Inimõigused Euroopa Liidus

Inimõiguste austamine on koos põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega Euroopa Liidu alustala. Ilma inimõigusteta ei ole võimalik kestev rahu, julgeolek ega säästev areng. EL on veendunud, et see on õigustatud mureküsimus ja rahvusvahelise kogukonna peamine kohustus. Seetõttu pöörab EL erilist tähelepanu inimõiguste austamisele nii liidus sees kui väljaspool selle piire.

Neid põhimõtteid taaskinnitas 2000. aastal vastu võetud Euroopa põhiõiguste harta. Harta sai Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aastal siduvaks EL õiguse osaks. Inimõiguste järgimist oodatakse kõigilt ELiga liituda soovivatelt riikidelt. Samuti sisaldavad kõik EL kaubandus- ja koostöölepingud kolmandate riikidega sätet, mis kinnitab, et inimõigused on osapoolte vaheliste suhete oluline osa. EL toetab maailmas inimõigusi edendavate kodanikuühenduste tegevust Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrumendi (EIDHR) kaudu. EIDHR eelarve 2007-2013 on 1,1 miljardit eurot.

Inimõiguste suunised

Inimõigusi käsitlevad ELi suunised on nõukogu poolt vastu võetud poliitilised dokumendid. Praeguseks on vastu võetud 8 suunist:

1. Surmanuhtlus
2. Piinamine ja muu julm, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine
3. Inimõigustealased dialoogid
4. Lapsed ja relvakonfliktid
5. Inimõiguste kaitsjad
6. Lapse õigused
7. Naistevastane vägivald ja võitlus kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu
8. Rahvusvaheline humanitaarõigus

EL inimõiguste suunised ei ole õiguslikult siduvad, kuid neil on oluline roll ELi inimõigustealase poliitika reaalsel elluviimisel.

Lisaks eelpool nimetatutele on ELis olulised veel kaks tegevusjuhist:

Tegevusjuhise (toolkit) lesbide, geide, biseksuaalsete ja transseksuaalsete (LGBT) inimeste õiguste kaitseks võttis EL vastu 2010. aastal. Vastavad juhised aitavad ELi institutsioonidel, liikmesriikidel ja teistel toimijatel reageerida ennetavalt LGBT isikute õiguste rikkumisele, samuti tegeleda nende õiguste rikkumisteni viivate strukturaalsete põhjustega. Diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni alusel on Euroopa Liidus keelatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu (Treaty on the Functioning of the European Union) kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (Charter of Fundamental Rights of the European Union).

Teiseks oluliseks tegevussuunaks ELi jaoks on demokraatia edendamine. Hea valitsemine, demokraatia ja inimõiguste austamine on jätkusuutliku arengu tagamise seisukohast olulisel kohal; ELi poliitikaraamistikku demokraatliku valitsemise osas on arendatud alates 2003. aastast. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. novembril 2009 vastu järeldused tegevuste kohta toetamaks demokraatiat Euroopa välissuhete raames („Conclusions on Democracy Support in the EU’s External Relations – Towards Increased Coherence and Effectiveness")

Inimõiguste dialoogid

Euroopa Liit peab inimõiguste rikkumiste ärahoidmiseks esmatähtsaks dialoogi ja koostööd ning vajaduse korral ka viivitamatut sekkumist. EL on praeguseks algatanud kolmandate riikidega viiel kontinendil üle kolmekümne inimõigustealase dialoogi ja konsultatsiooni, kusjuures nende arv kasvab kiiresti, mis näitab inimõiguste üha suurenevat tähtsust rahvusvahelistes suhetes.

Mitmepoolsel tasandil tegutseb Euroopa Liit aktiivselt Inimõiguste Nõukogus ja ÜRO
Peaassamblees. Loe lähemalt EL tegevusest ÜROs.

Eesti osaleb aktiivselt ELi inimõigustega tegelevates töögruppides. Prioriteetseimatest teemadest on Eesti keskendunud naistevastase vägivalla vastu võitlemisele osaledes ka vastavas ELi töögrupis, mis tegeleb 2008. a lõpus vastu võetud naistevastase vägivalla vastu võitlemise suuniste elluviimisega.
Lisainfot EL inimõiguste alase tegevuse kohta EL välisteenistuse kodulehel.

EL inimõiguste strateegia

2012. a. juunis võttis Euroopa Liidu Välisasjade Nõukogu vastu Euroopa Liidu inimõiguste strateegia. Euroopa Liidu inimõiguste strateegia koosneb Euroopa Liidu inimõiguste ja demokraatia strateegilisest raamistikust ja tegevuskavast. Strateegia eesmärgiks on muuta  inimõiguste ja demokraatia poliitika aktiivsemaks, sihipärasemaks, omavahel ja muu poliitikaga paremini sidusaks ning efektiivsemaks.

EL inimõiguste strateegia tegevused võib tinglikult jagada neljaks.

1. Esiteks,  rakendamisemehhanismid nagu inimõiguste riigistrateegiad, suunatud kampaaniad prioriteetsetes valdkondades ning sihipärasem koostöö valitsusväliste organisatsioonidega.
2. Teiseks, inimõiguste arvestamine Euroopa Liidu poliitikates nagu naabrus-, arengukoostöö- ja kaubanduspoliitika, kriisijuhtimise operatsioonid, infotehnoloogia, terrorismivastane tegevus, liikmesriikide inimõiguste poliitika.
3. Kolmandaks, partnerlus Euroopa Liidu väliste riikidega ning aktiivne osalemine rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsioon töös, samuti süstemaatiline koostöö Aafrika Liidu, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni, Ameerika Riikide Organisatsiooni ja Islami-riikide Koostööorganisatsiooniga. Lisaks peab Euroopa Liit aastas erinevate riikidega üle 40 inimõiguste dialoogi või konsultatsiooni, mille eesmärk on inimõiguste edendamine antud riikides.
4. Neljandaks, ühel häälel rääkimine, kus liikmesriikide omavaheline tööjaotus ning koordinatsioon aitaksid kaasa tugevamale Euroopa Liidu ühisele tegevusele inimõiguste kaitsmisel.