Katkine link

Eesti Iraagi-missiooni tagamaad

2005-06-14 15:25:11POSTIMEES 18.04.2005 Jaak Jõerüüt, kaitseminister Jälgides arvamustevahetusi Eesti kaitseväelaste viibimise kohta julgeolekutagamismissioonil Iraagis, on lisaks täiesti mõistetavatele emotsioonidele märgata ka tõsiasjade valestimõistmisi. Kõigepealt ei ole täna enam põhjust kõnelda Iraagi okupatsioonist. Mitmerahvuselisel koalitsioonil on ÜRO mandaat Iraagis viibimiseks ja lisaks vastab kohalviibimine ka Iraagi valitsuse soovile. Kaitseministeeriumist Riigikogusse esitatud eelnõu missiooni pikendamiseks sisaldas täpse ajamääruse: kuni üks aasta. See tähendab kõiki ajalõike alates ühest päevast ja lõpetades 365 päevaga, sealhulgas ka kõige rohkem kõne all olnud 31. detsembrit 2005. Seejuures annab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1546, mida Eesti kui ÜRO liikmesriik peab järgima, hetkel 30 riigist koosnevale koalitsioonile mandaadi Iraagis viibimiseks kuni riigis toimuva poliitilise protsessi lõpuni. Hetkel on selle soovitavaks tähtajaks märgitud 31. detsember 2005, mil peaks ametisse astuma Iraagi põhiseaduslik valitsus. Põhiseaduse eelnõu peab Iraagis valmis olema 15. augustil ja läheb seejärel plaanide järgi rahvahääletusele 15. oktoobril. Kui tekib raskusi, siis on Iraagi seaduse järgi võimalik kuni pooleaastane viivitus. Sellest lihtsast aritmeetikast lähtuski kaitseministeeriumi esitatud eelnõu. Eesti ei kavatse siiski jääda Iraaki liiga kauaks. Kohe, kui sealsed riigistruktuurid suudavad ise toime tulla, pole teiste riikide vägedel põhjust enam Iraagis viibida. Sellest lähtub ka ÜRO. Arvestades Iraagi arengut, läheb enne 8. juunit 2005 ÜRO mandaat ülevaatamisele, kas automaatselt või Iraagi valitsuse soovil. Samuti lõpeb ÜRO mandaat juba enne selle aasta lõppu, kui Iraagi valitsus sellist soovi avaldab. Eesti valitsus võib aga igal hetkel, kui tekib vajadus, kutsuda kaitseväelased Iraagist koju. Selleks pole vaja uuesti parlamendi poole pöörduda. Ometi viibivad Eesti kutselised kaitseväelased Iraagis vabatahtlikult. Soovijaid on rohkem kui võimalusi. Unustada ei saa ka, et Eesti on NATO liige. See tähendab muu hulgas, et vastavalt nn Istanbuli kriteeriumitele peab Eesti järk-järgult mitte oma kaitseväelaste välismissioone vähendama, vaid suurendama. Praegu on meil mitmes riigis kokku väljas 84 kaitseväelast. Viie aasta pärast peaks see olema 350. Sellegi mõttega tuleb harjuda. Iraagist tulevad sõdurid küll tagasi, kuid ei jää koju. Ja lõpetuseks. Tulised vaidlused Iraagi missiooni teemal on nii endises kui praeguses koalitsioonis, nii ajakirjanike kui analüütikute seas, nii kodudes kui kõrtsides ja internetis täiesti loomulikud. Kui inimestel poleks nii keeruliste teemade puhul eriarvamusi, oleks meie ühine mõttemaailm vaesem. Iraagi-missioon on Eesti riigile olnud väga keeruline väljakutse. Olen märganud, et paljudele on seejuures harjumatu lugeda ja mõista näiteks ÜRO resolutsioonide tekste kui tervikuid. Rahvusvahelisest õigusest arusaamise raskused on muidugi arusaadavad. Meil on ju paljudel autojuhtidel isegi liiklusmärkidel seisvate numbrite mõistmisega ületamatuid raskusi.