Eesti välismeedias 17.-23. september 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Defining heritage

UNESCO saadikutel piisas vaid heita pilk ÜRO 1972. aasta maailmapärandi nimekirjale, et näha, kui kallutatud see oli. Kaks aastakümmet pärast nimekirja loomist oli Läänemaailm tihedalt markeeritud, kuid osa Aafrikast, Araabiamaad ja Lõuna-Ameerika olid täiesti tühjad. Eksperdid olid sellest probleemist ammu teadlikud. Kas ainult muljetavaldavad vanad ehitised ja maastikud vajasid kaitset? Kas „elus” kultuuripärand ei peaks ka säilima? Kas ei peaks ametlikult tunnustama ka keeli, lugusid, muusikat, tantsu, teatrit, rituaale, rahvameditsiini ja käsitööd, mis on inimestele läbi põlvkondade andnud identiteedi- ja kestvustunde? UNESCO jaoks oli vastus selgelt jah. Nüüd, pärast aastatepikkust debatti ja reeglite paikapanemist on organisatsiooni esimene ametlik nimekiri nn vaimse pärandi kohtadest valmis kinnitamiseks selle kuu lõpus Abu Dhabis.

2001., 2003. ja 2005. aastal koostas UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja 90 näitega 70 riigist. Kogu nimekirja saab näha siin: www.unesco.org/culture/ich. Märkimisväärse näitena võib tuua Kihnu saare. UNESCO otsustas nimetada Kihnu ja Manija saared Eesti rannikul ohustatud kultuuriruumideks. Traditsiooniliselt läksid saarte mehed kalale või hülgejahile ja naised harisid põldu ning hoidsid elus kohalikud kultuuritavad. Silmapaistvad on siinsed eredavärvilised kangastelgedel kootud villased seelikud ja kampsunid, mida nad põlvkond põlvkonna järel kandnud on. Mõned värvitoonid, näiteks punane, peaksid leevendama valu ja kujundid, näiteks ussimuster ja päikeserattad, on viljaka elu sümbolid. Majanduslikud raskused on suurim oht sellele traditsioonilisele kogukonnale, kus arengud elamises ja turismis seda erilist kogukonna elustiili tasapisi õõnestavad.
(Defining heritage, Brigid Grauman, WSJ, 18.09)
 

USA AJAKIRJANDUS

THE SPECTRUM
Discover the intrigue of eastern Europe

Kasvades üles 1960. ja 1970. aastatel olime me alati mures NL ja Ida-Euroopa riikide pärast. Koolides olid pommivarjendid ja uudistes räägiti pidevalt "kurja impeeriumi" ähvardustest. Minu esimene reis endisesse NLi toimus Peterburi, kust leidsin eest hämmastava ajaloo, huvitava arhitektuuri ja andekad loomeinimesed. Venemaa oli USAst väga erinev, aga see tegi asja veelgi põnevamaks.
Me peatusime ka Tallinnas, millest ma ei olnud palju kuulnud. Ma olin meeldivalt üllatunud, kui nägin mäe otsas vanalinna vaatega sadamale. Munakivitänavad ja vanad ehitised viisid meid aastasadu tagasi. Kirikud olid täis alandlikke palvetajaid ja vahvad poed garanteerisid, et sa ei lahkuks Eestist tühjade kätega.
Ida-Euroopal on nii palju pakkuda ja paljud meist ei tunne ära võimalust unustamatuks seikluseks.
(Discover the intrigue of eastern Europe, Gary Sorensen, The Spectrum , 22.09)
 

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Internet crash – could it really happen?

Artikkel räägib interneti kokkukukkumise võimalikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Rahvusriigid on kübersõjast oluliselt ohustatud. Kaks aastat tagasi oli arvutivõrk Eestis, riigis, mille valitsuse kommunikatsioon sõltub suurel määral internetist, DoS rünnakute sihtmärgiks, mis riigi peaaegu põlvili surusid. Sihtmärkideks olid riigi välis- ja kaitseministeerium, juhtivad ajalehed ja pangad ning rünnakud kestsid kaks nädalat. Mõned kahtlustavad vene huve, kättemaksu nõukogude sõjamonumendi teisaldamise eest Tallinnas, kuid süüd pole tõestatud ega omaks võetud. Kui terve riik võib interneti mittetoimimise tõttu olla halvatud, siis erafirmade puhul oleksid tagajärjed palju tõsisemad.
(Internet crash – could it really happen? Alan Cane, FT, 16.09)
 

Lithuania leads way as investors return to Baltics

Balti riigid on kannatanud suurima majanduslanguse all Euroopa Liidus pärast pikka kiire tõusu perioodi. Kuigi langus pole kaugeltki läbi, on selle tempo hakanud aeglustuma ja omakapitali kasv on märk investorite usust, et kolme Balti riigi majandus hakkab lõpuks taastuma. „See regioon tuleb kriisist välja tugevamana,“ ütleb Marcus Svedberg, Stockholmis asuva Ida-Euroopale suunatud investeerimisfirma East Capital majandusteadlane. „Me saame tagasi pikaajalise kasvupotentsiaali, võib-olla mitte järgmisel aastal, kuid ülejärgmisel kindlasti.“
(Lithuania leads way as investors return to Baltics, Andrew Ward, FT, 17.09)
 

THE DAILY TELEGRAPH
Debt deflation laboratory of the Baltics

Kinnisvara hinnad Eesti hansapealinnas Tallinnas on langenud 59% võrreldes Balti õitsengu tippajaga. Niisugune olukord on selle Venemaa kõrval paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks raske. Eesti välisvõlg on 11% SKPst, mis on Ida-Euroopas suuruselt teine näitaja. Ei ole just parim aeg proportsionaalse tulumaksu revolutsiooni pailapsele, kuid need, kes kuulutavad ”Margaret Thatcheri Balti majandusmudeli” kokkuvarisemist, jätavad poole loost tähelepanuta. Eesti seotus euroga viitab kõigele peale vaba turu. Inimesi innustati eurotsooni tasemel odavaid laene võtma, mis kasvatas majanduse tõusu ning nüüd pikendab krahhi. Eesti majandus langeb sel aastal OECD prognoosi kohaselt 14,5%, mis on kaks korda rohkem kui Islandi puhul. Tööstustoodang on langenud 28%. Töötud saavad mõne kuu vältel poole oma endisest palgast, kuid siis kukuvad hüvitised 12 Suurbritannia naelani (207 Eesti kroonini) nädalas. Šokk tuleb sel talvel. Enamus ohvreid tuleb lihttöölistest etniliste venelaste seast. Enamus valitsusi üritaks lööki pehmendada, Eesti aga surub läbi veel ühe kärbetepaketi, et hoida eelarvedefitsiit alla 3%se EMU määratud alampiiri. Seda kõike 2011. aastal euroga ühinemise nimel.
”See on täiesti hullumeelne poliitika,” ütles majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste Avatud Euroopa Foorumil. „Me oleme nõiaringis, kus veel tuhanded kaotavad töökoha ja ei maksa makse, nii et tuleb teha veel kärpeid. Me vajame kohe abirahasid. See ei tee kedagi õnnelikuks peale Kremli.”
Valitsus võiks rohkem kulutada. Riigivõlg on kõigest 5% SKPst. Kuid riik otsustab seda mitte teha. See nõuab imetlusväärset distsipliini. Eestlastest saab särav eeskuju meile kõigile, kui nad sellega hakkama saavad – ja hoiavad samal ajal ka oma ühiskonna koos. Eesti majandusest raamatu kirjutanud Dag Kirsebomi hinnangul on riigijuhid kaotanud suuna: “Nad puhkavad loorberitel, kuigi ei peaks. Me oleme allakäiguspiraalis, kuid nemad on keskendunud ainult eurotsooniga liitumisele. Vabaturumajanduse mudel töötas edukalt 15 aastat ja nad hävitasid selle hullumeelse laenamisega. Kas Margaret Thatcher ütles, et te peaksite laenama raha Rootsi pankadelt, et osta Saksa autosid? Ma ei arva nii. Nad peavad laskma rahakursi vabaks peegeldamaks juba toimunud kahju.”
(Debt deflation laboratory of the Baltics, Ambrose Evans-Pritchard, Daily Telegraph, 20.09)
 

THE TIMES
Fall in number of female Irish MEPs

Iirimaal on naiste esindatus Euroopa Parlamendis üks madalamaid ja on nüüd ka allpool Euroopa Komisjoni määratud miinimumi. Sugude tasakaalu analüüs kõigis 27 EL liikmesriigis näitas, et Iirimaa on 25% naisparlamendisaadikutega üks tabelis allpool asuvatest. Ainult Poola, Tšehhi, Luxemburg ja Malta on veel madalama naisesindajate protsendiga. Kaheksal liikmesriigil on rohkem kui 40% naisliikmeid. Soomel on kõige rohkem naisliikmeid, järgnevad Rootsi ja Eesti.
(Fall in number of female Irish MEPs, Sarah McInerney, The Times, 20.09)
 

DELMARVANOW.COM
Sister cities find common bonds

Omavalitsused üle riigi otsivad partnereid, ükskõik kui kaugel need ka poleks, et suurendada kultuurikoostööd. Mõnes kohas saadakse partneriteks seetõttu, et linnadel on sarnased kogemused või sama nimi. Aja jooksul tekib sõsarlinnadel side, mis loob eelise majanduslikeks ja hariduslikeks hüvedeks. Salisbury Ülikooli professor Shekar Shetty naasis hiljuti reisilt ühte Salisbury kolmest sõsarlinnast, Tartust, mis asub Eestis. Shetty kavatseb rääkida oma kogemustest teisipäevasel esinemisel Salisbury kaubanduskojas. ”Paljud inimesed ei tea Eestist ja Tartust midagi,” ütles ta. ”Tartlased on edasijõudvad inimesed ja see on arenenud linn.” Tartus olles külastas ta ka linnapead ja tema meeskonda ning rääkis kahe linna sarnasustest ja erinevustest.
(Sister cities find common bonds, Nick Roth, Delmarvanow.com, 20.09)
 

EUROSPORT
Out on Course: Estonian Golf and Country Club

Estonian Golf and Country Club korraldab järgmisel nädalal World Cupi kvalifikatsiooniringi. EGCC avati 2005. aastal ja see on üks vaid kaheksast väljakust Eestis, kus golf, nagu riik isegi, on ikka veel lapsekingades. Väljak asub kõigest poole tunni kaugusel Tallinnast ja 15 minuti kaugusel lennujaamast. Otselennud Suurbritanniast kestavad alla 3 tunni ning seetõttu on see sama mugav koht pikemaks sportlikuks nädalavahetuseks kui ükskõik milline Iberia sihtpunktidest.
Kindlasti pole tegu Costa del Soliga. Kuigi Tallinn on kummalisel kombel sõsarlinn Dartfordiga, on Tallinna vanalinn UNESCO kultuuripärandi nimekirjas ja nii saavad külalised ühendada linnapuhkuse kvaliteetgolfiga. Sea Course’i väljaku kujundas soomlane Lassi Pekka Tilander vastavalt USA Golfiliidu nõuetele. Põlismetsa sisse rajatud golfirajad ulatuvad mereni ning Jägala jõeni. Kõrguste vahe kuni 40 meetrit, tammealleed, vanad kivirahnud ja looduslikud tiigid on võimaldanud rajada sellise golfipärli, mida naljalt mujal maailmas ei leia.
Oma golfiradade pikkuse ja keerukusega on Sea Course tõeline väljakutse ka kõige kõrgema tasemega golfimängijale.
Estonian Air’i lennud Londonist Tallinna toimuvad neljapäeva õhtuti, külalised saavad enne tagasilendu pühapäeval tervelt kaks päeva golfi nautida. Tänu oma laiuskraadidele on Eestis suveti hilisõhtuni valge.
(Out on Course: Estonian Golf and Country Club, Lee Walker, Eurosport, 19.09)
 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

HAMBURGER ABENDBLATT
Ahrensburgs Partnerstadt baut eine Umweltschule

Ahrensburgi sõpruslinna Viljandi lähedale Öördi rappa rajatakse looduskooli. Saksa merelindude ja looduskaitse ühingu Jordsand esimees Uwe Schneider annab oma panuse, et MTÜd ka rahaliselt toetada. Looduskooli idee pärineb nimelt endiselt Jordsandi töötajalt Dagmar Hoderilt, kes tegutses mõned aastad tagasi vabatahtlikuna Eestis. Dagmar Hoder jäigi Eestisse ning organiseerib nüüd peaaegu 40 000 hektari suuruses rahvuspargis keskkonnatööd ning keskkonnaalast koolitust. Juba praegu külastavad rahvusparki noored kogu Euroopast. „Vana koolimaja seisab keset raba ning on alates 1963. aastast kasutamata,“ ütleb Tõnis Korts Viljandi maavalitsusest. Et ELilt toetust saada, on vaja 10 000 euro suurust omafinantseeringut. Viljandil sellist raha praegu aga pole. Uwe Schneideri hinnangul tasub koolimaja hoonesse ning keskkonnaharidusse investeerimine end igal juhul ära.
(Ahrensburgs Partnerstadt baut eine Umweltschule, Michael Degenhard, Hamburger Abendblatt, 17.09)
 

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
In Russland angekommen

Järjekordne Markus Zohneri reisikiri: Kaliningradis olin ma sunnitud piiri ületama bussiga, kuid Narvas ma lihtsalt jalutasin üle piirisilla. Piirikontroll kestis 25 minutit ning sedagi vaid minu asjatundmatuse tõttu. Kõigepealt asusin ma lollilt piiriületusjärjekorda. Ühe halli baraki ees seisti vabas õhus järjekorras. Imestasin, miks mõned üksikud inimesed ootajatest möödudes lihtsalt sisse lähevad, ning alles siis, kui minu kord oli raudsest uksest sisse astuda, nägin, et seal sees ilusa uue Euroopa Liidu sildi all ootas ainult mind üks vaba, üksildane ametnik, samal ajal kui tema kolleeg oli kõigi mitte-ELi kodanikega täiesti üle koormatud. Enne piirilinna Narvasse jõudmist olin ma tunduvalt tempot vähendanud. Oleksin meelsamini veel ühe päeva imelise Läänemere ääres veetnud, ning veel ühe. Olin valinud lühemad päevadistantsid ning Toilast Sillamäele minekuks kulus mul isegi kolmekordselt aega. Narva jõudnud, veetsin ma paar päeva linnas aega. Käisin ikka ja jälle vaatamas paari ilusat vana maja ning linnust, mis seisab otse Narva jõe kaldal täpselt Jaanilinna linnuse vastas, sellest noolelasu kaugusel. Viivitasin piiriületusega nii kaua kui sain, kuid ühel hetkel tundsin, et see hetk on käes. Panin seljakoti selga, läksin halli baraki juurde ning asusin järjekorda. Vene seiklus võis alata.
(In Russland angekommen, Markus Zohner, Der Standard, 22.09)
 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE PROGRES
Une délégation estonienne en visite dans la Plastics Vallée

Eestlased külastasid plastmassitööstust Ida-Prantsusmaal Oyonnax’s. Prantslastele oli see hea võimalus meelitada ligi uusi kliente, eestlastele võimalus lasta end inspireerida siinsetest tootmismudelitest. Uute kontaktide sõlmimine on kasulik kõigile, seda eriti käesoleval ajal. Ühepäevasele visiidile saabuti Lyonist, delegatsiooniga oli kaasas ka Eesti konsul. Eelkõige erinevate plasttoodetega tuntust kogunud piirkonnas külastati erinevaid tööstusettevõtteid.
(Oyonnax : Une délégation estonienne en visite dans la Plastics Vallée, R.L., Le Progrès, 23.09)
 

MAGAZINE VELO VERT
Marathon : étrange championnat d'Europe...

Maastikurattamaratoni Euroopa Meistrivõistluste järjekordne etapp toimus eelmisel nädalavahetusel Eestis. Distantsi pikkus oli 90 kilomeetrit, keskmiseks kiiruseks kujunes umbes 35 kilomeetrit tunnis. Esimesed kuus kohta läksid eestlastele, endine profirattur Kirsipuu oli viies, Pütsep kuues. Parima prantslasena lõpetas Thomas Dietsch 13. ajaga, naistest läks esikoht norralanna Gunn-Rita Dahlele.
(Marathon : étrange championnat d'Europe..., Magazine Vélo vert, 21.09)
 

JOURNAL DES FEMMES
Déco rustique dans la Baltique

Suvisel EASi turismiarenduskeskuse ja Aviarepsi poolt korraldatud pressivisiidil osalenud ajakirjaniku Elodie Rothan’i Pädaste mõisa tutvustav fotoreportaaž.
(Déco rustique dans la Baltique, Elodie Rothan, Journal des Femmes, 17.09)
 

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Ääniä bussiavustajilla, perunoilla ja polttopuilla

Paar aastat tagasi ei teadnudki ehk paljud tallinlased, kuidas üks töötu välja näeb. Registreeritud töötute määr moodustas tööjõust alla protsendi, nüüd on aga registreeritud töötuid juba üle 10%. Tallinna linn on selleks sügiseks demonstratiivselt organiseerinud tuhandele töötule linlasele nn sotsiaalseid töökohti. Suur osa töötuid on rakendatud bussi või trammi reisisaatjana, peatuste või kioskite koristajana. Paljud eestlased on need linna loodud töökohad valimistrikina maha teinud. Linlased on aga vaatamata sellele usinalt nendele kohtadele kandideerinud. Üha rohkem Eesti arvamusliidreid on soovitanud üle minna astmelisele tulumaksule, mis tasandaks tuluerinevusi. Parempoolne vähemusvalitsus hoiab aga siiski oma valitud joont. Valitsus on tõstnud vaid kaudseid makse, mis käib vähekindlustatute rahakoti pihta. Säästu- ja kärpimispoliitikat põhjendatakse euro kasutuselevõtuga 2011. aastal. Euro on olnud peaminister Andrus Ansipi trump, mis on tema kõnedes valitsenud. Kõnedes pole aga kajastunud töötuse leevendamine või heidikute toetamine. Valitsus on selle teema Tallinna linnale loovutanud. Linnapea Edgar Savisaar ja Keskerakond on sotsiaalküsimused rõõmsal meelel oma brändiks võtnud.
(Ääniä bussiavustajilla, perunoilla ja polttopuilla, Kaja Kunnas, HS, 19.09)

Viro myy Eesti Telekomin osakkeet TeliaSoneralle

Eesti valitsus ja teleoperaator TeliaSonera jõudsid kokkuleppele, et valitsus nõustub Eesti Telekomi aktsiate müügipakkumisega. Lepiti kokku, et sel aastal makstakse Eesti Telekomist välja täiendavad dividendid ning kinnitatakse ettevõtte dividendipoliitika kolmeks järgmiseks aastaks. Eesti riik on 24% osalusega suuruselt teine aktsiaomanik Eesti Telekomis. Suurim omanik on TeliaSonera, kel on 60,1% ettevõtte aktsiatest.
(Viro myy Eesti Telekomin osakkeet TeliaSoneralle, HS, 23.09)

KALEVA
Afganistan riistää Viron puolustuskykyä

Eestil on praegusel hetkel Afganistanis ligi 350 sõdurit, mis on rahvaarvu arvestades suurim üksus teiste NATO riikidega võrreldes. Väekontingenti suurendati suvel Afganistani valimiste tõttu 100 sõduri võrra, mis ületas võimete piiri. Sobivaks sõdurite arvuks Afganistanis peab reservbrigaadikindral Urmas Roosimägi sadat sõdurit. Roosimägi kritiseerib karmilt asjasse puutuvaid poliitilisi otsuseid. Tema hinnangul juhib Eestis arutelu mõte, et NATO, täpsemalt USA on Eesti ainus julgeolekugarantii. „Sõdu ei alusta mitte sõjaväelased, vaid poliitikud,“ ütleb Roosimägi. Ta soovib, et Eesti jätkaks oma riigikaitse ja sõjaväe tasakaalustatud arendamist. Suurimaks ohuks Eestile peab Roosimägi Venemaad, mida näitab muuhulgas aastatagune Gruusia sõda, siiani puuduv piirileping Eesti ja Venemaa vahel ning seaduseelnõu, mis annaks Vene armeele õiguse kaitsta venelasi välismaal.
(Afganistan riistää Viron puolustuskykyä, STT, Marjo Näkki, Kaleva, 22.09)

Viro kahden patsaan loukussa

Eestlased kutsuvad oma parempoolset vähemusvalitsust sambavalitsuseks – Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit maadlevad ausammastega. Esimene kujuprobleem tabas valitsust valitsemise algetapis. Tegemist oli loomulikult pronkssõduriga, mille viimine ühest paigast teise viis rahutusteni. Teine probleem muudkui haudub – Vabadussõja võidusammas. Klaasist valmistatud massiivse sambaga on juhtunud nii palju äpardusi, et projekt on muutunud kogu rahva naerualuseks farsiks. Kõige hullemini on monumentidega kimpus riigi kaitseminister Jaak Aaviksoo. Uuele sambale pidi tulema Eesti kaart. Kuid ideest loobuti, kuna Eesti praeguste piiride üle vaieldakse ikka veel. Endine peaminister, Tallinna linnapea Edgar Savisaar on arvamusel, et endine ja praegune Eesti on kaks eri asja. Juba enne Vabadussamba projekti tellis Savisaar Vabaduse väljaku „oma“ poolele Vabaduse kella, mis loeb sekundeid hetkest 1991. aasta 20. augustil, mil Eesti iseseisvus taastati. Savisaar on süstemaatiliselt boikoteerinud vabariigi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõttu, kuna tema arvates tähistatakse iseseisvumist valel päeval. Esialgu taheti Vabadussõja võidusammas teha dolomiidist, kuid siis vaadati, et see on liiga tavaline, ning tehti hoopis klaasist. Klaasitööd telliti Tšehhi firmalt Sans Souci, mille nimi tähendab tõlkes – muredeta. Kuid Aaviksoo mured olid alles algamas. Klaasitehnika tundjad on kindlad, et probleeme jätkub ka tulevikus. Maailmas pole kusagil ehitatud klaasskulptuuri põhjamaistesse tingimustesse, kus vahelduvad niiskus ja pakane.
(Viro kahden patsaan loukussa, Jorma Rotko, Kaleva, 18.09)

Latvia pelkää jo talousmellakoita

Veel paar aastat tagasi lehvisid kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leedu – majandusnäitajad 10% piirimail, isegi üle selle. Riike kutsuti imetlevalt muuhulgas majandustiigriteks. Osaliselt oli aga siiski tegemist mulliga. Nõudlust hoidis käigus välis-, eelkõige Põhjamaiste pankade abivalmis laenamine investeeringuteks ja tarbimiseks. Nüüd on rahvusvaheline majanduskriis pannud Balti kolmiku kõvemini proovile kui ühegi teise ELi liikmesriigi. Läti SKP langes selle aasta teises kvartalis eelmise aastaga võrreldes 19,6%, Eesti SKP 16,1% ning Leedu SKP isegi 22,4%. Midagi sellist pole neis riikides juhtunud alates 1992. aastast, mil maad olid just vabanenud kokkuvarisenud Nõukogude Liidust. Kõige suuremates raskustes on 2,3 miljoni elanikuga Läti. Kui mujal Euroopas on majandus juba tõusuteel või kasv varsti algamas, on Baltimaades muudatust oodata alles järgmise aasta keskpaigas või teises pooles.
(Latvia pelkää jo talousmellakoita, Juhtkiri, Kaleva, 18.09)
 

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Valtion pönkittämä Air Baltic tähtää alueensa monopoliksi

Baltimaade lennuliikluses käib Estonian Air’i ning Läti lennufirma airBaltic’u vahel kõva võitlus. AirBaltic’u eesmärk on saavutada ülekaalukas liidripositsioon. Leedu firma FlyLAL läks juba jaanuaris pankrotti. Lätis usutakse, et Baltimaadele piisab ühest ühisest lennukompaniist. Sellest ideest lähtuvalt võiksid Vilniuse ja Tallinna lennujaam edaspidi olla lüliks Riiast startivatele lendudele. Läti valitsus toetab airBaltic’ut heldelt, mida nähakse konkurentsi moonutamisena. Estonian Air jälgib murelikult konkurendi odavmüügiga teenitud populaarsust. AirBaltic on kõvasti laienenud. Tallinnas on firma reisijate arvu poolest suuruselt teine lennufirma. Estonian Air’i juhtpositsioon Eestis veel ei kõigu, kuid vahe firmade vahel väheneb. Estonian Air’i hinnangul on airBaltic’u plaan Eesti ja Leedu reisijate suhtes pigem kahjulik kui kasulik. „Kui monopoli positsioon on saavutatud, kipuvad hinnad tõusma,“ hoiatab Estonian Air’i avalike suhete juht Ilona Eskelinen, „samuti hakkab kodulennuväljalt startima vähem otselende, kui lennuliiklus Riiga koondub.“
(Valtion pönkittämä Air Baltic tähtää alueensa monopoliksi, Ivo Laks, ESS, 17.09)

SEURA
Ensimmäinen nainen

Suurte värviliste fotodega illustreeritud mitmeleheküljeline persoonilugu Eesti esileedist, proua Evelin Ilvesest. Palju tähelepanu saab Evelin Ilvese propageeritud tervislike eluviiside teema – õige toitumine, füüsiline treening. Evelin Ilves on oma loomult uuendaja. Eesti naised ütlevadki, et ta on julgustanud neid valjult oma mõtteid välja ütlema ning tõstnud nende eneseväärikust. Presidendiproua on esile tõstnud ka eesti mehe, kelle eluviisid on tema hinnangul tihti eluohtlikud. Evelin Ilves ütleb, et eesti naised on alati aktiivsed olnud. „Ma pole kunagi tundnud, et mind diskrimineeritakse. Kuid tõsi on, et veel 1990ndate lõpus töötasid ettevõtete juhtivatel kohtadel vaid mehed. 1996. aastal olin esimene naine, kellest sai Eesti ettevõtte turundusdirektor ning ettevõtte juhatuse liige.“ Evelin Ilves soovib oma eeskujuga teisi naisi julgustada. Maakonnavisiitidel kohtub ta alati kohalike naistega, kes kinnitavad, et on sellist kõrgema taseme eeskuju igatsenud. Proua Ilves vastab küsimustele harjunult, kuigi elu avaliku elu tegelasena on talle üsna uus. „Püüan sellele mitte mõelda, kuna avalik huvi on ebanormaalne,“ ütleb ta. Enne 2006. aastat oli naise elus suurem roll näiteks teaduskirjandusel. Nüüd ammutab Evelin Ilves uut energiat argistest asjadest – toiduvalmistamisest, aiatööst, õmblemisest või seenel ja marjul käimisest. Energilisuse ja aktiivsuse tõttu on Evelin Ilvest nimetatud Eesti Michelle Obamaks või printsess Dianaks. Samas on tigedamate feministide kommentaaridest kumanud läbi ka naiselik kadedus. Evelin Ilves ütleb, et elus on parimad lihtsad asjad ning seda põhimõtet järgib ta nii argi- kui pidupäeval. Hiljuti kandis ta õhtukleiti, mida kaunistasid tuhande aasta vanused eesti rahvusmustrid.
(Ensimmäinen nainen, Hannu Toivonen, Seura, 38/2009)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Неуместная пропаганда

USA otsus loobuda raketitõrjesüsteemide paigaldamisest Ida-Euroopasse kutsus Venemaal esile hüsteerilise propagandalaine. Ametnikud, sõjaväelased ja võimutruud ajakirjanikud korraldasid tõelise sabati. Obama olevat seetõttu nõnda otsustanud, et Venemaa on sedavõrd vinge ja tugev. Nüüd võivat Venemaa nõuda USAlt uusi järelandmisi kui samaväärne sõjalis-strateegiline mängur. Sümboolne on, kuidas liikumine „Noor Venemaa“ purustas Tšehhi saatkonna ees Moskvas USA lipu kujutisega taldrikuid, tähistades nõnda Venemaa võitu USA üle. Üksteise võidu tehakse šovinistlikke ja avalikult militaristlikke avaldusi, samal ajal kui Venemaa püüab ametlikul tasandil USAga suhteid siluda. Tänu asemel Obama otsuse eest saab USA Venemaalt järjekordseid imperialistliku metsikuse signaale. Üksnes Venemaa president ja välisministeerium reageerisid adekvaatselt. Kuid kuna nimetatud propagandat viljelevad võimutruud ning nendega seotud ringkonnad, siis võib USA teha täiesti põhjendatud järelduse, et Venemaa juhtkonnas on ka konfrontatiivselt meelestatud jõudusid. Venemaa võib sattuda Putini ajastul ülesköetud antiamerikanismi pantvangi. Üsna raske on peatada hoogu sattunud propagandarinde aktiviste. Põhimõte „andke meile sõrm, me hammustame otsast käe“ pole mitte üksnes amoraalne, vaid ka ebapraktiline. Venemaa sõjaline ja majandusklik võimsus tõuseb üksnes USAga koostööd viljeldes.
(Неуместная пропаганда, От редакции, Газета.Ru, 21.09)
 

ИТОГИ
Мир после войны

Teise maailmasõja tegelike tulemuste selgitamine seisab alles ees, ehkki Gdanskis toimunud maailmasõja alguse 70. aastapäevale pühendatud tseremoonia toimus rahumeelsemalt kui oodati. Peamine küsimus on aga see, kas on võimalik veel üks pakt lääne ja Venemaa osalusel. Praegu tundub, et lääs on pakkunud Venemaale globaalse julgeoleku pakti, kus suuriigid jagaksid omavahel vastutuspiirkonnad. USA ega NATO ei saa enam maailmasõja järgse korraldusega hakkama. EL ei aita just eriti agaralt kaasa. Seetõttu tuleb globaalne julgeolekusüsteem ümber vaadata. Zbigniew Bzhezinsky hinnangul tuleks puhtpragmaatilistel põhjustel Kremlisse aupaklikumalt suhtuda ning oodata, et Moskva ise valib lääne kui kõige kasulikuma partneri. Läänega sõlmitav pakt peab olema globaalne, separaatlepingud tänapäeval ei toimi. Istuda majas, mille vundament on rajatud möödunud sajandi keskpaiku, pole mitte ohutu. Kõige suuremaks takistuseks uue julgeolekumudeli ülesehitamisel aga saab olema usalduse küsimus Venemaa ja lääne vahel.
(Мир после войны, Александр Чудодеев/Андрей Смирнов, Итоги, nr 37)
 

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
В эстонской деревне появилась своя Эйфелева башня

Õhtuste teleuudiste pikem reportaaž Hiiumaalt, teemaks „Eiffeli“ torni küsimus. Sarnase rajatisega Pariisis seob torni mitte üksnes nimi, vaid ka avalikkuse suhtumine. Ka Eiffeli torni püstitamisel oli palju neid, kes nõudsid koletu monstrumi lammutamist. Nüüd aga külastavad seda miljonid turistid, ta on muutunud turismimagnetiks. Hiiumaa torni püstitanud Jaan ütleb, et on selle rajanud armsama mälestuseks ning lasta see lammutada tähendaks reeta oma armastus. Iga päev käib Jaani hoovis, kus torn seisab, kümneid turiste.
(В эстонской деревне появилась своя Эйфелева башня, Галинa Филоненко, Первый канал, 19.09)