Eesti välismeedias 27. august - 2. september 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE INFORMATION WEEK
Trend Micro Rips Lid Off Estonian Cybercrime Hub

Antiviirusefirma Trend Micro avaldas artikli, kus räägitakse salapärasest Tartu firmast, mis ajab suurejoonelist rahvusvahelist äri küberkuritegevuse alal. Trend Micro analüütik viitab Tartu IT-firmale, kus on palgal ligi 50 töötajat ja mis teenis 2007. aastal tulu 50 miljonit krooni. Näiliselt seaduslik ettevõte on juhtinud C&C ja troojalastega varustatud servereid üle Euroopa ja USA alates 2005. aastast. Pettuse ulatus on hirmuäratav eelkõige seetõttu, et küberkuritegevusest on saamas järgmise aastakümne kõige suurem julgeolekurisk.
(Trend Micro Rips Lid Off Estonian Cybercrime Hub, Alexander Wolfe, The Information Week, 26.08)

EXPATICA
Minesweepers scour Baltic Sea 70 years after start of WWII

70 aastat peale Teise maailmasõja puhkemist korraldatakse Eestis miinitõrjeoperatsioon Open Spirit, mille käigus puhastatakse mereteid maailmasõdade ajal veesatud meremiinidest ja muudest lõhkekehadest. Operatsioon algab 31. augustil ja lõpeb 11. septembril, sellest võtavad osa 16 sõjalaeva Eestist, Leedust, Prantsusmaalt, Taanist, Rootsist, Poolast ja Saksamaalt. Miinitõrjeoperatsioonide läbiviimine on Eesti mereväe peamisi ülesandeid, neid on korraldatud 1994. aastast saadik. Siiani on leitud umbes 600 miini, kuid Läänemeres leiduvate lõhkemata miinide koguarv küündib 80 000ni, neist enamik pärineb Teisest maailmasõjast.
(Minesweepers scour Baltic Sea 70 years after start of WWII, AFP, Expatica, 1.09)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

LIVERPOOL ECHO
Estonia: A magical land full of surprises

Eesti on maksnud aastate jooksul kõrget hinda oma geograafilise asendi eest Lääne ja Ida-Euroopa ristteel. Seetõttu on riigi ajaloos olnud üks okupatsioonilaine teise järel, vallutajateks tugevad naaberriigid. Saksamaa, Taani, Rootsi, Poola ja Venemaa on mingil perioodil selle ala endale saanud ja kõik need riigid on mõjutanud ka Eesti kultuuri. Nüüd, pärast aastakümneid kestnud nõukogude võimu, on Eesti taas iseseisev riik ning Euroopa Liidu täieõiguslik liige.
Eesti reisi loogiliseks alguspunktiks on riigi pealinn Tallinn ja eriti vanalinn, mille ajaloolist tähtsust rõhutab selle lisamine UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastal. Sagedased liinilennud ja suhteliselt lühike sõiduaeg teeb Tallinnast üha ahvatlevama alternatiivi nende jaoks, kes tahavad vältida teistesse endise NLi bloki linnadesse, nagu näiteks Prahasse suunduvaid masse. Külaliste arv kasvab ilmselt veelgi, kui Tallinnast saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn.
Hoolimata läbi ajaloo kestnud laastavatest sõdadest on vanalinn üks vähestest paikadest Põhja-Euroopas, kus muinasjutulised keskaegsed müürid, tornid ja kitsad käänulised tänavad on peaaegu puutumatuna säilinud. Siin ringi käies tundub lausa, nagu oleksid sattunud Harry Potteri filmi.
Kuigi kolmandik Eesti 1,3 miljonilisest rahvast elab pealinnas, ei ole siin ülerahvastatust – välja arvatud turistide poolest – ja tänavad on ummikutest peaaegu vabad. Eriti märkab seda muidugi rikkumata ja suuresti metsaga kaetud maapiirkondades..
(Estonia: A magical land full of surprises, Alan Weston, Liverpool Echo, 1.09)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Das wichtigste Konzert der Tournee

Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri suveturneed kroonisid kontserdid Eesti kahes suuremas linnas: pealinnas Tallinnas ja ülikoolilinnas Tartus. Kontserte juhatas orkestri peadirigent Paavo Järvi, solistina esines hollandi viiuldaja Janine Jansen. Kuigi suvevaheaeg pole veel läbi ning finantskriis ei tee piletiostuotsust kergeks, on saal väljamüüdud. Publik on asjatundlik ja kergelt erutatud viisil uudishimulik. Lõppude lõpuks avab see kontsert uue hooaja. Eestist 14aastaselt koos perega emigreerunud ning USAs üles kasvanud Paavo Järvi jaoks on Tallinna Estonia kontsert turnee tähtsaim ülesastumine. Tundub, et ka orkester tunnetas seda. Kavas on Béla Bartóki viiulikontsert nr 1, rapsoodia nr 1 viiulile ja orkestrile ning Bruckneri neljas sümfoonia. Programm pole küll eksootiline, kuid siin, põhjas siiski mingil määral ebatavaline. Ilma igasuguse kõrkuseta võib oletada, et Tallinnas ei olda liiga tihti niivõrd viimistletud mängukultuuri tunnistajaks. Publik reageeris esitusele igatahes tänuliku ning sugugi mitte põhjamaiselt jaheda vaimustusega.
(Das wichtigste Konzert der Tournee, Hans-Jürgen Linke, Frankfurter Rundschau, 31.08)

DIE WELT
Geschichte, die nicht vergeht

Veel 70 aastat pärast Teise maailmasõja puhkemist käib Euroopa poliitikas võitlus õigete sõnade üle. Kuidas võtta kokku need sündmused, mis 1939. aasta 1. septembril alguse said? Võib-olla annavad kõige selgema pildi väikesed, veel haaratavad arvud. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil oli Eestis 11 peaministrit. 10 neist hukkus Nõukogude terrori läbi. Teise maailmasõja algus juhatas Kesk- ja Ida-Euroopas sisse laastamistöö, mida Lääne-Euroopa koges vaid osaliselt. Viimastel nädalatel on moodustunud kontrastne pilt selle kohta, kuidas sakslased ja venelased praegu ajalooga ümber käivad. Veel nädalalõpus heitis Venemaa president Dmitri Medvedev ukrainlastele ja baltlastele ette nende sõdurite kultust, kes (tõepoolest või oletatavasti) natside poolel võitlesid.
(Geschichte, die nicht vergeht, Gerhard Gnauck, Die Welt, 1.09)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Wie sich Osteuropa aus der Krise schleicht

Majanduskriis on endist majandusbuumi piirkonda kõvasti nõrgestanud. Ungari ja Läti vajasid rahvusvahelist rahasüsti. Nüüd on ka Ida-Euroopas näha kerget toibumist. Ajaleht annab Ida-Euroopa riikide majandusolukorrast ülevaate. Lätis, Leedus ja Eestis oli aastatel 2004–2006 ELi kiireim majanduskasv. Kriis tabas väikseid avatud majandusi aga siiski tugevalt. Aasta esimeses kvartalis langes SKP Leedus 20,2%, Lätis 19,6% ning Eestis 16,6%. Samal ajal võitlevad valitsused drastiliste eelarvekärbetega eelarvedefitsiidi vastu, et keskpikas perspektiivis eurotsooniga liituda. Hoolimata esimestest lootuskiirtest arvestavad eksperdid pikalt kestva langusperioodiga. Majanduskasvu oodatakse Baltimaadesse alles 2011. aastaks.
(Wie sich Osteuropa aus der Krise schleicht, Christine Mai, FTD, 2.09)

DEUTSCHE WELLE
Die "Singende Revolution"

Baltimaad saavutasid Nõukogude Liidust lahkulöömise lauldes. Keelatud rahvalaulude laulmine oli poliitiline demonstratsioon ning märk kokkukuuluvusest. Aastatepikkust vastupanu saatis edu. Rahvalauludel on Baltimaades eriline tähendus. Pikka aega oli oma traditsioonide avalik esitlemine Baltimaades keelatud. Kohtumised leidsid seetõttu aset salaja. 1980ndatel aastatel, perestroika ajal, puhus värske tuulehoog läbi Baltimaade. 1988. aasta augustis lauldi Tartus isamaalisi laule. Mõni aeg pärast seda väljendasid Baltimaade rahvad oma ühtsust muljetavaldaval viisil: 1989. aasta 23. augustil moodustasid üle miljoni baltlase Balti keti. See oli 620 km pikk ning ulatus Vilniusest läbi Riia Tallinnasse. Varsti kuulutasid Baltimaad välja iseseisvuse.
(Die "Singende Revolution", Holger Zimmer, Deutsche Welle, 23.08)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Estland will einen Guantanamo-Häftling aufnehmen

Eesti on põhimõtteliselt valmis ühte Guantanamo vanglas kinnipeetavat vastu võtma, kinnitas Eesti välisministeerium Austria uudisteagentuurile. Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et enne lõplikku otsust tuleb lahendada veel mõned juriidilised küsimused. Pressiesindaja kinnitas, et Washington on teinud mitteametlikult ettepaneku ühe kindla isiku ülevõtmiseks. Selle üle, millal Eesti valitsus Guantanamo kinnipeetava vastuvõtmiseks rohelise tule võiks anda, ei soovinud pressiesindaja spekuleerida.
(Estland will einen Guantanamo-Häftling aufnehmen, APA, Der Standard, 29.08)

DER STANDARD
"Ein bisschen Schwund ist immer"

Näitleja ja lavastaja Markus Zohneri reisikiri teel Lätist Eestisse. Järgmisel päeval üle piiri Eestisse minekul ma viivitasin. Minu pika reisi viimane päev, seejärel ootas mind veel vaid Venemaa. Eesmärk jõudis nägemisulatusse ning ma tundsin, kuidas ma üha aeglasemaks muutusin. Peaaegu oleksin unustanud teha kohustuslikud pildid piiripostide ja -siltide kõrval. Aga siis käskis sisemine hääl mul silmad avada ning järsku ma nägin ja naersin ja pildistasin ja tantsisin natuke, hüüdsin tänusõnu kõigepealt Läti, siis Eesti taeva poole, ning taarusin seejärel üle piiri Eestisse, hämmeldunult ja eufooriliselt. Vähem kui nädala pärast jõuan ma Pärnusse, Eesti suvepealinna. Viimati olin ma siin kümme kuud tagasi, 2008. aasta novembris, kui Endlas toimunud teatrifestivalil mängiti „Misantroopi“, mille ma Tallinnas lavastasin. „Tead, Markus, miks sulle Eestis nii väga meeldib?“ küsis minult VAT teatri direktor Tiina Rebane, „Eestis on miljon elanikku. Ning igal aastal müüakse Eestis miljon teatripiletit.“ Nüüd on suurte hallide novembripilvede asemel kristaljas taevas naervad vatipuhmad ning rannas valitseb peene valge liiva orgia. Mõned päevad Pärnus, et peidetu jälile saada. Seejärel möödapääsmatu teeleminek ning kurb lahkumine. Diagonaalis läbi Eesti Paide, Rakvere ja Narva suunas. Venemaa läheneb.
("Ein bisschen Schwund ist immer", Markus Zohner, Der Standard, 1.09)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Paradis fiscaux: 4 pays sous contrôle

Eesti, India, Iisrael ja Sloveenia vastavad üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) standarditele maksuparadiisi osas, teatas organisatsioon esmaspäeval. OECD kinnitusel liitusid neli riiki maadega, mis täidavad „tõeliselt“ rahvusvahelist standardit, milles nõutakse vastava taotluse korral teabevahetust kõigis riikliku maksuõiguse rakendamiseks olulistes küsimustes. Organisatsioonil on hetkel 30 täisliiget ja selle eesmärgiks on ülemaailmsete majanduspoliitikate ja tegevuste koordineerimine. Konkreetselt liitusid Eesti, India, Iisrael ja Sloveenia 83 teise riigiga tegemaks koostööd läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse vallas. Vastav ülemaailmne foorum koguneb 2.-3. septembril Mexico Citys. Kohtumisel arutatakse esmajoones võitlemist maksupettustega. Eesti, Iisrael ja Sloveenia osalevad ka OECD liitumisläbirääkimistel. Läbirääkimised võimalike uute liikmetega peaksid jõudma lõpule 2010. aastal.
(Paradis fiscaux: 4 pays sous contrôle, Le Figaro/AFP, 31.08)

LE FIGARO MAGAZINE
Pour Tallinn, vibrante capitale d’Estonie

Tallinna ajalooline vanalinn on ajas reisimiseks parim paik. Siin korraldatakse arvukalt pidusid; hotelle, restorane ja baare on lausa jalaga segada! Kõik see toob elu vanade kivimüüride vahele.
(Pour Tallinn, vibrante capitale d’Estonie, Le Figaro Magazine, 22.08)

LIBÉRATION
De l’eau dans le gazoduc Nord Steam

Nord Stream AG kavandab Saksamaad ja Venemaad ühendava gaasijuhtme ehitamise algust aastal 2010, kuid Läänemere-äärsetes riikides on projekt kutsunud esile vastuseisu. Taani, Rootsi, Soome, samuti Saksamaa, Venemaa, Baltimaade ja Poola esindajad kohtuvad Saksamaal, arutamaks projektiga kaasnevaid mõjusid. Juuni alguses esitasid nimetatud riigid Nord Streamile ka kevadel igal maal läbi viidud konsultatsioonide tulemused. Rootsis, nagu ka mujal, on suurimad hirmud seotud võimalike negatiivsete keskkonnamõjudega. Samuti kardetakse Läänemere tiheda laevaliikluse turvalisuse pärast. Soomlasi teeb murelikuks info vähesus ja Vene-poolsete uuringutulemuste varjamine. Eesti Teaduste Akadeemia liige, geoloog Ivar Puura toob välja projekti teadusliku koordineerimise nõrgad küljed. Tema hinnangul ei ole Nord Streami juhtkond võtnud ei enda ega oma ekspertide rolli tõsiselt. „Selle asemel, et tagada kogu ettevõtmise läbipaistvus ja teaduslik põhjendatus, on palju ressursse panustatud avalikele suhetele.“ Tõepoolest, 2005. aastal kutsuti projekti endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, seejärel Soome endine peaminister Paavo Lipponen. Ka Rootsi poole pealt kindlustati tagalat tuntud isikute kaasamisega. Rootsis on Nord Streami projekt põhjustanud ka esimesed korruptsioonikahtlused. Uurimine on algatatud ühe Gotlandi ülikooli professori suhtes, kes sai Nord Streamilt viie miljoni Rootsi krooni suuruse toetuse. Professor kuulub nende ekspertide hulka, kes peavad andma gaasitoru ehitamisele hinnangu. Taolisi näiteid on veel. Üks on aga kindel: Soomes, Kotkas on toru ettevalmistamine merepõhja viimiseks alanud.
(De l’eau dans le gazoduc Nord Steam, Anne-Francoise Hivert, Libération, 31.08)

LE POINT
L’étrange odyssée de l’“Arctic Sea“

Ajakirja Le Point Stockholmi korrespondent analüüsib keerulist „Arctic Sea“ afääri. Mis põhjusel kaaperdati laev tiheda liiklusega Läänemerel? Ja mis oli ikkagi laeva lastiks? Kas tõesti puit, nagu kinnitavad Soome-poolsed sadamatöötajad ja kontrollid või hoopis relvad, raketid, narkootikumid, radioaktiivsed ained? Ja kuhu pidi kaup jõudma? Alžeeriasse või ehk hoopis Süüriasse, Iraani? Piraatide seast leiame kaks venelast, lätlase, eestlase ja neli kodakondsuseta isikut. Kuus meest elavad Tallinnas samas venekeelses linnajaos ja on ka varem seadusega pahuksisse sattunud, täpsemalt on olnud tegu narkokaubandusega.
Venemaa saadik NATO juures Dmitri Rogozin teatas operatsiooni lõpus, et Venemaa eesmärgiks oli Vene kodanike vabastamine ja inimelude päästmine. „Operatsioon näitas taaskord, et Venemaa kaitseb oma kodanikke alati, ükskõik kus need ka ei viibiks.“ Sõnum on lihtne: meie kodanikke ja meie huvisid teised ei puutu. Moskva käitumine antud loos on selge signaal Venemaa positsioonist nii Nord Streami projektis kui ka riigi ambitsioonidest Arktika suunal. Ehk ei ole seegi juhus, et afääri keskmes oleva laeva nimeks on „Arctic Sea“?
(L’étrange odyssée de l’“Arctic Sea“, Olivier Truc, Le Point, 27.08)

LES ECHOS
Estonie : coupes budgétaires de 159 millions d'euros pour contenir le déficit

Eesti vajab täiendavaid eelarvekärpeid veel 2,5 miljardi krooni (159 miljoni euro) ulatuses, et vastata Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumile, teatas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi neljapäeval uut majandusprognoosi tutvustades. Tugevas majanduslanguses vaevlev Eesti ei ole loobunud eesmärgist liituda eurotsooniga 2011. aastal. Eesti Panga lisastsenaariumi kohaselt ulatub Eesti SKP langus järgmisel aastal 15,3%ni, Euroopa Komisjon prognoosib aga languseks 10,3%.
(Estonie : coupes budgétaires de 159 millions d'euros pour contenir le déficit, Les Echos, AFP, 28.08)

DERNIÈRES NOUVELLES D’ALSACE
La chaîne de l’indépendance

Eesti, Läti ja Leedu unustavad üheks nädalalõpuks nukra majandusolukorra ja tähistavad mälestusväärse Balti keti 20. aastapäeva. „Ühtekuuluvustunne oli äärmiselt tugev,“ meenutab 65-aastane Ülo Nugis. „Säärast asja ei ole võimalik unustada.“ Lätlanna Inga Bruvere, 46, kirjeldab toonaseid emotsioone: „Mul oli tunne, justkui oleksin nõukogude-aastail viibinud mingisuguses unenäos ja keegi oli mind lõpuks ometi äratama tulnud.“ Mõlemad tookord Balti ketis seisnud kavatsevad ka tänavustel aastapäevaüritustel osaleda. Täna 25-aastane Oliver Rõigas osales Balti ketis oma vanavanematega. „See on üks minu esimesi mälestusi endast,“ ütleb ta. Kuid mitte kõik ei meenuta Balti riikidele vabaduse toonud sündmusi nii positiivselt. 78-aastane Inna Aratsejeva, Läti venelane, on rahulolematu: „Koole suletakse, pensione vähendatakse, inimesed on tööta. Kellele sellist vabadust vaja on?“
(La chaîne de l’indépendance, Dernières Nouvelles d’Alsace, 22.08)

QUOBUZ
Retour à la maison pour Neeme Järvi

2010. aastal astub maestro Neeme Järvi uuesti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri etteotsa, mida ta juhatas ka aastail 1963-1979. „ERSO on eesti kultuuri ja muusikaelu lipulaev. Olen väga uhke, et saan jälle juhatada orkestrit, kus minu karjäär kunagi algas,“ ütleb 72-aastane dirigent. Eestis sündinud maailmakuulus dirigent alustas muusikaõpinguid Tallinnas, edasi viis haridustee ta Peterburgi, kus ta täiendas end Jevgeni Mravinski käe all. 1971. aastal saavutas Järvi Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigentide konkursil esimese koha. 1979. aastal juhatas Järvi partei loata oma kaasmaalase Arvo Pärdi teost Credo. Sellest puhkes skandaal, mis sundis Neeme Järvi ühes perega USAsse emigreeruma. Taskus oli dirigendil vaid 200 dollarit. Ometi õnnestus Järvil kohe ka tööd leida ja end erialaselt tõestada. 1987. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Alates 1954. aastast on Neeme Järvi dirigeerinud enam kui 150 orkestrit. Neist tuntuimate hulka kuuluvad näiteks New Yorki Filharmoonia, Philadelphia Orkester, San Francisco Sümfooniaorkester.
Kuni maikuuni oli ta New Jersey Sümfooniaorkestri muusikajuht. Neeme Järvi on salvestanud enam kui 400 heliplaati, ajendatuna soovist tutvustada maailmale oma sünnimaa rikkalikku muusikapärandit. „Tema panust Eesti muusikasse ja selle tutvustamisse laias maailmas ei ole võimalik mõõta. Me oleme väga õnnelikud, et ta nõustus asuma ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi kohale,“ kinnitas ERSO direktor Andres Siitan.
(Retour à la maison pour Neeme Järvi, Quobuz, 26.08)

JOURNAL DU NET
Telia Sonera veut racheter deux de ses filiales baltes

Skandinaavia telekommunikatsioonifirma TeliaSonera AB avaldas ülevõtmispakkumise Eesti Telekomi ning Leedu TEO LT aktsiatele. TeliaSonera kontrollib juba varasemast suuremat osa mõlema firma kapitalist. Eesti Telekomile on tehtud aktsiate omandamiseks pakkumine kogusummas 327 miljoni eurot ja TEO LT-le vastavalt 155 miljonit eurot.
(Telia Sonera veut racheter deux de ses filiales baltes, Journal du net, 25.08)

MER ET MARINE
Réduction d'effectifs chez Tallink

Eesti laevakompanii Tallink vähendab töötajate arvu. Tallink Grupi Soomes asuv tütarettevõte Silja teatas ettevõte kavatusest vähendada 550-liikmelist kaldaorganisatsiooni 80 täisajaga ametikoha võrra. Tallink on ka varem teatanud erinevatest kulude kärpimise meetmetest seoses halvenenud majanduskeskkonna ning vähenenud tuludega. Tallinki lipu all sõidab Läänemerel paarkümmend alust, sealhulgas mitu uut kruiisilaeva. Kui reisijate arv on viimasel ajal tõusnud, siis kaubavedude maht on eelmise aastaga võrreldes langenud tervelt viiendiku võrra.
(Réduction d'effectifs chez Tallink, Mer et Marine, 31.08)

MAISONAPART.COM
Quand les hôtels design adoptent un cadre historique

Ühendus Design Hotels tutvustab viit võrratut hotelli, teiste seas Tallinna vanalinnas asuvat Kolme Õde. Hoone ajaloolise välisilme ja kaasaegse sisekujunduse ühendamine on tänapäeva hotellimaastikul tõsine väljakutse, Kolme Õe näitel on sellega suurepäraselt hakkama saadud.
(Quand les hôtels design adoptent un cadre historique, Leslie Cottenceau-Mathurin, Maisonapart.Com, 31.08)

POKERNEWS.COM
Paradise Poker - Qualifiez-vous pour l'Estonia Anniversary Tour 2009

Tallinn on Londoni ja Dublini kõrval Euroopa suuremaid pokkeripealinnu. Tänu arvukatele kasiinodele ja leebele seadusandlusele sõidavad siia kirglikud mängurid üle Euroopa. Eestlaste endi jaoks on olukord hasartmängumaastikul keeruline. Alates taasiseseisvumisest on hasartmängumaksust laekunud tuludega finantseeritud mitmeid suuri kultuuriprojekte. Teiselt poolt on regulatsiooni puudumine sektoris viinud olukorrani, kus üle riigi on tekkinud tohutul hulgal väikesi kasiinosid ja mängusaale, mis ahvatlevad lihtsameelseid oma sissetulekuid mängupõrgutes kulutama. Ametlikel andmetel kannatab Eesti elanikkonnast 1-3% tõsise hasartmängusõltuvuse all. Riik on otsustanud olukorra parandamiseks sekkuda ja 1. jaanuarist 2010 jõustub regulatsioon, mis piirab kasiinooperaatoritele tegevuslubade väljastamist. Suurim kasiinokett Eestis on Olympic Casino, mis on ka Estonia Anniversary Tour 2009 pokkeriturniiri korraldaja.
(Paradise Poker - Qualifiez-vous pour l'Estonia Anniversary Tour 2009, Gwenn Rigal, Pokernews.Com, 28.08)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kahdella virolaisella kaapparilla oli työsopimus laivalle

Osa kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatavatest Eesti kodakondsusega või Eestis elavatest meestest on kuritegeliku taustaga. Ajakirjanik annab meeste Harju maakohtus registreeritud paturegistrist detailse ülevaate.
(Kahdella virolaisella kaapparilla oli työsopimus laivalle, Kaja Kunnas, HS, 27.08)

Laivakaappauksesta syytetyt kysyivät apua Latviasta ja Virosta

Osa kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatutest on võtnud ühendust Eesti ja Läti ametiasutustega, kinnitavad riikide välisministeeriumid. Eesti ja Läti üritavad aidata oma riigi kodanikke ning püsivalt riigis elavaid kodakondsuseta halli passi omanikke. Abi hõlmab õiguskaitse tagamist ning kontaktis olemist lähedastega.
(Laivakaappauksesta syytetyt kysyivät apua Latviasta ja Virosta, Kaja Kunnas, HS, 29.08)

Viro tavoittelee yhä euroa vuodeksi 2011

Eesti rahandusministeeriumi avalikustatud prognoosi järgi langeb Eesti majandus sel aastal 14,5%. Nõrgenenud majandusnäitajatest hoolimata on Eesti valitsuse eesmärgiks euro kasutuselevõtt 2011. aastal. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on valitsusel plaan, kuidas eelarvepuudujääki alla 3% hoida. Ligi ütles, et plaan ei hõlma pensionide vähendamist ega maksude tõstmist. Peaminister Andrus Ansip lükkas rahandusministeeriumi pakutud prognoosi tagasi. Valitsus usub Eesti Panga 12% majanduslanguse prognoosi.
(Viro tavoittelee yhä euroa vuodeksi 2011, Kaja Kunnas, HS, 28.08)

Tallinnassa kilpailu hyvästä koulupaikasta alkaa seitsenvuotiaana

Tallinnas pole heasse kooli saamine iseenesest mõistetav. Tung esimesse klassi võib olla suurem kui ülikooli. Eesti nn eliitkoolid on tasuta riiklikud koolid, kus õpetatakse algklassidest peale süvendatult näiteks mõnda keelt. Katseid esimesse klassi astumiseks tehakse ka Tartus ja Narvas. „Haridusministeerium neid katseid ei poolda, kuid me ei saa neid ka keelata,“ ütleb Irene Käosaar Eesti haridusministeeriumist. Eesti 147 000 õpilasest käib nn eliitkoolis umbes 7000 last. Eliitkoolid kaitsevad katsetesüsteemi. Õpetamine sujub paremini, kui õpilaste tase on ühtlane.
(Tallinnassa kilpailu hyvästä koulupaikasta alkaa seitsenvuotiaana, Kaja Kunnas, HS, 2.09)

TURUN SANOMAT
Heimoveljeys ei enää kanna yli Suomenlahden

Möödus 70 aastat nn Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamisest. See oli Euroopa jaoks saatuslikem jõupoliitiline pakt pärast 1807 aastat, mil kaks keisrit, Napoleon ja Aleksander I vanale mandrile uued piirid tõmbasid. Sõjaajalugu kirjutatakse alati võitjate vaatevinklist. Seda on saanud kibedasti tunda eestlased, üritades tõestada, et 1940. aasta suvel nende maa ei liitunud vaid liideti sunniviisiliselt Nõukogude rahvaste suure perega. Ning et Stalini hirmuvalitsus küüditamiste, vangilaagrite, hukkamiste ja muuga oli samasugune kuritegu kui natsismi julmused. Meile, eurooplastele, on Eesti okupeerimine Nõukogude vägede poolt ning sellele järgnenud 50 aasta pikkune sovetiseerimine ajaloolised faktid. Venemaa suhtumine Molotovi-Ribbentropi pakti ja Baltimaade okupeerimisse on hakanud meenutama nõukogude aja liini samaaegselt kui Kremli teadlikkus oma jõust on kasvanud. Sel suvel oli veel teinegi Eestiga seotud aastapäev. Kakskümmend aastat tagasi, 1989. aasta 25. juunil randus Saaremaal üle viiekümne aasta esimene välismaine laev. Teemat käsitleti ka juulis Kuressaares peetud Läänemere ajalooseminaril. Üks seminari sissejuhatajatest, esseist Jaan Kaplinski soovitas oma riigi poliitikutele paasikivilikku faktide tunnistamist riigi julgeolekuküsimustes ja suhtumises Venemaasse. Realismimudeli annab Kalpinski ise ette, tõrjudes arusaamad Soome-Eesti hõimuvendlusest kui kadunud maailma romantiseeritud jäänukid. Nõukogude ajal olid Soome televisioon ja hõimurahvast üle lahe Tallinna vedanud Georg Ots eestlastele õhuauguks vabamasse maailma, aken Euroopasse. Kaplinski arvates on Soomel olnud eestlaste jaoks ka kõige paremal juhul rohkem instrumentaalne väärtus kui väärtus iseeneses. Hiljemalt nüüd mil Soome ja iseseisva Eesti mesiaastad on möödas, tuleks koostöö ja suhtlus rajada uuele alusele. Ühepoolne nostalgia üle Soome lahe enam ei kanna.
(Heimoveljeys ei enää kanna yli Suomenlahden, Juhani Heimonen, TS, 27.08)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Potilas on yhä henkitoreissaan

Pärast suviseid uurimisretki on Läänemere olukorrast räägitud kahesuguseid uudiseid: Soome lahe olukord on jätkuvalt paranenud, kuid terve Läänemere seisund halvenenud. Uudis on eriti halb, kuna Läänemere haiglane olek võib läbi keeruliste protsesside nõrgestada ka toibuvat Soome lahte. Läänemere päästmine eeldab kõigi rannikuriikide koostööd. EL sai suvehakul valmis oma esimese Läänemere strateegia, milles räägitakse keskkonnast ja majanduselu arendamisest muuhulgas transpordi ja energia vallas. Raha pole selleks aga lubatud. Ka tööde nimekirja on nimetatud ambitsioonituks. Läänemere vaatenurgast vaadates tunduvad paranemistingimused kehvad olevat: halvad ravimid ning ka nendeks pole raha.
(Potilas on yhä henkitoreissaan, Juhtkiri, ESS, 27.08)

KAUPPALEHTI
Toivo viriää Virossa

Eksporditurgudelt tulevad paremat lubavad sõnumid peegelduvad ka Eesti majanduses. Eesti Pank ootab, et riigi eksport hakkab aasta lõpus kasvama. Eesti Panga asepresident Märten Ross juhib tähelepanu, et SKP oleks neljandas kvartalis siiski veel tunduvalt esimese kvartali tasemest allpool. Eesti Pangas ollakse rahul sellega, et majanduse stabiilsuse näitajad on võrreldes paari aasta taguste kriisinäitajatega kiiresti paranenud. Maksebilanss oli aasta algusest isegi paari protsendiga ülejäägis, kõrgest inflatsioonist on saanud kerge hinnalangus ning 20%se palgatõusu on asendanud tööjõukulude alanemine. Negatiivseks küljeks on tarbimise vähenemine ning töötuse kasv. Töötus kasvas kiiresti, kuid see võib ka kiiremini langeda kui Soomes. Eesti Panga suurimaks mureks on see, kas Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid, et 2011. aastal eurotsooniga liituda. Panga uue prognoosi järgi tuleb valitsusel veel 2,5–3 miljardi krooni võrra eelarvet kärpida, et riigi eelarve puudujääk 3% sisse mahuks.
(Toivo viriää Virossa, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 27.08)

TALOUSSANOMAT
Viron pääministeri tyrmää TeliaSoneran tarjouksen

Peaminister Andrus Ansip lükkas tagasi TeliaSonera tehtud pakkumise Eesti Telekomi aktsiate ostmiseks. „Eesti riik pole nii suures rahahädas, et kõlbaks ükskõik milline pakkumine,“ ütles Ansip ning lisas, et valitsus langetab oma otsuse pärast põhjalikku kaalumist.
(Viron pääministeri tyrmää TeliaSoneran tarjouksen, Taloussanomat, 28.08)

TALOUSSANOMAT
Elokuu toi Baltiaan kurssijuhlat

Augustis tõusid aktsiakursid Balti börsidel mitmekümne protsendi võrra. Kursitõusu on põhjustanud märgid maailmamajanduse elavnemisest. Aasta algupoolel kardeti, et lõbusat tarbimispidu pidanud Baltimaade majandused varisevad täielikult kokku. Selle aasta nobedast tõusust hoolimata on Balti börsidel veel pikk tee sinna, kus nad olid.
(Elokuu toi Baltiaan kurssijuhlat, Antti Lampinen, Taloussanomat, 2.09)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Фальсификаторы истории, где вы?!

MRP 70. aastapäevale pühendatud MGIMO eriväljaanne algab Dmitri Medvedjevi tervitussõnade ning ajaloovõltsimise vastase võitluse komisjoni esimehe Sergei Narõškini artikliga. Argumentatsiooni ning kriitilise analüüsi koha pealt on viimane aga puudulik. OSCE Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni totalitaarsete režiimide kohta on Venemaal kommenteerinud paljud, kuid eelarvamustevabalt läbi lugenud vähesed. Narõškini sõnul on stalinismi ja natsismi võrdsustamine võimalik ainult ajalooalase harimatuse puhul. Samas pole ta enda ees olevast resolutsiooni tekstist välja toonud mitte ühtegi tsitaati, mis tõestaks, et see oleks valelik, politiseeritud ning NSVLi rolli võidus fašismi üle vähendav. Resolutsiooni tekst aga ei räägigi Teisest maailmasõjast. Kahte totalitaarset režiimi süüdistatakse genotsiidis, inimõiguste rikkumises ja sõjakuritegudes. Narõškini sõnul on ülekohtune võrdsustada natsismi Venemaa „ajaloolise pärandiga“. Stalinism seda ju ongi, kas me peame selle üle uhked olema ja seda kaitsma? Narõškin tegeleb ise sellega, mille vastu väidab end võitlevat.
(Фальсификаторы истории, где вы?!, Станислав Минин, Независимая газета, 27.08)

„Северный поток“ – экономика или военная политика?

Siiani arvati, et Nord Stream projekti probleemide põhjuseks on eeskätt ökoloogia. Nüüd aga on mitmed skandinaavia eksperdid leidnud, et kogu asja taga on suur poliitika. Venemaa soov domineerida energiaturul on juba ammu üldtunnustatud väide, kuid lisaks sellele arvatakse läänes, et Venemaa tahab selle projekti abil suurendada sõjalist kontrolli Läänemere regiooni üle. Sellisteks oletusteks on andnud aluse viimastel kuudel kasvanud sõjaline aktiivsus Läänemerel. Üks suurõppus järgneb teisele, osalevad ka teiste Venemaa sõjaringkondade üksused, lisaks laevastikule ka dessantüksused ja õhuväed. Baltimaades koguni võrreldakse Nord Streami projekti MRPga. Samas on ka eksperte, kes arvavad, et Venemaa sõjalised huvid on siiski mujal. Siin aga aetakse taga eeskätt kasu. Ilmselt see nõnda ongi, ehkki Venemaale tuleks kasuks ka oma sõjalise positsiooni taastamine Läänemere ruumis.
(„Северный поток“ – экономика или военная политика?, Юрий Дерябин, Независимая газета, 31.08)

Жесткая обкатка

President Medvedev rääkis Venemaa televisiooni Teise kanali usutluses (programmis „Vesti nedeli“) Teise maailmasõja algusest ja selle põhjustest. Muuhulgas kommenteeris ta ka ajaloo õpetamist koolides. Vaidlused sõja teemal on tingitud selge hinnangu puudumisest stalinismile Venemaal, leiavad eksperdid. Ajaloovõltsimise näitena toob Medvedev aga ära Saksamaa ja NSV Liidu sõjapõhjustajatena võrdsustava OSCE resolutsiooni. Venemaa TA teadurid ei leia, et võrdlemine tähendaks võrdsustamist. Keegi ei väidagi, nagu oleksid natsistlik ja stalinistlik režiim identsed. Medvedev kutsub samal ajal üles looma korda ajalooõpikutes ning vältima valge mustaks võõpamist. Selline suhtumine märgib juba ammu kavandatud katset alternatiivset ajaloointerpreteeringuid summutada. Kuni Venemaal pole ühtset seisukohta stalinismi suhtes, jätkuvad probleemid ja tülid, sh ka nõukogudejärgsete naaberriikidega. Medvedevi intervjuu järgnes vahetult administratsioonijuhi Narõskini avaldusele, kus too nahutab ajaloovõltsijaid. Narõskin küll väitis, et ajaloovõltsimise vastane komisjon ei kavatse olla tsensoriks, ei suutnud ta Venemaa ajaloolasi rahustada. Hea oleks, kui komisjon ei kujuneks ajalugu ümberkirjutavaks organiks, arutlevad Vene TA juhtivteadurid. Kuid on oht, et hakatakse teostama järelvalvet, mis sunnib ajaloolasi poliitiliselt konjunktuurseid järeldusi tegema.
(Жесткая обкатка, Александра Самарина, Независимая газета, 31.08)

ВЗГЛЯД
Кто виноват

Vedru, mille otsa Stalin asetas NSV Liidu 1939. aastal, vabanes 1989. aastal… Just Baltimaadest ja Ukrainast algas lagunemine. See oli „kurja võluri“ Hitleri viimane, surmajärgne kingitus meile. Teine maailmasõda on meie jaoks palju ebamugavam teema kui Suur Isamaasõda. Paljud arvavadki, et maailmasõda algas 1941. aastal. Läänes jällegi tähtsustatakse üle oma rolli sõjas. Igaühel on oma motiiv. Lääs tahab unustada leebe sõjaeelse poliitika Hitleri suhtes, Moskva aga 1939.-41. aastad. Pole millegi üle uhkust tunda, selged värvid segunevad. Seetõttu tõrjutakse soovimatu oma teadvusest. Siiski oli NSVLi roll hullem kui Hitlerit „lepitada“ püüdnud lääneriikidel. Prantsusmaa ja Inglismaa ei sõlminud Hitleriga salaprotokolle ega saanud temalt ühise jagamise käigus teiste riikide alasid. MRP ei andnud NSV Liidule midagi, ei aidanud sõda ära hoida, edasi lükata ega lähemale tuua. Hitler ajas raudse järjepidevusega oma asja. Kõigepealt võttis Poola, siis alistas lääne ning lõpuks tungis kallale Venemaale. MRP õigustamine on seetõttu täiesti mõttetu ja kahjulik.
(Кто виноват, Леонид Радзиховский, Взгляд, 31.08)

ВЕДОМОСТИ
Порядок в прошлом

Maailmasõja alguskuupäeva järjekordne tähistamine langeb kokku teadmistepäevaga. Arutatakse muu hulgas taas ajalooõpikute sisu üle. Vene ajaloolastel on keeruline käsitleda mineviku helgemaid ja tumedamaid lehekülgi nõnda, et esimesed ei tekitaks ülbust ja ksenofoobiat ning teised liigset enesealandamist. Küsimus on pudrus ja kapsas õpilaste peades. Ilmne on teadvuse kahestumine. Küsitluste järgi on Stalini rolli ajaloos negatiivselt ja positiivselt hindavate venemaalaste hulk ühesugune. See seab kahtluse alla miljonite inimeste hävitamise kuritegelikkuse. Probleemiks on ka õpikute kvaliteet. Autorid eksivad ja ajavad segamini fakte. Kuid president Medvedevi toodud näide, et nõukogude aegsed õpikud kujundasid ühtset maailmavaadet, tekitavad pigem kartust, et rohkem kui kvaliteedile pööratakse tähelepanu maailmavaate ühtlustamisele. Muidugi võivad võimud sundida kirjastusi avaldama üksnes „õigeid“ õpikuid. Kuid meie aja massikommunikatsioonivahendite arengu juures on see üsna mõttetu. Vastuolu õpikus ja meediaruumis leiduva vahel tekitab noortes veelgi suuremat segadust kui erinevad ajalooõpikud.
(Порядок в прошлом, От редакции, Ведомости, 31.08)

ПОЛИТКОМ.RU
Простейший прием Путина

Putin kasutas Poolas kavalat võtet – kõigepealt küttis olukorra tuliseks ning seejärel tegi rahumeelsema avalduse, mis mõjus juba sõpruse ja armastuse avaldusena. Ta rääkis nii Müncheni lepingust kui ka Katõnist ja MRP amoraalsusest. Samas oli foon Putini Poola-visiidiks loodud nii välisminister Lavrovi, presidendi administratsiooni juhi Narõškini, välisluure kui ka televisiooni poolt. Kõike seda oli paljuvõitu baltlastest „sepitsejate“ vastu. Kõige teravamalt reageeriti hoopis Poolas. Putinil õnnestus ühe intervjuuga korrigeerida kõik viimasel ajal Vene ajakirjanduses ilmunud poolavastasus ning koguni panna poolakad uskuma, et nood on saavutanud suure diplomaatilise võidu. Poolalad läksid lihtsa, nn „hea ja halva uurija“ võtte õnge…
(Простейший прием Путина, Иван Преображенский, Политком.ru, 31.08)

BELGIA AJAKIRJANDUS

VLAAMSE RADIO- EN TELEVISIEOMROEP
Baltic Way

Tänavu möödub 20 aastat Balti ketist. Belgia raadiole antud intervjuus meenutab Siim Kallas neid 20 aasta taguseid sündmusi ja muljeid, kirjeldab Baltimaade rahvaste kustumatut vabaduseiha ja laulva revolutsiooni mõju Eesti taasiseseisvumisele. Kallas meenutab 23. augustil toimunud Balti ketti, milles osales suur osa rahvast. Kallas, kes tookord ise Balti ketis seisis, on praegu Euroopa Komisjoni asepresident.
(Baltic Way, Vlaamse Radio- en Televisieomroep, 23.08)
http://outpost.vrt.be/privemp3/DBE5109E_privemp3_20090823094916000.htm
http://outpost.vrt.be/privemp3/7BE5AC73_privemp3_20090823095029000.htm

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
Neeme Järvi ny chefdirigent i Estland

Neeme Järvi saab alates järgmisest aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri uueks peadirigendiks, samas ametis oli ta ka aastatel 1963-1979.
Neeme Järvi oli see, kes viis Göteborgi Sümfoonikud maailma tippu. Peadirigendi ametis oli ta tervelt 22 aastat olles alguses paguluses nõukogude režiimi eest. Eestis astub ta nüüd ametisse Nikolai Aleksejevi järel.
(Neeme Järvi ny chefdirigent i Estland, DN, 24.08.)

DAGENS INDUSTRI
Estlands underskott befaras växa

Eesti Pank usub, et riigieelarve puudujääk kasvab oodatust rohkem tänu sügavale majanduslangusele. Pank on varem soovitanud Eesti valitsusel kärpida tänavust eelarvet veel 1,5 miljardi krooni võrra. Kolmapäeval aga jagas pank selgitusi, et väljavaated eelarve puudujäägi, töötuse ja maksutulude laekumise koha pealt on saabuvatel kuudel oodatust kehvemad. Kokkuvõtvalt arvatakse, et see tähendab riigile veel 1-1,5 miljardi suurust puudujääki. Eesti on tänavuse aasta jooksul teinud eelarvekärpeid juba 16 miljardi eesti krooni ulatuses. Kokkuhoiu eesmärgiks on püüda täita Maastrichti lepingu nõudeid, mis sätestavad eelarvepuudujäägi ülempiiriks 3%. Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta euro Eestis kasutusele aastal 2011. Värske statistika näitab ka, et probleemsete laenude osakaal Eestis jätkab tõusu. Eesti Panga andmetel tõusis selliste laenude osakaal, kus laenu tagasimaksed olid tegemata rohkem kui 60 päeva jooksul, 6,2%ni juulis. Kuu varem oli selliste laenude protsent 5,8. Eesti pangandus on 95% ulatuses põhjamaiste pangakontsernide kontrolli all eesotsas Swedbanki ja SEB Pangaga. Eesti laenuportfell tervikuna ulatub 259 miljardi Eesti kroonini, mis on 3% vähem kui möödunud aasta juuli lõpus.
(Estlands underskott befaras växa, TT, Dagens Industri, 26.08)