Eesti välismeedias 15.-21. oktoober 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
IIRI AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Baltics Exposure Hurts Swedbank Results

Swedbank teatas, et võlgnevuses laenude kasv, mis tuleb peamiselt kinnisvarasektori arvelt, on Balti riikides kolmanda kvartali jooksul aeglustunud. Baltikumi pangandus arvatakse nüüd olevat jõudnud põhja lähedale. Eestis pole kõige mustem stsenaarium käiku läinud ja Eesti on olukorraga toime tulnud oodatust paremini.
(Baltics Exposure Hurts Swedbank Results, Anna Molin, WSJ, 21.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

DAILY TELEGRAPH
Microscopic images reveal insects in extreme close-up

2009. aasta ülemaailmsele mikrofotograafia konkursile Nikon International Small World esitati imelisi pilte näiteks mikroskoopilisest vetikate maailmast ja vähi munadest. Lähiülesvõtted juhatavad vaataja tervesse universumisse, mida enamik meist pole kunagi näinud ja mida on võimalik uurida vaid läbi mikroskoobi. Muuhulgas on fotodele jäädvustatud mikroskoopilisi elemente nii loodusest kui ka tehismaailmast.
Konkursi võitis sel aastal Eesti teadlane Heiti Paves. Võidufoto on tehtud hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) tolmukast, mida on suurendatud 20 korda. Pavese sõnul on ta mikroskoobiga fotosid teinud juba pea 30 aastat, et jälgida elus rakkudes toimuvaid protsesse, see on osa tema teadlasetööst.
(Microscopic images reveal insects in extreme close-up, Daily Telegraph, 21.10)

GUARDIAN
Hannah hits the streets

Eesti lauljatar Hannah kavatseb Londonis välja anda oma tasuta ajalehe „The Daily Hannah“. Vaatamata „päevalehe“ nimetusele peaks ajaleht ilmuma vaid üks kord ja aitama lauljannal reklaamida oma uut singlit „Shadow on the Wall“. 50 000lise tiraažiga ühekordse ajalehe väljaandmine on aga julge ettevõtmine. Lauljatar üritab sellega kuulsust koguda ja Eesti Eurovisiooni võistluseks uut esinejat leida. Hannah’ meeskond leiab aga, et Hannah’t toetab unistuste kollektiiv ning edu korral võidab lauljatar kogu Inglismaa südame. Oma ajalehes kavatseb Hannah tutvustada briti lugejaskonnale Eestimaad ja loosida välja tasuta reisi Eestisse.
(Hannah hits the streets, Guardian, 19.10)
 

FINANCIAL TIMES
Swedbank braced against currency devaluation in Latvia

Swedbank teatas, et kavandab Lätis võimalikku valuuta devalveerimist, kuid andis siiski lootust, et kõige hullem on Baltimaades siiski möödas. Majanduskriisi tõttu vaevleb Rootsi pank juba kolmandat kvartalit järjest kahjumis, kuigi võlgnevuses laenude kasv on võrreldes kolme eelmise kuuga aeglustunud. Swedbanki juht Michael Wolf kinnitas, et Baltimaade panganduses on näha paranemise ja tõusu märke. Swedbankil on Eestis, Lätis ja Leedus suurim turuosa Põhjamaade pankade seas.
(Swedbank braced against currency devaluation in Latvia, Andrew Ward, FT, 21.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Mémoires à vif du communisme : La guerre des mémoires en Estonie

Ajalugu ei ole Eestis lihtsalt õppeaine või uurijate vestlusteema. See on võitlus. Tagasivallutamine, orjusest vabastamine. Eesti riik eksisteeris ka aastail 1918-1939, enne kui Molotovi-Ribbentropi pakt tema iseseisvuse lõpetas. 1940. aasta juunis okupeerisid Eesti punaväed, järgnesid arreteerimised, repressioonid. Aasta hiljem tungisid riiki sakslased. Lääne-Euroopal on raske mõista, et leidus palju neid, kes suhtusid sakslaste tulekusse soosivalt. 40 000 inimest oli valmis vabatahtlikult liituma SS-vägedega. Neid ei pannud liikuma mitte ideoloogiline veendumus, vaid soov anda otsustav löök vene vägedele. „Natsivõim kestis 4, Nõukogude oma 50 aastat“, ütleb väljapaistev noor ajaloolane Marek Tamm. Eestlaste ajalooline vaenlane oli olnud sakslane, eestlaste rahvuslik identiteetki on loodud sakslastele vastanduvana. Kuid ühest okupatsiooniaastast piisas vaenlase vahetumiseks rahva teadvuses. Äkitselt nähti sakslaste saabumises vabanemist. Natsirežiimil oli selge vaenlane – juudid. Erinevalt kommunistidest ei soovinud nad Eesti eliiti hävitada. Sõjajärgsed Nõukogude repressioonid olid kohutavad: mõne märtsikuu päeva jooksul 1949. aastal saadeti Siberisse 20 000 eestlast, neist 3000 surid teel. Massiline homo soveticuse saabumine muutis oluliselt Eesti etnilist koosseisu. Kui 1945. aastal moodustasid eestlased 90% riigi elanikkonnast, siis järgnevate aastakümnete jooksul langes see näitaja 62%le. Keeruline ajalugu loob inimestes pideva ohutunde ja õhutab määratlema oma identiteeti teistele vastanduvana. Täna moodustab venekeelne elanikkond 30%, kodakondsuseta isikute arv on 1992. aastaga võrreldes langenud 32%lt 8,2%le. See on märk integratsioonist, vähemalt administratiivses mõttes.
Väljastpoolt tulija ei märka Eestis pingeid ega vaenulikkust, kaks rahvusgruppi elavad rahulikult külg külje kõrval. Tallinna Ülikoolis töötav etnosotsioloogia professor Raivo Vetik sõnab, et siiski võib rääkida paralleelmaailmadest. Esimene põhjus selleks on geograafiline – venelased koonduvad kas teatud kvartalitesse pealinnas või Ida-Eestisse. Teine oluline faktor on hariduslik – õpitakse erinevates koolides. Tööturul leidub arvukalt ettevõtteid, kes valivad oma töötajaid kas ühest või teisest rahvusrühmast. Sidemed on nõrgad ja vaid 3-4% abieludest on segaabielud.
Kaks kogukonda ei jaga ka ühist minevikku. Igaühel on oma visioonid, oma dogmad ja tõekspidamised. Venelaste jaoks oli punavägede saabumine 1944. aastal „vabastamine“, eestlaste jaoks järjekordne okupatsioon. Saksa vägedes võidelnud nimetavad end vabadusvõitlejaiks. Peale Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal tulid nad avalikkusesse, nõudes õiglast kohta riigi ajaloos. 2002. aastal püstitasid nad Pärnu maakonda skandaalse monumendi, mis rahvusvahelise pahameele tõttu küll maha võeti, kuid hiljem ometi uues kohas nähtavale ilmus. Sündmus leidis raevukat kajastamist vene meedias. Mälu sõda oli välja kuulutatud.
See segadus sõjamonumentidega ei jäänud Eestis aga viimaseks. Järgnes pronksiöö ja suured rahutused ühiskonnas, rindejoonele ilmus Öine vahtkond, mille liikmete hinnangul solvatakse ja alandatakse venelasi Eestis süstemaatiliselt. Rahvusvahelise õiguse professor Evhen Tsyboulenko, alates 2003. aastast Eestis elav ukrainlane, resümeerib sellise mõtteviisi humoorikalt: „Eestlasest alkohoolik ei otsi vabandusi oma pahele. Venelasel on alati hea põhjus joomiseks – teda ju diskrimineeritakse!“
Maksim Reva on teisel seisukohal. Uhkelt räägib ta oma seotusest Öise vahtkonnaga: „Ma pean end venelaseks. See ei ole rahvus, see on tsivilisatsioon.“ Enda arvates kaitseb ta siin vaikse ja tagakiusatud vähemuse õigusi. „Me oleme olnud aeglase genotsiidi ohvrid.“ Reva räägib, et paljud siinsed venelased olid pronkssõduri äraviimisest vapustatud. „Neilt nõuti oma esivanemate salgamist. See on sama hea, kui öelda juudile, et holokausti ei ole olnud.“ Reva ise veetis avaliku korra rikkumise eest 7 kuud vangistuses. Vabanedes tõusis ta venelaste liikumise etteotsa, lisaks kirjutab ta regulaarselt juhtkirju Vene välisministeeriumi poolt rahastatavale väljaandele. Revaga juba tekkinud mälu-ummikust väljapääsu ei leia, olgu selle kinnituseks alljärgnev dialoog:
Peab olema õigus valida keelt, milles räägitakse. Eesti ei ole pelgalt eestlaste maa. Ka sakslased ja venelased on siin elanud.
Kas te teate, kui palju eestlasi deporteeriti 1949. aastal Venemaale?
20 243, teatab ta kõhklemata. Ja teate kui palju inimesi lasti Stalini poolt maha aastail 1937-1938? 700 000!
Ja siis? Ja vaat siis - Stalini repressioonid leidsid aset kõikjal, need ei olnud suunatud ainult eestlaste vastu. Peamisteks ohvriteks olid venelased.
Sama argument kõlab ka Ukrainat aastail 1932-1933 laastanud kohutava näljahäda puhul. Siingi väidavad venelased, et tuhanded hukkunud olid erinevatest rahvustest, justkui oleks neid kõiki tabanud mingi viirus, mitte aga poliitiliselt planeeritud hävitustöö, mille taga seisvad isikud tuleb kindlaks teha.
Eesti valitsuski ei tegutse alati lepituse vaimus. Selle viimaseks näiteks on käesoleva aasta suvel avatud Vabaduse monument, mille kujundus on kutsunud esile vastakaid arvamusi. Siiski on valitsus venelaste paremaks ühiskonda lõimimiseks teinud viimastel aastatel märkimisväärseid pingutusi, seda eelkõige otsustavates valdkondades, nagu haridus ja keeleõpe.
Parim ravim on aeg. Uus põlvkond, kes ei ole elanud üle oma vanemate kannatusi, mõtleb teisiti. Ta reisib, kirjutab projekte, soovib rikastuda. Ta mõtleb isiklikest, mitte rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Seda mõtteviisi illustreerib 1992. aastal Eestisse saabunud ja end „tõeliseks eurooplaseks“ nimetav ärimees Igor Burlakov. „Venemaal on võimatu äri teha, kogu aeg tuleb maksta altkäemaksu, palgata ebakompetentseid inimesi, suhelda bandiitidega.“ 2008. aastal sai Burlakov harukordse privileegi osaliseks, nimelt anti talle „eriliste teenete eest“ Eesti kodakondsus.
(Mémoires à vif du communisme : La guerre des mémoires en Estonie, Piotr Smolar, Le Monde, 18.10)
 

A Narva, îlot russe, les habitants ont un "patriotisme local"

Narva on Eesti linn. Vähemalt geograafiliselt. Pea kõik muu siin näib Venemaale viitavat. 95% Narva elanikest on venelased. Siinsed autod, ajakirjad, sigaretid ja telekanalid on samuti vene omad. Ollakse justkui Euroopa Liidus, aga ei olda ka. Teispool Narva jõge asub Ivangorod, 220 kilomeetri kaugusel Peterburg. Narva elanikud on harjunud jõge ületama. Sagedase reisimise põhjused on enamasti majanduslikku laadi – nimelt on kaubad sealpool odavamad. Iga senti tuleb hoolega lugeda, sest siinne tööstus on lausa katastroofilises seisus. Kunagised suured tehased pakkusid tööd 13 000 inimesele, praeguseks on jäänud palgalisi käputäis. Registreeritud tööpuudus 66 000 elanikuga linnas on aastaga kerkinud 3%lt 12%ni. Suvel ilmus piiripunkti seinale väike plakat, millelt elanikud võisid lugeda uuest piirangust sigarettide ja kange alkoholi üle piiri toomisel. Euroopa Liidu nõuetega vastavuses normid kutsusid elanike seas esile pahameeletormi. Protesteerijate eesotsas oli Juri Mišin, kunagine kompartei liige, praegune venelaste eestkõneleja. Olles kolm korda kandideerinud Duumasse, peab ta ometi oma kodumaaks Eestit. „ELi liikmena Venemaa meid praeguses kriisis ei aita“, ohkab ta. Narva linnapea Tarmo Tammiste tutvustab elanike seas läbi viidud uuringut: „Tegime küsitluse, uurimaks inimeste arvamust oma (rahvuslikust) kuuluvusest. Enamasti saime vastuseks „narvalane“ või „Narvast“. See on lokaalne patriotism.“ Linnapea sõnul võib erinevust näha generatsioonide lõikes: „Noored ja keskealised tunnevad, et elavad Euroopa Liidus. Vanemad inimesed on parandamatud.“ Üks takistus Narva elanike paremaks integreerimiseks on raskused Eesti kodakondsuse saamisel. Etnosotsioloog Raivo Vetiku hinnangul on kodakondsuse saamisele seatud liiga jäigad tingimused, seda eriti keeleoskuse koha pealt. Need tingimused on osutunud integratsioonile vastu töötavaiks, seda enam, et Narva elanikel puudub võimalus riigikeele praktiseerimiseks.
(A Narva, îlot russe, les habitants ont un "patriotisme local", Piotr Smolar, Le Monde, 18.10)
 

IDC-EUROPE.ORG
Le révisionnisme dans les Pays Baltes

Venemaa Demokraatia ja Koostöö Instituudi Pariisi haru „L’Institut de la démocratie et de la coopération“ on avanud kodulehe www.idc-europe.org.15. septembril on avaldatud artikkel Balti riikides levivast revisionismist „Le révisionnisme dans les Pays Baltes“
2. detsembril 2008 korraldas Demokraatia ja Koostöö Instituut Pariisis debati teemal „Revisionism Balti riikides“. Debatis võtsid sõna endist Nõukogude sõjakangelast Vassili Kononovi tema vastu algatatud kohtuprotsessis kaitsenud läti advokaat Mikhail Ioffe ning endine Pariisi IV ülikooli ning praegune Amiens’i ülikooli ajalooõppejõud Edouard Husson. Analüüsiti Vassili Kononovi kaasust ning selle põhjal erinevate riikide ajalookäsitluse ning ajaloolise mälu problemaatikat. Kui Venemaa ja Teise maailmasõja võitnud liitlased mäletavad Teist maailmasõda üheselt, siis Balti riikides ja Poolas on natsismi hävitavat mõju järjepidevalt varjatud. Neis riikides võrreldakse Hitlerit Staliniga. Lisaks on ka Balti riikide rahvuslik identiteet Nõukogude „okupatsiooni” ja riikliku järjepidevuse teooriale rajatud. „Okupatsiooni” doktriin käib neis riikides käsikäes revisionistliku ajalookäsitlusega. Kononovi kohtuprotsess on revisionismi musternäide.
(Le révisionnisme dans les Pays Baltes, L’Institut de la démocratie et de la coopération, 15.09)
 

LE FIGARO
Kristjan Järvi explore les frontières

Kristjan Järvi dirigeerib Théâtre du Châtelet’s 27.oktoobril.
(Kristjan Järvi explore les front, Thierry Hilleriteau, Figaroscope, 21.10)
 

REGARD SUR L’EST
Estonie: Les syndicats et les cotisations à l’assurance chômage

Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul on töötuskindlustusmakse töötaja palgas 2,8%ni tõstmine vastuolus põhiseadusega. Järgmise aasta maksemääraks pakub ametiühing 2%. Liit tegi ka ettepaneku algatada töötuskindlustusmakse tõstmise määruse kohta põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus. Liidu teatel on töötuskindlustusmakse tõstmine aasta keskel võimalik üksnes erandkorras ning juhul, kui tekib vajadus võtta kasutusele töötukassa reservkapital. Töötajate kindlustusmakse tõstmisega rikkus valitsus töötuskindlustuse kui sundkindlustuse eesmärki. Töötuskindlustuse reserve suurendati selleks, et parandada valitsuse üldist eelarvepositsiooni. Liit mõistab hukka valitsuse kahepalgelise käitumise, kes sõnades propageerib solidaarsust, kuid püüab majanduskriisi tagajärgi veeretada töötajate õlgadele.
(Estonie: Les syndicats et les cotisations à l’assurance chômage, Postimehe põhjal Céline Bayou, Regard sur l’Est, 12.10)
 

SVM LE MAG
La Finlande reconnaît Internet comme un droit fondamental

Soome valitsus soovib teha internetist inimeste põhiõiguse, garanteerides igaühele seadusega vähemalt 1 Mbit/s ühenduskiirusega interneti. Soomest, kui maailmas kõrgtehnoloogiliste rakendustega tuntust kogunud riigist saaks sel juhul Eesti järel teine maa maailmas, kus õigus internetile on kuulutatud inimeste põhiõiguseks. Samuti on juba plaanis kehtestada aastal 2015 põhiõigusena juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusele. Väikesed erandid kiiruses on lubatud ühendumisel mobiilivõrgust.
(La Finlande reconnaît Internet comme un droit fondamental, Christofer Ciminelli, SVM le mag, 15.10)
 

TELEKANAL FRANCE 3
Thalassa: Estonia, les mystères d'un naufrage

16. oktoobril oli telekanal France 3 eetris Estonia laevahuku teemaline reportaaž. Saatelõigu pikkuseks 30 minutit.
Õnnetus või kuritöö? Estonia hukk oli suurim Euroopat tabanud merekatastroof Teise maailmasõja lõpust alates. Kuigi 852 inimest märga hauda viinud katastroofist on tänaseks möödas viisteist aastat, ei ole laevahuku põhjused selgunud. Rutakalt läbiviidud juurdlus, vastutajate kadumine, murettegevad avastused vraki uurimisel loovad soodsa pinnase hullumeelsete hüpoteeside tekkeks. Kuigi ka uus ametlik juurdlus kinnitab, et laevahuku põhjustas õnnetus, ei usu seda enam keegi…
(Thalassa : Estonia, les mystères d'un naufrage, un reportage de Catherine Montfageon et Patrick Boileau, France 3, 16.10)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Savisaar on Tallinnan valtias

Tallinna linnapea, Keskerakonna ning opositsiooni juht Edgar Savisaar on Eesti üks vihatum ja populaarsem poliitik. Küsitluste järgi võidab Keskerakond pühapäevased kohalike omavalitsuste valimised ülivõimsalt. Edgar Savisaar on Eesti poliitika suurkuju olnud alates 1980ndate lõpust. Ta on suur nii oma kogu kui oma mõjuvõimu poolest. Soome vaatenurgast võitleb Savisaar paljude heade asjade eest. Ta lubab jätkata Helsingi-Tallinna vahelise raudteetunneli planeerimist. Savisaar toetab ka astmelist maksusüsteemi, mis vähendaks majanduslikke lõhesid. Savisaar on ainsa võimupoliitikuna hoidnud majanduskriisi ajal esil sotsiaalküsimusi ja töötust. Savisaar on üks Eesti iseseisvuseni juhtinud Rahvarinde käilakuju. Suurema osa iseseisvusaastatest on Savisaar olnud opositsioonijuht, milles ta süüdistab meediakanaleid. Praegu torkavad Savisaare ümber silma pikaaegsete sõprade lapsed ning kaunid noored naised. Savisaart on ümbritsenud ka korruptsiooniskandaalid, kuid kohtus tema vastu süüdistust esitatud ei ole. „Ta on tüüpiline ida-euroopa teflonmees. Teda ei mõjuta miski,“ iseloomustab Savisaart Enn Soosaar. Üle 100 000 elanikuga Lasnamäel on Savisaare toetus kindel. Savisaare toetus on venekeelsete hulgas nii suur, et Savisaar hoiatab juba oma parteid muutumast venekeelsete parteiks.
(Savisaar on Tallinnan valtias, Kaja Kunnas, HS, 16.10)

Kunnallisvaaleissa äänestävät myös ei-kansalaiset

Eesti kohalike valimiste põhjal võib ette kujutada, milline oleks riigi valitsus, kui nn hallipassimeestel ja Vene kodanikelgi oleks hääleõigus ka Riigikogu valimistel. Kohalike omavalitsuste valimistel saavad hääletada kõik alaliselt riigis elavad inimesed. Valimiste eel avalikustatud küsitluste järgi toetab lausa 80% venekeelsetest elanikest Edgar Savisaare juhitavat Keskerakonda. Keskerakonna konkurendid on Mart Laari juhitav IRL, Reformierakond ning Jüri Pihli sotsiaaldemokraadid. Artiklis kirjeldatakse ka Tallinna valimissüsteemi.
(Kunnallisvaaleissa äänestävät myös ei-kansalaiset, Kaja Kunnas, HS, 16.10)

Taisteluvaali sai virolaiset liikkeelle

Eesti kohalike omavalitsuste valimiste hääletusprotsent oli taasiseseisvumisaja suurim. Majandussurutis pole rahvast passiivseks muutnud. Valimisvõitlusest sai osaliselt isegi riiklik jõukatsumine parempoolse vähemusvalitsuse ning Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna vahel. Keskerakonna populaarsus tõusis märgatavalt terves riigis. Kohalike omavalitsuste valimistel on Eestis hääleõigus ka sel üha väheneval osal vene keelt kõnelevatel inimestel, kel puudub kodakondsus. Seetõttu on valimistulemus oluline maa sisemisele ühtsusele, mis lõi kõikuma kaks aastat tagasi nn pronkssõduritülis. Savisaarel oli kiiduväärne osa Eesti taasiseseisvumises. Pärast seda on ta teadlikult rõhutanud ka venekeelsete huve. Savisaare stiili suhtes võib olla eriarvamusel, kuid vene keelt kõnelevate inimeste koondamine eesti erakonna taha on saavutus. Vähemuse võõrandumine poliitikast ning puhtalt vene radikaalne opositsioon oleksid halvad variandid.
(Taisteluvaali sai virolaiset liikkeelle, Juhtkiri, HS, 20.10)
 

Savisaar sai murskavoiton Tallinnassa

Tallinna linnapea ja Keskerakonda kuuluv opositsioonijuht Edgar Savisaar saavutas pühapäevastel kohalike omavalitsuste valimistel oma kodulinnas ülekaaluka võidu. Keskerakond kogus Tallinnas üle poole häältest ning sai üle poole linnavolikogu kohtadest, mis tugevdab Savisaare positsiooni Tallinnas. Parempoolse vähemusvalitsuse positsiooni valimistulemus riigi poliitikas pea peale ei pööra. Hääletusprotsent tõusis osalt tänu e-hääletusvõimalusele eelmiste kohalike valimistega võrreldes 13%. See on Eesti kohta palju. Kohalike omavalitsuste valimistel saavad hääletada ka mittekodanikud. Valimiskastide juures hääletamas oligi palju Eestis püsivalt muulasepassiga elavaid venekeelseid inimesi. Nad moodustavad kogu Eesti elanikkonnast peaaegu 10%. Erinevate arvamusküsitluste järgi toetavad Savisaart just vene keelt kõnelejad. Üheks valimisteemaks näis tõusvat pronkssõdur. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele olid kohalikud valimised esimene võimalus pärast aprillirahutusi hääletada. Savisaar ise rõhutas enne valimisi ajalehele Helsingin Sanomat, et rahvusprobleemi Eestis ei ole, on majandusprobleem. Savisaart toetavaid venelasi rahvusküsimused otsuse tegemisel aga mõjutasid. Ajakirjanik käis valimispäeval Lasnamäel Kuristiku koolis ning vestles sealse valijaskonnaga.
(Savisaar sai murskavoiton Tallinnassa, Kaja Kunnas, HS, 19.10)

Suomalainen salapoliisikirjailija on Viron unohdettu sankari

Nõukogude ajal oli Soome Eesti jaoks aken vabadusse, Eestit polnud Soome jaoks aga olemaski. Meie rahvusvaheline solidaarsus oli reserveeritud soodsamate ja kaugemate eesmärkide jaoks. Nüüd makstakse lõivu lugedes. Sofi Oksaneni „Puhastus“ on olnud viimaste aastate kirjanduslik fenomen Soomes. Palju eestlaste ja soomlaste lugusid on aga veel rääkimata. Nagu näiteks Vilho Helaneni lugu. Ajalooraamatutes kirjutati temast enamasti negatiivse tooniga: hõimusõdalane, fanaatik, Akadeemilise Karjala Seltsi juht, üks neist, kes veel pärast sõja lõppugi ei suutnud „fakte tunnistada“. Sõja lõpuperioodil päästis Helanen grupi viisi eestlasi. Helanen oli saadetud sideohvitserina Eestisse, ülesandeks organiseerida ingerisoomlaste ümberpaigutamine Soome. Samal ajal nägi ta eestlaste kasvavat lootusetust. Üha rohkem eestlasi soovis põgeneda. Eestlased palusid Helanenilt abi, kuid mees laiutas käsi, vähemalt ametlikult. Gestapo kahtlustas, et Helanen juhtis laiahaardelist pagulaste põgenemist üle Soome lahe. Lõpu poole lisas Helanen hoogu. Ta kavandas Eesti soomlaste, Soome sõjaväes teeninud sõdurite sugulaste ja isegi Eesti kogu haritlaskonna evakueerimist Soome. Plaan kukkus aga Punaarmee edasiliikumisega läbi: organiseeritud mineku asendas paanikasarnane põgenemine kõigega mis vee peal seisis. Kuigi Helaneni ametlik tegevus Tallinnas lõppes, jäi ta kohapeale põgenikke aitama. Hinnanguliselt aitas Helanen mõnda sada kuni 1700 eestlast. Tõde võib olla kusagil seal vahepeal, kuid igal juhul on mehe roll tähelepanuväärne. Vähesed on aga Helanenist isegi kuulnud. Miks? Sest 50 aastat pidid soomlased oma silmad ühele riigile sulgema. Seda juhtis mees nimega Urho Kekkonen, Vilho Helaneni vana võitluskaaslane AKSi aastatelt, kellest sai Nõukogude Liidu sõber samal ajal kui Helanen Tallinnas põgenikke päästis. Eelmisel nädalal kuulutas ajakirjandus, et Eestis kavandatakse mälestusmärki suurele Eesti-sõbrast soomlasele. Tallinna sadamasse püstitatakse Urho Kaleva Kekkoneni mälestussammas.
(Suomalainen salapoliisikirjailija on Viron unohdettu sankari, Saska Saarikoski, HS, 21.10)

Tallinna haluaa satamaansa Helsinki-aukion ja Kekkosen patsaan

Tallinn soovib nimetada sadama A-terminali esise platsi Helsingi väljakuks ning püstitada sinna endise Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni mälestusmärgi. „Kekkoneni visiit Eestisse 1964. aastal avas meile järgmisel aastal ukse, kui Helsingi ja Tallinna vahel laevaliiklus algas,“ ütles linnapea Edgar Savisaar. Tuikuvate soomlaste poolest tuntud platsi Helsingi väljakuks nimetamisega ei taheta sugugi soomlasi pilgata. Linnapea meeles mõlgub üllam idee: „Ajalooliselt on soomlased just seal maale astunud.“ Tallinn oli ainus Nõukogude Liidu okupeeritud linn, millel oli otsene laevaühendus kapitalistliku riigiga. Seda peetakse Kekkoneni teeneks.
(Tallinna haluaa satamaansa Helsinki-aukion ja Kekkosen patsaan, Kaja Kunnas, HS, 15.10)

Elvytystä ei voi korvamerkitä

Soome poliitikud on koos oma Euroopa kolleegidega kinnitanud, et majanduse elavdamine jätkub ning seejuures välditakse igasugu tegevust, mida võiks tõlgendada protektsionismina. Siiani on see olnud vähemalt soomlaste jaoks ilus põhimõte, mida tasub toetada. Nüüd jõuame aga praktikani. Soome on varunud elavdusraha muuhulgas remonttööde jaoks. Selle eesmärk on olnud aeglustada töötuse kasvu sektoris. Osa rahast läheb aga Eestisse. Soome Ehitusliidu esimehe Matti Harjuniemi sõnul on Eesti ehitusmeeste hulk hakanud kasvama pärast seda, kui riik hakkas maksma remonditoetust. Harjuniemi loodab, et poliitikud määraksid toetuse saamiseks eritingimused, et raha jääks Soome. See nõudmine on probleemne. Kui eestlased täidavad Soome kvaliteedinõuded ega eira töötingimusi, on poliitikutel põhjust järgida peokõnede liini.
(Elvytystä ei voi korvamerkitä, Juhtkiri, HS, 15.10)
 

Tallinnalaishotellien aulat ovat autiot

Paljude Tallinna hotellide vestibüülid olid oktoobris nädala keskel tühjad. Ka vanalinna turismiärides valitses vaikus. Soome turistide arv Eestis on alates aasta algusest eelmise aastaga võrreldes umbes 5% vähenenud. Brittide arv on vähenenud umbes 40% ning rootsi turistide arv 20%. Vene turistide arv on aga kolmandiku võrra kasvanud. Majutusasutuste täituvust mõjutab ka eestlaste endi reisimise vähenemine. Kogu Eesti majutuspaikadest olid augustis kasutuses 45%. Tallinna suurtes hotellides soome turistide hulga vähenemine aga tunda ei anna.
(Tallinnalaishotellien aulat ovat autiot, Kaja Kunnas, HS, 21.10)

Kaksi reseptitehtailijaa sai viimein syytteet Tallinnassa

Kahte Tallinna arsti ja ühte kliinikujuhti süüdistatakse uimastavate ravimite retseptide väljakirjutamises peamiselt Soome kodanikele. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas reedel, et süüdistatavad on üheksa kuu jooksul sadama lähedal asunud vastuvõtus välja kirjutanud üle 1500 retsepti. Kliendid olid enamjaolt 1970–80ndatel sündinud soomlased. Ringkonnaprokurör Taavi Perni hinnangul hangiti ravimid isiklikuks tarbimiseks ning neid ei müüdud edasi. Retseptivabrikute vastu süüdistuse esitamisega üritavad Eesti ametid lõpetada soomlaste aastaid kestnud ravimireisid Eestisse.
(Kaksi reseptitehtailijaa sai viimein syytteet Tallinnassa, Kaja Kunnas, HS, 17.10)

KALEVA
Viron synnynnäinen vaalivoittaja

Eestis peetakse pühapäeval kohalike omavalitsuste valimisi. Väikesele haldusalale, kus elab 1,3 miljonit inimest, on õnnestunud rajada üle 200 omavalitsuse, neist umbes 600-s on alla tuhande elaniku. Väikesed omavalitsused erakondi eriti ei huvita. Olukord on aga teine suuremates linnades, eriti Tallinnas. Tallinnas elab kolmandik maa elanikkonnast ning seal teenitakse 70% riigi tuludest. Tallinna linnapea, endine peaminister Edgar Savisaar on olnud poliitik juba kaua. Tema jätkamine tundub kindel. Savisaar on osav, kuid kõvakäeline valitseja. Paljud peavad teda Eesti ainsaks professionaalseks poliitikuks. Eestis Savisaart kas vihatakse või armastatakse. On arutletud selle üle, kas Savisaar on üldse sünnipärane eestlane. Tallinna juhib Savisaar selgelt venelaste mandaadiga. Seekord kandideerib Savisaar Lasnamäe linnaosas, kus teda ootab tohutu häältelaviin.
(Viron synnynnäinen vaalivoittaja, Jorma Rotko, Kaleva, 16.10)

Savisaar jaksaa painaa

Eesti Keskerakond on riigi pealinna valitseja. Nädalavahetusel peetud kohalike omavalitsuste valimistel sai Keskerakond 53,5% pealinnas antud häältest ning erakond oli ka kogu riigis ülekaalukalt nr 1. Keskerakonna suur võit põhineb paarile tegurile: kohalikel valimistel on hääleõigus ka neil Eesti elanikel, kel puudub kodakondsus. See rühm koosneb suurelt osalt venelastest, kelle probleeme just Keskerakond tähelepanu keskmes on hoidnud. Valimisvõit on tasu selle eest. Keskerakond poleks aga midagi ilma oma juhi Edgar Savisaareta, kes on Eesti poliitikas figureerinud juba kaks aastakümmet. Savisaar on vastuoluline isik, kuid sihikindel ja hea vaistuga. Majandussurutisse sattunud riigis oli ruumi poliitikule, kes esindab midagi muud peale üliliberaalse majanduspoliitika. Seekord saadud tulemustega oleks Savisaarel tugev positsioon ka 2011. aasta presidendivalimistel. Siis on aga olukord teistsugune. Presidendivalimistel on hääleõigus vaid Eesti kodanikel. Savisaare potentsiaalsest valijaskonnast langeb seetõttu ära umbes 100 000 kodakondsuseta Eesti elanikku. Et presidendiks saada, peaks Savisaar kõvasti populaarsust kasvatama enamuse ehk eestlaste hulgas. Seda on aga lihtsam öelda kui teha.
(Savisaar jaksaa painaa, Juhtkiri, Kaleva, 20.10)

Epäilyt vilpistä likaavat Viron kuntavaalitulosta

Eestis on algatatud mitmeid uurimisi seoses kohalike omavalitsuste valimistega. Kahtlustatakse, et enim rikkumisi on toime pandud Ida-Eestis, kus seitsmel puhul uuritakse häälte ostmist ning ühel juhtumil hääletusvabaduse rikkumist. Juba enne valimisi kinnitasid ametnikud tähelepanu sellele, et üle Eesti ilmusid välja libavalijad. Muuhulgas oli end Paldiskis ühte majja sisse kirjutanud lausa 36 valimisealist elanikku. Kohalikud valimised olid eelkõige pidu Keskerakonna jaoks. Tallinna linnapea Edgar Savisaar kogus Tallinnas üksinda rohkem hääli kui Reformierakonna kandidaadid kokku. Keskerakonda saatis edu üle Eesti. Populaarsuselt teine oli Reformierakond, keda toetas umbes 17% elanikest ning kes võitis valimised võimsalt näiteks Tartus. Keskerakonna kaotuseks võib pidada Pärnu linna, kus valimised võitis maavanema Toomas Kivimägi taha koondunud valimisliit.
(Epäilyt vilpistä likaavat Viron kuntavaalitulosta, STT, Kaleva, 20.10)

KAUPPALEHTI
Ikävä fakta: Suomalaiset kuppaavat Viroa tyhjäksi

Eesti suurettevõtted on endiselt välisomanike tugevas haardes. Investeerimispanga Gild koostatud pingereast selgub, et üle poole sajast väärtuslikumast ettevõttest on välismaalaste kätes. Nimekirja tippu on sel aastal tõusnud riiklik energiaettevõte Eesti Energia, teisel kohal on Rootsi Swedbank ja kolmandal Eesti Telekom, mida Telia Sonera parasjagu täielikult enda omandisse üritab saada. Saja suurima ettevõtte koguväärtus on poole väiksem kui eelmisel aastal ning on langenud 8,8 miljardi euroni. Välisfirmade tütarettevõtted toodavad 75% saja tippettevõtte kasumist. „Tundub, et tütarfirma-majandus toimib Eesti puhul selle kõige halvemal moel. Võib öelda, et kasumid lähevad välismaale ning kodumaised ettevõtted teevad investeeringuid,“ ütles investeerimispanga Gild üks juhte Vesa Heikkilä.
(Ikävä fakta: Suomalaiset kuppaavat Viroa tyhjäksi, Harri Vänskä, Kauppalehti, 19.10)
 

Pohjola valmiina iskuun

Pikk artikkel Pohjola pangast, mis kavatseb laiendada oma tegevust Baltimaadesse. Panga tegevdirektor arvab, et Tallinnas avatakse kontor selle või järgmise aasta jooksul, Riiga ja Vilniusesse minnakse seejärel paari-kolme aasta sees. Idee tundub kummaline, kuna ettekujutus Baltimaade finantsturgude olukorrast on täiesti negatiivne. Kuid just siin tundub olevat Pohjola võimalus: rünnata siis, kui teised on hädas. Pohjola panka ei huvita Baltimaade piiratud jaepangandusturud; laienemist plaanitakse ettevõtete rahastamise turul. Tugeva investeerimispangana võib Pohjola korraliku positsiooni saada kiirestigi, kuna aastatagune rahavoogude kokkukuivamine on jätnud ka head Eesti, Läti ja Leedu objektid kuivale.
(Pohjola valmiina iskuun, Nina Broström, Kauppalehti, 20.10)

AAMULEHTI
Viro haluaa rautaisen johtajan laman aikana

Tallinnas Vabaduse platsi ääres asuvas kohvikus pakub Isamaa ja Res Publica Liit tasuta valimiskohvi. IRL üritab tõsiselt meelitada valijad pealinna praeguse Keskerakondliku juhatuse välja vahetama. Mart Laari nimeline kohvik avati paar nädalat tagasi ning Laar käib ise seal iga päev valijatega kohtumas. Eestis peetakse esimest korda valimisi majandussurutise ajal. „Rasketel aegadel tahab kolmandik eestlasi näha raudse käega valitsevat juhti. Seda on eriti näha Tallinnas, kus arvatakse, et vaid praegune linnapea Edgar Savisaar suudab olukorra päästa,“ ütleb propagandaekspert Agu Uudelepp.
(Viro haluaa rautaisen johtajan laman aikana, STT, Marjo Näkki, Aamulehti, 16.10)

Tallinnan hallitsija

Keskerakonna kohalike omavalitsuste valimistel võiduni viinud Tallinna linnapea Edgar Savisaar on Eesti üks armastatum ja vihatum poliitik, mida ta teab ka ise. Savisaart on poliitikuna iseloomustatud muuhulgas energilise ja ideedest pakitsevana. Edev, enesearmastaja ning võimuihar, ütlevad kriitikud. Populistlik? Kindlasti, kuid sellised on kõik poliitikud, tõdeb politoloog Rein Toomla. Vene vähemus, pensionärid, sundüürnikud ja maapiirkondade elanikud peavad teda vaeste kaitsjaks. Teisalt räägivad kurjad keeled, et Keskerakond juhib Tallinnas korruptsioonil põhinevat süsteemi. Artikkel toob ära ka Savisaare 20 aasta pikkuse poliitikukarjääri mõned etapid ning vene-teema. Savisaare tulevik sõltub venelastest. Parlamendivalimistel mittekodanikud hääletada ei saa. Savisaar ongi üritanud lihtsustada kodakondsuse saamist eelkõige vene pensionäride jaoks. Teisalt pole sel ehk vahet, kuna Savisaar pole viimasel ajal näidanud üles huvi peaministriameti vastu. Paljud arvavad, et selle asemel lõpetab Savisaar oma poliitilise karjääri hoopis presidendina.
(Tallinnan hallitsija, Elina Koivisto, Aamulehti, 20.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ИЗВЕСТИЯ
„Наши“ стилистические разногласия

Dissidendist ajakirjanik Aleskandr Podrabinek pole ainus, kes kummardab „kommunismiga Leedu ja Lääne-Ukraina metsades võidelnuid“. Sama seisukohta jagab temaga Vene õigeusukirik välismaal, kes kuulutas reeturi - kindral Vlassovi - kangelaseks. Kuid liikumine „Naši“ pööras tähelepanu üksnes Podrabinekile, miks küll? „Naši“ juht Nikita Borovikov selgitab: „Me ei vaidlusta Podrabineki bolševismivastaseid seisukohti, meil valitseb sõnavabadus. Samuti võib erinevalt suhtuda ajalukku. Kuid Podrabinek solvas otsesõnu veterane, mida õigeusu kirik endale ei lubanud.“
Mina ei leia, et Suure Isamaasõja perioodi saab suhtuda mitut moodi. Teise maailmasõja tulemuste ümberhindamine võib viia traagiliste tagajärgedeni. Venemaa kaotab võitjariigi staatuse, hakatakse revideerima riigipiire, nõudma kompensatsioone. See on tee uude suurde sõtta. Kehtivuse kaotavad Nürnbergi kohtu põhimõtted. Kõiksugu vlassovlaste rehabiliteerimine nivelleerib sellised mõisted nagu kodumaa reetmine, lojaalsus oma valitsusele. Siis võib ju igasuguse riigivõimu välisabiga ja relvajõul kukutama hakata. Huvitav, kuidas liikumine „Naši“ sellistest elementaarsetest asjadest aru ei saa?
(„Наши“ стилистические разногласия, Борис Клин, Известия, 13.10)
 

ГУДОК
Грузы отправятся по новому маршруту

Ukraina suurim riiklik transporditeenuste ettevõte on avanud uue kaubaveomarsruudi Lätisse ja Eestisse läbi Valgevene. Nõnda ühendatakse Läänemere sadamad Musta mere suunalise kaubaveoga, tänu millele kasvab transiidi maht 20-25%. Senised veod toimusid üksnes Leedu-Valgevene kaudu ning suundusid Kaukaasia riikidesse ja Lähis-Itta. Musta mere sadamad on saanud väljundi Saksamaa, Rootsi ja Norra suunal. Kuna Leedu kartis konkurente ning oli vastu Eesti ja Läti ühinemisele projektiga „Viking“, loodi koostöös Eesti ja Läti raudteega projekt „Zubr“. Klaipeda ei saanud kaubakäitlusega paraku piisavalt kiiresti hakkama. Traditsioonilisele ida-lääne transiidile on nüüd lisandunud tõhus põhja-lõuna alternatiiv.
(Грузы отправятся по новому маршруту, Людмила Менжулина, Гудок, 21.10)
 

ЭКСПЕРТ
Прирастать Россией

Eestis on hoogustunud diskussioon riigi turismimajandusliku potentsiaali ümber. Kivi viskas tasasesse vette ajakirjanik Kristi Malberg artikliga „Eesti – mõttetu koht turismi jaoks“, milles ta kritiseeris kalli turismireklaami vähest tõhusust. Paljud vaidlevad talle vastu, tuginedes isiklikele kogemustele suhtluses välisturistidega. Ülikooli ECOMEN turismikeskuse juht Vladimir Hazinski, kes on juba 30 aastat turismigruppe mööda Eestit ringi vedanud, arvab, et õigus on nii ühel kui teisel. Eestit ei tuleks reklaamida eraldi maana, vaid kui Balti-Skandinaavia ühtse turismimarsruudi osa. Mis puudutab ökoturismi programme, sh meie soid ja rabasid, siis ei suhtu lääne urbaniseerunud turistid sellesse sugugi skeptiliselt. Koguni Prantsuse lõunarannikult pärit turistid on sattunud meie soodest-rabadest ja metsadest vaimustusse, kinnitades, et elame paradiisis – nemad ise lämbuvat kuumuse ja metsapõlengute kätte.
Eestlased on mõistnud vene turistide tähtsust, arendavad hoogsalt oma kulinaariat ja restoraniäri. Siin on Baltimaade suurim ja parima valikuga Gloria restoran. Vene turistide jaoks on Eesti endiselt köitev reisisihtpunkt, siin on suhteliselt odav ööbimine, reisimine ja toitlustus, kuid samas kõrgetasemeline euroopalik teenindus. Eelisteks on ka laialdane asfaltkattega teedevõrk ning suhteliselt väikesed vahemaad. Samuti mõõdukas kliima, mis sobib idanaabrile. Lisaks venekeelne suhtlus ja teenindus. Keskmise ja vanema põlvkonna esindajate seas on samuti säilinud teatud nostalgiline suhtumine Eestisse.
(Прирастать Россией, Вячеслав Иванов/Екатерина Мартынова, Эксперт, 19.10)
 

КОММЕРСАНТЪ
Таллинские актеры раскрыли свои уши

Peterburis lõppenud teatrifestivalil „Baltijskij dom“ võitis direktsiooni peaauhinna NO99 lavastusega „Kuidas selgitada pilti surnud jänesele“. Tükk, mis vaevalt olnuks võimalik Venemaa teatrites. Eesti demokraatia tasemest räägib nii mõndagi asjaolu, et kultuuriminister ei pidanud paljuks teda nöökivat etendust vaatama tulla.
(Таллинские актеры раскрыли свои уши, Роман Должанский, Коммерсантъ, 14.10)
 

KANADA AJAKIRJANDUS

THE TORONTO STAR
Big winners of Small World photo contest

2009. aasta ülemaailmse mikrofotograafia konkursi Nikon International Small World võitis foto taime meessuguorganist. Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlane Heiti Paves, kelle võidufoto tituleeriti „taimeelu põhiolemuseks“, võitis sellega 3000 dollari väärtuses Nikoni fototehnikat.
(Big winners of Small World photo contest, The Toronto Star, 20.10)
 

IIRI AJAKIRJANDUS

BELFAST TELEGRAPH
Man admits manslaughter on day three of trial

28-aastane Dublini elanik Ian Daly, keda süüdistatakse eestlase Valeri Ranerti mõrvas ning tema auto varastamises, tunnistas end kohtuprotsessi kolmandal päeval mõrvas süüdi. Daly sõnul olevat ta löönud Ranertit korduvalt nii rusika kui jalaga, kuid ta ei mäleta, kes on need isikud, kes temaga koos Ranertit peksid. Süüdistuse kohaselt tappis Daly koos kahe kaaslasega Ranerti 2007. aastal Dublini lennujaama lähedal Ranerti kaaslanna silme all.
(Man admits manslaughter on day three of trial, Belfast Telegraph, 16.10)