Eesti on rahvusvahelises arenguabikoostöös järjest teadlikum panustaja

Nr 233-E

Valitsus kiitis neljapäeval, 8. oktoobril heaks täiendatud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 ja selle 2010. aasta rakendusplaani.

Välisminister Urmas Paet toonitas, et mõne riigi arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid ei mõjuta ainult riiki ennast, vaid kogu maailma. „Arengumaade keeruline olukord mõjutab Eestit ja Euroopat tervikuna – näiteks tugev immigratsioonisurve vaestest riikidest Euroopa suunal või ka vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ning terrorism,“ märkis välisminister Paet. „Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest ning kõigil on moraalne kohustus toetada neid, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt vähem kindlustatud,“ lisas ta.

Suurimas mahus on Eesti panustanud neljas prioriteetriigis Afganistanis, Gruusias, Ukrainas ja Moldovas. Prioriteetriikide valiku tegemisel lähtub Eesti riikide vajadustest ja oma abi lisaväärtusest nende arengule. 2008. aastal oli Eesti ametlik arengukoostöö ja humanitaarabi kogusumma 243 miljonit krooni ehk 0,1% RKP-st. 2007. aastal oli see 188 miljonit krooni, ehk 0,08% RKP-st. Välisministeeriumi eelarves oli arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite maht möödunud aastal 60 miljonit krooni ning 2007. aastal 23 miljonit. Humanitaarabi vahendite hüppeline tõus 6,9 miljonilt kroonilt 2007. aastal 22,5 miljonile kroonile 2008. aastal oli tingitud 2008. aasta Gruusia relvakonfliktis kannatanute abistamiseks eraldatud summade lisandumisest humanitaarabiks kavandatud vahenditele. Selle hulgas oli ka valitsuse eelarvest välisministeeriumile eraldatud 7,2 miljonit krooni kolme humanitaarabi saadetise läkitamiseks konfliktis kannatanutele.

Käesoleva aasta prognoositav Eesti ametlik arenguabi maht on  kokku 198 miljonit krooni, ehk 0,09% RKP-st ning 2010. aastal 174 miljonit krooni, ehk 0,08% RKP-st. Eesti panustab suurima osa oma arengukoostöö ja humanitaarabi kogumahust Euroopa Liidu eelarve kaudu Euroopa Komisjoni koordineeritavaks arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks. 2008. aastal oli vastav summa 136 miljonit krooni ning 2007. aastal 143 miljonit.

Paeti sõnul on Eesti arengukoostöö projektide kestvusaeg järjest pikenenud. „Järk-järgult toimunud üleminek mitmeaastastele projektidele aitab tagada, et partnerriikide areng muutub kindlamaks ning on paremini koordineeritud,“ selgitas Paet. „Lisaks pikemaajalistele arengukoostöö tegevustele abistab Eesti oma võimaluste kohaselt ka neid maailma riike, mida on tabanud loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofid,“ lisas ta. Näiteks on Eesti 2008. aastal andnud humanitaarabi Kenya ja Sudaani pagulastele, Indoneesia ja Hiina maavärina tagajärgede likvideerimiseks, Birma toidupuuduse leevendamiseks ning Iraagi elanike sõjajärgse olukorra parandamiseks.

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata üleminekumajandusega riikidel reformikogemuste jagamise kaudu toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule. Eesti avaliku sektori tegevust arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas reguleerib Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava.

Lisainfot Eesti arengukoostööst: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/90

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS

637 7654

521 6821

pressitalitus@mfa.ee