Eesti välismeedias 24.-30. september 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
U.S. Overlooks Estonia’s Effort in Afghanistan

Näitamaks end usaldusväärse NATO liikmena, on Eesti saatnud Afganistani kõige rahutumatesse regioonidesse aega teenima 300 kaitseväelast. Siiani on Afganistan nõudnud elu kuuelt Eesti sõdurilt, mis teeb elanikkonna suurust arvestades Eesti kaotuse proportsionaalselt pea kaks korda suuremaks kui USA oma. Kuid ometi näib Afganistanis paiknevate rahvusvaheliste jõudude ja USA vägede ülemkindral Stanley McChrystal olevat oma Afganistani strateegia raportis ära unustanud, et Eesti üldse allianssi kuulub. Nimelt liigitas McChrystal oma 30. augustil avaldatud raportis Eesti nende NATOsse mittekuuluvate riikide hulka, kelle tegevust Afganistanis toetab USA. Seega arvas kindral Eesti ühte ritta näiteks Bahreini ja Mongooliaga. Afganistanis paiknevate USA vägede kõneisik kapten Elizabeth Mathias pidas McChrystali eksimust siiski vaid kogemata tehtud näpuveaks. Ka Eesti esindaja Kabulis Tanel Sepp leiab, et tegemist peab olema eksitusega.
(U.S. Overlooks Estonia’s Effort in Afghanistan, Yaroslav Trofimov, WSJ, 24.09)
 

EU Court Overturns Some Emission Caps

Euroopa kohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse kehtestada rangemad piirangud süsihappegaasi heitkogustele Poolas ja Eestis aastateks 2008-2012. 2007. aastal teatas komisjon, et Poola ja Eesti määratud saastekvoodid on liiga kõrged ja soovis neid vähendada vastavalt 26,7% ja 47,8% võrra. Kuid Esimese Astme Kohus teatas kolmapäeval, et komisjon on ületanud oma pädevust. Barbara Helfferich, Euroopa Komisjoni pressiesindaja keskkonnaküsimustes, ütles: „Komisjon on kohtu otsuses äärmiselt pettunud. Analüüsime lahendit põhjalikult ning sellest lähtuvalt otsustame edasikaebamise üle.“ Ta lisas, et hetkel on vara öelda, missugused on kohtulahendi mõjud heitekvootide kauplemise süsteemile Euroopas. Analüütikud ja süsinikuturul osalejad väljendasid muret kohtuotsuse võimalike tagajärgede pärast. Kauplemiseks perioodil 2008-2012 on komisjon heaks kiitnud vaid neli riiklikku saastekvootide jaotuskava - Taani, Prantsusmaa, Sloveenia ja Suurbritannia kavad - ja püüdnud vähendada ülejäänud 23 ELi valitsuste omi. „On väga võimalik, et lähitulevikus tuleb samasuguseid otsuseid veel,“ lausus Wim Vandenberghe, energeetika- ja keskkonnajurist DLA Piperi juures Brüsselis. Kuus riiki - Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Tšehhi, Leedu ja Läti - on komisjoni saastekvootide kärpimise nõude vaidlustanud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteem on ELi peamine vahend nende vähendamiseks ja seeläbi kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Blokk soovib maailma riigipeade kohtumisel detsembris Kopenhaagenis juhtida läbirääkimisi, et asendada 1997. aasta Kyoto kokkulepe uue kliimamuutuste kokkuleppega.
(EU Court Overturns Some Emission Caps, Alessandro Torello, WSJ, 24.09)

REUTERS
Europe wrangles over carbon emissions quotas

Prantsusmaa, Itaalia ja mitmed teised EL liikmesriigid kaalusid neljapäeval võimalust kaubelda oma ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega, päev pärast seda, kui Poola ja Eesti oma kvoodid edukalt kohtus vaidlustasid. Need kaks Ida-Euroopa riiki võitsid heldemad heitkoguste kogused saastekvootidega kauplemise süsteemis. „Me kutsume kõiki liikmesriike üles hoiduma kasutamast ära lünka, mis tuleb lihtsalt kaotada, et heitkoguste turg ja Euroopa kliimapoliitika saaksid jätkata kindlal alusel,“ ütles Rahvusvaheline Heitmekaubanduse Liit IETA oma avalduses.
(Europe wrangles over carbon emissions quotas, Pete Harrison and Gabriela Baczynska, Reuters, 24.09)
 

EUROPEAN TOUR
Excitement builds among World Cup hopefuls in Estonia

Omega Mission Hills World Cup’i nime kandev golfi riikidevaheline meeskondlik MM on maailma üks prestiižsemaid golfivõistlusi. Seekord toimub selle Euroopa regiooni finaal Jõelähtmel Estonian Golf & Country Club’is ning on esimene maailma tipptasemel profiturniir piirkonnas. Võistlustest võtab osa 18 riiki ja võistluse kolm parimat meeskonda sõidavad Hiinas toimuvale 5,5 miljoni dollarilise auhinnafondiga golfi MMile.
Kanadalase Stuart Andersoni jaoks on Eestis mängida väga põnev. Ta tunnistab, et pidi esmalt küll maakaardi pealt üles otsima, kus Eesti asub, kuid lisab, et siin on tore olla. Eriti koduseks teeb olemise see, et telekast saab siingi jäähokit vaadata.
Eesti loodab võitjate hulka jõuda võistlejate Martin Toomi ja Mark Suursalu abiga.
(Excitement builds among World Cup hopefuls in Estonia, European Tour, 23.09)
 

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Court Deals Blow to E.U. Efforts to Limit Emissions

ELi saastekvootide rohkus viis selleni, et ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on maailma suurim saastekvootide turg, esimeses faasis 2006. aastal hind langes. Sel ajal olid hinnad nii madalad, et saastajad ei tundnud erilist survet oma äride puhtamaks muutmiseks. Komisjon lubas olla rangem kauplemise teises faasis, mis algas eelmisel aastal ja kestab 2012. aastani. Selle tulemusena käskis komisjon Poolal kärpida iga-aastaseid heitkoguste üldkoguseid 27% ja Eestil ligi 48%. Aga kolmapäeval teatas esimese astme kohus, et komisjon oli ületanud oma volitusi. Komisjon ei suutnud tõestada, et Poola, mis kasutab oma elektri saamiseks suures osas väga saastavat kivisütt, ja Eesti olid olnud heitkoguste määramisel liiga helded. Kohtu sõnul on Euroopa Komisjonil „väga piiratud” volitused sekkuda riikide kavadesse, millega nad jagavad CO2 saastelubasid. Henrik Hasselknippe, analüütik uuringufirma Point Carbon juures ütles, et Poola, Eesti ja veel kuus pooleliolevate kohtuasjadega riiki võiksid komisjoniga kompromissi leida vaatamata kohtuvõidule, sest ülemaailmse majanduslanguse tulemuseks olid oodatust palju madalamad heitkogused. Hr Hasselknippe ütles, et majandussurutise tõttu võib uute kavade kohaselt komisjon lõpuks määrata Poolale ja Eestile veelgi väiksemad heitkoguste mahud kui algul planeeritud. Küsimus, kes Euroopas otsustab, kui palju iga riigi tööstus võib saastada, peaks kaduma järgmise aastakümne jooksul. ELi valitsused leppisid möödunud aastal kokku, et Euroopa Komisjonil on pärast 2012. aastat õigus ise otsustada kasvuhoonegaaside saastekvoodid iga tööstusharu kohta 27 riigiga kaubandusblokis. Veel on samasisulised kohtuasjad komisjoni vastu pooleli Bulgaarial, Tšehhil, Lätil, Leedul, Ungaril ja Rumeenial.
(Court Deals Blow to E.U. Efforts to Limit Emissions, James Kanter, NYT, 24.09)
 

ALEXANDRIA TOWN TALK
Separated as babies, Alexandria man contacted by twin sister – 76 years later

77-aastane Fred Pilder pole kunagi olnud suur kirjakirjutaja, pigem on ta eelistanud inimestega suhelda vanamoodsal kombel kas silmast silma või telefonitsi. Ent kui Fredini jõudis kiri Leeni Lehtmentsilt, kirjutas mees viivitamatult vastu.
Louisiana osariigis Alexandria linnas elav Fred polnud oma kaksikõde Leenit näinud sellest ajast saadik, kui neid Eestis aastaste lastena teineteisest lahutati. Nüüd silmitseb mees uskumatu pilguga kirja, millel on Eesti postmark. Teadmata kõik need aastad, millises maailma nurgas tema õde võiks elada ja kas üldse, vastas Fred talle nüüd sõnadega: “Tere, õeke! Ma pole sind näinud 76 aastat.”
Fred Pilder lapsendati 1933. aastal, kui ta oli vaid aastane. Esimest korda kuulis ta oma kaksikõest, kui ameeriklannast kasuema talle sellest 60 aastat tagasi rääkis. Kasuvanemad polnud suutnud lapsendada mõlemaid.
Pilderil on nüüd palju küsimusi. Kas õde saab inglise keelest aru? Milline on tema elu olnud?
Oma õe olemasolust sai Fred Pilder teada ühelt kanadalaselt, kes oli Eestis olnud Leeni Lehtmentsi abikaasa klassikaaslane. Nüüd hoiavad Fredi sõbrad pöialt, et vend ja õde teineteist peagi näha saaksid.
Fredil oli oma kasuvanemate juures õnnelik lapsepõlv ning ehk seetõttu ei hakanud ta kunagi oma õde otsima. Fred kasvas üles New Yorgis, osales Korea sõjas ja reisis läbi kogu Euroopa ja Ida-Aasia. Louisianasse jõudis Fred umbes 40 aastat tagasi, kus tutvus ka oma tulevase naisega, kes nüüdseks on siit ilmast lahkunud. Praegu elab Fred rahulikku pensionärielu ja vaatab, mida elul talle veel pakkuda on.
Oma vastuses kirjale, milles õde väljendab oma suurimat soovi Fredi üles leida, avaldas Fred oma telefoninumbri ja palus helistada enda kulul. Kuna ta pole kuigi osav sulemees, tuleb Fredil ja tema õel nüüd teineteist tundma õppida telefonitsi.
(Separated as babies, Alexandria man contacted by twin sister – 76 years later, Karina Donica, Alexandria Town Talk, 25.09)
 

VARIETY
Oscar feels 'Heat' from Estonia

Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasel parima filmi konkursil esindab parima võõrkeelse filmi kategoorias Eestit Asko Kase linateos „Detsembrikuumus“. Eestis kassahitiks tõusnud „Detsembrikuumus“ jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest. Film on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale.
(Oscar feels 'Heat' from Estonia, Nick Holdsworthlondon, Variety, 29.09)
 

PRESS CITIZEN
Chamber Singers to host local film premiere

Dokumentaalfilm „Laulev revolutsioon“ jõuab oktoobri algul ka Iowa publikuni. Film räägib Eesti üleminekust orjastaatuses riigist iseseisvuse taastamiseni. Paljud riigid on võidelnud alistajatega, kuid Eestil õnnestus seda teha laulu abil. Millist rolli võib mängida laulukultuur surve all elava rahva ajaloos? Kas kultuur suudab rahvast koos hoida?
Filmi on näidatud juba mõnda aega paljude osariikide kinodes. Enamikel juhtudel on inimesed ise avaldanud soovi filmi kohalike elanike hulgas näidata. The Chamber Singers’i nimeline grupp saab esmakordselt võimaluse kasutada filmi oma ühenduse toetuseks ning „Laulva revolutsiooni“ produtsent James Tusty ise on lubanud tulla kohale filmi tegemisest rääkima.
(Chamber Singers to host local film premiere, James Petersen, Press Citizen, 27.09)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
A commission report-card

Euroopa Komisjoni hoonete fuajees on tutvumiseks väljas kõigi 27 eurovoliniku fotod ja nimed. Volinikud on tähtsad poliitikud, kelle riigid on saatnud oma käepikendusena Euroopa Liidu täidesaatva võimu organi juurde. Ent sellal kui praeguste volinike viieaastane ametiaeg hakkab otsa saama, selgub, et tavalistel eurooplastel pole aimugi, kes nende esindajad tegelikult on. Fotod fuajees on väljas ju eelkõige selleks, et turvamees volinikelt kogemata isikutunnistust ei küsiks.
Mõnedel volinikel oleks parem jäädagi tundmatuks. Teised seevastu oleksid väärt suuremat tunnustust. Näiteks Eesti eurovolinikku Siim Kallast tuleks kiita avalikkusele tõe rääkimise eest, kuna ta on avaldanud Euroopa Komisjoni poolt Brüsseli mõttekodadele ja valitsusvälistele gruppidele üle antud kopsakate rahasummade numbreid.
Enim kiidusõnu pälvis Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia, keda iseloomustati kui „stabiilsuse ja majanduskasvu pakti valvurit“.
(A commission report-card, The Economist, 25.09)

THE TIMES
European carbon trading market takes hit

Üleeuroopalist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi tabas eile tõsine löök, kui Euroopa kohus tegi otsuse, mis alandab saastekvootide hindu ja Euroopa Komisjoni jõupingutusi heitekoguste vähendamise nimel. Pöördepunktiks saanud otsusega toetas Esimese Astme Kohus Poola ja Eesti soovi olla heitkoguste kvootide jagamisel heldem. Tühistades komisjoni otsuse kahe riigi saastekvoote vähendada teatas kohus: „Komisjon on ületanud oma pädevuse piire”. Kohus ütles, et komisjonil polnud mingit õigust kehtestada madalamaid saastekvoote Eestile ja Poolale, lükates kõrvale siseriiklikud jaotuskavad. Kohtuotsus on võit Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kes võitlesid komisjoni püüete vastu vähendada saastekvoote. Poola põhjendas oma jaotuskava sõltumisega nõukogude ajast pärit kivisöetööstusest, mis vajaks erilist lähenemist. Komisjon lükkas mitme riigi jaotuskavad tagasi, teiste seas ka Poola ja Eesti omad ning käskis neil kahel riigil heitkoguste üldkoguseid vastavalt 27% ja 48% vähendada.
(European carbon trading market takes hit, Carl Mortished, The Times, 24.09)
 

THE GUARDIAN
From the archive: Death ferry sailed into Baltic storm with faulty door seals

15 aastat tagasi avaldatud artiklis käsitletakse Euroopa suurima parvlaevakatastroofi asjaolusid. Estonia katastroofis hukkus 823 pardalviibijat, kadunuid leinavad nii Eesti kui Rootsi riik. Päästeoperatsioonid kestsid kogu päeva. 141 inimest suudeti elusana üles leida, tuvastati 42 surnukeha ning ülejäänuid ei õnnestu tõenäoliselt enam leida. Omakseid vaevab küsimus, miks selline õnnetus juhtus. Uurimine koondub Rootsi ekspertide avastuse ümber, et Estonia asus Tallinnast teele vigase visiiriga ning huku põhjustas laevatekile tunginud vesi. Asjaolud on siiski segased.
(From the archive: Death ferry sailed into Baltic storm with faulty door seals, Greg McIvor, James Meek, Julian Borger, The Guardian, 29.09)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Gericht erlaubt Polen mehr Klimazertifikate

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus otsustas, et Poola ja Eesti võivad oma ettevõtetele lisa kasvuhoonegaaside saastekvoote välja anda. Seega tühistas kohus Euroopa Komisjoni otsuse. Komisjon oli määranud ülempiiri 2008–2012 aastatel väljajagatavatele saastekvootidele ning ületanud kohtu hinnangul seega oma õigusi. Euroopa Komisjon teatas, et on otsuse üle äärmiselt pettunud. Praegu on veel liiga vara öelda midagi kohtuotsuse mõju kohta ELi saastekvootide kaubandusele. See sõltub ka sellest, kui tugevasti Eesti ja Poola siseriiklikke saastekvootide jaotuskavasid muudetakse, ütles EK keskkonnavoliniku pressiesindaja.
(Gericht erlaubt Polen mehr Klimazertifikate, cbu./hmk, FAZ, 24.09)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
EU-Emissionshandel in Gefahr

Eesti ja Poola saavutasid tülis kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskavade üle Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus Euroopa Komisjoni üle võidu. Kui otsuse kinnitab ka teise astme kohus, kaotab Euroopa kliimapoliitika tuum – kvootidega kauplemine – peaaegu oma mõju ning ELi kliimaeesmärgid satuvad ohtu. Euroopa kohtunikud teatasid, et EK ei või ELi liikmesriikidele ette kirjutada, kui palju saastekvoote nad neile riiklikele ettevõtetele välja jagada tohivad, kes osalevad üleeuroopalises saastekvootidega kauplemises. Sellega tühistas kohus EKi 2007. aasta otsuse. Toona tahtis EK Poolat ja Eestit kohustada vähendama aastatel 2008–2012 keskkonnakahjulikke emissioone rohkem kui mõlemad riigid selleks valmis olid.
(EU-Emissionshandel in Gefahr, Cerstin Gammelin, SZ, 24.09)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
EU-Kommission verliert Prozess

Poola ja Eesti saavutasid kasvuhoonegaaside saastekvootide asjus Euroopa Komisjoni üle võidu. Kohtu otsuse järgi ei tohi komisjon ELi liikmesriikidele ette kirjutada, kui palju CO2 saastekvoote nad oma tööstusele välja anda võivad. CO2 saastekvootidega kauplemine on ELi tähtsaim vahend võitluses kliimamuutuste vastu. Riik jagab ettevõtetele CO2 saastekvoote. Kuna ettevõtted võivad ülejäävate kvootidega kaubelda, annab see stiimuli kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Komisjon lükkas 2007. aastal Eesti ja Poola kavad 2008–2012 kauplemisperioodiks tagasi, kuna nad polnud ära kasutanud emissioonide vähendamise potentsiaali. Poola pidi seetõttu oma kasvuhoonegaaside saastekvoote vähendama 26,7%, Eesti peaaegu 48%. CO2 emissioonidega kauplemise turul tuntakse muret, et ka teised riigid saavutavad komisjoni üle kohtus võidu ning seega tuleb turule suur hulk lisa saastekvoote. Sellele järgneks kvootide hinnalangus.
(EU-Kommission verliert Prozess, rtr, Frankfurter Rundschau, 24.09)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Vive l’Europe orientale!

Tähtpäevad annavad võimaluse heita pilk minevikku ja analüüsida toimunut. Berliini müüri langemisest möödub tänavu sügisel kakskümmend aastat. Kommunistlikud režiimid kukkusid justkui doominokivid. ELiga liitumise perspektiiv kannustas endisi idabloki riike viima läbi radikaalseid reforme, et vastata liikmekssaamise tingimustele. Vana režiimi mõjude väljajuurimine on olnud tõsine väljakutse, kuid üleminek nii poliitilises kui majanduslikus plaanis ühelt ühiskonnakorralduselt teisele on olnud vaieldamatult edukas. Mõistagi on sellel olnud ka oma hind. Vabanemiseufooriale järgnes argipäev, milles leiduv populism ei rõõmusta kedagi. Tagatipuks tabas üleilmne majanduskriis mitmeid endisi NL liikmesriike eriti valusasti. Alates Ida-Euroopa riikide liitumisest ELiga algas ühenduse ajaloos uus periood. Seda illustreerib näiteks Jerzy Buzeki nimetamine Euroopa parlamendi presidendiks käesoleva aasta juulis. Balti riigid ja Poola on oma seisukohti kuuldavaks teinud, toetades üksmeelselt Gruusia ja Ukraina revolutsioonide juhte, samuti püüdsid nad lihtsustada Valgevene ja ELi vahelist dialoogi. Kuid nende riikide painet alahinnatakse Pariisis, Londonis ja Berliinis täielikult. Vene ohuga silmitsi seistes jagavad need maad erilist ajaloolist tundlikkust. Poola ja Tšehhi on pettunud Obama otsuses loobuda raketikilbi paigaldamisest oma territooriumidele. Selle plaani nurjumine võib vallandada ka psühholoogilise päästiku – nad ei peaks enam mõtlema oma julgeolekust üksnes perspektiivis ameeriklastega, vaid ELi liikmetena kaaluma enam ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika võtmeküsimusi. Selleks on õigupoolest jäänud vaid üks takistus, nimelt müür. Müür inimeste, täpsemalt lääneriikide - ja eriti Prantsusmaa - juhtide peades, keda iseloomustab võhiklus ja harimatus ajaloo osas.
(Vive l’Europe orientale !, Piotr Smolar, Le Monde, 25.09)
 

Les quotas de CO2 de la Pologne et de l'Estonie gelés

Euroopa Liidu esimese astme kohus otsustas, et Euroopa Komisjon käitus valesti, määrates Eestile ja Poolale küsitust oluliselt väiksema CO2 kvoodi. ELi keskkonnavolinik Stavros Dimas teatas, et komisjon analüüsib olukorda ja kaalub otsuse edasikaebamist Euroopa Kohtusse. Poola, kes kasutab elektri tootmiseks keskkonnakahjulikku kivisütt, sai komisjoni otsustega esialgu küsitust 27% väiksema saastekvoodi, Eesti kvooti vähendati 48%. Kaheksa liikmesriiki otsustasid esialgsed saastekvoodid vaidlustada, Eesti ja Poola saavutasid võidu. See otsus võib ohustada ELi kliimapaketti ajal, mil ühiste jõududega püütakse saastamist vähendada. Teoreetiliselt, kui kõik riigid saaksid oma tahtmise, võiks langeda ka CO2 kvootidega kauplemise hind.
(Les quotas de CO2 de la Pologne et de l'Estonie gelés, Le Monde avec AFP, 24.09)
 

JOURNAL DE L’ENVIRONNEMENT
Quotas de CO2: la Commission européenne se prend un camouflet

Euroopa Liidu Esimese Astme Kohus otsustas tühistada komisjoni varasema otsuse Eesti ja Poola kasvuhoonegaaside saastekvootide osas. Vastavalt protseduurireeglitele esitasid Eesti ja Poola 2006. aastal komisjonile oma jaotuskavad ajavahemiku 2008–2012 kohta. Komisjon tuvastas kahes 2007. aasta otsuses, et kõnealused jaotuskavad ei ole direktiivi kriteeriumidega kooskõlas ja otsustas, et iga-aastaseid saastekvootide üldkoguseid tuleb vähendada vastavalt 26,7% ja 47,8% võrra võrreldes üldkogustega, mida need kaks liikmesriiki kavandasid eraldada. Kohus märgib muu hulgas, et „kui komisjonil lubataks kasutada sama jaotuskava hindamismeetodit kõigi liikmesriikide puhul, tähendaks see seda, et talle antaks mitte ainult tõeline ühtlustamispädevus saastekvootide kauplemise süsteemi raames, vaid ka keskne osa jaotuskavade väljatöötamisel. Ent seadusandja ei ole direktiivis komisjonile jaotuskavade kontrollipädevuse raames andnud ei sellist ühtlustamispädevust ega keskset osa.“
ELi keskkonnavoliniku Stavros Dimas’e pressiesindaja Barbara Helfferich teatas, et kaalutakse Kohtu otsuse edasikaebamist. Otsusega veetakse ELi alt ajal, mil proovitakse ühiste jõududega saastamist vähendada. Samuti külvab see ebakindlust kvootide turul, tuues kauplemisse miljoneid katteta kvoote perioodiks 2008-2012. Mitmed liikmesriigid, näiteks Itaalia, Leedu ja Tšehhi, kes on samuti leidnud, et nende kvoot ei ole piisav, võivad nüüd näha soodsat võimalust oma kvootide kõrgemaks kauplemiseks.
(Quotas de CO2: la Commission européenne se prend un camouflet, Journal de l’environnement, 30.09)
 

POLITIQUE ÉTRANGÈRE
Les pays baltes : un modèle pour intégration?

Sügiseses IFRI (Institut français des relations internationales) väljaandes „Politique étrangère“ ilmus Tartu Ülikooli õppejõu poliitikadoktor Matthieu Chillaud’ artikkel „Les pays baltes : un modèle pour intégration?”. Chillaud analüüsib artiklis ELi ja NATOga liitumise mõju Balti riikidele. Juttu on nii majanduskriisist, milles endised eesrindlikud majandustiigrid vaevlevad, kui ka julgeolekupoliitikast. Balti riigid on küll NATO ja ELi liikmed, kuid kas neid võetakse tegelikkuses ka kuulda? Näiteks toob autor Gruusia kriisi, mis valmistas Balti riikidele selles osas pigem pettumuse.
(Les pays baltes : un modèle pour intégration?, Matthieu Chillaud, Politique étrangère, 3/2009)

RADIO FRANCE INTERNATIONAL
Le débat : Les Pays Baltes : de la Voie Balte à la crise économique…

RFI eetris oli 20. septembril Balti keti 20. aastapäevale pühendatud saade „Carrefour de l’Europe“. Ajakirjanik Daniel Desesquelle’i vestluspartneriks oli teiste seas Martin Kala. Saade on lindistatud vahetult peale Senatis 8. septembril toimunud Balti keti teemalist kollokviumi.
(Le débat : Les Pays Baltes : de la Voie Balte à la crise économique… Daniel Desesquelle, RFI, 20.09)

LA QUOTIDIENNE
Focus destination : Estonie

Põhja-Euroopas Läänemere kaldal asub Eesti, pindalalt Šveitsiga võrreldav väike riik. Eesti pinnamood on lauge, siin leidub hulgaliselt soid, järvi ja okaspuumetsi, viimastes elutsevad hundid, karud, metssead. Pealinn Tallinn on tõeliselt kütkestav. Kindlasti tuleks külastada Niguliste ja Pühavaimu kirikut. Tartu, Rapla ja Pärnu on õdusa atmosfääriga maalilised linnad, mida tasub samuti tundma õppida.
(Focus destination : Estonie, La Quotidienne, 29.09)
 

AFP
Estonie: l'Etat vend ses 27% du capital de Eesti Telekom à TeliaSonera

Eesti müüb oma 27%se osaluse Eesti Telekomis TeliaSonerale. „Valitsus on jõudnud müügi osas üldiselt üksmeelele“, teatas Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar. Müügist saadav tulu aitaks rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tasakaalustada ka riigi eelarvet. TeliaSonera on Rootsi Telia ja Soome Sonera liitmisel tekkinud ettevõte, suurim telekommunikatsioonifirma Põhjamaades. Firmal on 135 miljonit klienti kahekümnes riigis.
(Estonie: l'Etat vend ses 27% du capital de Eesti Telekom à TeliaSonera, AFP, 23.09)

Estonie: confirmation de la vente de 27% d'Eesti Telekom à TeliaSonera

Eesti valitsus otsustas lõplikult TeliaSonera osaluse müümise. Ministrite otsust kinnitas AFPle valitsuse pressiesindaja Liina Lepik. Pakkumise tähtaeg kestab 9. oktoobrini.
(Estonie: confirmation de la vente de 27% d'Eesti Telekom à TeliaSonera, AFP, 24.09)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tuomioistuin kumosi Viron ja Puolan päästöoikeuksien leikkauksen

ELi saastekvootide jaotuskava võib muutuda. ELi Esimese Astme Kohus tühistas Eestile ja Poolale aastateks 2008–2012 määratud kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskavad. Kohus otsustas, et Euroopa Komisjon tegutses valesti, kui lõikas oma otsusega suure osa Eesti ja Poola ettepandud jaotuskavadest. Eesti sai 24,2 miljoni tonni suuruse kvoodi asemel vaid 12,7 miljoni tonni suuruse kvoodi – 48% vähem kui Eesti oli palunud. Kohus otsustas, et lõppotsuse ELi maade saastekvootide kohta teevad liikmesriigid ise, mitte komisjon. Kohtu hinnangul ei võinud EK Eesti ja Poola ettepanekuid tagasi lükata vaid põhjusel, et seadis kahtluse alla informatsiooni usaldusväärsuse, mille riigid oma kasvuhoonegaaside kohta esitasid. Lisaks Poolale ja Eestile kaebasid peaaegu kõik teised uued liikmesriigidki Euroopa Komisjoni jaotuskavade vähendamise pärast Euroopa Ühenduste Kohtusse. EL lõikas iga riigi väljakäidud saastekvoodist keskmiselt 10%. Vanadelt liikmesriikidelt lõigati vähem kui uutelt liikmesmaadelt.
(Tuomioistuin kumosi Viron ja Puolan päästöoikeuksien leikkauksen, STT-HS, HS, 24.09)

KALEVA
Narvan tanterilla, Peipsin rannoilla

Ida-Virumaa ajalugu on sõdade ajalugu. Praegu võideldakse seal narkootikumidega. Kui soomlased Eestit juba üldiselt tunnevad, siis Ida-Virumaal on käinud vähesed. Ka paljudele eestlastele on see maakond natuke võõras, kuigi seal asuvad põnev lahingute linn Narva, stalinistliku arhitektuuri pärl Sillamäe ning suvituslinn Narva-Jõesuu. Peipsi järve ääres on Eesti parimad liivaalad ja põnevad vanausuliste külad. Nõukogudeaegse rasketööstuse pärandina moodustavad Ida-Virumaa elanikest kolmveerandi venelased. Peaaegu pooled Eesti venelastest elavad Ida-Virumaal. 1990ndatel nõudsid Narva elanikud aeg-ajalt autonoomiat ja käisid välja isegi Venemaaga liitumise idee. Nüüd on olukord rahunenud. Venemaa on Narvast vaid kiviviske kaugusel. Piirijõe sillal käib lõputu askeldamine, kui inimesed ja kaubad riigist riiki liiguvad. Narva piirilinna positsioon on näha selle sõdadest pikitud ajaloos. Keda ei huvita aga ei sõjaajalugu ega Narva-Jõesuu valged liivarannad, sel tasub keerata Sillamäele, endisesse suletud tuumatööstuslinna. Teel annab sõjaajalugu vastulöögi juba Sinimägedes, kuhu igal aastal kogunevad kohalike venelaste ärrituseks endised SS leegioni mehed, et meenutada põhjamaade ajaloo suurimat lahingut.
(Narvan tanterilla, Peipsin rannoilla, Ville Ropponen, Kaleva, 27.09)

AAMULEHTI
Tukikohtasopimus yllätti virolaiset 70 vuotta sitten

28. septembril möödub 70 aastat päevast, mil Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid baaside lepingu. Umbes pool aastat hiljem liideti Eesti ilma ühegi lasuta Nõukogude Liiduga. Eestis arutletakse ikka veel selle üle, kas riigil oli valikuvõimalusi ning milliseid vigu riigi juhtkond tegi. „Venemaaga on raske neid asju selgeks rääkida, kui surve ohver ja survestaja on sellise lepingu sõlminud. Vastaspool väidab, et ise te seda tahtsite, mis juhtus,“ tõdeb ajaloolane Magnus Ilmjärv. Erinevalt Soomest salati baaside üle peetud läbirääkimised Eestis rahva ees maha. Rahvas kuulis neist alles pärast lepingu allkirjastamist. 70 aasta tagustest Eesti ajalehtedest hakkab silma positiivne ja optimistlik suhtumine baasidesse. Kinnitati, et leping säästab Eestit sõjast ning kiideti uut kaubanduslepingut. Ilmjärve sõnul räägib see pigem Eesti olematust demokraatiast kui sellest, mida lepingust tegelikult arvati. Olles lepingu sõlmimisel aktiivne, lootis Eesti juhtkond saavutada paremat tulemust, usub Ilmjärv. Et oma tegevust rahva ees õigustada, andsid riigijuhid mõista, et lepingud sõlmiti võrdsete osapoolte vahel ning vabatahtlikult. „Sellega loodi maailmale pilt, et tahtsime seda kõike ise, kuna lepingud sõlmiti üheltki riigilt abi palumata,“ ütleb Ilmjärv.
(Tukikohtasopimus yllätti virolaiset 70 vuotta sitten, Kai Juvakka, Aamulehti, 27.09)

SUOMEN KUVALEHTI
Unelmien salakuljettaja

Kiur Aarma ja Jaak Kilmi on teinud dokumentaalfilmi Soome televisiooni mõjudest Eesti kultuurile. Film „Disko ja tuumasõda“ annab ka mõista, et üle Soome lahe jõudnud telesaated mõjutasid omalt poolt Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mis pole sugugi väga pöörane väide. On fakt, et näiteks uudis Tšernobõli tuumajaama katastroofist jõudis Nõukogude Liitu sel teel, et sajad tuhanded Soome televisiooni vaadanud eestlased katastroofist töö juures Eesti venelastele rääkisid. Kõige olulisem oli aga siiski kahe telekanali pakutav aken, mille kaudu saabus pilt eluviisidest ja elatustasemest Soomes. „Propaganda vastu saab võidelda vastupropagandaga, kuid soome teleprogrammid ja ajakirjad edastasid jõulisemat ning vastupandamatumat sõnumit kui Ameerika Hääl,“ arvab Aarma. Esimesed andmed selle kohta, et Põhja-Eestis Soome televisiooni vaadati, pärinevad 1960ndate teisest poolest. „Kui märgati, et Soome kanalid on nii populaarsed, hakati Eestit pommitama nõukogude kanalitega. Ehitati tihedalt telemaste ning vaadata võis palju erinevaid nõukogude kanaleid. Kuid need olid venekeelsed ning keegi neid ei vaadanud,“ räägib Kilmi. Soome TV programm levis kopeeritult käest kätte. Soome televisiooni tihe vaadatavus andis ka selle positiivse tulemuse, et peaaegu terve sugupõlv õppis soome keelt. 1990ndatel katkes aga järsku Soome televisiooni tõmme, kuna iseseisvunud riik sai oma vabad telekanalid. „Soome televisiooni ei vaadatud sellepärast, et seal oleks olnud poliitiliselt julge programm. Pildid olid palju kõnekamad,“ tõdeb Kilmi. Põhja-Eestis teati asju, millest teistel sadadel miljonitel raudse eesriide taga elanud inimestel polnud aimugi. Näiteks seda, et Lech Walesal olid vuntsid. Aarma ja Kilmi jaoks tähendas filmimaterjali kogumine tagasipöördumist tähenduslikku ametlike valede ja kahetähenduslikkuste maailma. Nende sugupõlve jaoks polegi see aeg täiesti kadunud. „Nõukogude aja absurdsus elab veel meie sees. See kujundas meie mõtteviisi, see iroonia. Midagi ei saa võtta täiesti tõsiselt, sest juba lapsepõlves oli näha, et kõigel on alati mitu nägu,“ arutleb Kilmi. „Soomlaste jaoks oli televiisor väike osa elust, kast elutoa nurgas. Meile tähendas see kanalit, mille kaudu nägime vabadust,“ ütleb Aarma.
(Unelmien salakuljettaja, Kalle Kinnunen, Suomen Kuvalehti, 39/2009)

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVENSKA DAGBLADET
EU:s klimatmål i fara

Euroopa kohtu otsus, mis tühistab Euroopa Komisjoni Eesti ja Poola suhtes langetatud otsuse, seab ohtu ELi ambitsioonika kliimapoliitika usaldusväärsuse. Kohtuotsus põhjustab ebakindlust ka ELi võimekuses saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk vähendada CO2 heitkoguseid 20% võrra. Kõnealune kohtuotsus võib lisaks samas küsimuses kohtuotsust ootavatele Ida-Euroopa riikidele mõju avaldada ka nö vanadele liikmesriikidele, nt Itaaliale, kus on samuti väljendatud rahulolematust kvootide üle. Kui aga liikmesriigid hakkavad ükshaaval otsustama heitkoguste kvootide üle, võib kogu süsteem mureneda. ELi eesistujamaa Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt peaks esimesel võimalusel sõitma Varssavisse lahendusi otsima. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren kinnitab, et ELi 2020. aasta eesmärk jääb vaatamata kohtuotsusele endiseks. Seda muuhulgas seetõttu, et kõnealune kohtuotsus puudutab saastekvootide määra vaid aastani 2012. Aastal 2013 jõustub uus ELi kliima- ja energiapakett, mis muudab senist korda. Samuti ei usu minister, et ELi juhtroll rahvusvahelistes kliimaläbirääkimistes oleks kõnealusest kohtuotsusest tulenevalt muutunud. Küll aga tõdeb minister Carlgren, et ELi kliimaalane töö võib pidurduda ja 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks tuleb teha järsemaid samme. Ministri sõnul on aga vara öelda, kas praegune kohtuotsus võib suurendada heitkoguste määra peale 2013. aastat.
(EU:s klimatmål i fara, Rolf Gustavsson, SvD, 24.09)
 

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОММЕРСАНТЪ
Цена вопроса

Veel paari kolme aasta eest tundusid Venemaa positsioonid ENPAs palju kindlamad. Meie delegatsioon, üks viiest suurimast, mõjutas tugevasti EN peasekretäri ja Euroopa kohtu kohtunike valimisi. Selle tagajärjel oli ENPAl meie siseriiklike valimiste suhtes vähem pretensioone kui OSCEl ning eriti agarate „vene imperialismi“ paljastajate resolutsioonidele pandi pidurid peale. Olukord hakkas muutuma seoses naftahindade tõusu ning „põlvilt tõusmise“ retoorika tugevnemisega. Euroopaga taheti hakata rääkima gaasikraani keeles, taheti paika panna Ukraina, Eesti ja isegi Suurbritannia. See oli külv. Lõikuseni jõudsime Gruusia sõja ajal. Vaevalt hakkavad näiteks prantslased meid ENPAs aktiivselt toetama, kuna oleme vedanud alt nende presidenti. Väed pole kokkulepitud piirkondadest välja tõmmatud, separatistlikud vabariigid on ühepoolselt tunnustatud. Vaevalt hakkavad meid toetama britid või ukrainlased jt. Selle tulemusel võib ENPA kui kasulik poliitilise kauplemise lava muutuda lääne ja Venemaa vahelise sõnasõja tallermaaks ehk siis välispoliitika asemel sisepoliitilise propaganda vahendiks. Kui Kossatšov ütleb, et ENPA resolutsioone ei saa täita, sest need pole juba algusest peale Venemaale meeldinud, ei ütle ta seda neile, vaid meile. Samas on ENPAd meile vaja, kuna ta on ainus tõsiseltvõetav Euroopa institutsioon, kus meie oleme täisväärtuslikud liikmed. Peale selle me vajaksime seda foorumit, arutamaks meie endi ettepanekuid Euroopa uue julgeolekustruktuuri osas. Lisaks tuleb arvestada 27000 Venemaa kodanikuga, kes otsivad õigust Strasbourgi kohtus. Ka president Medvedev vajaks täiemahulise suhete „taaskäivitamise“ jaoks vahekorra normaliseerimist peale USA ka tugevneva Euroopaga.
(Цена вопроса, Дмитрий Орешкин, Коммерсантъ, 28.09)
 

НОВОЕ ВРЕМЯ
Судите праведно

Venemaa president väitis augustis 2009 ühes intervjuus tõsimeelselt, et ENPA tegi Teise maailmasõja vallapäästmises võrdselt vastutavaks fašistliku Saksamaa ja Nõukogu Liidu. Riigitruu ajakirjanik ei küsinud muidugi, kustkohast president säärase info on võtnud, sest siis tulnuks presidendil ausalt tunnistada, et ENPA vastavat resolutsiooni ta pole näinud ega lugenud. Või kui on, siis moonutab ta selle sisu teadlikult. Taolisi valesid ei levita üksnes president, vaid juba pikemat aega kogu Vene meedia. ENPA üksnes kutsub üles mitte unustama totalitaarsete režiimide kuritegusid ning hoiduma endisaegsete struktuuride taastamisest. Venemaa soovimatus mõista ENPA resolutsiooni moraalselt laitmatut ning ajalooliselt täpset formuleeringut viitab tahtmatusele loobuda totalitaarsete režiimide struktuuridest ja käitumismudelitest. Kusjuures meil demoneeriva ajaloolise vale juured ulatuvad Ivan Julma aegadesse, mil tsaar käskis maakohtutel lahendada opritšnikute julmustega seotud kaebusi „õiglaselt, nõnda, et meie omad süüdi ei jääks“.
(Судите праведно, Соколов Никита, Новое Время, nr 31)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
„Закоренелые и неисправимые“

„Alatu vale!“ Nõnda reageeris Riigiduuma asespiiker Oleg Morozov Poola Seimi resolutsioonile, mis mõistis hukka Punaväe sissetungi Poolasse 17. septembril ja nimetas Katõni massimõrva „genotsiidi tunnustega“ veretööks. Duumasaadikud peavad resolutsiooni ühekülgseks ja tühiseks. Võtku poolakad parem eeskuju Riigiduuma otsustest, mis on kõik õiged, mitmekülgsed, sisukad ja kasulikud. Samas tuleb tõdeda, et resolutsioon on tõesti vaieldav. Ning peamiselt vaidlevad poolakad ise, nii Seimis kui ka ajakirjanduse veergudel. See resolutsioon on kompromisside tulemus. Kuid ega Riigiduuma saadikute kompetentsi ei kuulu sääraste dokumentide genees ega tähelepanu pööramine nüanssidele. Resolutsioonile võiks vastata konstruktiivse kriitikaga ning igaveseks lõpetada see anakronistlik ja mõttetu vaidlus. Poolas tunnistavad liberaalsed ja vasakpoolsed ringkonnad, et Katõnis ei toimunud genotsiid, vaid sõjakuritegu. Seda arvab ka Katõni ohvrite perekondade föderatsioon. Vendade Kaczyńskite russofoobia põhjustab Venemaal poolavastast hüsteeriat ning ei lase naaberrahvastel üksteisega ära leppida. Peaksime sagedamini rõhutama, et Katõn polnud mingi üksikjuhtum ning Venemaad ja Poolat pigem ühendab Stalini kuritegude kogu õudus. Kuna Vene võimud seda nüüd ei teinud, tuleb järgmisel kevadel – Katõni massimõrva 70. aastapäeval – ilmselt see tüütu vaidlus taas üles võtta.
(„Закоренелые и неисправимые“, Станислав Минин, Независимая газета, 24.09)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Европа вступилась за Грузию

12 Euroopa poliitikut, intellektuaali ja ühiskonnategelast kirjutasid avaliku pöördumise, milles rõhutasid Euroopa kohustust aidata Gruusiat, sest muidu Euroopa ei ole Euroopa, muidu pole õppust võetud MRPst. Münchenist, Berliini müürist ega raudsest eesriidest. Meid ei üllata enam intellektuaalid, kes täidavad poliitilist tellimust. Kuid antud pöördumisele on andnud allkirja isikud, keda ei saa kuidagi milleski sellises kahtlustada. Ja marginaalseteks ei saa neid samuti kuidagi nimetada. Me võime antud kirja ka lugemata jätta, kui meile on „kõik selge“ selle vanakese Euroopaga. Kui aga tahame mõista, miks reageerivad eurooplased meie konfliktile Thbilisiga ühte- või teistmoodi, siis oleks seda kasulik teha. Meie Kremli-meelsete ajaloolaste ja poliitikute lemmikvõtteks on Euroopale pidevalt 1938. aasta Müncheni sobingut nina alla hõõruda, sest Euroopa ei tahtvat seda mäletada. Samas seob 12ne kiri Gruusia küsimuse just nimelt „Müncheni kiusatusega“. Eurooplaste jaoks on oluline kaitsta nõrgemaid, isegi kui nad ei käitu just eeskujulikult. Pole oluline, millise riigi sõdur esimesena tulistas, oluline on – kes kelle territooriumile tungis. Jutt „gruusia fašismist“ ja „osseedi rahva genotsiidist“ eurooplastele ei mõju. Europlaste silmis pole mingit õigustust sellel, kui suur volask peksab viienda klassi poisikest, võtab talt söögi- ning jäätiseraha. Ükskõik siis kui õilsal ajendil volask seda ka teeb. Meie ja eurooplaste vahel on mentaalne kuristik. See muutub sügavamaks ja laieneb ning vesi selle põhjas keeb üha tormilisemalt.
(Европа вступилась за Грузию, Станислав Минин, Независимая газета, 22.09)
 

ПОЛИТКОМ.RU
Спасение Грузии: рецепт от Гавела и Co

Avaliku kirja Gruusia toetuseks allkirjastasid väga tähelepanuväärsed tegelased, eesotsas Vaclav Haveliga. „Teised allkirjastajad“ olid mitte vähem kuulsad Mart Laar, Vytautas Landsbergis ja Valdas Adamkus. Allkirjastajate seas olid ka tuntud Euroopa intellektuaalid, ajaloolased ja ajakirjanikud. Seega pole see pöördumine lihtsalt mingi „kiri toimetusele“. See on Ida-ja Kesk-Euroopas levinud nägemuse kontsentraat Venemaa geopoliitilisest rollist endise NSV Liidu aladel. Väikeriikide rahvuslus ja nende liidrite avantürism siinkohal tähelepanu ei pälvi, sest põhimõtteliselt tuleb alati väikeseid suure imperialistliku Venemaa eest kaitsta. Euroopas ja USAs on ka teisi arvamusi, kuid antud kirjas esitatu pole sellegi poolest marginaalne. Seetõttu oleks rituaalse sõimu asemel vajalik selle argumenteeritud kriitika. Millegipärast peetakse USAs ja Euroopas sageli venevastasust peamiseks „demokraatlikkuse“ kriteeriumiks. Venemaad samastatakse NSV Liidugi ning nii nagu omal ajal toetati Afganistani radikaalseid „vabadusvõitlejaid“ (tulevane Taliban), nõnda luuakse ka praegu endale uusi probleeme. Kas „uusi Berliini müüre“ ei ehitanud Lõuna-Kaukaasias mitte grusiinid ise, kui vahendeid valimata eralduda tahtvaid alasid tagasi liita üritasid? Ma pean Venemaa poliitilist süsteemi autoritaarseks ja arhailiseks. Kuid see pole põhjus, et jagada demokraatia indulgentse Gruusia võimudele. Suhtumine sõna- ja koosolekuvabadusse on Venemaal ja Gruusias ühesugused, samuti on sarnased Putini ja Saakašvili populism.
Kui tahame olla Euroopa osa, peame Haveli & Co kirja kriitiliselt lahti mõtestama. Kui me loobume sellest poleemikast, siis loobume euroopa identiteedist. Sest sel juhul hakkavad NSV Liidu lagunemise teemal ja Venemaa rollist Euraasias rääkima hoopis teised, kelle vaated pole Venemaa suhtes just sõbralikud. Peame õppima rääkima Euroopaga talle arusaadavas keeles. Vaikides tunnistaksime a priori end süüdi kõiges, mis toimub Euroopas ja selle äärealadel.
(Спасение Грузии: рецепт от Гавела и Co, Сергей Маркедонов, Политком.ru, 25.09)
 

ИЗВЕСТИЯ
Депутат Марков - больше не "кибертеррорист"

Eestis on puhkenud suur skandaal seoses Riigiduuma saadiku Sergei Markovi väljaarvamisega Schengeni „mustast nimekirjast.“ Esmapilgul tundub kogu lugu absurdne. Markovit süüdistati küberrünnakute korraldamises, peeti selja taga kohut, mõisteti süüdi, viidi kohtuotsus täide. Markov ise ei kahtlustanud midagi. Pärast intsidenti Saksamaal käesoleva aasta aprillis käis äge diplomaatiline sõda nii ELi kui ka Eestiga eraldi, mida avalikult ei afišeeritud. Moskva ähvardas vastumeetmetega. Lõpuks eestlased taganesid, mille tõttu nüüd kannatabki Rein Lang. Markovi andmetel on eestlaste „mustades nimekirjades“ tuhandeid venemaalasi. Enamikus on need noorteliikumiste aktivistid, kelle süü seisneb aktiivses kodanikupositsioonis. Inimesi karistatakse nende arvamuse, nende vaadete pärast. Marru ajab sealjuures see, et apelleerida pole kuhugi, eestlased võtavad otsuse vastu ja kõik. Paljud meie kolleegid ENPAst arvavad samuti, et olukord pole normaalne. Praegu lahendatakse komisjoni loomise küsimust, kes hakkaks uurima, kes ja kuidas neid „musti nimekirju“ koostab. Eestil on õigus keelata sissesõit oma territooriumile, seda õigust ei peaks tal olema kogu Schengeni suhtes.
Liikumise „Naši“ komissar Mariana Skvortsova osales aprillis 2007 protestiaktsioonides Peterburis. Detsembris pidas tema kinni Soome piirivalve ning ütles, et eestlased on ta „musta nimekirja“ kandnud. Öeldi, et Soome riigil teie suhtes pretensioone pole, lahendage oma probleem Eestiga. Pöördudes läbi saatkonna Eesti võimude poole, sai Skvortsova vastuse Eesti siseministeeriumist, kus öeldi otse, et ta kujutavat ohtu Eesti julgeolekule. Skvortsova on andnud asja kohtusse.
(Депутат Марков - больше не "кибертеррорист", Максим Юсин, Известия, 24.09)
 

ОГОНЁК
Товарищи фашисты

Festivalil „Kinošok“ näidati sel aastal dokumentaalfilmi „Fritsud ja blondiinid“. Aasta tagasi kogunesid ühte Lätimaa mõisa balti näitlejad, kes kehastasid natse nõukogude filmides. Meile näib see toreda nostalgilise naljana, kuid Baltimaades suhtuti filmi nagu meil omal ajal Abuladze „Kahetsusse“. Baltikumis arvatakse tõsimeeli, et just nende näitlejate tõttu, kellest igaühel on selja taga mitukümmend taolise profiiliga rolli, suhtutakse baltlastesse Venemaal kui fašistidesse. Režissöör Arbo Tammiksaar püüab oma filmiga neid pingeid maandada. Filmiajaloolane Aleskandr Špagin räägib filmis, et baltlasi kutsuti nendesse rollidesse selleks, et näidata midagi võõrapärast. See sai alguse 1955. aastal, mil esimesena esines fašisti rollis Ants Eskola. Kuid massiline balti näitlejate osalemine taolistes filmides langes pigem 1970. aastatesse. Vaatamata telesarja „17 kevadist hetke“ püüdele muuta vaenlase kujutamine keerukamaks, võitis nõukogude kinematograafias ikkagi lihtsustatud klišee külmast ja primitiivsest fašistist. Kuna taoliste filmide hulk 1970-80ndatel aastatel ületas 500 piiri, kutsusid nad vaatajas esile juba pigem hüsteerilise naeru. Traagiline sõda muutus meelelahutuslikuks farsiks ning kaotas oma senise sakraalsuse.
Mina baltlaste asemel ei suhtuks nende näitlejate osalemisse nõukogude sõjafilmides kui „koostöösse“ nõukogude režiimiga, vaid pigem vastupidi – kui võitlusesse selle vastu, kui nõukogude ideoloogia õõnestamisse. Patriotismi konveieril ei tooda. Niipea kui seda hakatakse mehhaaniliselt valtsima, paljastab see enda. Tüdimus võltspatriotismist tekkis just tänu sääraste filmide masstootmisele. Kurjus enam ei hirmutanud, ning algas uus ajastu.
(Товарищи фашисты, Андрей Архангельский, Огонёк, nr 20)
 

РЕСТОРАНЫ САНКТ-ПЕТЕРБУРГА
Фестиваль эстонской кухни в ресторане «Европа»

Grand Hotel Europa Peterburis jätkab erinevate rahvaste kokakunsti tutvustamist. 15. oktoobrist kuni 15. novembrini toimub Eesti köögi festival. Peakokkade vahetusprogrammi raames tutvustab Imre Kose eesti rahvusroogasid linna ühes mainekamas restoranis.
(Фестиваль эстонской кухни в ресторане «Европа», Рестораны Санкт-Петербурга, 25.09)
 

THE ST. PETERSBURG TIMES
Estonian Capital Blends Ancient, Modern History

Ajakirjanik Sergei Chernov tõdeb, et paljud asjad on muutunud sellest ajast, kui ta mais 2007 Tallinnat külastas. Siis võis näha veel katkiseid aknaid - tunnistust rahutustest, mis järgnesid Pronkssõduri viimisele kesklinnast sõjaväekalmistule. Nüüd, 2009. aastal on linn vaikne ja ilus.
Eesti on nüüd osa Schengeni tsoonist. Enam ei sõida Peterburi ja Tallinna vahel ronge, kuid on palju bussiliine, samuti uus täiendus – Estonian Airi lennud.
Maikuus olid Vabaduse väljakul remonditööd, kuid nüüd on väljak valmis koos uue Vabadussambaga, mis avati 23. juunil. Monumendile, mis on pühendatud Eesti Vabadussõjale (1918-1920), oli eeskujuks Vabadusrist, Eesti esimene teenetemärk, mis loodi 1919. aastal ja mille saajateks olid näiteks Winston Churchill ja kuningas George V. See iseseisvuse manifest võib pahandada inimesi Kremlis, kuid mitte nii palju kui Pronkssõduri ümberpaigutamine.
Eesti Turismiameti statistika näitab Vene turistide arvu tõusu pärast 2007. aasta Vene meedia Eesti-vastase propaganda tekitatud madalseisu. Eesti on tõestanud, et vene turistid on teretulnud, kaotades näiteks ametliku kutse nõude külastuste puhul, mis kestavad üle paari päeva. Buss tundub parim viis Tallinna jõudmiseks ja on Peterburi elanike seas populaarne.
Järgmise aasta lõpuni on kasutusel Eesti sendid ja kroonid, pangatähtede esiküljel võib näha luuletajate, heliloojate ja teadlaste portreid ja tagaküljel ajaloolisi vaateid. 20. juuni 1992 taaskehtestati see rahvusvaluuta pärast nõukogude ajal kehtinud rubla.
Tallinna 400 000line elanikkond koosneb peamiselt eestlastest (52,2%) ja venelastest (39%), enamik venelasi jäid siia linna teise nõukogude okupatsiooni ajal, mis kestis 1944-1991. Esimesele nõukogude okupatsioonile 1940-1941 järgnes Saksa okupatsioon 1941-1944. Neid süngeid aastaid, mil tuhanded eestlased represseeriti (vangistati, küüditati, hukati või sunniti liituma kas Nõukogude Liidu või natsi-armeega) peetakse meeles Okupatsioonide Muuseumis, mis asub Toompea 8 (www.okupatsioon.ee).
Puidust paat, nagu need, millega eestlased Rootsi põgenesid, nõukogude laagritest pärit asjad, vanad fotod, vangla uksed, nõukogude mälestusmärgid ja muud tooted on näitusel üles pandud. Üks intrigeerivamaid esemeid on nõukogude ajastust pärit veekeetja põhimõttel auruga töötav seade, mida KGB kasutas erakirjade avamiseks ja kontrollimiseks. See seade leiti Tallinna peapostkontorist varsti pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Muuhulgas meenutab nõukogude okupatsiooni ka kurikuulus KGB peahoone (1 Pagari, Pikk 59 nurgal). Seinatahvel räägib hoonest nii: „Selles hoones asus Nõukogude okupantide repressiooniorgan. Siit algas tuhandete eestlaste kannatuste tee“.
314-meetri kõrgune nõukogude teletorn ehitati 1980. aasta olümpiamängude jaoks ning on novembrist 2007 külastajatele suletud, kuid see on meeldetuletus nii okupatsioonist kui ka vabadusvõitlusest. Torni jalamil on ikka veel näha mõned kuuliaugud, mis pärinevad augustiputšist 21. augustil 1991 - päevast pärast seda, kui Eesti kuulutas end iseseisvaks.
Tallinna peamised vaatamisväärsused on koondunud vanalinna. Raekoja platsi ja Toompea lossi oma müüride, väravate, tornide ja keskaegsete kirikutega ei tohiks kindlasti külastamata jätta.
Üldine arhitektuur väärib samuti mainimist: huvitavaid hooneid leidub üle kogu linna, nii 1930ndatest pärit tellistest hooneid kui puitarhitektuuri, mida on raske leida kaasaegsetest linnadest, sealhulgas Peterburist. Kuna Tallinn on Eesti kultuurikeskus, on linn koduks 31 muuseumile, 47 galeriile ja näitusesaalile, 13 kontserdisaalile, 13 teatrile ja 34 raamatukogule. Linnas on 40 ruutkilomeetrit parke, aedu ja metsi. Pole midagi paremat kui jalutada selles keskaegses vanalinnas ja istuda hubastes, kutsuvates kohvikutes – sellest ei ole külalised juba aastakümneid väsinud.
(Estonian Capital Blends Ancient, Modern History, Sergey Chernov, The St. Petersburg Times, 22.09)
 

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Turkey is part of an EU which espouses values, not geography, Estonian diplomat says

Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav kinnitab, et Eesti toetab täielikult Türgi püüdlusi ühineda Euroopa Liiduga, ning rõhutab, et EL ei ole geograafiline ühendus, vaid pigem ühiste väärtuste liit, mille osa on ka Türgi.
Intervjuus ajalehele Today's Zaman sõnab Orav, et Eesti tunneb end kohustatuna toetama Türgi kandidatuuri, kuna Türgi toetas ka Eestit kunagi NATO liikmesuse taotlemisel. Eesti ja Türgi kahepoolsed suhted on väga soojad ning geopoliitiliste sarnasuste tõttu mõistavad riigid teineteist enamikes rahvusvahelistes küsimustes hästi. Suursaadik meenutab, et Eesti jaoks oli Euroopa Liidu ja NATOga liitumine suur unistus, mille täitumist ei oodatud niipea. See sai aga teoks tänu heale ettevalmistusele ja sõprade toetusele. Orav leiab, et ka Türgi peaks oma püüdlustes olema kannatlik ja mitte vastaste retoorika tõttu valitud kursilt kõrvale kalduma. Ta loodab, et Türgis asuvad Eesti ettevõtted laiendavad oma tegevust ja üha rohkem Türgi tudengeid tuleb õppima Eestisse.
Türgi pole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. Diplomaatilised suhted Türgi ja Eesti vahel taastati 1991. aastal ning juba 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. Eesti nimetas esimese taasiseseisvumise järgse suursaadiku Türgis aastal 1996, resideerimisega Tallinnas. Vaatamata sellele avati Eesti saatkond Ankaras alles 2001. aastal ning seda juhtisid ajutised asjurid. Eesti esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer oli ametis 2004-2008. Aivo Orav andis oma volikirja üle Türgi presidendile Abdullah Gülile möödunud aasta septembris.
Viimastel aastatel on Eesti ja Türgi vahel toimunud mitmeid kõrgetasemelisi visiite, mis on Orava sõnul raske töö viljad. Türgi president Gül tegi oma riigivisiidi ajal avalduse, et toetab Tallinna ja Istanbuli vahelise lennuliini rajamist. Lennud peaksid algama 2010. aasta märtsis ja edendama nii kahe riigi vahelisi ärisidemeid kui ka turismi.
Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on pigem tagasihoidlikud, kuid Orava sõnul on ka selles valdkonnas siiski näha suurt potentsiaali. Suursaadik leiab, et vaatamata pikale vahemaale on Eesti äriringkondade orienteeritus lähiriikide sihtgruppidele hakanud majanduskriisi tuultes kiiresti muutuma ning eestlased on hakanud mõistma, et kauplemine pelgalt lähinaabritega ei kaitse riiki kriiside eest. Heaks näiteks on Eesti ettevõtete hiljutised investeeringud Rumeeniasse ja Bulgaariasse, mis on osutunud väga edukaks.
Suursaadiku sõnul on tema suurimaks huviks Türgi Eesti-suunaliste investeeringute toetamine. Näiteks on Türgi maiustustetootjal Güllüoğlu kavas rajada Eestisse harukontor ja hakata oma tooteid siit edasi müüma nii põhjamaadesse kui ka Balti riikidesse. Kui asi õnnestub, rajab Güllüoğlu Eestisse ka oma tehase. Orava sõnul võib Eestist saada pikapeale ühenduslüli, mille kaudu Türgi tootjad sisenevad põhjamaade turgudele. Orav kirjeldab Eestit kui väga sõbraliku investeerimiskliimaga maad, kuna kõik lähiriigid (va Norra) on ELi liikmed, Eestil on nendega hea lennuühendus ning peagi avatakse otseliin ka Türgi suunal. Orav mainib ka Eesti arengut IT valdkonnas, e-riiki ja sellest tulenevat kiiret majandusarengut. Ka majanduskriisi on Eesti suutnud küllaltki mõistlikult seljatada, kuna riik pole võtnud suuri laene ning on suutnud kärpida eelarvet. Eesti loodab ühineda eurotsooniga aastal 2011 ning see peaks investoritele veelgi lisakindlust sisendama.
Türgi on eestlaste seas muutumas üha populaarsemaks puhkusekohaks. 2007. aastal külastas Türgit reisibüroode abil veidi üle 20 000 eestlase, aasta hiljem juba 22 000. Neile lisanduvad veel omapäi Türgit külastanud eestlased. Eesti kodanik ei vaja turismi eesmärgil Türgisse sisenemiseks viisat, küll aga tuleb viisa taotleda Türgi kodanikul, kuna Eesti asub Schengeni viisaruumis.
Orav leiab, et Türgi on eestlaste seas tuntust kogunud ka tänu suusamaratonidele, mida Türgis korraldatud on. Orav loodab, et Türgisse tulijad jõuavad oma hotellist kaugemale ja avastavad enda jaoks ka Kayseri-sugused kohad, sest Türgil on külalisele pakkuda palju enamat kui vaid päike ja kuumus. Suursaadik avaldab sügavat tänu kohalikele elanikele nende külalislahkuse eest 5. septembril toimunud jalgpallimängu ajal Kayseris.
Suursaadik leiab, et üha enam Türgi tudengeid võiks sõita haridust omandama Eestisse. Hetkel õpib Eestis üle 50 noore türklase. Orav loodab, et just neist sirgub kunagi järelkasvu ka suursaadikutele.
Eesti saatkond kavandab hetkel järgmise kuu suurüritust. Tähistamaks Ararati mäe vallutamise 180. aastapäeva, mil Eesti teadlane J. J. F. W. Parrot jõudis esimese inimesena legendaarse Ararati tippu, korraldab Eesti saatkond Türgis 5. oktoobril algava Parrot’ retke tähistava Eesti ja Türgi mägimatkajate ühise tõusu Ararati mäele. Matkajad loodavad tippu jõuda 9. oktoobril ehk täpselt 180 aastat peale esimest vallutust. Saatkond korraldab sündmuse raames ka Parrot’ elu ja tööd tutvustava näituse.
Küsimusele, mis Aivo Oravale Türgis kõige rohkem meeldib, vastab suursaadik, et see on kliima – nii sooja ilma kui ka külalislahke õhkkonna mõttes. Päikesepaiste pole seal mitte ainult taevas, vaid ka inimeste südames.
(Turkey is part of an EU which espouses values, not geography, Estonian diplomat says , Abdullah Bozkurt, Today’s Zaman, 29.09)