Eesti välismeedias 10.-16. september 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
SINGAPURI AJAKIRJANDUS



RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

ONLINE CASINO NEWS
Estonia Opening Doors To Online Casinos In 2010

Eesti on nüüd nende riikide seas, kus online kasiinod ja kihlveod lähikuudel seadustatakse. See Euroopa riik lubab online kasiinod 1. jaanuariks 2010 seaduslikuks muuta. Sellest päevast alates saavad eestlased veebis mängida selliseid kasiinomänge nagu Blackjack, kasiinorulett, Craps, Keno, ka online mänguautomaatide mänge, video pokkerit ja muid päris raha eest.
Uus Eesti hasartmänguseadus tunnistab Euroopa Liidu online kasiino operaatorite litsentse, välismaised kasiinode operaatorid peavad taotlema litsentsi Eestis online kasiinodega opereerimiseks.
Online kasiinode ja interneti kihlvedude seadustamine Eestis on online kasiino tööstusele suur hüpe edasi. Mida enam riike interneti kasiinosid seadustab ning reguleerib, seda tulusamaks ning tunnustatumaks see tööstusharu ka muutub.
Võib-olla loob Eestis vastava seaduse vastuvõtmine ka USA jaoks pretsedendi taolise otsuse tegemiseks.
(Estonia Opening Doors To Online Casinos In 2010, Raymond Webb, Online Casino News, 12.09)


BIOARRAY NEWS
Andres Metspalu on the Future of the Estonian Genome Project

Seitse aastat on Eesti Geeniprojekt kogunud selle väikse Põhja-Euroopa rahva vereproove ja fenotüüpset informatsiooni eesmärgiga kasutada kogutud kümneid tuhandeid proove uuringutes ja lõpptulemusena ka meditsiinis. 2004. aastast juhib Geenivaramut Andres Metspalu, kes on ka Biotehnoloogia õppetooli juhataja Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis Tartu Ülikooli juures. Viimastel aastatel on Metspalu olnud kaasatud uurimistöösse, et luua kõikehõlmav Euroopa geneetiline kaart, mis annaks teadlastele võimaluse arvestada regionaalsete erinevustega rahvaste seas, kui tehakse rahvastikusiseseid geneetilisi uuringuid.
Lisaks Euroopa geenistruktuuride variatsioonide uurimisele tahab Metspalu seni kogutud proove kasutada Eesti tervishoius ravimite väljatöötamisel.
Järgneb intervjuu Andres Metspaluga.
Teil on palju ameteid. Millisele tööle kulutate enim aega?
Enim aega kulub Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis, kus ma olen professor. Seal on kõik mu üliõpilased. Mu teine amet on Eesti Geenivaramu juhataja. Ma arvan, et tulevikus peab kõik see kokku sulanduma. Minu roll laboris ja geenipangas peavad saama üheks. Jääb ainult üks amet.
Mis on Eesti Geeniprojekti hetkeseis?
Geeniprojektil läheb väga hästi. Me investeerisime avalikesse suhetesse üsna palju ja oleme jalad alla saanud. Nüüd, isegi kui valitsus kärpis majandusraskuste tõttu selle aasta eelarvet, annavad inimesed jätkuvalt proove ja projekt on endiselt populaarne. Nüüd on meil piisavalt geenidoonoreid, aga raha on piirav tegur. Enne oli vastupidi. Selle aasta lõpuks saame kogutud 40 000 proovi, mis on hea suurusjärk. Järgmise aasta lõpuks tahaksime koguda 50 000 proovi ning siis me lõpetame andmete massilise korjamise, et tõepoolest analüüsile keskenduda.
Mis on geenipanga mõte? On see lihtsalt valmis proovide andmebaas teadusprojektide tarvis?
See on hiiglaslik ja kallis projekt ja me ei saa piirduda üksnes väikse rühma teadlastega, kes geneetikast huvituvad. Muidugi on üheks eesmärgiks uuringud. Kunagi varem ei ole Tartut tunnustatud, kuid nüüd näiteks helistatakse ja küsitakse, kas meil on 2000 proovi teatud silmavärviga või teatud südamerütmiga. Meil on vähemalt 20 projekti, mis niimoodi töös on. Tänu geenivaramule oleme me rahvusvaheliselt nähtavamad ning me teeme koostööd üle terve maailma, parimate asutustega.
(Andres Metspalu on the Future of the Estonian Genome Project, Justin Petrone, BioArray News, 15.09)



SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE ZEIT
Der Klassiker als Anarchist

Tunnustav artikkel dirigent Paavo Järvist, kes autori sõnul ammutab sügavast erinevate kultuuride anumast, kus on koos vene hing, skandinaavia karmus ning euroopalik rikkus. Bremeni Saksa Kammerfilharmooniaorkester esines Järvi juhatusel sel suvel Salzburgi festivalil, kus nad kandsid ette kõik üheksa Ludwig von Beethoveni sümfooniat. Beethoven oli üllatavalt rütmiline, dramaatiliselt pulseeritud ning samas retooriliselt terav – selleaastase festivali sümfooniline sensatsioon. Järvi interpretatsioonis on Beethoven pigem anarhist kui klassikust autoriteet. Paavo Järvi teeb karjääri mitmes paigas korraga. Ta on Bremeni Saksa Kammerfilharmooniaorkestri, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri ning Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigent. Paavo Järvi räägib, et on oma dirigendist isalt õppinud peaaegu kõike: „Eelkõige olen ma mõistnud, et dirigendina ei tohi kunagi autopilooti peale panna. Seda pole ka mu isa kunagi teinud.“
(Der Klassiker als Anarchist, Wolfram Goertz, Die Zeit, 11.09)



AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Estland: Spendenkonto für Budget

Eesti valitsus plaanib luua pangakontot kurnatud riigieelarve tarbeks. Rahandusministeeriumi ettepanekul peaks kodanikel ja ettevõtjatel olema võimalus peale maksude kosutada eelarvet annetustega. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul peaksid elanikud riigi sissetulekuid esmajoones suurendama nii, et tarbivad maksustatud kaupu ning annetama ka tulevikus eelkõige südamelähedastele heategevusorganisatsioonidele. Annetus riigieelarvesse peaks jääma viimaseks valikuks.
(Estland: Spendenkonto für Budget, APA, Die Presse, 11.09)


DER STANDARD
Exportrisiko Baltikum - eine Gratwanderung

Austria kindlustusfirma OeKB Versicherung AG soovitab firmadel Balti turul edasi tegutseda. Kuigi majanduskriis on Baltimaid kõvasti tabanud, kujutavad sealsed turud ELi osana endast vaid keskmist riski. OeKB Versicherung AG pole oma tegevust Baltimaades radikaalselt koomale tõmmanud, kuid kutsub oma kliente siiski ettevaatusele.
(Exportrisiko Baltikum - eine Gratwanderung, Der Standard, 15.09)


PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LIBÉRATION
Arctic Sea: l’énigme ne rend pas les armes

Arctic Sea afäär on kui mõistatusi täis pikitud romaan. Ainus, mis kindel – Venemaa poolt esitatud ametlik versioon laeva saatusest on liiga vastuoluline ja seosetu selleks, et olla tõsi. Miks kutsus ühe puidulastiga laeva kadumine üleüldse esile nii ulatusliku päästeoperatsiooni? Selle küsimuse tõstatas paraku esimesena venekeelse merendusajakirja Sovfraht juhataja Mihhail Voitenko, kes on nüüd sunnitud otsima pelgupaika Türgis. Tõsiasi, et laeva otsingute käivitamisega tegeles Venemaa president isiklikult, annab viitseadmiral Tarmo Kõutsi hinnangul aluse arvata, et laeva lastis oli midagi sensitiivset. Kõik kaheksa kinnipeetud «piraati» on pärit endisest Nõukogude Liidust, neist kuus Tallinnast.
(Arctic Sea: l’énigme ne rend pas les armes, Hélène Despic-Popovic, Libération, 12.09)


LE NOUVEL OBSERVATEUR
Arctic Sea: la piste iranienne

Arctic Sea kaaperdamise loos on palju küsimärke. Kust tuli üldse mõte kaaperdada Läänemerel puidulasti vedanud laev? Ühe kindlustuseksperdi sõnul on laevalt 1,5 miljoni dollari väärtuses puidu varastamine sama kaval idee, kui 1-dollarise rahatähe võltsimine. Laeva kadumisest alates on erinevad Venemaa teabekanalid, meretranspordiga tegelevad asutused ja spetsialistid pakkunud asjaolude selgitamiseks välja arvukalt erinevaid hüpoteese. Endine Vene julgeolekuagent Jevgeni Limarev kinnitab oma allikatele viidates, et laeva salapärases lastis olid Iraanile mõeldud relvad. Laeva juhtisid Limarevi arvates ühe või mitme kuritegeliku grupeeringu liikmed, kellel on sidemeid ka Vene riigijuhtide seas. Aktsiooni sekkus aga võistlev grupeering, eesmärgiga tehing nurjata. Mereteemalise bülletääni Sovfraht juhataja Mihhail Voitenko avaldab Nouvel Observateur’ile, et kummalise looga on seotud vene julgeolekuorganid. Kas kuulsad mereröövlid üldse viibisid laeva pardal? Ehk toodi nad venelaste poolt sündmuskohale lihtsalt selleks, et jätta meediale mulje kaaperdamisest? Voitenko esitab oma kodulehel palju teisigi küsimusi. Koguni nii palju, et tal tuli enda julgeoleku huvides Venemaalt lahkuda.
(Arctic Sea: la piste iranienne, Olivier Péretié, Le Nouvel Observateur, 10-16.09)


METRO
L’Estonie en chantant!

Eestis tehakse kõike lauldes, isegi revolutsiooni! Kujutlege maad, mis on nii puhas, et tänaval ei söanda suitsetadagi, maad, mis on nii roheline, et usute end jalutavat mägisel karjamaal peale vihmasadu. Kujutlege maad, mis on nii modernne, et internetikohvikud on siin eilne päev ja kus kaasaegne disain ei jää millegi poolest alla põhjamaade omale. See maa on Eesti. Minevik on mälestus ja tulevik on laul. Iga viie aasta tagant toimub siin Laulu ja tantsupidu, pidu, millel osalevad kümned ja kümned tuhanded eestlased. Külg-külje kõrval istudes lauldakse kaasa armastatud meloodiaid, inimesi haarab eriline, vaikne rõõm. Mis on selle riigi saladus, kus linavalgete juuste ja siniste silmadega lapsed kannavad peas lillepärgi? Võib-olla on see värskus.
Eesti lähiajalugu on näha Tallinna äärelinnades, siit leiab palju nõukogude ajal ehitatud maju. Kuid iseloomu ja identiteedi annab Tallinnale hoopis keskaegne vanalinn. Eestlaste rahvussport on seenelkäimine. Looduslähedus ei ole siinsete inimeste jaoks midagi uut, maapiirkondades liikudes ei õnnestu teil leida maja, mille juurde ei kuuluks loomuliku osana saun. Saunal on eestlaste jaoks sügav tähendus – siin sündisid lapsed, siin pesti end, siin puhati. Sauna tähtsus ei ole ka tänapäeval kadunud, saunu leidub hotellides, linnamajades, kämpingutes. Kuid kõige mõnusamad saunad on ikka vanad ja maalähedased. Teadke, et kutse kodusele saunaõhtule on austusavaldus, millest ei sobi põhjuseta keelduda.
(L’Estonie en chantant!, Gautier Batistella, Metro, 15.09)


20 MINUTES
A Compiègne, les élèves touchent du bois

Compiègne’s avati 96 moodulkorterist koosnev üliõpilaslinnak. Kõik töötab – vesi, elekter, internet, rõõmustab keemiatudeng Thomas. Iga väike kompleks koosneb kahest kolmekorruselisest puidust moodulist. Taolised moodulkorterid on esimesed omataolised Prantsusmaal. Kõige vajalikuga varustatud kööginurk, kenad toad ja kahekordsed aknad teevad rõõmu, ainsaks ebamugavuseks on imepisikesed duširuumid. Moodulid on valmistatud Eestis, seejärel Prantsusmaale transporditud ja siin kokku pandud.
(A Compiègne, les élèves touchent du bois, L.d.C., 20 minutes, 14.09)


LA CROIX
Estonie, Espagne, Maroc, des systèmes très divers

Eestis on lihtne maksusüsteem, ettevõtted ja eraisikud maksavad riigile 21% oma tuludest. Proportsionaalse tulumaksu süsteem juurutati siin 1994. aastal, peagi järgnesid Läti ja Leedu, veidi hiljem ka paljud teised Ida-Euroopa riigid.
(Estonie, Espagne, Maroc, des systèmes très divers, Aude Carasco, La Croix, 9.09)


LE BLEU DE PROFESSION POLITIQUE
Frédéric Billet nommé ambassadeur en Estonie

Prantsuse suursaadikuks Eestis nimetati Frédéric Billet. Billet omab kraadi slaavi õpingutes, ta on töötanud muuhulgas presidendi palees ja OSCE juures.
(Frédéric Billet nommé ambassadeur en Estonie, Le Bleu de Profession politique, 10.09)



SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Norsujen rytinää Tallinnassa

Eestis toimuvad 18. oktoobril kohalike omavalitsuste valimised ning ennekõike Tallinnas on tulemas eranditult põnev valimisvõitlus. Kaks aastat on linna juhtinud opositsiooni juhtfiguur, Keskerakonna kauaaegne juht Edgar Savisaar. Savisaar on ehk viimaste aastakümnete kõige populaarsem ja tugevam, kuid ka kõige vastuolulisem poliitik. Nüüd üritavad konkurendid tõsimeeli kõigutada võimuahneks populistiks tituleeritud Savisaare võimu. Järgmiste Riigikogu valimisteni on kaks aastat ning kohalikke valimisi on nimetatud omamoodi vahevalimisteks. Neile lisab tähendust see, et erinevalt parlamendivalimistest saavad hääletada ka need vene keelt kõnelevad elanikud, kel pole kodakondsust. Võib loota, et kahe endise peaministri, Edgar Savisaare ja Mart Laari jõukatsumine suurendab valijate huvi valimiste vastu. Samas näitab see ka, et Eesti poliitika kõvad tegijad pole paarikümne aasta jooksul suures osas vahetunud.
(Norsujen rytinää Tallinnassa, Juhtkiri, HS, 13.09)


Talouskriisin koettelemassa Virossa adoptiovauvan voi saada vuodessa

Majanduskriis tabab Eestis kõige rängemalt kõige nõrgemaid. Lastekaitseametnikud kardavad, et selle üheks tagajärjeks võib saada adopteerimiseks antud laste arvu kasv. Eelmisel aastal oli Eestis 1732 vanemliku hoolitsuseta last. Eelmisel aastal pöördus see näitaja kasvule, kuigi majanduse tõusuperioodil oli kasv peatunud. Oma piirkonna laste adopteerimise eest vastutab Eestis iga maakond ise. Perekonna valikul eelistatakse sama maakonna elanikke, seejärel ülejäänud Eestit ning kolmanda variandina tulevad välisriigid. Aastas adopteeritakse Eestist välismaale umbes kolmkümmend last. Sihtriikideks on Soome, Rootsi ja USA. Välismaale lapsendamine on keerulisem ning võtab rohkem aega. Terved alla kolmeaastased lapsed jäävad tavaliselt Eestisse. Välismaale pakutakse tihti kooliealisi või raskelt haigeid lapsi. Enamasti antakse lapsed adopteerimiseks vanemate uimastiprobleemide tõttu. Ühe adopteerimiseks antavate laste rühma moodustavad väga noorte emade lapsed. Bioloogilisest lapsest loobumise põhjuseks võib olla ka pelgalt majanduslik kitsikus. Maapiirkondades ei jätku kohalikel sotsiaaltöötajatel tihtipeale ressursse, et toetada perekonda, kelle lapsed on toodud lastekodusse. Üks ja sama ametnik tegeleb kõigi sotsiaalabi vajajatega, vabanevatest vangidest suurperedeni. „Asjad arenevad aga põhimõtteliselt siiski õiges suunas,“ ütleb adopteerimist toetava MTÜ Omapere esimees Sigrid Petoffer. 1990ndate aastate nähtus – Tallinna tänavalapsed – pole tänavatele naasnud.
(Talouskriisin koettelemassa Virossa adoptiovauvan voi saada vuodessa, Kaja Kunnas, HS, 14.09)


Jaan-vauvaa odotettiin lopulta vain puoli vuotta

Artikkel Maris ja Tiit Pruulist, kes lapsendasid pisikese poisi ühest Tallinna lastekodust. Paar soovis lisaks kahele täiskasvanud tütrele kasvatada üles veel ühe lapse, lisaks tahtsid nad aidata last, kel pole kodu. Kui kohus oli lapsendamisotsuse kinnitanud, pääses Jaan Joonatan koju. Vanematele pakuti võimalust vahetada lapse isikukood, kuid seda nad ei teinud. Pruulide jaoks on oluline, et poiss teaks, kuidas ta perekonda tuli. Maris Pruuli ütleb, et tahaks ka teisi julgustada samasugust sammu astuma.
(Jaan-vauvaa odotettiin lopulta vain puoli vuotta, Kaja Kunnas, HS, 14.09)


Syksyn maukkaimman sadon voi poimia keskeltä Tallinnaa

Tallinna turgudel valitseb mõnus vanaaegne turuatmosfäär. Seal on palju väiketalunikke, kes müüvad oma aiasaadusi. Artiklis tutvustatakse Haapsalust Tallinna keskturule müüma tulnud Magda Priinitsi pakutavat: küpseid ploome, suuri ubasid, rusikasuurust tomatit ning väikseid kirsstomateid. Harva on väiketalunik laiemalt tuntud, kuid Põhja-Eestis asuv Uus-Kongo talu on saavutanud kuulsuse tänu hapukapsale. Saaremaa kuulsaid kukeseeni keskturul näha ei ole, aga Tartu maakond on hästi esindatud. Pakutakse kukeseeni, pohli ja õunu. Ida-Eestist tulevad Mustvee kurgid ja Peipsiääre sibulad.
(Syksyn maukkaimman sadon voi poimia keskeltä Tallinnaa, Kaja Kunnas, HS, 12.09)


Lain nimessä! Tästä ei sitten puhuta

Eestlased käivad ajaga kaasas – ka Läänemere kaldal tehakse pihtimuslikku teatrit. Tartus teatrifestivalil Draama lüüakse lärmi sotsiaalse teatri piiride ümber. Näide: saali saabujate ette pannakse paber, millele allakirjutanu lubab, et ei räägi ega kirjuta nähtud lavastusest. Reklaamitrikk või nali? Ei see ega teine. Tartu Uue Teatri lavastus kannab pealkirja „Elud“, mis põhineb intervjuuraamatul, kuhu on kogutud prostituutide lood ning põhjused, miks nad on selle ametini jõudnud. Miks on Andres Keili lavastatud tükk siis nii ohtlik, et sellest ei tohi rääkida? Lisaks raamatust nopitud lugudele teevad näitlejad ülestunnistusi ka omaenda elu kohta. Nad tahavad kaitsta oma lähedasi. Suurt mõju avaldab Tallinna teatri NO99 lavastus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus muudab küsitavaks teatri tähenduse, ülesande ja sõnumi. Lahe ja mitmetahuline provokatsioon! Lavastus esitab kunsti olemuse kohta olulisi küsimusi, kuid see pole mingi filosoofiakongress. Vahepeal tehakse tavapäraseid teatriharjutusi, improviseeritakse stseene, maadeldakse, moodustatakse rivisid ja kuhjasid ning ulutakse. Samuti teevad näitlejad kõigest hingest sporti, sest sport on riigi erilise kaitse all. Festivali parima uustulnuka auhinna saanud Martin Alguse kirjutatud „Janu“ on paroodiline raju road-teater pudelist pudelini. Näidendi peategelane meenutab kohati isegi Aki Kaursmäe tegelaskujusid.
(Lain nimessä! Tästä ei sitten puhuta, Kirsikka Moring, HS, 15.09)


Viron top ten

Uus eesti draama ja teater on muutunud ebatasasemaks. Rahvuslikku identiteeti käsitletakse üha enam läbi puhta eestlasliku satiiri. On nii uurivat dokumentaalteatrit kui puhast komöödiat. Uus eesti näidend ei jõua enam lahata rahvuslikke traumasid. Nüüd juuakse kohvi. Ning muudki. Von Krahli direktor Peeter Jalakas tõdeski, et on aeg rääkida harmooniast.
(Viron top ten, Kirsikka Moring, HS, 15.09)


KALEVA
Arctic Sea -juttu halutaan Suomeen käräjille

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatud meeste advokaadid tahavad, et asja arutaks Soome või Rootsi kohus. Eesti meediakanalite andmetel soovivad sama ka kahtlusaluste lähedased. Kahtlustatavate ütlusi tahetakse kontrollida valedetektoriga. Osa juriste on soovitanud keelduda. Spekulatsioonidele Arctic Sea ülesandest ja lastist lisati nädalalõpul taas hoogu, kui said kinnitust teated Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu Moskva-visiidist.
(Arctic Sea -juttu halutaan Suomeen käräjille, Mirja Sipinen, STT, Kaleva, 15.09)


AAMULEHTI
Moskova oikeuttaa uusia etupiirejään

Novembri alguses möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest ning hiljuti tähistati 70 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja Teise maailmasõja algusest. Aastapäevi veetes pole maailm jõudnud üksmeelele nende tähenduse üle, kuigi raudse eesriide langemisega lõppes ametlikult ka külma sõja ideoloogiliste vaidluste periood. Venemaa tahtmatus kaaluda õiglaselt Nõukogude Liidu rolli ilmasõja süttimises ning sõjaga seoses tehtud kuritegusid peegeldub Venemaa tugevnevas huvisfäärimõtteviisis. Seetõttu ei puuduta ajaloovaidlused mitte ainult minevikku: küsimus on ka Euroopa ühises tulevikus. Kas see, et sakslased on oma süü Teises maailmasõjas omaks võtnud, võiks tähendada, et ka Venemaa suhtumine oma ajalukku muutub, kui vaid selleks aega antakse? Venemaa reaktsioonid Molotovi-Ribbentropi paktile on aegade jooksul olnud mitmesugused: pakti eitamisest selle õigustamiseni. Natuke ehk üllatuslikult nimetas Venemaa peaminister Vladimir Putin pakti „moraalituks“, kuid samas võrdsustas ta selle aasta varem sõlmitud Müncheni lepinguga. Putini üllatuslikust leebusest hoolimata on Venemaa veel kaugel tõelisest arveteõiendamisest imperialistliku Nõukogude minevikuga. Riik pole tunnistanud Baltimaade okupeerimist ega Stalini inimsusevastaseid kuritegusid. Mitmed lääne ja vene kommentaatorid usuvad, et õigustades Stalini tegusid, püüab Venemaa õigustada oma praegust huvisfääripoliitikat, millega on kogemusi mitmetel Venemaa naaberriikidel. Soomes on püütud uskuda, et Venemaa on enam-vähem demokraatlik või muutumas demokraatlikuks, kuigi sealsed arengud pole optimismi süvendanud. Samuti usutakse, et erinevalt Nõukogude impeeriumi haardest vabanenud maadest oskab Soome Venemaaga ümber käia. Nii kaua, kuni Venemaa pole Saksamaa kombel oma ajaloo süngete peatükkidega arveid õiendanud, ei saa temasse suhtuda kui tavalisse demokraatiasse, isegi kui ta kunagi selleks saakski.
(Moskova oikeuttaa uusia etupiirejään, Iivi Anna Masso, Aamulehti, 13.09)


TALOUSELÄMÄ
Vain Viro sukelsi Suomea syvemmälle

Esmaspäeval avalikustatud majandusnäitajad kinnitavad, et Soome majandus on olnud madalkonjunktuuri ajal eriti haavatav. ELi näitajate kohaselt oli Soome tööstustoodang juulis 24% väiksem kui aasta tagasi. ELi 27 liikmesriigi hulgast läks halvemini ainult Eestil, kelle tööstustoodang on langenud 27,9%. Keskmine tööstustoodangu langus ELis oli 14,7%.
(Vain Viro sukelsi Suomea syvemmälle, Sami Rainisto, Talouselämä, 15.09)


SUOMEN KUVALEHTI
Kirjailija Jaan Kaplinski tyrmää Viron uuden kielilain

Kirjanik Jaan Kaplinski ähvardab, et lõpetab emakeeles kirjutamise, kui Riigikogu ettevalmistamisel oleva keeleseaduse eelnõu vastu võtab. Haridusministeeriumi keeleosakonnas töös olev seaduseelnõu keelaks murrete ja võõrapäraste sõnade kasutamise nii ajakirjanduses kui kirjanduses. Kaplinski sõnul pole haridusministeeriumi keeleosakond kuulda võtnud ei keeleteadlasi ega kirjanikke. Ta ütleb, et kõige taustaks on arusaam, et eesti keel on püha. Uus range keeleseadus tähendaks Kaplinski hinnangul ka seda, et suur hulk häid teoseid jääks eesti keelde tõlkimata.
(Kirjailija Jaan Kaplinski tyrmää Viron uuden kielilain, Riitta Kylänpää, Suomen Kuvalehti, 14.09)



VENEMAA AJAKIRJANDUS

100 ТВ
Искусство ближе к народу!

Eesti ametnikke sunnitakse raha kunsti heaks välja laduma. Kultuuriministeeriumi seaduseelnõu näeb ette riiklikest vahenditest ehitatavate hoonete sisustamist 1% ulatuses investeeringutest kodumaise kunstiga. Eeldatavasti muutub kunst seeläbi lähedasemaks vähemalt rahva sellele osale, kes töötab avalikus teenistuses. (Video.)
(Искусство ближе к народу!, 100 ТВ, 8.09)


РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Россия намерена повернуть грузопоток в свои порты

Venemaa kavatseb suunata oma kaubavood Baltimaade asemel oma sadamatesse. Sellest teatas möödunud nädalal asepeaminister Sergei Ivanov Kaliningradis, kus toimus Merekolleegiumi, Föderatsiooninõukogu rahvusliku merepoliitika komisjoni ja Riigiduuma transpordikomitee ühisistung. Teemaks oli küsimus, miks jäävad Loode-Venemaa sadamad konkurentsis alla. Ivanovi hinnangul on tänu suurtele investeeringutele siiski näha valgust tunneli lõpus. Paari-kolme aasta pärast, mil käivitub täisvõimsusel Ust-Luuga sadam, võtab Venemaa baltlastel täielikult käes Veen kaupade laadimise ning ka osa transiidist. Aasta lõpus suundub esimene partii raskemasuuti läbi Ust-luuga, seni Venemaal polnud sellelaadseid võimalusi ning kogu eksport toimis Eesti kaudu. Viie aasta pärast toimub kogu venemaa eksport-import Vene sadamate kaudu Läänemere ruumis.
(Россия намерена повернуть грузопоток в свои порты, Галина Белоглазова, Российская газета, 14.09)


ГУДОК
Инвестиционная загрузка: Таллинский порт ищет стратегического партнёра

Tallinna sadam otsib strateegilist partnerit. Praegu on pilk suunatud Kasahstanile. Käib hoogne investeerimine konteinervedude terminalide laiendamisse. Üheks parimaks ja perspektiivikamaks äripartneriks peavad eestlased Kasahstani, eriti toorainete (naftasaadused, vili, metallid, keemiatooted) transiit. Baltimaade kaudu toimib praegu üsna suur osa Kasahstani impordist. Samas väidab Kasahstani Rahvusvaheliste ekspediitorite rahvusliku assotsiatsiooni esimees, et eestlaste ettepanekute majanduslik mõttekus on üsna küsitav. Kasahstani eraoperaatoritel on üsna lai valik sadamaid, pole mõtet panustada vaid ühte neist.
(Инвестиционная загрузка: Таллинский порт ищет стратегического партнёра, Юлия Вакулина, Гудок, 13.09)


РУССКИЙ ЖУРНАЛ
Прошлое может объединить

Milline lähenemine suhetes naabritega oleks Venemaa jaoks õigem? Kas „võlgade mittetunnistamise“ või „võlgade tagasimaksmise“ poliitika? Ei see ega teine. Kodanikuühiskonda ei saa üles ehitada ei enda tunnistamisega „timukaks“ ega „ohvriks“, ega ka „igavaseks heategijaks“. Ajalooline mälu - see on minevikku suunatus kodanikuvastutus. Kollektiivne vastutus ja süü on kaks erinevat mõistet. Süüd võib eitada või seda tunnistada, samuti unustada, kuid vastutusest kõrvale hoida ei saa kunagi. Mitmete naaberrahvaste suhtumine on lihtne – tuli Venemaa ja korraldas massimõrvu. Vähesed teadvustavad enestele, et Venemaa ise kannatas massirepressioonide all kõige enam. Kuid kui paljud venelased ise teadvustavad nõukogude riigiterrorit rahvusliku katastroofina? Võtkem või meie ülemuste reaktsiooni OSCE juunikuisele resolutsioonile. Selle asemel, et öelda eurooplastele „aitäh“ selle eest, et võtavad meie tragöödiat kui üleeuroopalist, hakkame hüsteeriliselt otsima selles resolutsioonis venevastast allteksti. Viimasega kinnistame oma naabrite juures ettekujutust Venemaast kui terroristliku poliitika subjektist. See osutab asjaolule, et Venemaa eliidi ajaloolises teadvuses samastub kommunistlik režiim Venemaaga. Millegipärast seostub resolutsiooni kritiseerijate teadvuses stalinistliku režiimi kriitika otsekohe „natside ja nende käsilaste rehabiliteerimisega“. Millele siis toetub praeguse Venemaa mälupoliitika?
(Прошлое может объединить, Александр Даниэль, Русский Журнал, 8.09)



SINGAPURI AJAKIRJANDUS

BIZQ
Emerging Baltic Hub

Eesti on üks parimaid hüppelaudu Venemaale, Skandinaaviasse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kogenematute jaoks on Eesti ilmselt üks vähetuntud Euroopa riik. Tegelikult aga on see üks paljulubavamaid majanduskeskusi Läänemere ääres. „See riik on oma ajast ees ning on olnud väga reformimeelne. Eesti oli Balti riikidest esimene, kes astus julgeid samme oma majanduse ümber kujundamiseks,“ ütles hr Sonny Aswani, hiljuti ametisse nimetatud Eesti aukonsul Singapuris.
Eesti ja Singapuri poliitilised ja majandussuhted on uued. 2007. aasta detsembris jõustus riikidevaheline topeltmaksustamise leping. Siis kinnitasid mõlemad riigid, et see leping aitab suurendada kahepoolseid investeeringuid, kaubandust ja tehnilise teabe vahetamist ning seeläbi tugevdab majanduslikke sidemeid.
Hr Aswani sõnul on Eestil oma naabrite ees selged eelised. Kasvava majandusega maana fikseeris Eesti esialgu oma rahakursi Saksa margaga. Seeläbi tagas riik rahvusvahelistele investoritele välisvaluuta stabiilsuse. Niisuguse otsusega avas Eesti kiirelt ukse ka välisinvesteeringutele ja samal ajal ei piiranud importi ega eksporti. Eesti oli ka esimene riik selles regioonis, kes kohtles kohalikku ja väliskapitali võrdselt. Veel üheks Eesti plussiks oli juriidiliste isikute maksust vabastamine.
Kuigi eesti kultuur on varem rõhutanud sõltumatust, on hiljutised valitsused olnud seisukohal, et riik peab üha enam integreeruma ka maailmamajandusse. Uuring näitab, et kohalikku toodangut, ka põllumajanduslikku, täiendab üha enam import, põhiliselt Euroopa Liidust.
Aswani arvates peaksid Singapuri investorid pöörama tähelepanu Eesti puidule ja puidutoodetele. Eestil on oma regiooni ühed parimad metsad. Aswani sõnul hangivad Singapuri firmad oma puiduvarud Indoneesiast ja Malaisiast ning tegu on põhiliselt troopika lehtpuudega, kuid Eesti okaspuu puit on tugev ja kvaliteetne.
Hr Aswani on Tolaram Group’i direktor ning tegu on Singapuri ainsa investoriga Eestis. Sonny Aswani sõnul on nad investeerinud aastate jooksul miljoneid, et saada üheks riigi suurimaks investoriks. Tolarami saeveski asub Kehras, mis on 40 km kaugusel Eesti pealinnast Tallinnast. Tolaram investeeris Eestisse läbi paberivabriku AS Horizon Pulp ja Paper, mis on nüüd suurim puidu ja paberi firma Eestis ja suuruselt teine IKEA trükitud salvrättide tootja maailmas. Täna tarnib Horizon 70% toodangust Euroopa Liitu ja ülejäänu Aafrikasse, Lähis-Idasse ja Aasiasse. Hr Aswani sõnul on firma eesmärk saavutada Eestile õiglane koht puidu- ja paberitööstuse maailmakaardil. Eesti on suurepärane koht investeeringuteks. „Sellel maal on külm kliima, aga soojad ja hoolivad inimesed,“ ütles hr Aswani.
(Emerging Baltic Hub, BiZQ, jaanuar-veebruar-märts 2009)