Eesti välismeedias 1.-7. oktoober 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Estonia Fin Min: Latvia Must Honour Budget Promises

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peab Läti täitma oma eelarvereformi lubadused. Intervjuus Dow Jones’ile kinnitas Ligi, et usub, et lätlased saavutavad oma eesmärgi ning Lätis toimuv Eesti majandust pea peale ei pööra. Otsesed majandussuhted Eesti ja Läti vahel ei ole nii mõjukad, kui arvatakse.
Läti majandus on siiani vaevelnud kahaneva kogutoodangu ja välisinvesteeringute kadumise käes. Hetkel kannatab Läti 1990ndatest alates sügavaimas majanduslanguses ning see on paneb surve ka latile. Väiksema välislaenuga Eesti plaanib hoida eelarvedefitsiidi 2010. aastal 3% piires ning loodab endiselt liituda eurotsooniga juba aastal 2011. Eesti poliitikute eesmärgiks on Ligi sõnul eeskätt eelarve stabiilsus ja avaliku sektori kulude kontrolli all hoidmine.
11. augustil otsustas reitinguagentuur Standard & Poor's alandada Eesti riigireitingut ühe astme võrra tasemelt A tasemele A-, reitingute väljavaade jäi negatiivseks.
(Estonia Fin Min: Latvia Must Honour Budget Promises, Joe Parkinson, WSJ, 6.10)
 

RISK.NET
Carbon market absorbs Poland and Estonia court ruling

Süsihappegaasi hinnad on jäänud samaks pärast ELi Esimese Astme Kohtu otsust 23. septembril, mis lubas Eestil ja Poolal suurendada oma saastekvoote aastatel 2008-2012 heitkogustega kauplemisel. “Kohtuotsus oli süsinikuturu jaoks oluline ja tekitas segadust teemas, mida kõik pidasid kaljukindlaks,” ütles Emmanuel Fages, Orbeo vanemanalüütik. “Süsinikuhinnad siiski märkimisväärselt ei muutunud, mis näitab, et turg on küps ja suudab ka sellise uudise alla neelata.” Pikemas perspektiivis võivad aga Poola ja Eesti edukad kohtuvaidlused tuua tõsisemaid tagajärgi, arvavad analüütikud. Kui Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu ja Rumeenia kohtuvaidlustamised võidavad, tuleb aastas turule 162 miljonit tonni süsihappegaasi. Need kaheksa riiki on osa 10-liikmelisest nõukogude riikide blokist, mis 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines.
(Carbon market absorbs Poland and Estonia court ruling, Rachel Morison, risk.net, 1.10)
 

Nord Pool Spot expands into Estonia

Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot AS teatas uue hinnapiirkonna avamisest 2010. aasta aprillis Eestis. Nord Pooli juhataja Hans Randeni sõnul on pikaajaline eesmärk hinnapiirkonna laienemine, kus osalejad Balti riikidest saavad igapäevaselt kaubelda päev-ette energiaturul Elspot ning päevasisesel turul Elbas. Nord Pool on ainus elektribörs Norras, Taanis, Rootsis ja Soomes ning on maailma suurim füüsilise energia turg. Kokku osaleb iga päev börsil 330 firmat 20 riigist.
(Nord Pool Spot expands into Estonia, Katie Holliday, risk.net, 5.10)
 

FDI MAGAZINE
Investing in Estonia

Nagu teisedki riigid, tunneb ka Eesti ülemaailmse majanduskriisi mõju. Kuid Eesti on suutnud kriisiga toime tulla erakordselt edukalt, mis tõestab, et tegemist on väga paindliku, tõhusalt toimiva ja piiranguteta majandusega. Need omadused teevad selle nutika väikeriigi välisinvestorite jaoks hinnatud sihtkohaks. Lisaks haritud tööjõule on Eesti tuntust kogunud uuendustega nii biotehnoloogia, infotehnoloogia kui ka tarkvara arenduse valdkonnas. Eestit teatakse Skype’i sünnimaana ning inimgenoomi uuringute teostajana. Lisaks oskavad eestlased hästi võõrkeeli ning on ettevõtliku loomuga.
(Investing in Estonia, fDi Magazine, 1.10)
 

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
Embassy Row

Berliini müüri langemise 20 aastapäeva puhuks korraldatud Heritage Foundation’i foorumil kõlas sõnum, et ehkki kommunismiajastu on läbi saanud, tõstavad totalitarismi alged Euroopas siiski aeg-ajalt taas pead. Nii kinnitas Tšehhi suursaadik Petr Kolar, et kommunismi lõpp ei pea tingimata tähendama kommunismi naasmispüüete lõppu ning oht on endiselt väga suur. Foorumi peateemaks olnud Berliini müür langes 1989. aastal ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemine sai teoks veel kaks aastat hiljem. Eesti suursaadik Väino Reinarti sõnul aga inimeste südames müüri ei olnud. Reinart lisas, et Eesti ei tunne kommunistlikule ideoloogiale kuidagi kaasa, ning jagas Tšehhi suursaadiku muret kommunismi taaskerkimise pärast tulevikus. N. Liidu langemine ei garanteeri, et ajalugu ei püüa ennast korrata, rõhutas Reinart.
(Embassy Row, James Morrison, The Washington Times, 1.10)
 

COLORADO STATE UNIVERSITY
CSU Professor Promotes Sustainable Rural Tourism in Estonia through Fulbright Specialists Program

Colorado Riikliku Ülikooli globaalse turismi dotsent Stuart Cottrell veetis suvel kaks nädalat Eestimaal ning jagas Fulbrighti spetsialistina Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži tudengitele teadmisi säästva turismi valdkonnas. Cottrelli reisi põhjuseks oli Saaremaal esmakordselt toimunud rahvusvaheline turismiteemaline suveülikool, mille korraldajaks oli Colorado ülikooli doktorant Jana Raadik koostöös Kuressaare kolledžiga. Suveülikoolis osales õppureid ja õppejõude mitmetest Eesti turismikoolidest, lisaks välistudengid Lätist, Soomest, Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt. Suveülikooli teemaks oli säästev maaturism – kuidas parandada turismikorralduse kvaliteeti maapiirkondades ja edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa ja endiste N. Liidu maade ülikoolide turismierialade vahel. Stuart Cottrell oli suveülikoolis kohal teemajuhi ja peakülalisena.
(CSU Professor Promotes Sustainable Rural Tourism in Estonia through Fulbright Specialists Program, Kimberly Sorensen, Colorado State University, 1.10)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Piracy, cyber-crime and climate change – bringing NATO and insurance together

Artikkel räägib kolmest riskist, nende ulatusest ja hinnast. Need riskid on küberjulgeolek, piraatlus ja kliimamuutused.
Sõltumine tehnoloogiast on alati tähendanud riskeerimist – vaadake, mis juhtub linnaga voolukatkestuse ajal. Infotehnoloogia ulatus ja levik kõigis eluvaldkondades tähendab seda, et kui süsteem on maas, on kulud tohutud: firmade jaoks, kes ei saa töötada, valitsuste jaoks, kes ei saa pakkuda lihtsamaidki teenuseid, kaasaarvatud julgeolekut, tavainimeste jaoks, kes ei saa raha pangast välja võtta. Kui keegi arvab, et see on hirmu külvamine, siis vaadake, mis juhtus 2007. aastal Eestis, kui riik sattus küberrünnaku alla.
(Piracy, cyber-crime and climate change – bringing NATO and insurance together, Lord Levene, Anders Fogh Rasmussen, The Daily Telegraph, 1.10)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

20 MINUTES
A l'Asvel, Kangur se sent pousser des ailes

Prantsusmaa meistriks kroonitud korvpalliklubi Villeurbanne’i ASVEL vajas oma meeskonda lisajõudu ning värbas sel suvel ääremängijaks Eesti korvpalluri Kristjan Kanguri. ASVEL pidas Eesti liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud Kangurit vajalikuks lisajõuks ja 202 cm pikkune Eesti koondislane teeb sügisel oma karjääris suure hüppe. Kanguri konkurendiks oli Prantsusmaa meistrivõistluste finaali parim mängija Amara Sy, kellega ei saavutatud aga kokkulepet. Nüüd on käes 26-aastase Kanguri kord anda Villeurbanne’is oma parim. Kanguri debüüt Villeurbanne’i ASVELi särgis lõppes vaatamata korralikule sooritusele siiski kaotusega koduväljakul Dijonile 75:81.
Kangur leiab, et Eesti korvpalli majanduslik olukord on raske ning seetõttu mängivad kõik korvpallurid koduväljakuil. Samas peaks neil olema rohkem võimalusi hankida kogemusi välismaal.
(A l'Asvel, Kangur se sent pousser des ailes, Stéphane Marteau, 20 minutes, 7.10)
 

LA VOIX DU NORD
Moins de licenciements que prévu, Porthault sort la tête de l'eau

Prantsuse tekstiilitootja Porthault on suutnud vaatamata koondamistele ja tellimuste mahu järsule kahanemisele püsima jääda. Kui veel juunis vaevles Porthault kriisis, siis esimehe Jean-Patrick Canivet’ järel oli töötajate suureks kergenduseks võimalik hakata takistusi vähendama. Pärast mitmeid keerukaid kuid on Porthault lõpuks toibumas. Võimalust ettevõttele uue elu sisse puhumiseks näeb Canivet eelkõige uuendustes ja uutes tootegruppides.
Nordi departemangu saadik Christian Bataille avaldas muuhulgas kahetsust tegevuse ümberpaigutamise osas Eestisse. President Jean-Patrick Canivet soovis selles suhtes arutelu lõpetada, kuna tema sõnul pole tegemist ümberpaigutamisega. Loodud on naiste pesukollektsioon, mille valmistamine on väga aeganõudev ning mida Porthault’s varem polnud. Prantsuse töötajad on muuseas kohtunud ka oma Eesti kolleegidega. Kohtumine läks väga hästi ja president rõhutas, et Porthault’ eesmärgiks ei ole siiski laiendada tootmist välismaale, vaid prioriteediks on teha seda koduregioonis Cambrai’s.
(Moins de licenciements que prévu, Porthault sort la tête de l'eau, Nicolas Blandin, La Voix du Nord, 5.10)
 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virossa poikia värvätään apureiksi murtokeikoille Suomeen

Eestis kardetakse, et aasta algul töötuks jäänud inimeste töötuskindlustuse maksmise lõppemine võib sel sügisel ja talvel suurendada kuritegevust. Varguste hulk oli Eestis suve lõpuks kasvanud eelmise aastaga võrreldes 11%. Eesti kodanike toime pandud kuritegude arv on kasvanud ka Soomes. Kohila vallas on üheks rahateenimisvõimaluseks ebamäärased tööpakkumised Soome. Noorukile võidakse pakkuda kahepäevast tööotsa „ehitusel“, kuid tegelikult võib töö seisneda varastatud kauba veos või autojuhtimises vargusretkel. „Info ehitustöödest levib tuttavate kaudu ning internetis. Tahetakse kriminaalse taustata inimesi,“ räägib Raido Murusalu. Kohilas teab peaaegu iga vastu tulev noormees kahtlastest tööotstest Soomes. Eestis põhineb töötuskindlustuse süsteem oletusel, et töö kaotanu leiab uue töö vähem kui aasta jooksul. Pärast üheksat kuud makstavat töötuskindlustushüvitist võib lühikest aega saada peaaegu olematut, üle 60 euro suurust töötuabiraha. Enamus Eestis aasta algul töötuks jäänud inimestest pole hiljuti tehtud uuringu kohaselt uut tööd leidnud. „Soomes panevad Eesti kodanikud toime enamasti varavastaseid ja liikluskuritegusid. Nende hulk on veidi kasvamas,“ ütleb kriminaalkomissar Juha Laaksonen Helsingi politseist. Soomes seletatakse eestlaste toime pandud kuritegude hulga kasvu lisaks majandusolukorrale ka Schengeni tsooni laienemisega üle-eelmisel aastal. Helsingi politseil on paari viimase aasta jooksul olnud üha rohkem tegemist väljastpoolt Tallinna tulevate kuritegelike gruppidega. Viimasel ajal on politseile silma hakanud mitu Rakverest pärit kampa, samuti on kinni peetud Võrust pärit inimesi. Heiki Valliste Kohila politseist pole kuulnud, et Kohila poisse värvataks Soome varastamisretkedele. Info Soomes kinni peetutest ei jõua tihtipeale kodukoha ametnikeni Eestis.
(Virossa poikia värvätään apureiksi murtokeikoille Suomeen, Kaja Kunnas, HS, 5.10)

Sirppi ja vasara vievät viivakoodiin

Hämeenlinna kunstimuuseumis on üleval Leonhard Lapini ülevaatenäitus „Märgid ja tühjus“. „Siin on esil 220 teost,“ ütleb Lapin rahulolevalt. Lapini näitus osutab sellele, et Nõukogude Eestis haldasid kunstnikud ka palju sellist informatsiooni, mida ametlikult ei levitatud. Tunti Ameerika pop- ja op-kunsti, teati happeningide kohta. Vanimad näitusel olevad tööd on kaks op-kunsti eskiisi aastast 1967. 1970ndatel siirdus Lapin pop-kunsti. „Leiutasime termini sots-art,“ ütleb Lapin. 1980. aastal tegi Lapin Kazimir Malevitši auks sarja „Märgid“ ning kümme aastat hiljem uue sarja „Märkide konversatsioon“, kus on näha mitut ebapüha liitu: stalinism kohtub abstraktsionismiga, sirp ja vasar moodustavad haakristi, õigeusukirik on kommunismi kätes. Hiljem, pärast Eesti iseseisvumist on Lapin teemasid otsinud kapitalistlikest märkidest: reklaamidest, pakenditest ning eriti triipkoodidest. „Ning lõpuks olen hakanud tegelema ka spontaanse maaliga,“ õhkab Lapin.
(Sirppi ja vasara vievät viivakoodiin, Anu Uimonen, HS, 4.10)

Säädyllinen murhenäytelmä

Iirimaal peetav rahvahääletus Lissaboni leppe üle annab hea võimaluse heita pilk aastatetagusesse Dublinisse ning käia läbi 2004. aastal laienenud Euroopa Liidu tee kuni tänase päevani ning mõelda ka ühenduse tulevikule. 2004. aastal tähistati Iirimaal ELi laienemist – kaheksa endist Kesk- ja Ida-Euroopa kommunismimaad ning Küpros ja Malta olid äsja liitunud ELi perega. Endiste idabloki riikide tee ELi kestis ligikaudu 15 aastat. Euroopa Liitu kutsutakse ainulaadseks rahuprojektiks. Kesk- ja Ida-Euroopa riike ei tervitatud parimal võimalikul viisil. Enamus vanadest liikmesriikidest kehtestas uustulnukatele liikumis- ja töötamispiiranguid. Kuid uued liikmesriigid kasutasid liikumisvabadust ka ära. Baltlased ja poolakad kolisid hordidena tööle Inglismaale ja Iirimaale. Samal ajal kandus kapital läänest itta. Aastatel 2000–2007 investeerisid välisettevõtted uutesse liikmesriikidesse 240 miljardit eurot. 2000ndatel tundus, et raudse eesriide langemisest ja ELi laienemisest on kasu saanud peaaegu kõik liikmesmaad. Kuid 2007. aastal algas finantskriis ning 2008. aastal majanduskriis. Suvistel europarlamendi valimistel pääses parlamenti hulk äärmusliikumiste esindajaid, kellele pole meele järele immigrandid, ei ELi kodanikud ega väljastpoolt ühendust tulijad. ELi andmetel on Euroopas juba praegu 64 miljonit sisserändajat. Kui migratsioon väheneb, hakkab Euroopa rahvaarv juba 2012. aastal kahanema. Samal ajal ühenduse rahvastik vananeb kiiresti. 2025. aastal moodustavad ELi kodanikud vaid 6,5% maailma rahvastikust. EK ennustab, et aastatel 2008–2025 on tõeline võim maailmas jagatud. USA mõju nõrgeneb, kuid ei kao. Samal ajal tugevneb Hiina ja India positsioon väliskaubanduses. Mis jääb sel juhul eurooplastele? Moraalne üleolekutunne. Teadlikkus, et Euroopas üritatakse asju õigesti teha. Tahe õpetada sama ka teistele, ükskõik, kas nad siis kuulavad või mitte. Samal ajal jagelevad ELi riigid nagu jõuavad. Ühtsus kuulub pidulike kõnede ning kriisiaegade juurde. Vanu liikmesriike on vapustanud ka see, kuidas uued liikmesmaad on end otsuste tegemisel ühenduses algusest peale nagu kodus tundnud. Poola ja Tšehhi pole kõhelnud šantažeerida teisi riike oma nõudmistega. Baltimaad on suhtunud halvustavalt vanade liikmesmaade pugemisse Venemaa ees. Vana Euroopa arvas, et päästab endised sotsmaad, kuid uued liikmesriigid tulid liitu ajama hoopis oma poliitikat.
(Säädyllinen murhenäytelmä, Annamari Sipilä, HS, 3.10)

Venäläisetkö sopeutuvat?

Helsingi ülikooli Vene uuringute professor Timo Vihavainen peab Soome sobivaimaks immigrantide rühmaks venelasi ning arvab, et venelased võiksid muganduda Soomes ühe põlvkonna jooksul. Kas Vihavainen võiks alustuseks kutsuda Soome Baltimaade venelased? Eestis ja Lätis pole märgata kultuurilist lähenemist, rääkimata mugandumisest või kodunemisest. Vastupidi, mõlemapoolne kohanematus tundub kasvavat. Sotsioloogilised uuringud näitavad, et vene vähemus on oma asukohamaade suhtes märgatavalt ebalojaalne. Baltimaade rahvatraditsioonid ja pidupäevad jäetakse tähelepanuta ning kuna venelastel ja baltlastel pole ühist arusaama ajaloost, on üsna raske uskuda ühisesse tulevikunägemusse.
(Venäläisetkö sopeutuvat?, Jukka Rislakki, HS, 6.10)

KAUPPALEHTI
Rocca al Mare Baltian lippulaivana

Kaubanduskeskuste arendamise turuliider Soomes Oy Citycon on lõpetamas Eesti vanima kaubanduskeskuse Rocca al Mare uuendust. Remonttöödega on Eestis loodud uut keskkonnateadlikku kultuuri. „Soomlased reisivad nüüd rohkem lähivälismaale. Tallinna kesklinna on nad juba mitmeid kordi näinud. Rocca al Mare tõmmet suurendavad vabaõhumuuseum, loomaaed või Saku Suurhalli üritused. Sadamast on siia tasuta bussiühendus,“ räägib Cityconi Balti regiooni juht Harri Holmström. Rocca al Mare on üks ettevõtte suurematest vastutustundliku ehituse pilootprojektidest ning sellele taotletakse LEED keskkonna sertifikaati. Sertifikaadi väljastamisel hinnatakse ehitusprojekti kuue eri kriteeriumi järgi: jätkusuutlik maakasutus, efektiivne veekasutamine, energiakasutus, materjalide valik ja taaskasutus, õhu kvaliteet ning uuendused planeerimisprotsessis. Üle kümne aasta tagasi ehitatud Rocca al Mare kaubanduskeskus on esimene läänelik kaubanduskeskus Eestis. Citycon ostis selle 2005. aastal ning on pärast seda remontinud ruume ning kahekordistanud keskuse pindala. Harri Holmström kiidab Eesti töötajaid: neil on ametialased ning isegi käsitööoskused, tehakse pikki tööpäevi, omal kohal on ka oskusteave ja motivatsioon. Teavitustööd on tehtud rohelise ehitamise vallas, mis on Eestis uus nähtus. Eesti töökultuuris pole veel juurdunud näiteks prügi käitlemise ja taaskasutuse idee.
(Rocca al Mare Baltian lippulaivana, Tarja Västilä, Kauppalehti, 5.10)

FREE MAGAZINE
Estonia can also rock!

Enamuse soomlaste jaoks tähendab Eesti odavat alkoholi, laeval lõbutsemist, lühikest nädalavahetust spa-hotellis eemal argirutiinist või kahe keele sarnasust. Kuid alates Eesti iseseisvuse taastamisest 1991. aastal on palju muutunud. Paljud noored produtsendid ja artistid näevad vaeva selle nimel, et olla sama edukas kui Soome ning Eesti muusika uuele tasemele tuua. Kas see õnnestub neil?
Tanel Padar on tõenäoliselt kõige kuulsam eesti muusik pärast 2001. aasta Eurovisiooni võitu. Oma bändi The Suniga on ta ka Soomes sage külaline, kuid ei ole saavutanud veel rahvusvahelist läbimurret. Music Export Eesti projektijuhi Juko-Mart Kõlari arvates on põhjuseks see, et muusikaekspordil puudub piisav avalikkuse toetus. Eesti muusika müümise mõte on pärit 1990. aastate lõpu või 21. sajandi esimestest aastatest, kui Soome oli vaba turumajandusega kapitalistlik riik, mis avaldas mõju ka üldisele mõttelaadile. Eesti süsteem muutus radikaalselt 90ndatel ja eesti muusikute jaoks oli üleminek raskem. Kõige paremini müüvad kaasaegsed eesti heliloojad nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür ja Veljo Tormis. Isegi ainus eesti muusikale keskendunud ajakiri „Muusika“ pühendab enamuse oma lehekülgedest eesti klassikalisele ja rahvamuusikale, mõni üksik artikkel räägib teistest žanritest. On siiski ka mõned popi, rocki ja metali viljelevad noored artistid, kes ei jaksanud oodata muudatusi Eestis, vaid emigreerusid edu saavutamiseks välismaale. Üks sellistest on Kerli Kõiv, kes läks 18-aastasena USAsse ning on oma viimase eduka albumi „Love is Dead“ abil üles ehitanud suurepärase karjääri. Teine noor eesti pop-bänd, mis saavutas edu Saksamaal ja Šveitsis on Vanilla Ninja. Enamus Eesti muusikaäris tegutsevaid inimesi peavad edu tagajateks infrastruktuuri ja paremat koolitust. Juko-Mart Kõlari hinnangul on vajaka nii professionaalsetest muusika mänedžeridest, produtsentidest kui edendajatest. Sama arvab ka Ivo Kiviorg, kes on kümmekond aastat olnud eesti muusikaga seotud ajakirjaniku ja edendajana. „Muusikaäri infrastruktuur on meil veel puudu. Meil on väga häid bände, aga pole häid agente, mänedžere. See võtab aega.“ Ivo on ka pressikoordinaator Rabarockil, mis on Eesti suurim rockfestival ja toimub igal suvel väikses Kesk-Eesti linnas Järvakandis. Teine festival, mis on mõeldud alternatiiv- ja indie muusika austajatele on Plink Plonk Tartus. Selle festivali korraldajad tegi hiljuti klubi Tartu kesklinnas, mis pakub rahvale kuulata uusi bände ja häid indie muusika artiste.
Loomulikult on olud nõukogude ajaga võrreldes palju muutunud. Viimastel aastatel on Eestis esinenud tipp-artistid nagu Depeche Mode, Aerosmith, The Scorpions, Enrique Iglesias ja Metallica, augustis toimus aga Madonna kontsert Tallinnas. Kui Madonna siin esineb, on Eesti kaardil raudselt olemas! Artistid ja edendajad on ühel meelel, et uued suhtlusvõrgustikud nagu MySpace, Twitter, Facebook jt annavad uue dimensiooni ning lihtsa võimaluse Eesti muusika ja artistide tutvustamiseks.
Popidiot, Smilers ja Kosmikud on tuntud eesti-soome segabändid, Eesti ja Soome koostöö muusikavallas muudkui jätkub. Bullfrog Brown, uus ja osav eesti bluusi bänd on iga-aastane külaline Soome bluusifestivalidel, soome muusik Alaska Kalanen aga tuntud esineja Eesti lavadel, Helsingi legendaarseim rocki ja metali klubi Tavastia vallutasid paari kuu eest sellised eesti bändid nagu Sinine, J.M.K.E., Röövel Ööbik ja Forgotten Sunrise. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahte riiki lahutab vaid tükike merd, kuid ühendab suur muusikaline andekus.
(Estonia can also rock! Antonio Díaz, Free Magazine, 5.10)