Eesti välismeedias 3.-9. september 2009

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS


USA AJAKIRJANDUS

MORMON TIMES
Returning home to her native Estonia

Tiiu Teemant Pehrson põgenes lapsena Eestist Teise maailmasõja päevil. Praegu on ta siin tagasi ning jagab koos abikaasaga soovijaile õpetust evangeeliumi kohta. Tema elutee on olnud kõike muud kui tavaline.
1944. aasta traagilised sündmused Tallinnas sundisid Tiiu vanemaid võtma oma lapsed kaasa ja põgenema. Neil õnnestus saada koht ühes põgenikepaadis, millega nad hommikul kell kuus sadamast lahkusid. Alles hiljem kuulsid nad, et vaid neli tundi hiljem suleti kõik Eesti piirid.
Pere jõudis vabale Rootsi pinnale, kus tutvus kohalike misjonäridega. Pere ristiti 1951. aastal. Religioon tõi Tiiu perele ühtsuse ja rahu tunde. Peale pikki palveid õnnestus neil viimaks immigrantidena USAsse reisida. Seal kohtus Tiiu hiljem oma tulevase abikaasaga, kellega abiellus 1976. aastal. Tiiu suureks unistuseks oli kuulutada evangeeliumi tõdesid ka oma rahvale – eestlastele. Kuid see tundus võimatuna, kuna Eesti oli kommunistide võimu all ja kirikuelu polnud seal peaaegu olemaski. Kuid ettekuulutus – Tiiu hakkab oma rahvast õpetama – hakkas vähehaaval täide minema. Kõik algas sellest, et Tiiu ema tõlkis eesti keelde Mormooni raamatu, mis ilmus aastal 2000. Eesti oli selleks ajaks vaba ja ühiskond misjonäridele avatud. 2008. aastast saadik tegutsevad Pehrsonid Eestis, annavad inglise keele tunde ja korraldavad pereüritusi. Tiiu on kohtunud ka oma siinsete sugulastega ning tunneb enda ümber lähedaste toetust. Ta usub, et tema peret on tohutult õnnistatud, ning kinnitab, et Jumala vägi on näha paljudes väikestes igapäevastes imedes.
(Returning home to her native Estonia, David Packard, Mormon Times, 5.09)



SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Missing channel pirate ship carried Russian arms for Iran

Piraadidraama Läänemerel saab iga päev uue seeria juurde. Nüüd on Briti meediasse jõudnud teade, et Venemaa ja Iisraeli allikate järgi vedas kaubalaev Arctic Sea Venemaalt Iraanile salakaubana relvi. Kaubalaeva jälgis Iisraeli välisluureteenistus Mossad. Väidetavad kaaperdajad, kelleks on neli Eesti kodanikku, kaks venelast ja kaks lätlast, astuvad kohtu ette Moskvas. Euroopa Liidu piraatlusvastase võitluse raportöör viitseadmiral Tarmo Kõuts on ajanud vihale Vene ametkonna, väites just, et ainus mõistlik seletus Arctic Sea müsteeriumile oleks salarelvad.
(Missing channel pirate ship carried Russian arms for Iran, Mark Franchetti, Uzi Mahnaimi, The Times, 6.09)



SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DEUTSCHE WELLE
Invasion finnischer Kunden in Tallinn

Tunnitaktis maabuvad Tallinnas Soomest tulevad laevad. Igast ühest väljub sadu soomlasi, kes on avastanud Eesti kui ostuparadiisi. Pärast kaht tundi laevasõitu tunglevad reipad ja hakkajad soomlased eskalaatoril, varustatud suurte seljakottide või ratastel ostukottidega. Aastas käib Tallinnas sisseoste tegemas üle kolme miljoni soomlase, kes jätavad Eestisse mitu miljardit eurot. On ka soomlasi, kes tulevad nautima kunagise hansalinna keskaegset kultuuri.
(Invasion finnischer Kunden in Tallinn, Birgit Johannsmeier, Deutsche Welle, 4.09)


KIELER NACHRICHTEN
Estland und Kreis Plön: Runde Jubiläen konnten gefeiert werden

20 aastat tagasi pandi alus Saksamaa Plöni maakonna ning Lääne-Virumaa partnerlusele. 10 aastat hiljem sõlmiti partnerlussuhted ka linnade Lütjenburgi ja Rakvere vahel. Mõlemat aastapäeva tähistatakse nädalalõpus pidulike üritustega. Plöni maavanem Volkram Gebel võis rahulolevalt öelda, et kahe aastakümne jooksul on partnerlus täisikka jõudnud ning tegemist on võrdväärsete koostööosapooltega. Oluline on ka see, et tegemist pole mitte ainult ametlike kontaktidega, vaid loodud on hulganisti sõbralikke suhteid näiteks läbi jalgrattagruppide, õpilasvahetuse või sõdurite panuse Saksa sõdurite haudade korrashoiul.
(Estland und Kreis Plön: Runde Jubiläen konnten gefeiert werden, Peter Braune, Kieler Nachrichten, 7.09)



AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Vom Reisen

Veel üks reisikiri Markus Zohnerilt, kes on jalgsi teel Eestist Venemaale. Öötlas külas ajakirjanikepaaril, kes mind lihtsalt tänavalt üles korjasid ja endaga koju kaasa võtsid, vaatlesin ma ikka ja jälle nende imelist peaaegu saja-aastast puumaja, mida nad armastusega tükkhaaval renoveerivad, ning jalutasin aias vanade õuna- ja ploomipuude vahel. Rändurina unistatakse sellisest majast, õunapuudest, mis kevadel õitsevad, suvel varju pakuvad ning sügisel väikseid magushapusid kõvasid õunu kannavad, saunast, kaminatulest, mis läbi terve sügise ja talve põleb, puhtast pesust, ning suurest, vagurast koerast, kes aias lebab ning seda kõike valvab. Kui Kesk-Euroopas valitseb 30 kraadine kuumus, on siin Eestis juba sügis kohale jõudnud: jahedad tuuled vihisevad läbi maa, sügavad vihmapilved ratsutavad põldude kohal ning kui päike välja tuleb, paneb ta punaseks värvuvad puud särama.
(Vom Reisen, Markus Zohner, Der Standard, 9.09)



PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
Estonie : le PIB a reculé de 3,4% au deuxième trimestre

Eesti SKP vähenes 2009. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatas Eesti Statistikaamet oma uues ülevaates. Statistikaameti talitusejuhataja Tõnu Mertsina ütles AFPle, et SKP langes kuuendat kvartalit järjest. Esimeses kvartalis langes SKP möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 15,1% ja 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,1%. Eesti Pank prognoosib 2009. aasta languseks 15,3%, Euroopa Komisjon aga 10,3%. 1,3 miljoni elanikuga Eesti on sattunud tugevasse langusse peale kiire majanduskasvu aastaid. Veel 2006. aastal ulatus siinne majanduskasv 10,4%ni ja 2007. aastal 6,3%ni.
(Estonie : le PIB a reculé de 3,4% au deuxième trimestre, AFP, Les Echos, 8.09)


WEBDO POKER
Pokerstars annonce le “PokerStars Baltic Festival“

Maailma suurim pokkerisait PokerStars korraldab oktoobris Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses suurejoonelise pokkeriturniiri. PokerStarsi Soome ja Baltimaade regiooni turundusjuht Tomas Larsson loodab, et üritus kujuneb sarnaseks Monte Carlos või Bahamal korraldatavatele turniiridele. “Tallinn on sellist sorti meelelahutuse jaoks ideaalne paik, seda nii hea ligipääsetavuse, esmaklassilise turniiripaiga kui ka väljapaistva turniiriajaloo poolest. Usun, et PokerStars Baltic Festival pakub lisaks lähiriikidele huvi ka paljudele mängijatele mujalt Euroopast,” lisas Larsson.
(Pokerstars annonce le “PokerStars Baltic Festival“, Webdo Poker, 3.09)



SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Putkinäköistä politiikkaa

Soome poliitikud on korranud kui mantrat, et Nord Streami gaasijuhe on Soome jaoks vaid keskkonnaküsimus. Kohe alguses sai aga selgeks, et nii poliitilist äriprojekti pole Läänemerel veel nähtud. Gaasijuhtmes leppisid 2005. aasta septembris kokku Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ja Venemaa president Vladimir Putin, kelle sõnul oli sündinud „strateegiline partnerlus“. „Gaasijuhe on geopoliitiline ja -majanduslik projekt. Venemaa jaoks on energia vahend, millega taastada oma suurriigi positsiooni,“ ütleb Arkady Moshes Soome Välispoliitika instituudist. Teiste sõltuvus Venemaa energiast muudab riigi intrigandiks, kelle kallal ei õiendata. Venemaal on käimas arvukalt gaasijuhtmeprojekte, mida iseloomustab see, et Venemaa peab ise energia transporditrasse kontrollima. Seetõttu tahab ta lahti saada transiitmaadest. Gaasijuhtme võiks Venemaalt Saksamaale viia ka mööda maad. See oleks ehk odavam ja keskkonnasõbralikum lahendus – selle üle vaieldakse. Kuid maapinnal asuvad trassid viiksid läbi riikide – Baltimaade, Poola ja Valgevene, kellega Venemaal on mitmeid ajalugu ja poliitikat puudutavaid probleeme. Suhtumine gaasijuhtmesse on jaganud Läänemeremaad viisil, milles on midagi ajaloost tuttavat. Saksamaa ja Venemaa sõidavad teistest üle, Baltimaad ja Poola kaeblevad jõuetult ning Soome vaikib. Rootsi mängib korralikku ja tõstab häält. Nord Streami gaasijuhtme pooldajad ütlevad, et see suurendab Euroopa energiajulgeolekut. Samal seisukohal on Soome valitsus. Poliitikud on rõhutanud, et gaasitoruprojekt pole poliitiline. Otsustavad keskkonnaametnikud. Teistes Läänemeremaades on projekti ägedalt kommenteeritud. Gaasijuhtmes kokku leppides ei konsulteerinud Saksamaa ja Venemaa teiste Läänemere riikidega. See vihastas Baltimaid ja Poolat. „Kui Saksamaa ja Venemaa omavahel kokku lepivad, on see meile üldiselt halba tähendanud,“ ütleb Eesti Välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp. Soome tegi ettepaneku, et Nord Stream uuriks Soome lahel ka Eestile lähemal asuvat trassi, kus mere põhi on tasasem ning toru ehitamine tooks keskkonnale ehk vähem kahju. Eesti lükkas ettepaneku tagasi. „Otsus kaeti juriidiliste üksikasjadega, kuid tegelikult oli see poliitiline,“ ütleb Kasekamp.
(Putkinäköistä politiikkaa, Sami Sillanpää, HS, 6.09)


Yksi kaappauksesta epäilty oli vastuutehtävissä kuljetusyrityksessä

Üks kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatud mees tegutses veel eelmise aasta lõpus Eestis naftaprahtimisettevõttes juhatuse esimehena. Ettevõte on nüüdseks pankrotistunud. Pakri Tankers tegeles Venemaalt toodud nafta- ja keemiatoodete prahtimisega. Mehe elupaik on Lätis. Läti ametkondade teatel pole mehel kuritegelikku tausta.
(Yksi kaappauksesta epäilty oli vastuutehtävissä kuljetusyrityksessä, Kaja Kunnas, HS, 4.09)


Neuvostovirolaista kansanhistoriaa meren takaa

Haapsalu harrastusteater Randlane andis Helsingis oma lavastusega „Meretagune asi“ külalisetenduse. Jüri Tuuliku näidend kujutab Nõukogude Eesti elu merelisest vaatevinklist. Kirjanik on pärit Abruka saarelt ning ka näidendi tegevus toimub seal. Lavastus on lõbus ja liigutav stiliseeritud rahvakomöödia, millele annavad rütmi toredad eesti meremehelaulud. Lavastus seikleb lähiajaloos. Lood pole suured, kuid avavad perspektiivi.
(Neuvostovirolaista kansanhistoriaa meren takaa, Kirsikka Moring, HS, 7.09)


Tallinnan alla lapset leikkivät arkeologeja

Tallinnas Vabaduse väljaku all on avatud Ahhaa teaduskeskus, mille ühe osa moodustab suur liivakast, kus inimesed väljakaevamist saavad harjutada. Maa-aluses parklas on näha 17. sajandil ehitatud kaitsemüüri osi, mis on olnud maa all paarsada aastat. Ahhaa keskuse välisseinal on kirjas väljaku ajalugu. Kõige selle eest võime tänada autosid. Vabaduse väljaku kiviaegse asulakoha ajalugu paljastus alles eelmisel aastal, kui hakati ehitama maa-alust parklat.
(Tallinnan alla lapset leikkivät arkeologeja, Kaja Kunnas, HS, 5.09)


TURUN SANOMAT
Menneisyyden ja nykyisyyden hallinnan vaikeus

Soome endine peaminister ning praegu muuhulgas Nord Streami konsultant Paavo Lipponen kirjutab ajalehes Turun Sanomat mineviku ja oleviku valitsemise raskusest. Teise maailmasõja alguse 70. aastapäev on valla päästnud huvitava arutelu mineviku üle. Kas selles olevikule tähtsas küsimuses oleks võimalik edasi liikuda? Venemaa peaminister Vladimir Putin näitas avaramat suhtumist, võttes Poola ajalehes avaldatud artiklis negatiivse hoiaku Molotovi-Ribbentropi pakti suhtes. Teise ilmasõja võitjariigid, kelle hulka Soome ei kuulu, teevad oma mineviku valitsemises sõjast Ilmutusraamatu-sarnase natsismi ja fašismi ideoloogilise vastandamise, mis on nende seisukohast lähtudes põhjendatud. Ideoloogiaga ei saa aga siiski peita suurriikide alatut poliitikat. Võitjatele ei saa keelata nende võitluse tähendust. Nõukogude Liidu, nüüdse Venemaa jaoks oli Hitleri-vastane sõda Suur Isamaasõda. Venelastel on täielik õigus pidada seda oma identiteedi alustalaks. Suurriikide minevik ei anna aga moraalset õigust halvustada väikseid, sõjale jalgu jäänud riike. Suurtelt, nagu Venemaa, ootaks suuremat südant, et mõista väikeste rahvaste kannatusi. Väikeriikide jaoks oli küsimus ellujäämises, mitte tingimata suures ideoloogias. Oleks oodatav, et oma ajaloo tundmine aitab lääneriikidel mõista nii Venemaad kui Venemaa naabreid ja parandada nendevahelisi suhteid. ELil on tulevikus tarvis rohkem iseloomu, et ajada ühtset poliitikat ning arvestada kõigi liikmesriikide huve. Seda eriti energiapoliitikas. Kui Venemaaga ei või teha energiakoostööd, millises valdkonnas siis veel võib? Koostöötingimustes kokku leppida on raske, kuid nende üle peetakse läbirääkimisi. See, et Soome valitsus on jäänud Nord Streami gaasijuhtme projekti puhul keskkonnaküsimuste juurde, on ainus mõistlik poliitika.
(Menneisyyden ja nykyisyyden hallinnan vaikeus, Paavo Lipponen, TS, 4.09)


KALEVA
Pelimies joutui Virossa pelinappulaksi

Eesti seisab valitsuskriisi lävel, kuid hea valitsuskombe kohaselt ei kemple mitte asjad, vaid inimesed. Tüli on tekitanud Siim Kallase kandidatuur Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Valitsuse tugevam osapool Reformierakond toetab tingimusteta oma asutaja Kallase taasvalimist. Teine valitsuspartei IRL Kallase jätkamist ei poolda. IRL sooviks vahetada ka voliniku tegevusvaldkonda ning tahab kohta, kus saaks kaitsta ka Eesti huve, nagu põllumajandus-, kalandus- või tööstuspoliitika. Lõhestav vaidlus on sattunud halvale ajale. Valitsus koostab negatiivset eelarvet, sel aastal juba kolmandat. Mis mees on siis Siim Kallas, kelle pärast kavatsetakse ohverdada Eesti valitsuse ja majanduselu tulevik? Kallas on üks neist karjeristidest, kes tõusevad pinnale, olgu süsteem milline tahes. Artiklis on üles loetud Siim Kallase peetud ametid ning mainitud rublaskandaali ja kümne miljoni dollari afääri: Kallase järgmine rahaprobleem oli nn kümne miljoni dollari juhtum. Eesti Pank laenas kahtlastele itaalia ärimeestele mainitud summa, kuna need olid lubanud maksta aastase investeeringu eest 80% intresse! Raha kadus ning pole siiani päevavalgele tulnud. Kohtus üritati välja selgitada, kas tegemist oli kuriteo, hoolimatuse või lihtsalt lollusega. Ilmselt otsustati viimase kasuks, kuna Kallast ja teisi süüdistatuid ei karistatud.
(Pelimies joutui Virossa pelinappulaksi, Jorma Rotko, Kaleva, 3.09)


Hellinna vai Talsinki, kuinka vain

„Helsingi ja Tallinna kaksiklinnaidee tundus esialgu mõtteharjutusena, sest linnu lahutab meri. Euroopas on aga näha megatrende, mis linnad üksteisele lähemale toovad. Energiahinna tõus ning liikumise kallinemine rõhutab lähiregioonide koostöö tähtsust,“ ütleb Soome mõttekoja Demos arendusjuht Roope Mokka. Mokka arvates asuvad Tallinn ja Helsingi suurte regionaalsete muudatuste südames. „Halvimal juhul võivad linnad jääda piirkonnas domineerivate Peterburi ja Stockholmi tööjõuallikateks. Oma jõud ühendanud kaksiklinnast võib aga saada ka suurte vaheline portaal,“ räägib Mokka. Demos on koostanud MTÜ Euregio tellimusel kakskeelse raporti soomlaste ja eestlaste kogemustest ja nägemustest kaksiklinna teemal ning kujundanud välja oma visiooni kaksiklinna võimalikkusest. Raporti koostajatele paljastus palju rohujuuretasandi nähtusi, mis linnu teineteisele lähemale toovad. Näiteks kolimine perekondlikel põhjustel, mis muudab ühiskonda teisel moel, kui töö otsimine välismaal. Mokka arvates on ühendav ka kulude taseme erinevus. „Üha rohkem kolib Tallinnasse või mujale Eestisse elama soome pensionäre. On huvitav jälgida, millised tulemused sellel on. Kas noorem põlvkond tuleb vanemale järele või mõjutab see kuidagi kultuuri?“ küsib Mokka. Teisalt ühendab linnu noorte kosmopoliitne liikumine. Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula näeb Helsingi ja Tallinna koostööd osana suuremast tervikust. „Kõige otsesem konkreetne koostöö võiks toimuda turisminduses – Helsingi ja Tallinna tugevad küljed täiendavad teineteist maailmas ainulaadsel viisil,“ kiidab Pajula. Pajula visioon kaksiklinnast kõlab: „Talsinki/Hellinn on õnnelik, rahulik, kaunis, jõukas, tehnoloogiliselt väga arenenud linn kahel pool puhast Soome lahte ning selle elanikud ja külalised naudivad nii ajaloolist kui modernset keskkonda. See on ’oma’ nii eestlastele kui soomlastele.“
(Hellinna vai Talsinki, kuinka vain, Markku Peltonen, Kaleva, 6.09)


Taantuma lannisti virolaiskuluttajat

Majanduslangus on vähendanud Eestis tarbimist. Vaid kasutatud kaupade müük on püsinud eelmise aasta tasemel. Eesti statistikaameti andmetel langes juulis müük jaekaubanduses aastatagusega võrreldes viiendiku võrra. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul piiravad eestlaste tarbimisindu töötus või hirm töökaotuse ees. „Inimesed üritavad kokku hoida ning see kajastub muuhulgas kasvanud säästudes,“ ütleb Karel Lember majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Juulis surus valitsus käibemaksu tõstmise läbi nii kiiresti, et kauplused said maksutõusust teada vaid mõni päev enne seaduse jõustumist. Nüüd on Riigikogu oma poliitikat leevendanud ning annab poodidele lisaaega käibemaksu maksmiseks ning hindade korrigeerimiseks.
(Taantuma lannisti virolaiskuluttajat, STT, Marjo Näkki, Kaleva, 3.09)


ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Talsinki - Hellinna on yhteisvoimaa

Eestlaste-soomlaste vaheline suhtlus on pärast Eesti taasiseseisvumist muutunud võrdlemisi argipäevaseks rutiiniks. Ilmselt on vähe neid soomlasi, kes pole kunagi sattunud Soome lahe lõunakaldale. Eestlasi käib omakorda Soomes tööl nii suurel hulgal, et keegi ei pööra sellele enam erilist tähelepanu. Kõige rohkem on vastastikune mõju puudutanud loomulikult pealinnu, Helsingit ja Tallinna. Tulevikuvisioonides nähakse, et pealinnad kasvavad vähehaaval kokku suureks kaksiklinnaks. Kooselu ei sega eriti ka linnade vahel laiuv ulgumeri. Teema üle tõsiselt mõelnud osapooled peavad iseenesest mõistetavaks, et isegi kui Helsingi ja Tallinn nüüd päris ei ühine, tuleb koostööd tehes palju saavutada. Kahe jõuliselt kasvava keskusega, Peterburi ja Stockholmiga võrreldes on Helsingi ja Tallinn eraldi võttes väiksed tegijad. Koos võivad nad aga olla nii tugevad, et saavutavad olulise rolli Läänemere regiooni integratsioonis.
(Talsinki - Hellinna on yhteisvoimaa, Juhtkiri, ESS, 7.09)


AAMULEHTI
Kertokaa kirjailijat meille, mitä maailmassa todella tapahtuu

Soome kirjanduspreemia Finlandia selleaastase žürii esimees Liisa Steinby kirjeldab oma lootusi ja ootusi selle kohta, mida võiks kirjandus lugejatele pakkuda ning toob eeskujuks eelmisel aastal Finlandia preemia saanud Sofi Oksaneni. „Kirjanikud võiksid kujutada maailmas toimuvat ning näidata, mida see inimeste jaoks tähendab, nagu Sofi Oksanen on teinud Eestist kirjutades.“
(Kertokaa kirjailijat meille, mitä maailmassa todella tapahtuu, Hannu Sarrala, Aamulehti, 8.09)


KAUPPALEHTI
Viron risteilyjen suosio nousi heinäkuussa

Soome statistikaameti andemetel kasvas juulis eelmise aastaga võrreldes soomlaste hulgas märgatavalt Eesti ja Rootsi lõbureiside populaarsus. Eestisse suundunud laevareiside arv kasvas 48%, Rootsi-reiside arv 13%.
(Viron risteilyjen suosio nousi heinäkuussa, Hanna Eskola, Kauppalehti, 4.09)


TALOUSSANOMAT
Risteilykesä meni putkeen Tallinkilla

Tallink vedas majandusaasta viimases kvartalis 2,7 miljonit reisijat. Reisijate hulk kasvas eelmise aastaga võrreldes 14,3%. Augustis kasvas reisijate arv 9%. Soome-Eesti vahelisel liinil kasvas reisijate arv 20%. Tallinki kaubavedude maht vähenes.
(Risteilykesä meni putkeen Tallinkilla, Taloussanomat, 8.09)


VENEMAA AJAKIRJANDUS

RUSSIA TODAY
Estonian doctor trashes Russian patient’s passport

Peamiselt venekeelse elanikkonnaga Kohtla-Järvel juhtus skandaalne lugu: arst viskas patsiendi passi prügikasti, kuna viimane ei osanud eesti keelt. Ortopeed Eiki Strauss esitas 14-aastasele Dmitrile, kes tuli jalatraumaga arstile, eesti keeles küsimusi. Saanud noorukilt vaid venekeelseid vastuseid, võttis arst Dmitri passi ja viskas selle prügikasti põhjendusega, et noormeees ei vajavat seda enam, kuna ei oska eesti keelt. Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kaljo Mitt’i sõnul põhjendas ortopeed oma käitumist keeleseadusega.
Dmitrile osutati küll arstiabi, kuid noormehe vanemad olid juhtunust šokeeritud ja teatasid sellest politseisse. Haigla lõpetas doktor Straussiga töölepingu ning vabandas Dmitri ja tema perekonna ees. Politsei teatel ei pruugi aga juhtum veel lõpetatud olla, kuna mõlemad pooled võivad asja kohtusse anda.
Lugu on leidnud laialdast kõlapinda nii Eesti kui Vene meedias. Keeleküsimus on teravalt esile kerkinud kõigis endistes Nõukogude Liidu maades, eriti aga Balti riikides.
(Estonian doctor trashes Russian patient’s passport, Russia Today, 3.09)


Obama’s picture found on trash bins in Estonia

Obama ei sümboliseeri muutust mitte ainult ameeriklaste jaoks, vaid ka Eesti jäätmekäitluses. Uudisteportaal Delfi avastas Obama pildid nimelt Tallinna lennujaama prügikastidelt. Reklaamplakatitel on kujutatud Obamat, kelle näopildi ümber on kolm jäätmekäitlust kujutavat noolekest ning lööklause “Yes, we can”. Kas Eesti Pakendiringlus Ühendriikide presidendi pildi kasutamiseks vastavat luba on küsinud, pole teada. Ent see pole ka esimene kord, kus Obama nägu on reklaamitööstuses kasutatud – ta on poseerinud nii Moskva hambakliiniku reklaamidel kui ka mannekeenina Doni äärses Rostovis riidepoes.
(Obama’s picture found on trash bins in Estonia, Russia Today, 5.09)


ПОЛИТ.РУ
Европа, Америка Россия: мир на волне перемен

Tallinna akadeemia Nord rektor Rein Müllerson arutleb kriitiliselt Ida-Euroopa riikide ekspoliitikute kollektiivse pöördumise üle USA presidendi poole. Nende arusaamine lääne väärtustest on piiratud. Nad kardavad uut „realistide“ põlvkonda, kes hakkab Venemaaga paremaid suhteid looma. Kuid kas see on oht? Ehk kohanevad eelarvamustest vabad noorema põlvkonna poliitikud Ida-Euroopas ja Venemaal paremini 21. sajandi probleemidega. Idaeurooplaste arusaam maailmast kui „meist“ ja „nendest“ on 20. sajandi relikt, koos ideoloogiseerituse ja konfrontatsiooniga. Mõned idaeurooplased on koguni konservatiivsemad kui Venemaa või Hiina. Kirja saatjate mure on asjatu. Obama administratsioon on võtnud sellise positsiooni, mis on võimaldanud USA renomee parandamist kogu maailmas, ja see on hea. Laiemas kontekstis näib pöördumise sisu vananenud ja piirad.
(Европа, Америка Россия: мир на волне перемен, Рейн Мюллерсон, Полит.ру, 7.09)


ЕВРАЗИЯ.ORG
Эстония через Казахстан быстрее вступит в еврозону

Kasahstanis viibis visiidil Eesti peaminister Andrus Ansip, koos kõigi aegade suurima majandusdelegatsiooniga, kes eales Eesti peaministrit visiitidel saatnud. Möödunud aastal sooritas samasuguse visiidi Läti president. Eesti ei looda niivõrd oma majandusolukorra paranemist koostöö kaudu Kasahstaniga, kuivõrd seda, et see koostöö võib aidata Eesti liitumisele eurotsooniga. Eesti ei vaja Kesk-Aasiat kui päästerõngast. Kriisiilminguid on praegusel hetkel Baltimaadest kõige vähem just Eestis. Sealjuures on asjatundjate hinnangul just Eestil kõige tõsisemad väljavaated euroga liituda. Eestis on ekspordi osakaal SKTst kõige suurem ning see on teistest vähem seotud ebastabiilse Ida-Euroopaga. Eesti ei päästa ennast, vaid kindlustab oma positsioone Kasahstani abiga. Kasahstanile on muidugi kasulik muuta Eesti endast sõltuvaks ning saada endale veel üks avaus Euroopasse, kuid elulist vajadust selleks Kasahstanil pole. Siin toimib põhimõte „miks ka mitte“ ning „hullemaks ju ikka ei lähe“.
(Эстония через Казахстан быстрее вступит в еврозону, Дмитрий Попов, Евразия.org, 8.09)


ЭКСПЕРТ СЕВЕРО-ЗАПАД
Пациент скорее жив

Raudteeveoste tariifide kujundamise uued põhimõtted lubavad Eestil taastada kriisieelsed veostemahud. Raivo Vare hinnangul ei näita statistika sisuliselt mitte naftatransiidi kahanemist (Eesti operaatorid loobuvad naftatsisternidest), vaid selle ümberstruktureerimist. Suurem osa Eesti ärimeeste valduses olnud tsisternidest niikuinii Eesti vedusid ei teostanud, vaid veeresid kusagil Venemaal ja Kasahstanis. Reaalne naftasaaduste transiit läbi Eesti näitab kindlat tõusutendentsi.
(Пациент скорее жив, Вячеслав Иванов, Эксперт Северо-Запад, 31.08)


КОММЕРСАНТЪ
Какая дипломатия обходится без погони

Narvas toimus järjekordne vahejuhtum Vene diplomaadiga. (Video.) Sealsamas Narvas Aleksandri kiriku lähedalt leiti käesoleva aasta veebruaris maaslamav purjus konsulaadi töötaja. 2004. aastal oli probleeme suursaadik Provalovi pojaga, kes korraldas kakluse ööklubis. Samal aastal sattus politseipatrulliga sõnelusse Vene saatkonna purjus arst. Sama aasta märtsis leiti Vene saatkonna sõjaväeatašee poeg eluohtliku alkohoolse joobe seisundis. 2003. aasta augustis rammis purjus saatkonnatöötaja puud, kohalesaabunud politseitöötajatele aga esitles end vene polkovnikuna.
(Какая дипломатия обходится без погони, Александр Шегедин, Коммерсантъ, 8.09)


ДЕЛОВОЙ ПЕТЕРБУРГ
Пересадка органов

Selleks, et endale luua ettekujutus sellest, kuivõrd keeruline on kõrvaldada sisekaitseorganites korruptsiooni ja muid kuritarvitusi, pöördugem naaberriikide kogemuse poole. Eestis on vastavaid reforme teostatud alates 1990. aastate lõpust. Praegu on Eestis politseinikke sama palju elanike arvu suhtes kui Skandinaavia riikides. Politseinike madalaim palk on riigi keskmine. Konkurss Sisekaitseakadeemiasse on suur. Altkäemaksu pakkumine liikluspolitseinikule võib Eestis lõppeda arestikambris. (Edasi ülevaade olukorrast Valgevenes, Georgias ja Californias.)
(Пересадка органов, Игорь Шнуренко, Деловой Петербург, 4.09)


ГАЗЕТА.RU
Не привыкли каяться

Venemaa võimud pole harjunud vabandama ei võõraste ega oma riigi kodanike ees. Soovimatus oma vigu tunnistada – see ongi jõud ja võim vene moodi. Lääne meedia küsib, kas Venemaa poliitika saab 21. sajandil olema samasugune nagu 20ndal, kui MRP loetakse adekvaatseks diplomaatiliseks dokumendiks. Saksamaa on juba korduvalt vabandanud ning teeb seda uuest, Venemaa pole vabandanud kordagi. Tuletagem meelde Kurski, Nord-Osti ja Beslani tragöödiaid, ka siis Putin ei vabandanud, vaid esines mobiliseerivate kõnedega. Meie võimuvertikaalile on iseloomulik vormel „ülemusel on alati õigus“, ja muidugi pole ta mitte kunagi süüdi. (Lisatud: telekanal „Rossija“ uudistesaate reportaaž MRP aastapäeva puhul.)
(Не привыкли каяться, От редакции, Газета.Ru, 1.09)



TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Tickets for World Cup match against Estonia sold out

Türgis Kayseri staadionil peetavale jalgpalli MM-valikmängule türklaste ja eestlaste vahel olid piletid juba ette välja müüdud. Põhjuseks võis olla küll suhteliselt madal piletihind, kuid ka asjaolu, et türklastel tuleb külalisi iga hinna eest võita, kui nad tahavad finaali pääseda.
(Tickets for World Cup match against Estonia sold out, Today’s Zaman, 3.09)


Kayseri fans to host Estonian national team supporters in their homes

Eesti fännid, kes reedel Kayseri staadionil peetava jalgpalli MM-valikmängu ajaks kohale saabusid, ei pidanud kolmetunnist lennureisi kahetsema. Neid koheldi Kayseris lausa kuninglikult ja majutati kohalike elanike kodudesse.
Kesk-Türgis asuvat Kayseri linna tuntakse ühena Anatoolia tiigritest – sellise nime on pälvinud linnad, mille areng on alates 1980ndatest aastatest kulgenud märkimisväärse kiirusega. Kayseri on muuhulgas tuntud ka kohaliku köögi ja legendaarse maiuse mantı poolest. Kayseri jalgpallifännide liidu esindaja Mehmet İncialan kinnitab, et eestlased on seal väga oodatud. Ehkki külaliste täpne arv polnud ette teada, näitasid Kayseri jalgpallifännid üles tõelist türgi külalislahkust ja olid nõus majutama eestlasi enda juurde kodudesse. İncialan ise võtab vastu kolm eestlast. Tema naine rabab juba köögis pliidi ääres mantı’d ja katmer’i teha ning tal on seal abiks ka kõik naabrinaised. İncialani sõnul tekkis idee majutada eesti fänne kohalike kodudes soovist tõestada, et sport ühendab inimesi omavahel. İncialan selgitab, et kuna Kayseris on nüüd maailma tasemel staadion, kus võtta vastu rahvusvahelisi meeskondi, siis tahtis sealne fännklubi ka külalisfänne võõrustada. İncialan toonitas, et sealjuures ei teadnud keegi ette, kui palju eestlasi tegelikult saabub, ja lisas, et vaevalt küll ükski teine fännklubi mõnes teises riigis sellise asjaga nõus oleks. Samas meenutas İncialan Eesti toetust Türgile liitumisel Euroopa Liiduga. Saatkonna teatel pidi Eestist saabuma kahjuks vaid umbes 20 fänni, ehkki neid oleks olnud valmis vastu võtma 300 kohalikku. İncialan kinnitas aga, et isegi kui Eestist saabuks vaid kaks külalist, esindaksid nad tema silmis kogu Eestit ja pälviksid vaid kõige soojema vastuvõtu.
Kayseri fännklubi külastas juulikuus Eesti saatkonda ja esitas sellele teate, milles andis teada, et soovib Eesti fänne jalgpallimatši ajaks kohalikesse peredesse majutada. Saatkond oli asjaga igati päri. Eesti suursaadiku ja saatkonna diplomaadid lubas oma hoole alla võtta fännklubi juht Hasan Yaldızlı, kelle kinnitusel pakutakse külalistele parimaid näiteid kohalikust köögist - Kayseri mantı’d, pastırma’d ja sucuk’i. Suursaadik Aivo Orav tervitas fännklubi algatust ja meenutas nii Eesti toetust Türgile Euroopa Liidu liikmelisuse pürgimustes kui ka Türgi toetust Eestile NATO liikmelisuse teemal. Suursaadik usub, et matš annab tugeva panuse Eesti ja Türgi vahelistesse headesse suhetesse.
(Kayseri fans to host Estonian national team supporters in their homes, E. Bariş Altintaş, Eşref Akgün, Today’s Zaman, 3.09)


Kayseri iftar for fans contributes to Turkish-Estonian friendship

Enne Türgi-Eesti jalgpallimatši kutsusid Türgi fännid oma eestlastest külalisi pidulikule õhtusöögile, mida eestlased võivad meenutada kui erakordset kogemust. Kuna jalgpallimatš langes ajale, mil türklased pühitsevad paastukuud ramadaani, siis kujunes õhtusöögist ühine pidusündmus ja laual olid parimad Kayseri road. Fännklubi juhi Hasan Yaldızlı naine Fatma kinnitas, et spordivõistlused ei peaks olema alati pelgalt pingeallikaks ja rivaalitsemine võiks jääda väljakule. Tähtis on, et sport ühendaks eri rahvusi omavahel ning selle parimaks näiteks oligi fännide ühine õhtusöök Kayseris. Fatma Yaldızlı usub, et sellega on pandud alus kauakestvatele sõprussuhetele ja tugevatele sidemetele Türgi ja Eesti vahel.
Ka Eesti suursaadik Aivo Orav väljendas oma vaimustust Kayseri elanike külalislahkuse üle. Orav kinnitas, et Eesti ja Türgi on head sõbrad ning jalgpallimatš aitab sellele veelgi rohkem kaasa.
(Kayseri iftar for fans contributes to Turkish-Estonian friendship, Eşref Akgün, Today’s Zaman, 7.09)



AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE BRISBANE TIMES
Ship hijack mystery deepens despite arrests

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamine Läänemere piraatide poolt on ilmselt üks müstilisemaid Külma sõja mõistatusi peale Alexander Litvinenko mõrva 2006. aastal. Hiljuti lisandus niigi põnevasse sündmuste arengukäiku uusi intrigeerivaid detaile. Nimelt teatas Arctic Sea kaaperdamist uurinud merendusväljaande Sovfraht–Morskoi Bjulleten peatoimetaja Mihhail Voitenko, kelle teooria kohaselt võis Arctic Sea pardal olla salarelvi, et põgenes peale hoiatavaid telefonikõnesid Venemaalt.
Kaheksa kahtlustatavat kaaperdajat, kelles kuus on pärit Eestist ja kaks Lätist, veedavad hetkel aega Moskvas kohut oodates ning süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni 15 aasta pikkune vanglakaristus.
Kõige veidram on siinjuures asjaolu, et enamik kahtlustatavatest on üles kasvanud tihedalt venelastega asustatud Lasnamäel. Ainsad asjad, mille tõttu võiks neid piraatideks pidada, on nende kalduvus kaklustesse sattuda, tätoveeringud ja uimastid. Kaks meest, Bartenev ja Mironov, olid kinnivõtmise hetkel katseajal. Tuttavate sõnul võisid mehed olla sattunud küll libedale teele, kuid piraatidena ei suutnud neid keegi ette kujutada.
Kahtlustatava Aleksei Bulejevi advokaat kinnitab, et mehed polnud piraadid, vaid keskkonnaaktivistid, kes tulid laeva peale, kuna alusel oli kütus otsa saanud. Mehed pidid laeval keskkonnakaitse tarbeks fotosid tegema.
Siiski pole keegi meestest siiani avaldanud selle keskkonnakaitse grupi nime, kelle heaks nad töötasid ega suutnud advokaat põhjendada, miks oli fotode tegemiseks vaja tervelt kaheksat meest.
(Ship hijack mystery deepens despite arrests, Yevgeny Vlaskin, The Brisbane Times, 7.09)