Siseriiklik koordinatsioonisüsteem riiklike ekspertide lähetamisel

Riiklikud eksperdid Euroopa Komisjonis ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides

Kes on riiklik ekspert?

Riiklik ekspert (ingl k seconded national expert, SNE) on liikmesriigi ametiasutuse poolt EL institutsiooni juurde kuueks kuuks kuni kaheks aastaks (pikendamisega kokku kuni maksimaalselt 4 aastaks) lähetatud isik. Riiklikel ekspertidel on kaks peamist eesmärki: tuua EL institutsiooni kogemusi küsimustes, millega nad igapäevaselt tegelevad liikmesriigis, ning viia oma ametiasutusse Euroopa Liidu alaseid teadmisi ja oskusi, mille nad lähetuse kestel on omandanud. EL institutsiooni lähetatud riiklik ekspert esindab tööülesannete täitmisel institutsiooni, mitte liikmesriigi, huve.

Kõige rohkem riiklikke eksperte töötab Euroopa Komisjonis – umbes 1100. Eestist lähetatud riiklikke eksperte on 2012 jaanuari seisuga Euroopa Komisjonis 7 ja teistes EL institutsioonides/ametites/agentuurides 3.

EL institutsioonidel on riiklike ekspertide lähetamine reguleeritud institutsioonidesiseselt, kuid üldpõhimõtted on sarnased.

Riiklike ekspertide lähetamist Euroopa Komisjoni reguleerib Euroopa Komisjoni 2008. aasta 12. novembri otsus komisjoni talituste juurde lähetatud riiklike ekspertide ja seal erialast koolitust saavate riiklike ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta.

Riiklike ekspertide lähetamist Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati reguleerib
Euroopa liidu Nõukogu 2007. aasta 5. detsembri otsus, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ

Kes sobib riiklikuks eksperdiks?

Riikliku eksperdi kandidaadil peab olema vähemalt 12-kuune ametialane töökogemus ning ta peab valdama ühte ning rahuldavalt oskama teist EL ametlikku keelt, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Täpsemad nõuded esitatakse igas riikliku eksperdi konkursiteates.

Siseriiklik koordinatsioonisüsteem riiklike ekspertide lähetamisel

Eestis on siseriiklikult riiklike ekspertide lähetamine reguleeritud Avaliku teenistuse seaduses (ATS) §108 punkt 4², mis sätestab, et ametniku teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat jne otsivad riiklikke eksperte liikmesriikide Euroopa Liidu juures asuvate Alaliste Esinduste kaudu.

EL institutsioonid edastavad riiklike ekspertide konkursiteated liikmesriikide alalistesse esindustesse EL juures. Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures edastab need Riigikantselei EL sekretariaadile, kes saadab pakkumised omakorda edasi ministeeriumite kontaktisikutele ja Vabariigi Valitsuse juurde moodustatud EL koordinatsioonikogule (KOK), kuhu kuuluvad esindajad kõigist EL otsustusprotsessis osalevatest ametiasutustest.

Ministeeriumid esitavad riiklike ekspertide kandidaatide elulookirjeldused koos kaaskirjaga Riigikantseleile, kes hindab nende vastavust riikliku eksperdi konkursiteates sisalduvatele nõuetele. Vastavalt 01.12.2011 Vabariigi Valitsuse otsusele riiklike ekspertide lähetamise korra kohta kiidetakse kandidatuurid heaks Euroopa Liidu koordinatsioonikogu koosolekul (KOK) või ministeeriumide kantslerite nõupidamisel, kus otsustatakse ühtlasi kandidaadi sobivus ja vajadusel kesksest eelarvest finantseerimise ulatus. Lahkarvamuste korral esitab Riigikantselei küsimuse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.

Järgnevalt saadab Riigikantselei heakskiidetud kandidaatide CV-d Euroopa Komisjoni Personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati Eesti alalise esinduse EL juures kaudu. Komisjoni vastav peadirektoraat võtab kandidaadiga ühendust ja teatab, kas viimane osutus valituks või mitte (üldjuhul tuleb vastav teade paari nädala jooksul peale avalduste esitamise tähtaega).

Missugused on riiklike ekspertide töötingimused?

Riiklik ekspert töötab kogu oma lähetuse ajal üldjuhul täiskohaga, saades ametipalka oma seniselt teenistusandjalt ning päevaraha ja igakuist hüvitist EL institutsioonilt. Riiklik ekspert kindlustatakse EL institutsiooni poolt õnnetusjuhtumite vastu. Puhkust antakse riiklikule eksperdile EL institutsiooni ametnikega samadel tingimustel. Riikliku eksperdi pereliikmete kulusid ei kaeta.

Riiklikud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta

Riiklikud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta (ingl k cost-free seconded national experts) lähetamise puhul on kõik lähetusega seotud kulud riikliku eksperdi kandidatuuri esitanud liikmesriigi kanda.

Kuluvabade riiklike ekspertide puhul ei maksa Euroopa Komisjon päevaraha ega igakuist hüvitist ning nad ei ole komisjoni poolt kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu.

Tööalaselt on kuluvabade riiklike ekspertide staatus ja lähetusaeg analoogne teiste riiklike ekspertidega.

Miks on riiklike ekspertide lähetamine Eesti riigile kasulik?

Eestile on riiklike ekspertide lähetamine EL institutsioonidesse kasulik sellepärast, et

• kogemuste ja teadmiste vahetus Eesti riigi ametiasutuste ja EL institutsioonide vahel aitab aktiivselt osaleda Euroopa Liidu poliitikakujundamises;
• töö riikliku eksperdina võimaldab suurendada ametnike asjatundlikkust ja rikastada ametialast karjääri;
• riiklikud eksperdid annavad võimaluse mõjusamalt kaasa rääkida Eestile prioriteetsetes valdkondades Euroopa Liidus.

Lisateavet töötamise kohta Euroopa Liidu institutsioonides ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides saab välisministeeriumi veebilehelt.