Eesti välismeedias 8.-14. oktoober 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

RED ORBIT
UN Telecom Chief Warns Of Cyberspace Wars

Genfis toimunud rahvusvahelisel telekommunikatsiooniliidu foorumil Telecom World 2009 käsitleti küberjulgeolekuga seonduvaid küsimusi. Juba järgmine sõda võib toimuda küberruumis ja olla katastroofiliste tagajärgedega, rõhutati foorumil. Maailm peab aru saama, et kübersõjas ei ole ülemvõimu omavaid riike. Samuti pole ükski riik kaitstud küberrünnakute eest, mis võivad hävitada riigi toimimiseks elutähtsaid võrgustikke. Parim viis sõja võitmiseks on seda juba eos vältida, kõlas foorumil peamõte.
Üks tuntumaid kübersõja ohvreid viimastel aastatel on Eesti, mis langes küberründe alla 2007. aasta kevadel. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on tõhus rahvusvaheline koostöö kriitilise tähtsusega. Küberründe korral ei tööta Partsi sõnul kõige paremini vertikaalsed ülalt alla toimivad juhtimisskeemid, vaid toimib horisontaalne koostöö ettevõtete ja avaliku sektori vahel.
(UN Telecom Chief Warns Of Cyberspace Wars, Red Orbit, 6.10)
 

BUSINESS GREEN
Analysts dismiss EU carbon price risks

Euroopa Liidu Kohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse süsihappegaasi heitkoguste piiramiseks Poolas ja Eestis aastateks 2008-2012, kuid see ei vii süsihappegaasi hindade tõusuni, nagu alul kardeti. Sellisele järeldusele jõuab Point Carboni analüütiku raport, mis ennustab, et Poola, Eesti ja veel 6 riigi heitkoguste piirmäärade muutmine võib viia rangemate saastekvootide ja ringluses olevate lubade vähendamiseni. ELi CO2 emissioonidega kauplemise süsteemi kohaselt peavad valitsused seadma riiklikud piirmäärad süsihappegaasi heitkogustele aastateks 2008-2012, mille komisjon heaks kiidab. Eelmisel kuul vaidlustasid Poola ja Eesti EK otsuse kasvuhoonegaaside saastekvootide piiramise kohta ja võitsid, sillutades teed sarnastele otsustele Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu ja Rumeenia heitkoguste piiramise kohta. See otsus kutsus esile spekulatsioonid, et heitkogustega kauplemise süsteem ujutatakse üle uute ELi süsinikukvootidega, kuna need riigid said õiguse suuremale saastamisele. Tegelikult tähendab otsus aga seda, et kõik uued kvoodid tuleb määrata parimate olemasolevate ja värskeimate emissioone puudutavate andmete järgi, mis näitavad, et heitkogused on tänu majandussurutisele kogu ELis vähenenud. Seetõttu ennustab Point Carbon, et uued kvoodid tulevad eelmise etapiga võrreldes 10% väiksemad. Kliimauuringute firma Sandbagi esindaja Anna Pearsoni sõnul ei ole riigid EK otsust vaidlustanud mitte suuremate kvootide saamiseks, vaid tegu on poliitilise sammuga, et Komisjoni autoriteetsust piirmäärade regulaatorina kahandada.
(Analysts dismiss EU carbon price risks, Tom Young, Business Green, 7.10)
 

THE NEXT WEB
Skype interview in sauna: AT&T to open up 3G network for Voip calls

USA telekomifirma AT&T teatas, et avab peagi oma 3G võrgu VoIP teenuste jaoks (iPhone’il). See on tähtis uudis nii iPhone’i kasutajate kui ka internetikõnedega tegeleva Skype’i jaoks. The Next Web’i vedaja Patrick de Laive kuulis sellest uudisest Skype’i kodulinnas Tallinnas. Siinses Skype’i kontoris töötab hetkel ligi 330 inimest. Skype Eesti juht Sten Tamkivi ja Patrick de Laive vestlesid Skype’i Tallinna kontori sauna hämaruses. Nad rääkisid AT&T otsusest, Skype’i tulevikuplaanidest ja Valli baari kurikuulsast kokteilist Millimallikas.
(Skype interview in sauna: AT&T to open up 3G network for Voip calls, Patrick de Laive, The Next Web, 7.10)
 

WIRED
35 Years of the World’s Best Microscope Photography

Eesti teadlane Heiti Paves võitis Nikoni mikrofotograafia selleaastase konkursi taime meessuguorgani pildiga. Pavesi foto valiti välja rekordilise 2000 konkursitöö seast nii selle teadusliku kui ka kunstilise kvaliteedi poolest.
(35 Years of the World’s Best Microscope Photography, Betsy Mason, Wired, 9.10)
 

ETURBONEWS
Estonia ready to host large international conferences

Laupäeval avatakse Tallinnas Põhjamaade ja Baltikumi kõige kaasaegsem kontserdi-, teatri- ja konverentsisaal, mis mahutab kuni 1830 külalist. Nokia kontserdimaja on osa vastvalminud meelelahutus- ja elustiilikeskusest Solaris. Kontserdimaja juhi kinnitusel on saalis kavas nii muusikali- kui teatrietendusi ning kontserte klassikalisest muusikast popini. Tallinna südalinnas asuv Solaris on mõeldud nii ostukeskuse, konverentsipaiga, meelelahutuskoha kui ka kultuurikeskusena. Lisaks kontserdimajale on Solarisesse pinna leidnud seitsme ekraaniga Cinamoni kinokompleks, kahe ekraaniga Tallinnfilmi väärtfilmikeskus Artis, Tallinna Tantsuakadeemia, Eesti suurim raamatupood, mitmed kohvikud-restoranid ning erinevad kauplused eesotsas Solarise toidupoega.
(Estonia ready to host large international conferences, Rebecca Heslin, eTurboNews, 10.10)
 

MADISON COUNTY COURIER
Hamilton Public Library: Chili in Estonia

Hamilton Public Library kutsub osalema 23. oktoobril toimuval üritusel „Chili in Estonia“. Üritusel esitleb Bruce Ward videodokumentaali sel suvel salvestatud laulupidudest ja koorilaulu traditsioonist Eestis, Lätis ja Leedus. Wardi sõnul on Eesti laulupidu tohutult inspireeriv sündmus, kus saavad kokku pea 25 000 esinejat ja 100 000 pealtvaatajat.
(Hamilton Public Library: Chili in Estonia, Barbara Coger, Madison County Courier, 13.10)

USA AJAKIRJANDUS

MEDIA NEWSWIRE
Nations Defend Computer Networks, Web Sites

Küberrünnakud ei ole enam tudenginaljad. Üle maailma ähvardab arvutivõrke, valitsuste ja ettevõtete kodulehekülgi üha enam organiseeritud küberkurjategijate ja –spioonide tegevus. Uus häkkerite põlvkond paneb julgeolekuasutusi järjest rohkem muret tundma. Kuid riikidevaheline koostöö tõotab küberruumi senisest tõhusamalt kaitsta.
Esimese tõsise signaali küberohust sai maailm Eesti juhtumi kaudu. Eesti langes küberrünnakute ohvriks 2007. aasta kevadel pärast seda, kui valitsus teisaldas pealinnas Teise maailmasõja monumendi. Tegu vihastas kohalikku vene kogukonda. Väidetavalt Venemaalt lähtunud küberrünnakud sulgesid mitmeks tunniks riigi tähtsamad internetileheküljed ja ministeeriumide veebilehed. Hilisemate andmete kohaselt osales kübersõjas kokku umbes 100 000 arvutit. Juhtumi järel rajati Tallinnasse 2008. aastal NATO küberkaitsekeskus. NATO abipeasekretär Peter Flory kinnitusel ajendasid Eesti vastu suunatud küberrünnakud küberjulgeolekut senisest enam tähtsustama ja parandama.
(Nations Defend Computer Networks, Web Sites, Media Newswire, 6.10)
 

NEW YORK TIMES
Showcase: In Microscopic Realm, Science Reveals Art

Sel aastal läks Nikoni mikrofotograafia konkursi peaauhind Eesti teadlasele. Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlane Heiti Paves esitas konkursile foto, mis sündis tolmukate uurimise käigus niiöelda juhuslikult. Paves kirjeldas tolmukaid kui ilusa väljanägemisega taimeorganeid, mida on hea pildistada, kuna nad ei liigu väga kiiresti. Nagu paljud teaduslikud avastused, nii sünnivad ka kaunimad pildid tihti täiesti kogemata.
(Showcase: In Microscopic Realm, Science Reveals Art, Thomas Lin, NYT, 8.10)
 

NATIONAL GEOGRAPHIC
Best Micro-Photos of 2009 Announced

2009. aasta ülemaailmse mikrofotograafia konkursi Nikon International Small World võitis sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlane Heiti Paves. Võidufoto on tehtud hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) tolmukast, mida on suurendatud 20 korda. Harilik müürlook oli esimene taim, mille genoom õnnestus 2000. aastal täielikult lahti muukida. Müürlooka kasutatakse tänapäeval paljudes geeniuuringutes ka mudelliigina. Paves esitas foto konkursile selle ebatavaliselt kunstilise välimuse tõttu.
(Best Micro-Photos of 2009 Announced, John Roach, National Geographic, 8.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
We must take a stand against Russian aggression

Mart Laar tõdeb oma artiklis, et Gruusia sõda alustas Venemaa.
Gruusia sõja põhjusi käsitlenud Šveitsi diplomaadi Heidi Taglivini koostatud Euroopa Liidu raportis pole pööratud tähelepanu vähemalt kahele aspektile. Raport kinnitab, et Gruusia pidas vastu Venemaa toetatud äärmuslaste pommitamistele, samal ajal kui Vene regulaarväed tungisid üle nende piiri. Gruusia seisis silmitsi invasiooniga – sõna, mida raportis ei ole kasutatud. Saakašvilil puudus alternatiiv Gruusia kaitsmiseks, sest iga viivitus oleks võimaldanud venelastel peale tungida, et saada ülekaalu Gruusia armee üle. Rahvusvahelisel üldsusel poleks sekkumiseks enam aega jäänud.
Laar küsib artiklis, kas rahvusvahelisel üldsusel on raske tunnistada, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja G8 alaline liige on vastutav etnilises puhastuses. Samuti kutsub Laar alustama diskussiooni selle üle, kas suurriikide käitumist tuleks andestada või mitte. Gruusia suguste väikeriikide õiguste eest tuleb seista, et kaitsta nende vabadust, toonitab Laar.
(We must take a stand against Russian aggression, Mart Laar, The Times, 11.10)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DEUTSCHLANDRADIO
Licht am Horizont

Ka väikseim Balti riik Eesti tunneb finantskriisi täit viha. Majandus langeb, töötus kasvab, paljudel inimestel on suured võlad. Kuid streikidest ja meeleavaldustest pole jälgegi. Eesti valitsuse tähtsamad eesmärgid on range eelarvedistsipliin ning majanduse eurokursil hoidmine. Vaatamata suurele majanduslangusele väidab Eesti rahandusminister Jürgen Ligi, et Eesti olukord on parem kui Lätis ja Leedus. „Meie erinevused tulevad just praegu esile: kogusime viimastel aastatel reserve ning tuleme seetõttu kriisiga paremini toime,“ ütleb Ligi. Samas pole ka Eestis põhjust optimismiks. Töötusemäär on peaaegu 15%, ehitussektor on täiesti kokku kukkunud. Kuid Eestis ei investeeritud tõusuaastatel nii pidurdamatult avalikku sektorisse nagu Lätis. Rahandusminister Ligi hinnangul tullakse tasapisi juba kriisist välja. Lisaks suhtelisele stabiilsusele majanduses valitseb suhteline stabiilsus ka Eesti poliitikas. Nelja aasta jooksul, mil Eesti peaminister Andrus Ansip ametis on olnud, on Lätis riiki juhtinud kolm peaministrit. Ansip juhib nüüdseks küll vähemusvalitsust, kuid kardetud valitsuskriisi on suudetud vältida. Kui majanduskriisist ka midagi head on saadud, siis on see kiiresti kahanev inflatsioonimäär. Seetõttu pole Eesti valitsusel Jürgen Ligi arvates põhjust plaanitud euroga liitumisest loobuda.
(Licht am Horizont, Albrecht Breitschuh, Deutschlandradio, 6.10)
 

SPIEGEL-ONLINE
Die wunderbare Welt des Winzigen

Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlane Heiti Paves võitis sel aastal peaauhinna rahvusvahelisel mikrofotograafia konkursil Small World. Võidufoto kujutab hariliku müürlooga tolmukat. „Ma teen mikroskoobiga fotosid juba 30 aastat, et jälgida elus rakus toimuvaid protsesse,“ ütles Paves, „see on osa minu teadlasetööst.“
(Die wunderbare Welt des Winzigen, hda, Spiegel-online, 10.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
„On nous disait qu'on vivait dans un paradis“

Kommunismi mälestused. Berliini müüri langemise 20. aastapäeva puhul on intervjueeritud kahtteist endisest Nõukogude Liidust Prantsusmaale elama asunud inimest. Teiste seas on tehtud intervjuu Eestist pärit Ene Rämmeldiga. Filmirežissööriga abielus Rämmeld lahkus oma kodumaalt aastal 1981. Intervjuu kestab 10 minutit ja seda saab kuulata alltoodud aadressil.
(„On nous disait qu'on vivait dans un paradis“, Le Figaro, 7.10)
 

LES ECHOS
Du logement étudiant modulaire "écolo" monté en temps record à Compiègne

Compiègne’s avati tudengitele mõeldud moodulühiselamud. Majad on toodetud Eestis ja kohapeal kokku pandud. Üliõpilased on uute elamistingimustega väga rahul ja kiidavad hubaseid ruume, hästi läbimõeldud köögilahendust, tudengisõbralikku õppekeskkonda. Asjaomased ametnikud rõhutavad moodulmajade kompaktsust ja kokkupanemise kiirust.
(Du logement étudiant modulaire "écolo" monté en temps record à Compiègne, Christine Bertrand-Nielsen, Les Echos, 12.10)
 

NOUVELLE EUROPE
Dissidences autrement : guerre du phosphore en Estonie

Pikk lugu dissidentidest ja vastupanuliikumisest Nõukogude Eestis. Fosforiidisõda ja keskkonnakaitse laiemalt andis eestlastele võimaluse väljendada oma tegelikku meelsust ja võidelda püsimajäämise eest. Ökoloogia – pealtnäha poliitikakauge valdkond – liitis erinevaid ühiskonnagruppe ja oli otseselt seotud Balti riikide vabadusepüüdega. 1986. aasta märtsis kirjutas rühm Eesti teadlasi avaliku kirja protesteerimaks fosforiidi kaevandamise plaanide vastu Eesti territooriumil. Mure keskkonna pärast oli vaid algatuse üks külg, sisaldades endas tubli annuse poliitilisi kaalutlusi - ökoloogia andis eestlastele neutraalse raami hoopis tundlikumate teemadega tegelemiseks.
(Dissidences autrement : guerre du phosphore en Estonie, Mariliis Mets, Nouvelle Europe, 5.10)
 

GRENOBLE.FR
La Voie Balte

Grenoble tähistab 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest. Teiste ettevõtmiste seas on kavas Balti ketti tutvustav fotonäitus. Balti rahvaste enneolematu hingejõud oligi üks müüri langemisele alguse pannud impulss. Inimkett oli meeleavaldus, kus kolm erinevat rahvust koondas oma jõud ühise eesmärgi nimel. Näitus on üleval tänu Eesti, Läti ja Leedu saatkondade panusele, eksponeeritud on umbes nelikümmend fotot.
(La Voie Balte, Grenoble.fr, 8.10)
 

L’EUROPEEN
Une saga du Grand Nord

Järjekordne osa Eesti ühe suurima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare viieosalisest tsüklist Tõde ja õigus on prantsuse keeles ilmunud. Tõde ja õigus on mõõtmatu teos ja Tammsaare tõeline põhjamaa Zola. Epopöa haarab tervikuna poole sajandi pikkuse perioodi ja sellesse on põimitud rikkalikult kütkestavaid natuure ning metsikuid maastikke. Tammsaare lõpetas oma suurteose aastal 1933, mõned aastad hiljem, 1940, inkorporeeriti Eesti riik Nõukogude Liitu. Tõde ja õigus - vaimustav saaga - on märk, tunnistus ühe maailma, vähemalt ühe Euroopa lõpust.
(Une saga du Grand Nord, Christine Salles, L’Europeen, september)

PAGE
A.H.Tammsaare „Jours d’emeutes“

Kirjastuse Gaia poolt ilmuvad kahe aasta jooksul Eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare Tõe ja õiguse viis köidet, äsja nägi trükivalgust kolmas osa. Ühtpidi ühe perekonna lugu, teisalt filosoofiline teos valmis perioodil 1926-1933. Tõe ja õiguse esimene osa räägib inimese võitlusest maaga, teine inimese võitlusest Jumalaga, viimatiilmunu keskendub inimese võitlusele ühiskonnaga. Mõnede kriitikute hinnangul võib Tammsaare loomingus näha paralleele Balzaciga. Ootame Tõe ja õiguse kahe viimase osa ilmumist, et selle üle paremini otsustada.
(A.H.Tammsaare Jours d’emeutes, Aurélie Julia, Page, oktoober)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron poliisilla ei ole havaintoja varkauskeikoista

Kaja Kunnas kirjutas ajalehes Helsingin Sanomat, et Kohila töötuid noori ja isegi lapsi meelitatakse organiseeritud kauplustevargustele Soome. Soome politsei möönab ajakirjanikule, et eestlaste toime pandud kuritegude arv on natuke tõusnud. See on küll kahetsusväärne, kuid ei tõesta ei seda, et Kohila noored on asjasse segatud, ega ka, et alaealiste Eestist pärit kurjategijate või isegi kuritegelike grupeeringute arv oleks Soomes kasvanud. Kuna Eestist Soome kolinud inimeste arv on viimaste aastate jooksul peaaegu kolmekordistunud, võib sellega seletada – kurb küll – ka eestlaste suuremat osalust Soomes toime pandud kuritegudes. „Inimeste vaba liikumine võimaldab kahjuks ka kurjategijate liikumist riigist riiki. Tõenäoliselt uurib Soome politsei mitmeid selliseid vargusi, mille toimepanijate hulgas on ka eestlasi. Ometigi pole Eesti politseil hetkel informatsiooni selle kohta, et tegemist oleks organiseeritud kuritegelike grupeeringutega,“ ütles Eesti Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Lenno Reimand.
(Viron poliisilla ei ole havaintoja varkauskeikoista, Andry Ruumet, HS, 9.10)

Dallas ja Väiski vapauttivat Viroa

Jaak Kilmi dokumentaalfilmis „Disko ja tuumasõda“ kerkib tõhus telemast Soome lõunarannikule ning üsna varsti pärast seda terve antennimets Põhja-Eesti katustele. Eestis käivitus äge salakaubandus. Raadiotehnikud treisid Soome televisiooni vaatamiseks vajalikke adaptereid ning antennid pöörati soodsamasse suunda. USA ja Nõukogude Liidu poliitiline juhtkond tajusid hästi, et külm sõda lahendatakse pehmete vahenditega. Rakettidest, tankidest ning väeüksustest võis lõpuks ohtlikumaks saada lihaleti ääres vahutav K-toidupoe Väiski. Öösiti näitas Soome televisioon „Emmanuelle’i“, mille lõppedes vilkusid magalate rõdudel tuhanded suitsuotsad, ning kohe olidki inimesed lauluväljakul ja tänavatel nõudmas vabanemist Nõukogude Liidust. Ka sündimus kasvas üheksa kuud pärast „Emmanuelle’i“ näitamist võimsalt.
(Dallas ja Väiski vapauttivat Viroa, Hannu Marttila, HS, 11.10)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Baltia Naton siipien suojassa

NATO nõukogu otsustas septembri alguses, et allianssi kuuluvate riikide lennukid jätkavad Baltimaade õhuruumi turvamist vähemalt 2014. aasta lõpuni. Sõjandusekspertide hinnangul ei jää seekordne operatsioonipikendamine viimaseks korraks. Arvatakse, et liikmesriikidel tuleb Baltimaade õhuruumi valvata kaua veel järgmiselgi aastakümnel. NATO sõjalennukid on Baltimaade õhuruumi turvanud alates 2004. aasta märtsist, mil riigid alliansiga liitusid. See ülesanne on jäänud NATO riikide õhujõudude õlule, kuna Baltimaadel oma õhuväed puuduvad. Vähemalt lähiaastatel ei oodata, et Balti riigid hävitajatesse investeeriksid. Selle asemel loodab NATO, et maad panustaksid rohkem õhuruumi valvamise kulude katmisse. Õhuruumi valvatakse 4kuuliste perioodidena. Lennukid on ööpäevaringselt stardivalmis. Kui Baltimaade ühine õhuseiresüsteem Baltnet hoiatuse annab, stardivad lennukid Zokniai baasist kontroll-lennule. Zokniai lennubaasi asukoht pole kõige parem. Enim õhuruumirikkumisi on toimunud Kirde-Eestis ning need on kestnud lühikest aega. Sellisel juhul ei jõua lennukid aga üle 500 km kaugusel asuvast baasist kohale. Uute lennubaasidena on arutletud Ämari ning Lätis asuva Lielvarde üle, mis on mõlemad endised Nõukogude pommitajate baasid. Baltimaade õhuruumi valvamine pole olnud NATO liitlastele meelepärane. Osa liikmesriikidest on arvanud, et ööpäevaringne hävitajate valmisolek pole isegi vajalik. Baltlaste hinnangul ei tohiks aga mõne hävitaja Baltikumis pidamine olla probleem, kui NATO riikidel on Euroopas üle tuhande hävitaja.
(Baltia Naton siipien suojassa, Joel M. Vainonen, ESS, 13.10)

KAUPPALEHTI
Virolaiset valtaavat korjausrakentamisen

Soome riik lõi ehitussektori ergutamiseks toetuspaketi, mis pidi remonttööde käibe tõstma 1,2 miljardi euroni. Nüüd on riigi toetatud remonttöödel kanda kinnitanud aga eestlased ning on karta, et sajad miljonid eurod toetusraha läheb hoopis eestlaste taskusse. Ergutuspakett pidi ehitussektori päästma ka töötuselaine eest, kogu ettevõtmine ähvardab aga nurjuda juba Helsingi lähiümbruses. Soome Ehitusliidu esimehe Matti Harjuniemi sõnul pole riikliku toetuse jagamine enam mõistlik, kuna eestlased krahmavad kõik tööd endale. „Tundub, et pakett elavdab Eesti majandust üsna varsti rohkem kui Soome oma,“ ütleb Harjuniemi. Mitmeid sadu uusi eestlastest ehitustöölisi on kohe pärast remonttöödetoetuse kehtestamist Helsingi lähiümbruses kanda kinnitanud. Harjuniemi hinnangul osaleb Helsingi lähiümbruses juba üle 10 000 eestlase neis remonttöödes, mis saavad riiklikku toetust.
(Virolaiset valtaavat korjausrakentamisen, Ilkka Sinervä, Kauppalehti, 13.10)

Ongelmiin löydettävä lääke

Välistööjõu osakaalu kasv Soome ehitussektoris ning eriti Helsingi lähiümbruses on tekitanud hirme, et riikliku ergutuspaketiga kaasnev kasu võib minna eeskätt Eestisse. Suur osa ehitustöölistest on Soome ettevõtete palgal. Lisaks teevad Soome ettevõtted koostööd ka Eesti ehitusfirmadega. Eesti ehitajad tulid Soome turule juba 1990ndate algusaastatel ning nende osakaal omandas tiheda ehitamise aastatel praegused mõõtmed. Soome Ehitusliit on arvamusel, et Eesti ehitustöölised võtavad soomlaste töö ära. Kuni eelmise aastani valitses ehitussektoris ühtaegu nii töötus kui tööjõupuudus. Oskuslike ehitajate puudust on korvatud töötajatega Eestist ja teistest Balti riikidest. Mis on siis probleemi tuum? ELi siseturul peab tööjõud saama vabalt liikuda. Kui Soomes on mingis sektoris töötajate puudus, ei või piirid olla takistuseks. Poola torumees ei läinud ehk Prantsusmaale, kuid Eesti puusepp on tulnud Soome eelpool mainitud põhjustel. Ehitussektor on tervikuna nii oluline ja kasvav tegevusvaldkond, et selle põhialused peavad olema korras. Haru peab ise otsustama, mis vahenditega olukorda parandada.
(Ongelmiin löydettävä lääge, Juhtkiri, Kauppalehti, 14.10)

AAMULEHTI
Venäjä ei myönnä vääristelyä

Tampere teatris, kus äsja esietendus Sofi Oksaneni Eesti lähiajalugu käsitlev näidend „Puhastus“, peeti esmaspäeval arutelu karmil teemal – Eesti ajalugu, mille Nõukogude Liit varastas. Eesti ajaloo ekspedi Seppo Zetterbergi hinnangul on väide probleemne: „Ajalugu ei saa varastada, kuid selle tõlgendus võidakse asendada teise tõlgendusega. Võitjad loovad ajaloo, mis teenib nende oma huve.“ Tallinnas asuva Soome Instituudi kultuurisekretäri Maimu Bergi arvates on tegemist just varastamisega: „Tunnen eestlast, kes sattus imikuna vene lastekodusse ning sai alles 50aastasena teada, kus ta juured on. Tema identiteet rööviti.“ Kirjanik Sofi Oksaneni arvates viis Nõukogude Liit läbi „organiseeritud unustamise“. Venemaa ning Balti riigid peavad praegu ideoloogilist võitlust ajaloo üle. Oksaneni hinnangul pole mõttevahetus võrdne. „Suurriigil on rohkem majanduslikke vahendeid, et oma nägemusest pasundada,“ arvab ta. Eriti murettekitav on kõigi aruteluringis osalenute arvates see, et Venemaal loodi kevadel komisjon, mille ülesandeks on reageerida katsetele „võltsida Venemaa ajalugu“. „On mõistusevastane, et kui iseseisvates Baltimaades tehtud teaduslik uurimus näitab, et on toime pandud mingi kuritegu, siis Venemaa võiks selle justkui ümber lükata,“ ütleb Zetterberg. Eesti võib oma ajaloo küll tagasi saada, kuid see nõuab suurt tööd, võtab Zetterberg teema kokku.
(Venäjä ei myönnä vääristelyä, Juhani Karila, Aamulehti, 13.10)

Kuuntele, nyt puhuvat raiskatut

Romaan „Puhastus“ pani soomlased lõplikult nägema sugulasrahvast teisitigi kui kummaliselt rääkivaid nõbusid. Loos on aroomid, vormirõivad, tohutu meelte jõud ning raamiks geniaalne alistamise ja alistumise kujutamine. „Puhastus“ on ka raamat vägivallast selle kõigis vormides. Noore naisena ning soomlase ja eestlase järeltulijana on Oksanen alati väljastpoolt vaataja. See ning veel miski on teravdanud ta pilku, et näha alistatud inimeste mõttemaailma.
(Kuuntele, nyt puhuvat raiskatut, Anne Välinoro, Aamulehti, 8.10)

Häpeä on aseista tehokkain

Sofi Oksaneni „Puhastus“ on teatri jaoks kindla peale minek. Ometigi on see lihtsalt hea seisukohavõtt just naisi puudutava vägivalla ning häbi dikteeritud võimu kasutamise suhtes. „Puhastust“ võib näha ka Eesti vaikinute hüüdena ning Stalini terrori kujutamisena, kuid see on siiski naiste näidend.
(Häpeä on aseista tehokkain, Anne Välinoro, Aamulehti, 11.10)

HÄMEEN SANOMAT
Viro pyrkii tosissaan euroon

Hämeenlinnas Paasikivi seltsis ettekande pidanud Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula usub, et Eestil on head võimalused euro 2011. aasta algusest kasutusele võtta. Varem suurimaks takistuskiviks olnud inflatsioon on majandussurutise ajal kontrolli alla saadud. Eurotsooni pürgimine on nõudnud rahvalt suuri ohvreid. Alandatud on palku ning selle aasta riigieelarvet on kõvasti kärbitud. „Eurotsooniga liitumine on Eesti jaoks oluline. Majandussurutisest väljatulek oleks olnud kergem, kui euro oleks Eestis juba käibel olnud,“ ütleb Pajula.
(Viro pyrkii tosissaan euroon, Hämeen Sanomat, 6.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
С доверием и в покое

Peterburi teatrifestivalil „Baltijskij dom“ esitas NO99 taas provokatiivse tüki, kultuuripoliitika teemalise pamfleti „Kuidas selgitada pilte surnud jänesele“. Vene publikut hämmastas kõige rohkem see, et etendusele, mille tegevuse sihtmärgiks on ebakompetentne ja juhmivõitu tädi – Eesti kultuuriminister, ilmus seesamane kultuuriminister ise kohale. Ja võttis etenduse lõppedes koguni sõna, demonstreerides nõnda imelist poliitilist vabadust, tolerantsust ja kompleksivabadust.
(С доверием и в покое, Дина Годер, Время новостей, 12.10)
 

TB100
Эстонцы в Петербурге дали спектакль про собственного министра культуры

Eestlased lavastasid tüki omaenda haridusministrist. NO99 teater esitas Peterburis oma uut lavastust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Jutt sellest, kas tänapäeva ametnikud on suutelised mõistma kunsti ja kunstis toimuvat. Põhiideeks on lüüriline arutelu tänapäeva kunsti saatuse üle. See pole poliitiline pamflett, ehkki vene vaatajale, kes pole säärase piiramatu loomingulise vabadusega harjunud, võib just selline mulje jääda. (Video.)
(Эстонцы в Петербурге дали спектакль про собственного министра культуры, TB100, 7.10)
 

КОММЕРСАНТЪ-СПБ
А им все равно

Teatrifestivalil „Baltijskij dom“ etendati NO99 tükki „Kuidas selgitada…“. Istusin Eesti kultuuriministri kõrval ning kadestasin selle naisterahva vaimutugevust. Laine Jänes on Eestis üsna tuntud figuur, Reformierakonna üks esinumbritest. Tema poliitilised ambitsioonid ei piirdu sugugi kultuuriministeeriumiga. Etendus ise on vaimukas tohuvabohu, kus näitlejad paljuski ise leiutavad ja katsetavad. Midagi tuleb välja, miski läheb viltu, kuid üldiselt saavad noored hakkama. Palju eneseirooniat ja naljakaid vahepalu. Surnud jänes sümboliseerib tavatarbijat, kes ei jaga kunstist mõhkugi, kuid nõuab käredalt selgitusi. Kultuuriminister on kujutatud vaimukalt, kuid eetiline piir ületatakse eneselegi märkamata. Seega pole õhtu avastuseks mitte Eesti teatrikunst, vaid pigem Eesti ametnikkond, kes mitte üksnes ei lase end mõnitada, vaid ka aplodeerib sellele.
(А им все равно, Андрей Пронин, Коммерсантъ-СПБ, 9.10)
 

ТУРБИЗНЕС
Новости туризма Эстонии

Turismimajanduse üldise languse taustal rõõmustab Vene turistide aktiivsus Eesti suunal – ainus näitaja, mis on kasvanud. Peterburis aga toimub Eesti kokakunsti kuu. Peale Eesti tippkokkade loomingu mitmetes Peterburi restoranides, pakutakse Vene viina muuseumis „Viru Valget“ ning saab vaadata Martin Saare kunstinäitust.
(Новости туризма Эстонии, Турбизнес, 2.10)
 

РЕСТОРАНЫ САНКТ-ПЕТЕРБУРГА
Дни Эстонии в Санкт-Петербурге

15. oktoobril avatakse Peterburi restoranis „Russkaja rjumotšnaja nr 1“ Eesti kunstniku Martin Saare loomingu näitus. Näitus on seotud „Eesti kokanduse nädalatega Peterburis“. Peterburi elanikud saavad tutvuda eesti köögiga kodulinnast lahkumata. Nimetatud restorani partneriks on „Gloria“ ning Dmitri Demjanov, kes tutvustab huvilistele eesti viina ning selle juurde sobivaid roogasid.
(Дни Эстонии в Санкт-Петербурге, Рестораны Санкт-Петербурга, 7.10)
 

МОСКОВСКИЙ КОМСОМОЛЕЦ
Самый мрачный мультфильм

Sevastoopolis lõppes maailma üks suurimaid joonisfilmide vestivale “KROK“. Festival sai 20 aastaseks. Grand Prix omistati žürii otsusega Riho Undi filmile „Lilit“. Kui teistes auhinnakategooriates langes publiku ja žürii arvamus enam-vähem ühte, siis „Lilit“ vaatajatele atraktiivne ei tundunud. Ega polnud sellisena ka mõeldud. Žüriile meeldis autori vaatenurk sõjatemaatikale ning kasutatud tehnikad.
Jääb üle vaid märkida, et täpselt 20 aastat tagasi sai festivali esimese Grand Prix samuti Riho Unt. Tema seekordne võit sulges kenasti festivali „juubeliringi“.
(Самый мрачный мультфильм, Костюкевич Мария, Московский Комсомолец, 7.10)
 

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Граница – это тоже ресурс: Близкие соседи важнее, чем дальние родственники

Lähedased naabrid on olulisemad kui kauged sugulased. Heanaaberlikud suhted on kasulikud. Neid mõtteid rõhutati korduvalt konverentsil „Piiriülene koostöö: Vene Föderatsioon, EL ja Norra“, korraldajaks Loode-Venemaa arengu ja investeeringute agentuur.
Eesti veotranspordi assotsiatsiooni peadirektor Toivo Kuldsepp nentis, et ehkki veoste maht Eesti ja Venemaa vahel on langenud kordades, püsivad pikad piirijärjekorrad sellegi poolest. Samuti rääkis ta vajadusest luua Eesti-Vene ühine elektrooniline tolli andmebaas, et piirivalvurid kummalgi pool piiri saaksid üheaegselt infot saabuvatest veostest. Kuldsepp kutsus Vene poolt üles suurendama kõrgtehnoloogilist eksporti, sest seni on Eestis levinud eelarvamus, et Venemaal pole midagi peale energiakandjate ja puidu pakkuda. Samas Vene poolt kaebas konverentsil takistuste üle, mida teeb EL Venemaal toodetud kaupade sisenemisele ELi turule.
Eesti regionaalminister Siim Valmar Kiisler pööras tähelepanu asjaolule, et erinevalt Leedust, Soomest, Poolast ja Norrast pole Eestil ja Lätil Venemaaga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepinguid. Paraku jäi arusaamatuks, mis takistab nõnda oluliste lepete sõlmimist...
Ivangorodi esindaja rõhutas, et Narva ja Ivangorodi majanduslik toimimine lahus teineteisest pole üldse mõeldav. Positiivse näitena koostööst saab tuua piiriülese turismipiirkonna väljaarendamise kava Narva jõe kallastel.
(Граница – это тоже ресурс: Близкие соседи важнее, чем дальние родственники, Илья Бруштейн, С.-Петербургские ведомости, 12.10)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Таллин призвали к ответу

Eesti sai veel ühe õigusalase löögi. Tuntud jurist Mihhail Joffe suutis järjekordselt Euroopa kohtus tõestada Tallinna õigusvastast tegevust Vene kodaniku, sõjaväepensionäri Nikolai Mikolenko suhtes. (Usutlus M.Joffega.) Seoses sellega, et Eesti võimud on osa kohtuasjaga seotud dokumente kuulutanud salastatuks, ei saa neist siin praegu rääkida. Advokaat Joffe sai Euroopa kohtult ka vastava hoiatuse. Joffe hinnangul ei ole Mikolenko asi õiguslik, vaid pigem poliitiline. Ja selliseid juhtumeid on Eestis hulgaliselt. Hetkel on Eestis käsil vähemalt viis taolist juhtumit, kus Eesti võimud seadusevastaselt sunnivad kohtuasja osalisi koostööle. Eriti rabas Joffet Mikolenkoga seoses Eestit esindanud kohtuniku „juriidiline“ põhjendus, kui ta jäi eriarvamusele – nõukogude väed olevat Eestis niigi kaua viibinud, üle 50 aasta.
Euroopa kohus hakkab arutama veel Mikolenko abikaasa ning veel mitme kaasmaalase analoogilisi kaebusi Eesti riigi vastu.
(Таллин призвали к ответу, Надежда Ермолаева, Российская газета, 11.10)
 

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Эстонская композиция до боли напоминает песню о команданте Че Геваре

Palju positiivseid vastukajasid saanud Eesti Eurovisioonilaul meenutab kangesti 1965. aastal valminud ning senimaani Kuubal ülipopulaarset laulu „Hasta Siempre Comandante Che Chegevara“. Kuulake ise ja võrrelge. (Videos järgneb see lugu eesti laulule). Lood on äravahetamiseni sarnased kõikide näitajate poolest.
(Эстонская композиция до боли напоминает песню о команданте Че Геваре, Елена Лейлова, Комсомольская правда, 8.10)
 

REGNUM
Глупость или измена? Что значит альтернативная внешняя политика Петербурга в Прибалтике?

Peterburi asekuberner Alla Manilova esines kohtumisel Leedu asevälisministriga initsiatiiviga reklaamida Leedut kui riiki Peterburis. See olekski turismi eest vastutava ametniku kohus, kui siin poleks ühte aga. Nimelt Leedu arvab ametlikult, et Venemaa on talle „okupatsiooni“ eest võlgu 23 miljardit eurot. Leedu Seimi vastav otsus ei ole sealjuures deklaratiivne. Kõik riigijuhid ja välisministrid on lubanud nõuda Venemaalt kahjutasu. Ning just Leedus on nõukogude sümboolika võrdsustatud natsistlikuga. Just ajal, mil Manilova kohtus Leedu asevälisministriga, võttis Leedu Seim vastu seaduse, mille kohaselt edaspidi karistatakse neid, kes eitavad „nõukogude okupatsiooni“. Peale selle kõige initsieerib Leedu pidevalt venevastaseid seaduseelnõusid OSCEs ja ENPAs.
Kas Peterburil on oma välispoliitika Venemaa naaberriikide suhtes? Kas see on rumalus või reetmine? Oktoobris 2008 tegi seesama Manilova Tallinnas avalduse, kus toonitas, et Peterburi ettevõtjad olevat valmis suhete paranemiseks Eestiga. See oli peale aprillisündmusi esimene Vene ametiisik, kes kutsus üles suhete paranemisele. Manilova unustas siis president Ilvese sõnad vene keelest kui „okupantide keelest“ või Ansipi sõimu maetud nõukogude sõdurite aadressil. Imelik on kuulda üleskutseid suhete paranemiseks riigiga, kus peetakse kangelasteks neid, kes osalesid Leningradi blokaadis. Ei maksa unustada ka Manilova korraldatud Peterburi ajakirjanike visiiti Vilniusesse vahetult pärast Gruusia sõda, milles Leedu võttis selgelt venevastase hoiaku.
Kas Manilova poliitika on Matvienko poliitika?
(Глупость или измена? Что значит альтернативная внешняя политика Петербурга в Прибалтике?, Сергей Артёменко, Regnum, 2.10)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Литва: два года за оправдание СССР

Leedu Seim võttis vastu seaduse, mille kohaselt saab Leedu-vastase nõukogude või natsi agressiooni eitamise eest trahvi või vanglakaristuse. Sotsiaaldemokraate, kes olid taolise lähenemise vastu, süüdistatakse selles, et nad püüavad stalinismi kaitstes iseenda minevikku ilustada. Samamoodi on lood tegelikult ka Venemaal. Need, kes kutsuvad üles jätma ajaloo ajaloolastele, jäävad opositsiooni. Ajaloopoliitikaga tegeletakse ka Eestis, Ukrainas jm. Ida-Euroopas. Püütakse kasvatada oma reitingut, mängides avalikkuse kompleksidel ja foobiatel. Erineva propaganda kokkupõrke tulemusel aga ajaloolist tõde ei sünni. Nendes vaidlustes aga sünnivad rahvad, kes saavad vildakalt aru oma rahvuslikest huvidest. Ajaloopropagandistist ei nõrgesta, vaid tugevdavad üksteist. Kahju toob see kõik vaid ausatele ajaloolastele. Ajaloo kriminaliseerimine aga muudab ajaloolaste tegevuse hoopis mõttetuks. Ajaloolaste tööks peaks ju olema oma töö tulemuste avaldamine ühiskondlikuks hindamiseks. Kui aga hinnangud on juba antud, siis nende igasugune revideerimine võib lõppeda naridel. Postnõukogulikus ruumis teenib ajalooline enesevaatlus ja selgitustöö rahvusliku identiteedi vormumist. See nõuab aega. Poliitiline eliit aga ei kannata oodata, löökidega põlvega kõhtu ja käelabaga mööda kukalt surutakse peale neile vajalikku hinnanguid möödanikule. Leedu konservatiivid õigustasid oma otsust OSCE sellesuvise otsusega, mis Venemaal kutsus esile paranoialaine. Leedulased vaid tugevdasid oma otsusega venelaste vihast reaktsiooni. See on suletud ring, mille muuraks lahti üksnes tugev poliitiline tahe.
(Литва: два года за оправдание СССР, Станислав Минин, Независимая газета, 1.10)
 

ЭХО МОСКВЫ
Советское - значит фашистское?

Riigiduuma liige, ajalooprofessor, Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi õpejõud Vladimir Medinski ning Riigiduuma liige, ajaloolane ja ajakirjanik Nikolai Svanidze arutavad koos Leedu Seimi liikme Petras Gražulisega Leedi Seimi kavatsust muuta nõukogu ja natsiokupatsiooni kuritegude eitamine kriminaalselt karistatavaks. Näiteks juudiorganisatsioonid süüdistavad pidevalt kogu leedu rahvast genotsiidi korraldamises. Seetõttu on vaja vastavat seadusandlust täpsustada, asjad selgeks rääkida. Nõukogude aega taga igatsevaid isikuid pole kavatsust karistada, kuid neid, kes propageerivad toda perioodi ning eitavad kuritegusid, küll.
Svanidzel pole Gražulisele sellega seoses mingeid küsimusi, kõik on arusaadav, ehkki suurema osa venemaalaste kogemus erinev leedulaste omast. Praegusel ajal aga toidetakse pidevalt müüti võimsast ja heast Nõukogude Liidust. No kui ta nii tore oli, siis naaskem sinna, pühkigem lettidelt minema kõik kaubad, tühistagem eraomandi, keelakem raadiojaam, kus esineme. Miks ta lagunes oma majandusliku impotentsuse tõttu, kui ta nii tugev oli? Tuntud Leedi näitleja Donatas Banionis rääkis mulle, kuidas leedulased kartsid esimese nõukogude okupatsiooni ajal, oodati sakslasi. Vanakuraditki hakkad ootama, kui tapetakse!
Medinski küsib, mille poolest erineb demokraatlik Leedu stalinlikust NSV Liidust, kui köögis võib nõukogude aega kiita, avalikult aga mitte? Ka nõukogude ajal võis tsaariaegset eluolu kiita üksnes kööginurgas. Miks Leedu ei mõista hukka Poola okupatsiooni Vilniuses või siis miks ei anna Poolale Vilniust tagasi, kui MRP oli amoraalne? Esmakordselt 60 aasta jooksul võrdsustatakse natsismi ja stalinismi, see ei ole normaalne. On nürnbergi otsused, on absoluutne kurjus ja suhteline kurjus. Küsimus on ilmselt rahas, Leedu juba loeb kokku, palju ta Venemaal reparatsioone hakkab nõudma.
Svanidze: Hiljuti vallandati töölt üks saksa nais-teleajakirjanik, kes lubas endale väita, et natsi ajal oli ka häid külgi, pereväärtused näiteks… sellest piisas. Me peaksime samamoodi tõsiselt suhtuma ka Stalini aega. Peaksime tunnistama, mis meil toimus. See on nagu hambapesu – me ei tee ju seda kellelegi meeldimiseks, vaid ikka iseenda tervise nimel. Kahjuks pole see seni võimalik olnud, sest avalik arvamus on haaratud stalinismi brändist. Muud ideed meil praegu pole, see on see, mis müüb. Poliitiline eliit ei riski sellest loobuda. Faktiliselt peetakse Venemaal nõukogudevastaseid väljaütlemisi venevastasteks. Ja seda seetõttu, et pole suudetud distantseeruda nõukogude minevikust.
(Советское - значит фашистское?, Ксения Ларина, Эхо Москвы, 3.10)
 

Битва за прошлое

Venemaal aset leidev poleemika bolševismivastase protesti asjus Teises maailmasõjas päädib sageli vastandamisega ja äärmustega. Nõukogude võimu vastased on kas kangelased või reeturid ja sabarakud. Võiks hoopis rahulikult arutada, mis siis ikkagi tõukas miljoneid selles sõjas omaenda võimudele vastu hakkama. Olnuks neid vaid mõned üksikud, võiks rääkida hälvetest. Tuhandete puhul võiks kõnelda rahva üldisest moraalilangusest. Kuid kui tegu on miljonitega, on põhjused kusagil mujal.
Ei tule imestada selle üle, et enamik meie kaasmaalasi pole nõukogude ajast peale oma suhtumist Suurde Isamaasõtta muutnud, sest iga päev töödeldakse nende ajusid vanade nõukogude sõjafilmidega. Võimud on sihilikult kupatanud kogu rahva bolševistliku apologeetika sohu. Arhiivide avamise ja mineviku kriitilise läbitöötamise asemel koolides pakutakse telepropagandat. Põhieesmärgiks pole mineviku õigustamine, vaid tänapäeva legitimeerimine. Kodanikel tuleb leppida ja kuuletuda, olla võimudele sõnnikuks, nautida seda ja mitte vastu haukuda. Nagu vanasti.
Kui võidame lahingu inimeste kriitilise suhtumise eest minevikku, siis võidame ka lahingu liberaalse demokraatia kehtestamise eest.
(Битва за прошлое, Алексей Мельников, Эхо Москвы, 11.10) 

GRANI.RU
Правила правдописания

Kogu skandaal ajakirjaniku ja endise dissidendi Aleksandr Podrabineki ümber on seotud n-ö komaga mõiste „kangelane“ taga. Kui riigimeelsed panevad sinna taha hüüumärgi, absolutiseerides mõistet, siis Podrabinek seab kahtluse alla, kas „kangelane“ ikka on igal pool, kõikide jaoks ja alati kangelane. Need, kes panevad hüüumärgi, pole nõus mõttega, nagu oleks kangelane võimeline millekski kuritegelikuks. Näiteks Varssavi all või Berliinis 1945 oli sõjaveteran kindlasti kangelane, kuid Baltimaades või mujal Ida-Euroopas nukuvalitsusi pukki upitades enam mitte. Siis kui vägistas saksa naisi 8-80 aasta vanuseid, oli lausa kurjategija. Võib ju väita, et tõestamata on ka natsi laagritest vabastatud kaasmaalaste vägistamised, sest kõike seda hoitakse siiani ranges saladuses seitsme luku taga. Selleks et ei saaks ajalugu võltsida… Seda, et kangelane aitas tugevdada totalitaarset režiimi, on siililegi selge, ja ega Venemaa võimud seda eitagi. Nad ei tahagi selle üle vaielda. Panevad hüüumärgi ja diskussioonidel lõpp. Podrabinek aga paneb koma ka mõiste „vaenlane“ taha. Nende jaoks aga, kes armastavad hüüumärke ja must-valget maailma, on vaenlasega asi veelgi lihtsam kui kangelasega. Kui sakslastel ei saanudki põhimõtteliselt tolles sõjas kangelasi olla, siis kuidas jääb baltlaste, poolakate, ungarlaste ja soomlastega? Nende jaoks, kes pooldavad nõukogude ja vene imperialismi, on vaenlaseks kõik, kes vastustavad impeeriumi laienemist oma kodumaa arvelt. Kuidas seletada seda, et sakslasteliitlastena sõdinud soomlasi süüdistatakse harva kollaboratsionismis, kuid Eesti või Ukraina metsavendi küll? Mul on hea meel, et Podrabinek lobises välja ühiskondlikuks aruteluks nõnda vajalikud teemad.
(Правила правдописания, Михаил Берг, Grani.ru, 6.10)
 

СТОЛЕТИЕ
Кольцо радаров сжимается?

Samal ajal kui meil rõõmustatakse USA otsuse üle loobuda õhutõrje süsteemide paigutamisest Poolasse ja Tšehhi, „vaikitakse maha“ juba ammu Venemaa piiri lähedale üles seatud õhutõrjeradarite olemasolu. Näiteks Baltnet, mis „näeb“ kaugele Venemaa sügavustesse, koosneb Pihkva lähedal Lätis asuvast radarist ning Eestis ja Leedus paiknevatest radarijaamadest Venemaa piiride vahetus läheduses. Pihkva. Leningradi ja Novgorodi oblasteid kontrollib Lääne-Virumaal asuv radar. Leedu lääneosas asub koordinatsioonikeskus, mis jälgib kogu Balti laevastu tegevust ning Kaliningradi oblastit, samuti NATOsse mittekuuluvaid Rootsit ja Lõuna-Soomet. Daugavpilsi kandis asub Skandinaavia ja Baltimaade võimsaim radar, mis jälgib kogu- Kesk- ja Ida-Euroopat. Kõik need objektid kuuluvad USA Euroopas asuvasse info-kontrollisüsteemi. Olemasolevatel andmetel võivad samasugused jälgimisvõrgud olla varsti paigutatud Gruusiasse, Rumeeniasse, Moldovasse ning Lääne-Ukrainasse. Kõik see kokku võimaldab jälgida kõike Venemaal toimuvat.
(Кольцо радаров сжимается?, Артем Леонов, Столетие, 6.10)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

SYDNEY MORNING HERALD
Estonian wins first stage of Tour

Eesti veteranrattur Jaan Kirsipuu trotsis Austraalias Jayco Herald Sun Tour’il kukkumisi ja raskeid ilmastikuolusid ning võitis tuuri avaetapi. Kirsipuu võiduaeg 149 km pikkuse etapi lõpul oli 41 tundi ja 54 sekundit. Austraalia ratturipaar Chris Sutton-Jonathan Cantwell finišeerisid kohe peale teda.
Neljakordne Tour de France’i etapivõitja Kirsipuu kinnitas, et pole tegelikult kunagi päriselt pensionil olnud, vaid tegutses vahepealsed kaks aastat kodumaal Eestis treenerina. Jalgratast pole ta nurka visanud. Nüüd sõidab ta, number seljal, neis maailma paigus, kuhu varem eriti ei jõudnud.
(Estonian wins first stage of Tour, SMH, 12.10)
 

THE AGE
Formerly retired Estonian rider wins first tour stage

Ehkki Eesti profirattur Jaan Kirsipuu otsustas kolm aastat tagasi 37-aastasena profispordist loobuda ja minna ajalukku Eesti ühe edukaima sportlasena, naases ta siiski hiljuti profisporti ja võitis sel nädalal Austraalias Herald Sun’i velotuuri esimese etapi, tõustes ühtlasi tuuri liidriks. Kirsipuu kandis 1999. aastal esimese Eesti jalgratturina Tour de France’il kuus päeva kollast liidrisärki. Kokku võitis ta neli etappi. Samuti on Kirsipuu kaheksa aastat olnud Eesti meister.
Kirsipuu edestas peale 149 km pikkust etappi finišispurdis Chris Suttonit ja parimat rivaali Jonathan Cantwelli. Profisporti naasmist on Kirsipuu põhjendanud sooviga külastada uusi riike.
(Formerly retired Estonian rider wins first tour stage, Samantha Lane, The Age, 13.10)