

Suomalais-virolainen hiv-rokote sai vauhtia

Eestlaste välja mõeldud ning Tampere biotehnoloogiaettevõtte FIT Biotechi edasi arendatud HIV vaktsiini Lõuna-Aafrikas kolm aastat kestnud katseperiood osutus tulemuslikuks. Vaktsiini turule jõudmist tuleb veel oodata aga aastaid. Uuringuid juhtiva Tartu ülikooli professori Mart Ustavi sõnul tõestavad katsed, et vaktsiin vähendab viiruse taset organismis ning tugevdab HIV-positiivsete immuunsüsteemi. Ustav kinnitab, et vaktsiin pikendab nakatunute eluiga vähemalt viie aasta võrra.
(Suomalais-virolainen hiv-rokote sai vauhtia, Ivo Laks, ESS, 22.10)

Salaperäinen mestariteos askarruttaa Virossa

Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis toretseb puutahvlile maalitud haruldus, mis äratab üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Ajaloolasi on vallanud küsimus, kas see võib olla renessansiajastu müstilise hollandi meistri Hieronymus Boschi käekiri. Kadrioru muuseum kavatseb kokku panna uurimisrühma maailma parimatest Boschi loomingu asjatundjatest. „Aastasaja projektis“ osalevad Kopenhaageni riiklik kunstimuuseum, Glasgow’ ülikool, Antwerpeni kuninglik kunstimuuseum ning Hollandi kunstiajaloo arhiiv. Nii on Eestist saanud Boschi pärandi tähtsaim uurimiskeskus maailmas. Haruldase maali eest võib kiita kunstikogujat Peeter Tauki, kellest sai enne Teist maailmasõda Eesti kunstimuuseumi direktor. Peeter Tauk teenis tsaari ajal elatist Peterburis apteekrina. Juba siis omandas ta märkimisväärse kunstikogu. Kui Tauk Eesti iseseisvudes Peterburi konsuliks määrati, oli tema kogus juba 320 teost. 1955. aastal toodi teosed, muuhulgas ka väärtuslik puutahvel, Eesti kunstimuuseumisse.
(Salaperäinen mestariteos askarruttaa Virossa, Ivo Laks, ESS, 28.10)

KAUPPALEHTI
Virolaiset pääsevät einesten makuun

Eesti tarbijale kõlbab värske toit või klaaspurgis säilitatav boršisupp. Valmis maksavormi ja muid eineid eesti pereema ei tunne, sest neid poest just ei leia. Valmistoiduga Soomes kuulsaks saanud Saarioinen ehitas keset kõige hullemat majanduslangust Eestisse valmistoidutehase. Aasta lõpuks toob Saarioinen Eesti poodidesse 50 toodet, mis peaks vallandama toidukultuuri revolutsiooni Eestis. Tehasesse investeeriti 14 miljonit eurot. Ehitada oli odav ning tootmiskulud püsivad kontrolli all, kuna palgad on Eestis langenud. Samas töötab tehas kahanenud nõudluse tõttu planeeritust madalamal võimsusel.
(Virolaiset pääsevät einesten makuun, Anneli Hertsi, Kauppalehti, 23.10)

AAMULEHTI
Naispari sai vihdoin erävoiton Virossa

Eestis liikus sammukese edasi võitlus samasooliste paaride õiguste eest. Tallinna halduskohus tühistas Viimsi vallavalitsuse korralduse, millega jäeti samasooliste perekond peretoetusest ilma. Naiste võitlust peetakse Eestis lausa pretsedendiks. Eestis ei saa nais- ja meespaarid oma liitu veel isegi registreerida. „Nüüd nõudis samasooliste paar esimest korda kohtus julgelt oma õigust,“ ütleb sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske. Eestis on hakatud seksuaalvähemuste õigustest laiemalt rääkima alles sel aastal. Eelmisel aastal tehtud uuring näitab, et eestlased suhtuvad teiste eurooplastega võrreldes homoseksuaalidesse positiivsemalt, see ei peegeldu aga seadusandluses. Eestis on vähe neid, kes avalikult oma homoseksuaalsust tunnistavad, või seksuaalvähemuste aktiivseid eestkostjaid. Eelmisel aastal asutas rühm noori umbes 50liikmelise organisatsiooni Eesti Gei Noored. Üks aktivist, Ago Press, ütleb, et homoseksuaalidesse suhtutakse positiivselt niikaua, kuni nad oma õigusi ei nõua.
(Naispari sai vihdoin erävoiton Virossa, Marjo Näkki, STT, Aamulehti, 26.10)

Saarioisten uusi tehdas tuottaa ruokaa Baltian markkinoille

2000ndate alguses Baltimaade valmistoiduturge vallutama läinud Saarioinen sai Raplas valmis oma uue tehase. Avamispeol tutvustati ka uut brändi Mamma. Saarioinen hakkab Raplas tootma valmistoitu, salateid ja eineid, mis peaksid vastama eestlaste maitseharjumustele. Uue tehase valmimine tähendab vana, kitsaks jäänud tehase sulgemist Tallinnas. Töötajatele pakuti võimalust Raplasse tööle asuda, kuid vähesed võtsid pakkumise vastu ning seega on uuenenud ka töötajaskond.
(Saarioisten uusi tehdas tuottaa ruokaa Baltian markkinoille, Aila-Liisa Laurila, Aamulehti, 23.10)

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
”Euron är lösningen för Estland”

Intervjuus Rootsi päevalehele kinnitab Eesti peaminister Andrus Ansip, et euro tulek on eesti jaoks lahendus. Prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus sellel aastal 14% ning tööpuudus küündib juba üle 13%, mistõttu Eesti loodab euro kasutusele võtta võimalikult kiiresti. Ansipi sõnul on valitsuse peamine eesmärk võtta euro vastu 2011. aastal. Ansip ei nõustu ennustustega, mille kohaselt Läti on sunnitud oma valuuta peagi devalveerima, mille järel leviks kriisiolukord edasi Eestisse ja Leedusse. Devalveerimises Ansip kriisile lahendust ei näe. Pealegi hakkab Eesti majandus Eesti Panga prognoosi kohaselt 2010. aastal toimuma, mille kinnituseks on oodatav 1,4%line majanduskasv. Kuulujutte devalveerimisest selgitab Ansip investorite usaldamatusega Baltimaadesse investeerimise suhtes. Usalduse saab kõige paremini taastada just euro abil.
IMFi missiooni juht Christoph Rosenberg teatas esmaspäeval, et Eesti valitsuse praeguste ja varasemate jõupingutuste tulemusel on euro saavutamine käeulatuses. Reitinguagentuur Moody’s seevastu kahtleb endiselt, kas Eesti suudab vajalikke kriteeriume täita.
(”Euron är lösningen för Estland”, Thomas Hall, Dagens Nyheter, 27.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
В Эстонии создают плацдарм для НАТО

Eestis luuakse NATO platsdarmi. USA on eraldanud 800000 dollarit maapealse sõjaväge teenindava infrastruktuuri moderniseerimiseks. Peamiselt luuakse helikopterite maandumis- ja teenindusplatse Venemaa piiridel. Selle teate üle imestati Eestiski, kuna riigil on üksnes neli kerget ja üks suurem kopter. Viimane nõukogude MI-8 läks möödunud reedel Valka patriootilise kasvatuse muuseumile. USA pakutav moderniseerimiskava aga näeb ette mitmekümnele sõjakopterile mõeldud maapealset infrastruktuuri. Seotud on see ilmselt NATO peasekretäri hiljutise visiidiga Baltimaadesse ning baltlaste palvega tagada Balti riikidele kaitse Venemaa eest.
(В Эстонии создают плацдарм для НАТО, Надежда Ермолаева, Российская газета, 22.10)

НОВАЯ ГАЗЕТА
Европу втягивают в историю

Kõikidest maailma kõige põletavamatest küsimustest huvitab Venemaa ajakirjanikke üksnes minevik. Näiteks Brüsselis toimunud ELi eesistujamaa Rootsi ja Venemaa välisministri pressikonverentsil ei küsitud midagi globaalse kliimamuutuse – tulevase tippkohtumise peateema - kohta. Ei huvitanud Lavroviga kohale sõitnud ajakirjanikke ka globaalne majanduskriis. Venemaa meediamaastikul pole nende teemadele tellimust. Küsimuste järgi võis määrata meediaväljaannete taset ja meedia tarbijate silmaringi. Vene avalikkus tunneb huvi pigem mineviku kui tuleviku vastu. Carl Bildt ei saanud kohe arugi, mida temalt tahetakse, kui talle tõlgiti ajakirjaniku küsimus: „Kas läbirääkimiste käigus Vene välisministriga tuli jutuks ka võimalikud sammud, mida peaks EL astuma ajaloovõltsimise ja Teise maailmasõja tulemuste ümbervaatamise vastu?“ Sakslased on ammu kahetsenud ja vabandanud oma minevikutegusid, Prantsusmaa kodanikud isegi pole märganud võimude vabandusi Petaini kollaboratsionistide tegude eest natsiokupatsiooni ajal, Müncheni sobinguid peetakse juba ammu veaks. Tänased sakslased ja prantslased ei puutu enam asjasse. Bildt vastas ajakirjanikule üksnes teesiga, et ELi riikides peab olema tagatud teadusliku ajaloouurimise vabadus. Peaasi, et kooliõpikutes ei räägitaks Hitlerist kui „efektiivsest mänedžerist“, kes „tõstis Saksamaa põlvilt“. Sergei Lavrov lisas, et Nürnbergi otsused ja ÜRO Põhikiri on meie elukorralduse aluseks, kuid on muidki olulisi allikaid, mis võivad lisada värve pärastsõjaaegsetesse mustvalgetesse hinnangutesse.
(Европу втягивают в историю, Александр Минеев, Новая Газета, 21.10)

ЭХО МОСКВЫ
Можно ли считать героем человека, которого в другой стране считают террористом и убийцей?

Inimõiguslane Sergei Kovaljov ja kirjanik Mihhail Veller arutavad küsimuse üle, kas ühes riigis kurjategijaks peetav isik saab olla teises riigis kangelane? Arutelu on ajendatud Stepan Bandera kuulutamine kangelaseks Ukrainas. Kovaljov: Ei tea, kas Bandera ise on kangelane, kuid Ukraina vastupanuliikumises osales parim osa ukraina rahvast, võin öelda oma isiklike kogemuste põhjal. Samuti nagu Baltimaadeski. Sõjas juhtub kõike. Alati, kui haaratakse relvad, ükskõik kui õilsatel eesmärkidel, ikka leidub ka neid, keda saab kutsuda bandiitideks. Paraku peab ütlema, et peamisteks bandiitideks tollastes kokkupõrgetes olid siiski NKVD hävituspataljonid.
Veller: Igas riigis on olemas kangelased, kes mõne teise rahva silmis on kurjategijad. Sama lugu on, näiteks, kuulsate Vene väejuhtidega. Kui jutt pole just ema Terezast või Jeesus Kristusest, ei saagi keegi olla ajalooline suurkuju ja kangelane, kui ta pole seotud mingi vägivallaga. Näiteks kui püstitada mälestussammas kindral Jermolovile Vene kaitseministeeriumi ees, on see igati kohane, kuid kui seda teha Kaukaasias, siis täiesti kohatu. Kui võtame Hitleri-vastase koalitsiooni, siis sõdisid nad küll õige asja eest, kuid kuidas suhtuda linnade lauspommitamistesse liitlaste poolt või Katõni mõrvarite varjamisse Nürnbergis? Venemaalaste mentaliteedis istub sügaval arusaam, et kui meie vägivallatseme, siis on meil alati õigus, kui aga meile vastu hakatakse, siis see on kuritegu.
(Можно ли считать героем человека, которого в другой стране считают террористом и убийцей?, Ольга Бычкова, Эхо Москвы, 21.10)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Ободрать Европу как липку

Venemaal on sündinud oma Herakles – liikumine „Võidu põlvkond“, kes tahab sooritada enneolematu kangelasteo, nõuda OSCE PAlt sisse 27 triljonit eurot (sest Suures Isamaasõjas hukkus 27 miljonit inimest). Ei usu, et selle liikumise initsiaatorid ei saa aru, millise mulje nad jätavad. Normaalsete inimeste silmis on tegemist groteskse homunkulusega. Kuid kuna ta peegeldab iseäralikul moel kogu meie ühiskonda, siis tegutsetakse edasi. See ühiskond ei oska tekste ja dokumente lugeda, vaid omistab nendele valmis ideid. Nõnda juhtus ka OSCE PA resolutsiooniga, kus pole öeldud sõnakestki Teise maailmasõja kohta. Meil on tegemist hingeliselt vaese ühiskonnaga, kelle patriotism toitub ühestainsast ideest – mütologiseeritud sõjalugudest. Meil ei kasvatata patriotismi peres, vaid seda propageeritakse. Nagu igasugust primitiivset ideoloogiat. Võime küll „Võidu põlvkonna“ ponnistuste üle naerda, kuid me naerame ohtliku haiguse sümptomite üle. See on pandeemia, mille ohvriteks oleme me kõik.
(Ободрать Европу как липку, Станислав Минин, Независимая газета, 21.10)
 

Европейский зонтик для СНГ

Brüssel pakub postsovetlikele riikidele kõige atraktiivsemat teed integreerumiseks maailma. Tuleval aastal alustab EL „Euroopa partnerluse“ programmide teostamist. Tuleb tunnistada, et EL on asja tõsiselt käsile võtnud. SRÜ võib üksnes unistada sellisest tempost. SRÜ riikide elanikkond ja eliit tervitab euroopalikku evolutsiooni ja institutsioone peaaegu täielikult. SRÜ integratsiooni poliitiline vektor on aga lahtine. Putinigi sõnul oli SRÜ mõeldud üksnes tsiviliseeritud lahutuse teostamiseks. Sellal kui Moskvas tehakse optimistlikke avaldusi SRÜ tulevikust, koostatakse SRÜ riikide pealinnades Euroopa integratsiooni kavu. Minskis arutas neid küsimusi Lukašenka Eesti välisministriga ning koordineeris oma tegevust Ukraina välisministriga. Üks edenenumaid on Moldova. Koguni Krimmi suhtes on ELil efektiivsemad plaanid kui Venemaal. Näib, et lääs on asendanud „oranži revolutsiooni“ strateegia „Vihmavari SRÜle“ strateegiaga.
(Европейский зонтик для СНГ, От редакции, Независимая газета, 21.10)
 

ПОЛИТ.РУ
Модест Колеров плачет и кусает подушки

Infoagentuuri Regnum tegevdirektor Modest Koroljov sai sissesõidukeelu Leetu ja Eestisse. Usutluses portaalile Polit.ru ütles Koroljov, et Eesti s ja Leedus on eriteenistuste roll sama suur kui NSV Liidus, ärgu tulgu ütlema, et Regnum on Vene eriteenistuste teenistuses. Vaadaku kõigepealt peeglisse. Vastates küsimusele, kuivõrd häiriv on tema jaoks sissesõidukeelt, vastas Koroljov, et öösiti ta ahastab ja närib patja masendusest, et ei pääse Leetu.
(Модест Колеров плачет и кусает подушки, Полит.ру, 23.10)
 

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Эстонская скважина

Sellal kui Venemaa otsib väljapääsu kriisist, tuginedes maavaradele ja energiaressurssidele, mille hind pole rahvusvahelisel turul langenud, leiavad teised riigid pääsetee muudest vahenditest. Nõnda arvestavad Eesti võimud Vene turistidega. Eesti peakonsulaat Peterburis ning Enterprise Estonia korraldasid hiljuti praktilise seminari turismiagentuuridele. Eesti peakonsuli Kristen Lahteini sõnul korraldati taoline seminar teist korda. Eetsi turismioperaatorite sõnul on mitmed programmid mõeldud eeskätt vene turistidele, lootuses meelitada neid nii jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse.
(Эстонская скважина, Виктор Николаев, С.-Петербургские ведомости, 21.10)
 

ТУРБИЗНЕС
Эстония привлекает россиян мультивизами и подешевевшими на треть отелями

Eesti meelitab venemaalasi multiviisade ning kolmandiku võrra odavnenud hotellidega. Ühes Moskva hotellidest toimus workshop teemal „Talv Eestis 2009/10“, milles osales üle 20 Eesti kompanii. Eestlaste hinnangul ei ole kriis venemaalaste tulva Eestisse mõjutanud. Vene turist kulutab Eestis rohkem kui külalised läänest. 19. oktoobril algas Eestit tutvustav reklaamikampaania internetis ja Moskva metroos. Selle põhiteemadeks on Jõulud, aastavahetus, restoranikultuur ja spa-puhkus. Kavas on korraldada ka rida regionaalseid workshop-üritusi Venemaal.
(Эстония привлекает россиян мультивизами и подешевевшими на треть отелями, Турбизнес, 21.10)
 

ТУРПРОМ.RU
Эстонцы зазывают русских туристов

Eesti on alustanud arvult juba seitsmendat reklaamikampaaniat Moskvas ja Peterburis, eesmärgiga meelitada vene turiste talvisesse Tallinnasse. Selleks kulutatakse ligi pool miljonit USA dollarit. Ekspertide hinnangul ei anna reklaami organiseerimisvormid ning lühike reklaamiperiood soovitud tulemusi. Reklaam peab olema pidev, mitte episoodiline. Huvitav on märkida, et laialdane Venemaale suunatud reklaam, kus olulisel kohal esineb sõna „Tallinn“, on kirjutatud elementaarsete grammatikavigadega. Nimelt on vene keeles õige kirjutada Eesti pealinna nimetus ühe “n“-iga. Vastav info on olemas koguni Vene välisministeeriumi kodulehel.
(Эстонцы зазывают русских туристов, Роман Медведев, Турпром.ru, 26.10)
 

DEUTSCHE WELLE
Звездный дирижер Пааво Ярви: "Правильной музыки" не бывает

Hiljemalt pärast seda, kui turule ilmusid tema lindistatud Beethoveni üheksa sümfooniat, oli selge: Paavo Järvi on meie aja üks suuremaid dirigente. Juba nõukogude ajal rahva lemmikuks olnud dirigendi, Neeme Järvi poeg on kolme – Frankfurdi, Bremeni ja Pariisi – orkestri juhataja. Retsensioonides Järvi viimastele esinemistele Peterburi festivalil „Valged ööd“ ülistati Järvit „saksa provintsiorkestri“ tõstmise eest „säärasele tasemele“. Ilmselt nüüdseks on jõudnud pärale see, et Bremeni kammerorkester ei ole „provintsiorkester“. Usutlus Paavo Järviga. Euroopasse kolimise põhjuseks oli see, et siin osatakse teha muusikat nii, nagu Järvile tundub õige. Järvi armastab Venemaad, venelasi ja vene muusikat. Mis puudutab aga Eesti ja Venemaa suhteid, siis siin kulub vast paar põlvkonda, enne kui jõutakse „armastuseni“. Ja sedagi üksnes kultuuri, eriti muusika kaudu.
(Звездный дирижер Пааво Ярви: "Правильной музыки" не бывает, Анастасия Рахманова, Deutsche Welle, 21.10)
 

НЕВСКОЕ ВРЕМЯ
Эстонские уроки для нашей внешней политики

(Dmitri Lanko - Peterburi Ülikooli rahvusvaheliste suhete kateedri dotsent.) Vene valijad käivad harva omaenda linna valimistelgi, rääkimata siis huvist Eesti valimiste vastu. Nii see oleks, kui Eestis toimunu ei osutaks tõsistele möödalaskmistele meie välispoliitikas. Keskerakonda toetab peamiselt vene valijaskond, mistõttu parlamendivalimistel ei pruugi tal nii hästi minna. Kahju, et peaministri tooli ei saa ENSV viimane peaminister, kes suhtub hästi venelastesse ning Vene kapitalisse. Isegi kui Savisaarel see õnnestuks, vaevalt osataks Moskvas seda väga kõrgelt hinnata. Kahjuks mõjutavad Moskva poliitikat Eesti suunal sellised vene ühiskonnategelased, kes peavad Savisaart Venemaa vaenlaseks. Moskvas võetakse soojalt vastu Maardu linnapead Georgi Bõstrovi ja Vene partei juhti Stanislav Tšerepanovit, samuti „Öise vahtkonna“ tegelasi, kes oma valitsusvastase tegevusega sundisid Eesti võime pronkssõdurit teisaldama. Ja kõik nad korrutavad, et Venemaa koostöö Eestiga pole võimalik printsipiaalselt. See on ekslik seisukoht, koostöö on võimalik iga riigiga. Isegi Gruusiaga, kellega alles aasta eest sõditi. USAgi teeb sama vea nagu Venemaa, et kuulab Vene poliitika kujundamisel omaenda nõunike asemel pigem Ida-Euroopast ja Venemaalt pärit emigrante. Ning kui idaeurooplasi võib veel mõista – nad ei suuda andestada venelastele aastakümnete pikkust sotsialismiehitamist, siis vene emigrandid püüavad veenda iseennast, et tegid riigist lahkudes kõik õigesti. Hullem lugu oli veel Iraagi emigrantidega, kes ajasid USA võimud täiesti valedele jälgedele. Tahaks, et Venemaa ei kordaks USA vigu. Ning kui märgata oma vigu aitavad valimised tillukeses naaberriigis, siis tulebki tähelepanelikumalt jälgida sealseid sündmusi. Vene poliitikat Eesti suunal võivad mõjutada Vene kodanikud ise. Neile aga, kes tahavad Venemaad tema naabritega tülli ajada, omamata selleks moraalset või juriidilist õigust, ei maksa üldse tähele panna.
(Эстонские уроки для нашей внешней политики, Дмитрий Ланко, Невское Время, 26.10)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

ABC NEWS
Researchers find sunken WWI sub

Peale kümne aasta pikkuseid otsinguid õnnestus Rootsi uurijatel Hiiumaa lähistelt üles leida Esimese maailmasõja ajal uppunud Briti allveelaeva vrakk. Laevaga koos vajusid 90 aastat tagasi märga hauda ka kõik pardal olnud 33 meremeest.
Allveelaev HMS E18 on üks Briti allveelaevadest, mille Winston Churchill saatis Esimese maailmasõja ajal Läänemerele takistama Saksa laevadel Rootsi rauasaadetiste järgi pääsemist.
Vrakk on Läänemere oludes väga hästi säilinud ning saanud kahjustada vaid miini tõttu, millele see otsa sõitis. Uurijad loodavad välja selgitada uppumise täpsed asjaolud ning mälestada ühtlasi ka hukkunud meremehi.
(Researchers find sunken WWI sub, ABC News, 25.10)