Eesti välismeedias 20.-26. august 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
The Baltic Way

20 aastat tagasi Eestit, Lätit ja Leedut ühendanud inimkett aitas peatada kommunismi leviku ja uus põlvkond on aidanud kaasa „ühtse ja vaba Euroopa“ unistuse täitumisele. Tänavu novembris, mil täitub 20 aastat Berliini müüri lammutamisest, meenutatakse 1989. aasta sündmusi, mis viisid külma sõja lõpuni ja ühendatud Euroopa taassünnini.
23. augustil 1989 – kaks kuud enne Berliini müüri langemist – andsid oma panuse vabaduspüüdlustesse eestlased, lätlased ja leedukad, ühendades käed 600 km pikkuseks inimketiks. Balti kett pidi näitama kogu maailmale, et Euroopa ei saa vabaks enne, kui need rahvad pole vabad. Berliini müür lõhestas Euroopa, Balti kett ühendas selle taas.
(The Baltic Way, Urmas Paet, Māris Riekstiņš, Vygaudas Ušackas, WSJ, 24.08)

ALJAZEERA
Baltic Way protest remembered

Balti keti mälestusüritusel osales 50 000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Balti keti teatejooksust võttis pühapäeval osa tuhandeid baltlasi, joosti mööda kunagist Balti keti teed Tallinnast Riiga. Paljude riialaste jaoks tähendas teatejooks palju enamat kui minevikusündmuste meenutust, pigem tuletas see meelde inimeste soovi rasketel aegadel ühte hoida. Ka praegu on Baltimaades keeruline periood: töötus suureneb, avalikud teenused tervishoiu ja hariduse vallas on kokkukukkumise äärel. Endine Läti haridusminister Janis Vaivads meenutab, et 20 aastat tagasi Balti ketis seistes püüti edastada kogu maailmale sõnumit Läti 1940. aasta tragöödiast. Vaivadsi sõnul on Läti majandus praegu küll raskustes, kuid ka lahendused on olemas.
Kunagine Rahvarinde juht Dainis Ivans tundis juba 1989. aasta sündmuste ajal, et Läti rahvas ammutab Balti ketist tugevust ka tuleviku rasketel aegadel. Nüüd, majanduskriisi ja üha süveneva tööpuuduse tuultes, vajab Läti seda tuge rohkem kui kunagi varem oma iseseisvuse ajal.
Balti keti mälestussündmused meenutavad balti rahvastele, et vaatamata ükskõik kui karmile kriisile elavad eestlased, lätlased ja leedukad siiski oma vabas riigis. Selle eest võivad nad tänada iseennast, kui nad olid 20 aastat nooremad.
(Baltic Way protest remembered, Elizabeth Dunningham, Aljazeera, 25.08)

DIGITAL JOURNAL
Opinion: Are Estonian Soldiers In Afghanistan Dying for Nothing?

Eesti kaotas seekord Afganistanis kaks sõdurit MRP 70. aastapäeval. See märkimisväärne kokkusattumus ajendab küsima, kas jutt Eesti meeste võitlusest Afganistanis vabaduse ja demokraatia nimel peab paika. Kas Lääne liitlaste julgeolekusüsteem kehtib kõigi kohta ja alati? Nagu kinnitas hiljutine avalik kiri USA president Obamale, pole paljud ei Eestis, Lätis, Leedus ega mujal Ida-Euroopas selles sugugi kindlad. Kõnealuseid rahvaid pani veelgi rohkem muretsema asjaolu, et nii Obama valitsus kui ka Lääne meedia üldiselt ignoreerisid seda kirja. Selline suhtumine peegeldab Lääne apaatsust riikide suhtes, kes muutsid külma sõja lõpetamisega nende elu. Lääs ei reageerinud ka tookord, kui Nõukogude Liit pakti tulemusena Baltimaad okupeeris. Seega on Ida-Euroopa praegused kartused täiesti mõistetavad.
Kui Venemaa ründas möödunud aastal Gruusiat, ei reageerinud USA sellele kuidagi. Nüüd ootab Lääs oma liitlastelt, et nood oleksid talle lojaalsed Afganistanis ja mujal sõjatandritel. Kuid kas Lääs ise on lojaalne oma liitlaste suhtes?
Eestlastel on Venemaa suhtes halvad mälestused ja pidevad kahtlused. Nii nagu ka poolakatel, rumeenlastel, ungarlastel, tšehhidel ja ukrainlastel. Mõned neist rahvaist elavad Vene piirist veidi kaugemal ja tunnetavad seetõttu vähem ohtu, teised, nagu Eesti, asuvad aga otse Venemaa külje all.
Kas NATO, mille liige Eesti on, astuks Venemaa rünnaku korral Eesti kaitseks välja? Ida-Euroopas üldlevinud arvamuse kohaselt mitte. Kuid milleks peaksid Ida-Euroopa riigid sel juhul saatma oma noori mehi ja naisi Ameerika, Prantsusmaa või Suurbritannia eest surema?
Ometi teevad nad seda. Taas langes kuus sõdurit selleks, et Pentagon ei peaks al-Qaeda terroriste kartma ning et New York, London ja Hispaania jääksid terrorirünnakutest puutumata. Ent kas nende surm on olnud asjatu, kui ründama asub Venemaa? Seda näitab aeg.
(Opinion: Are Estonian Soldiers In Afghanistan Dying for Nothing? Christopher Szabo, Digital Journal, 24.08)

FREE! MAGAZINE
Estonia's soul singers

Väike Eesti on suur laulumaa. Kui enamik riike konkureerib rahvusvahelise tunnustuse nimel spordis või majanduses, siis Eesti tunneb uhkust oma laulutraditsiooni üle.
Laulupeo mõju eestlaste enesetunnetamisele ei saa ülehinnata. Tänavu täitus 140 aastat laulupidude traditsiooni sünnist ja kunagisest rahvapeost Tartus on tänaseks kasvanud võimas üleriigiline pidustus. Kuna laulupidu korraldatakse sarnaselt olümpiamängudele vaid iga nelja aasta tagant, saavad osalejad unustamatu kogemuse. Mitte iga soovija ei pääse laulukaare alla, kuid nende hääled, kes laulupeol laulavad, ulatuvad kõigi eestlaste südamesse ja hinge.
(Estonia's soul singers, John Pagni, FREE! Magazine, 23.08)

AFP
Balts celebrate human chain that broke Soviet rule

Balti keti 20. aastapäeva puhul korraldasid Eesti, Läti ja Leedu 24 tundi kestva 600 km pikkuse teatejooksu. Jooks toimus kahest stardipunktist keskpunkti poole. 22. augustil alustasid jooksjad distantsi läbimist Tallinnast Riiga (388 km) ja Vilniusest Riiga (290 km); kokku 678 km. Finiš oli 23. augustil Riias Vabadussamba juures.
Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimees Sixten Sild lubas joosta kolm kilomeetrit Läti-Eesti piiri juures. Sild’i sõnul võttis ta teatejooksust osa, kuna seisis 20 aastat tagasi koos oma vanematega ka Balti ketis. Nüüd jooksevad Sild’iga kaasa tema oma pojad Timo ja Lauri.
Tuhandete jooksjate hulgas oli ka Läti president Valdis Zatlers.
USA välisminister Hillary Clinton kinnitas Balti keti 20. aastapäeva puhul tehtud avalduses USA ning Balti riikide tugevaid ja häid sidemeid.
(Balts celebrate human chain that broke Soviet rule, AFP, 22.08)

USA AJAKIRJANDUS

DETROIT FREE PRESS
Jarvi to lead Estonian National Symphony Orchestra

Detroidi Sümfooniaorkestri juht maestro Neeme Järvi pöördub oma kodulinna Tallinnasse juhatama ERSOt, orkestrit, kust tema karjäär pool sajandit tagasi alguse sai. Järvi sõnul on ERSO Eesti muusika lipulaev ning ta tunneb end väga liigutatuna, naastes oma karjääri kunagise stardipaiga juurde.
Järvi põgenes Nõukogude võimu all olevast Eestist 1980. aastal koos naise ja kolme lapsega Ameerika Ühendriikidesse. Seal on ta teinud karjääri väljapaistva rahvusvahelise dirigendina. Järvi on pälvinud laialdast tunnustust ka Detroidi Sümfooniaorkestri taaselustamise eest, tema rõõmsameelne tööstiil, spontaanne iseloom ja lai repertuaar on toonud Detroidi muusikaellu uue hingamise. 2005. aastast saadik on Järvi töötanud New Jersey sümfooniaorkestri muusikajuhina, kuid orkestri finantsprobleemide tõttu pole suutnud Detroidis saavutatut enam korrata.
Eesti publiku austust Järvi ja tema sümboolse naasmise vastu on võimatu ülehinnata. Terve Eesti armastab teda väga ja hindab tema püüdlusi tutvustada Eesti kultuuri muule maailmale. Eksiiliaastail viis Järvi piiri taha kodus keelatud heliloojate – Arvo Pärdi, Eduard Tubina ja paljude teiste – loomingut. Järvi kontserdid ja salvestused on olnud kantud patriotismimeelsusest, mis kuulutavad väikese rahva suurest muusikavarast. Lennart Meri on nimetanud Neeme Järvit Eesti üheks erakordsemaks saadikuks maailmas.
(Jarvi to lead Estonian National Symphony Orchestra, Mark Stryker, Detroit Free Press, 18.08)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BBC NEWS
The legacy of '89 in Estonia

20 aastat tagasi kuulusid Eesti, Läti ja Leedu veel Nõukogude Liitu. Kuid rahvas nõudis iseseisvuse taastamist. Üks paljudest toonastest protestiavaldustest Nõukogude võimu vastu oli kolme riigi elanike moodustatud Balti kett, milles miljonid inimesed seisid üksteise kõrval, käest kinni.
(The legacy of '89 in Estonia, BBC News, 21.08)

THE MOVE CHANNEL
Baltic downturn?

Majanduskriis mõjutab endiselt Baltimaade kinnisvarasektorit. Ehitusettevõtte Merko Ehitus kasum langes selle aasta teises kvartalis võrreldes möödunud aastaga tervelt 70%. Merko müügituluna kogunes 838,7 miljonit krooni ehk 33% vähem kui aastataguses teises kvartalis. Kinnisvara hinnad on nii Eestis, Lätis kui Leedus alates 2007. aasta lõpu tippajast langenud kolmandiku võrra. Praegune kriis on suuresti tingitud aastatel 2004-2006 Baltikumi haaranud kinnisvaramullist, mis tänaseks on lõhkenud. Kellel hetkel soov Baltimaades endale kinnisvara soetada, võiks kaaluda eelkõige Leedu turgu, mis on Eesti ja Lätiga võrreldes paremas seisus.
(Baltic downturn? Catherine Deshayes, The Move Channel, 20.08)

DAILY TELEGRAPH
Two Estonian soldiers killed in Afghanistan

Eesti kaotas Afganistanis taas kaks sõdurit. NATO operatsioonil langesid lahinguülesandeid täites Estcoy-8 lahingpioneerid veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang. Eesti pioneeride allüksus puhastas Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas teed lõhkekehadest, kui mässulised ründasid nende soomukit isevalmistatud lõhkekehaga. Veebel Salmus langes rünnakus kohe, seersant Kang sai raskelt vigastada, tema elu ei õnnestunud meedikutel päästa.
Eesti kontingendi suurus Afganistanis on 289 kaitseväelast. Tänaseks on Afganistani sõda nõudnud juba kuue Eesti sõduri elu. Tänavu juunis langes seal veebel Allain Tikko, eelmisel aastal vanemveebel Ivar Brok ning 2007. aastal nooremseersant Jako Karuks ja seersant Kalle Torn. Eesti saatis oma väed Afganistani 2003. aastal, aasta enne liitumist NATOga. Lisaks Afganistani sõjale osalevad Eesti sõdurid veel ka NATO missioonidel Kosovos, Iraagis ja Bosnias. Afganistanis ei ole Eesti väeosad aga mitte esmakordselt. Enne taasiseseisvumist sunniti paljusid eestlasi teenima Nõukogude armees ning nii sattusid toona Afganistani ka tänaste seal sõdivate poiste isad.
(Two Estonian soldiers killed in Afghanistan, Emma Hartley, Daily Telegraph, 25.08)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Eine Last für die Nachgeborenen

Molotovi-Ribbentropi pakt pole Baltimaade jaoks vaid ajalugu. Kaks aastakümmet tagasi võis Balti riikides näha, kuidas ajaloo mõju olevikku ulatub: pakti sõlmimise 50. aastapäeval moodustasid üle miljoni eestlase, lätlase ja leedulase 600 km pikkuse keti, mis ulatus Tallinnast läbi Riia Vilniuseni. Nõuti oma riikide iseseisvuse taastamist. Nüüd ei pane pakt küll enam rahvamasse liikuma, kuid selle järelmõjud on ikka veel tunda. Pakti tagajärjed mürgitavad Baltimaade ja Poola suhteid Venemaaga ning kaudselt seega ka ELi suhteid Moskvaga. Ebaõiglusele, mis Baltimaadele ja Poolale Stalini ajal osaks sai, ei pöörata tähelepanu. Moskva eitab või pehmendab stalinismi kuritegusid ning nõuab, et tema nägemust ainsa kehtiva ajalootõlgendusena tunnistataks. Eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kes ei näe Punaarmee sissetungis 1944. aastal oma maade vabastamist, vaid ühe rõhuja asendumist teisega, süüdistab Moskva „ajaloo ümberkirjutamises“, et ajaloolist fašismi rehabiliteerida. Kuna läänes teatakse rohkem natsionaalsotsialismi kui kommunismi kuritegudest, kardavad baltlased, et Moskva propaganda võib seal mõjule pääseda.
(Eine Last für die Nachgeborenen, Reinhard Veser, FAZ, 20.08)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Teuflischer Pakt

Artikkel ajaloost, erinevast ajalootõlgendamisest ja ajaloopoliitikast. Molotovi-Ribbentropi pakt elab siiani poolakate ja baltlaste mälestustes. Sakslaste ja venelaste jaoks tuleneb sellest ühine vastutus. Ka veel 70 aastat pärast pakti sõlmimist. Üks väike episood näitlikustab seda. Kaks aastat tagasi teravnes Venemaa ja Eesti vahel tüli Tallinna kesklinnas asunud monumendi pärast. Toona võttis sõna Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder, kes kuulutas, et see, kuidas eestlased noorte vene sõdurite mälestusega ümber käivad, on taktitu ja stiilitu. Nii rääkis endine SPD noor, kes oli juba varakult oma maa ajalugu üksikasjalikult käsitlenud. Rääkis sotsiaaldemokraat, kes riigimehena alati tunnistas, et sakslased natsionaalsotsialistide kuritegude eest vastutust kannavad. Eestlased kuulsid aga kedagi teist. Nad kuulsid rääkimas Wehrmachti sõduri poega, kes nüüd nii natside kui sovettide ohvritele Teises maailmasõjas toimunud hea ja halva kohta õpetust jagas. Ning nad kuulsid kõnelemas Saksa-Vene gaasitoru projekti esindajat. Venemaa partnerina läbi Euroopa reisides ei saa sakslased ühist ajalootaaka koju jätta. Ning see koorem on eriti raske, kuna Venemaa ei taha selle kandmisel abiks olla. Kreml peab ilmselt ka ajaloopoliitikas parimaks kaitseks rünnakut.
(Teuflischer Pakt, Daniel Brössler, SZ, 22.08)

Eine schmerzhafte Wunde

Ajaloolane ning Ida- ja Kesk-Euroopa kultuuriuuringute professor Stefan Troebst Leipzigi ülikoolist selgitab Matthias Kolbi tehtud intervjuus, miks on Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud leping Baltimaades ja Poolas poliitiliselt ikka veel aktuaalne ja selle meenutamine nii valulik. Troebsti sõnul tähendas Molotovi-Ribbentropi pakt Baltimaade jaoks äsja saavutatud omariikluse kaotamist. See oli nende riikide jaoks raske trauma, millest on siiani jälg jäänud. Pakti sõlmimisega omandasid lepingupartnerid õiguse teha oma mõjusfääris, mida tahtsid. Nad võisid riigid okupeerida, tükeldada või oma riigiga ühendada. Troebst räägib ka sellest, kuidas näeb Molotovi-Ribbentropi pakti praegu Venemaa. Ajaloolase sõnul pole üllatav, et pakti kasutavad päevapoliitikas ka Poola, Eesti ja Leedu, kes on nimetanud Nord Streami gaasijuhet Putini-Schröderi paktiks. Kuna Venemaa ja tema naabrid tõlgendavad ajalugu erinevalt, koormab see nende suhteid. Troebsti hinnangul ei parane Venemaa ja Baltimaade vahelised suhted enne, kui Moskva midagi ette ei võta.
(Eine schmerzhafte Wunde, Intervjuu, SZ, 23.08)

DIE WELT
Das Trauma geteilter Erinnerung

1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt pole mitte ainult kauge ajaloosündmus, vaid selle pärand ulatub Euroopa olevikku. Selle aasta kevadel kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete süsteemide ohvrite mälestuspäevaks. Et see kuupäev enamusele lääne-eurooplastest arvatavasti midagi ei ütle, rõhutab see otsuse vajalikkust. Ebaõiglaselt näevad mõned kriitikud otsuses natsikuritegude ainulaadsuse vähendamist. Mis puudutab Ida-Euroopa rahvaste saatust kahe totalitaarse võimu talla all, on Lääne-Euroopal mälupoliitilises mõttes selles osas kõvasti järele vaja teha. Pärast natsi-Saksamaa lüüasaamist jäid Molotovi-Ribbentropi paktiga Moskvale heidetud alad justkui iseenesestmõistetavalt osaks Nõukogude impeeriumist. Seega sai Poola ja Baltimaade jaoks paktist traumaatiline algtakt aastakümnetepikkusele rahvusliku rõhumise perioodile, samal ajal kui läänes see pigem ühe hämara perioodi häbiväärseks episoodiks tunnistati. Aga alates ajast, mil need rahvad jälle iseseisvad on ning ühendatud Euroopasse kuuluvad või sinna kuuluda tahavad, muutub lääne ja ida jagatud mälestus taas poliitikaks. Kindlasti peavad ka Poola ja Baltimaad ajaloo läbitöötamisse panustama, näiteks mis puudutab nende koostööd natsi-Saksamaa võimudega, kuid seda ka tehakse. Venemaal on Putini ajal Nõukogude võimu kuritegude meenutamine jälle tabuks või isegi karistatavaks muudetud. Seega oleks Euroopa solidaarsuse praktiliseks teoks see, kui kommunistlik rõhumisajalugu kogu Euroopa mälukultuuris kindlale kohale paigutataks.
(Das Trauma geteilter Erinnerung, Richard Herzinger, Die Welt, 23.08)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
600 Kilometer Revolution

Emotsionaalne lugu Balti ketist, Baltimaade vabaduseihalusest ning sellest, kuidas Eesti ilma ühegi lasuta iseseisvuse saavutas. Toonast üksmeelt ei jätkunud aga kauaks. Artiklis saavad sõna vene rahvusest Marina Ivanova, Peeter Tulviste ja Marju Lauristin.
(600 Kilometer Revolution, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 21.08)

DER TAGESSPIEGEL
''Arctic Sea'': Entführer sind vorbestraft

Kaheksa meest, keda kahtlustatakse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises, on pärit Eestist ja Lätist ning on eelnevalt karistatud. Kaks kahtlusalust on pärit Lätist, ülejäänud Eestist, nagu kinnitasid Eesti ja Läti välisministeerium. Ometi pole kõik mehed nende riikide kodanikud. Venemaa teavitas Eestit ja Lätit kinnivõetud isikutest ametlikult alles eelmise nädala lõpus. „On kahetsusväärne, et Vene ametitel kulus Eesti informeerimiseks nii kaua, kuigi meediat teavitati juba nädala alguses,“ ütles välisminister Urmas Paet. Eesti välisministeerium nõudis Vene poolelt ka asja kohta selgitust, esitades Vene saatkonnale noodi.
("Arctic Sea": Entführer sind vorbestraft, Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 25.08)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Baltikum: Die magische Stunde vor der Freiheit

Vt Frankfurter Rundschau artiklit 600 Kilometer Revolution.
(Baltikum: Die magische Stunde vor der Freiheit, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 24.08)

DER STANDARD
Mit Volksliedern in die Unabhängigkeit

Eestis, Lätis ja Leedus tähistati nädalavahetusel Balti keti 20. aastapäeva. Artiklis kirjeldatakse Balti riikide iseseisvumiseni viinud sündmusi USAs sündinud leedu kirjaniku Laima Vince mälestuste kaudu. Vahetusüliõpilasena Vilniuses viibinud Vince koges laulvat revolutsiooni, mis sai alguse Eestis. Spontaanne laulmine avalikus ruumis oli midagi täiesti uut. „Noored tulid ilma organiseerimata kokku,“ meenutab endine peaminister Mart Laar, „nad puhusid rahvale uue hinge sisse.“ Lääneriigid reageerisid Baltimaade iseseisvumispüüdlustele aga tagasihoidlikult. Vaid Island tunnustas 1991. aasta 22. augustil Eesti iseseisvust.
(Mit Volksliedern in die Unabhängigkeit, Paul Flückiger, Der Standard, 24.08)

Tallinn will Datenzentrale der EU beherbergen

Eesti soovib saada ELi loodava, nn IT-agentuuri asupaigaks. Agentuur peaks hakkama tulevikus haldama erinevaid isikuandmeid kogu EList. Austria välisminister Michael Spindelegger avaldas Tallinnas viibides Eesti püüdlustele toetust, kuna Eesti on teinud „muljetavaldavat eeltööd“. Taolise IT-keskuse loomine on poliitiliselt väga tundlik. Eesti on siiani ainsa ELi liikmesriigina oma huvist selle vastu avalikult teada andnud.
(Tallinn will Datenzentrale der EU beherbergen, APA, Der Standard, 25.08)

"Frauenarbeitsplätze in Krise gleich viel wert"

Riigikogu spiikri Ene Ergma kutsel Tallinnas kohtunud viie ELi parlamendijuhi nõupidamisel oli keskseks teemaks majanduskriisi mõju naistele. Kohtumisel osalesid lisaks Ergmale Barbara Prammer Austriast, Katalin Szili Ungarist, Gerdi Verbeet Hollandist ning Tsetska Tsacheva Bulgaariast. Prammer osales kahepoolsetel kohtumistel ka sotsiaalministri Hanno Pevkuri, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu, kultuuriministri Laine Jänesega ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku Margit Sarvega. Nende kohtumiste põhiteemaks oli sügavale ulatuv majanduskriis Eestis.
("Frauenarbeitsplätze in Krise gleich viel wert", red, Der Standard, 25.08)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Drei Länder, drei Völker, eine Menschenkette

1989. aasta 23. augustil moodustasid kaks miljonit baltlast 600 km pikkuse Eestist Leetu ulatunud keti. Aktsiooniga protesteeriti Molotovi-Ribbentropi pakti vastu, mis riigid 50 aastat tagasi Nõukogude Liidu võimusesse oli jätnud. Juba mõned aastad varem oli Baltimaades tunda olnud üha selgemini tajutavat rahutust. Eesti, Läti ja Leedu polnud kunagi oma saatusega leppinud, nende rahvuslik eneseteadvus ei lasknud end kunagi täiesti maha suruda. Artikkel räägib Molotovi-Ribbentropi paktist, Balti ketist ning Baltimaade taasiseseisvumisest.
(Drei Länder, drei Völker, eine Menschenkette, de, NZZ, 22.08)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
La Voie qui précédait le Mur

1989. aasta 23. augustil, kaks kuud enne Berliini müüri langemist, moodustasid kaks miljonit lätlast, leedulast ja eestlast kätest kinni hoides inimketi. Raudse eesriide taga palistasid miljonid inimesed maanteid, mis ühendasid kolme Balti riigi pealinnu, väljendades selle demonstratsiooniga oma igatsust iseolemise järele. Balti keti kogupikkuseks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse kujunes 600 kilomeetrit. Nagu Berliini müüril, nii oli ka Balti ketil väga tugev märgiline tähendus, mille mõju ületas kaugelt geograafiliselt haaratud kilomeetrite arvu. Kolme riiki läbiv kett märkis sovetliku mõju lõpu algust Nõukogude Liidus. 1989. aasta veebruaris kogunesid grusiinidest meeleavaldajad Thbilisi tänavatele. Tollal hukkus nõukogude sõdurite käe läbi 20 inimest. Kuid pool aastat hiljem, kui kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast rahumeelselt valitsevat võimu trotsis, saates Balti keti näol maailmale pretsedenditu signaali, ei püüdnud sõjavägi seda enam jõuga takistada.
Moskva mõistis muidugi hiiglasliku meeleavalduse hukka ja järgmise kahe aasta jooksul toimunud võimude poolsetes jõudemonstratsioonides hukkus ka Läti ja Leedu kodanikke. Kuid selleks ajaks olid pöördumatud sammud astutud ja Balti riigid teel iseseisvusele. 1991. aasta augustis, vaid kaks aastat peale ajaloolise Balti keti toimumist, olid Eesti, Läti ja Leedu taastanud oma suveräänsuse ja liitunud rahvusvahelise avalikkusega kui taasiseseisvunud riigid.
Päev, mil korraldati Balti kett, oli seotud ühe ajaloolise tähtpäevaga. Nimelt märkis 23. august 1989 viiekümne aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamisest. See Stalini ja Hitleri vahel 1939. aastal sõlmitud kokkulepe mõistis Balti riigid Nõukogude Liidu koosseisu ja määras raudse eesriide piirid. Kolme riigi omavahelise koostöö mõistis Nõukogude Liit juba okupatsioonile eelnenud aastail hukka. Isegi prantsusekeelse kultuuriajakirja Revue Baltique kahe numbri ilmumist tõlgendati Nõukogude võimude poolt ohu märgina.
Augustis 1989 hakkasid Balti rahvad raudset eesriiet langetama, novembris tegid sama sakslased. Balti kett oli kui hiiglaslik nool, mis tungis Berliini müüri südamikku. Selle ajaloolise sündmuse tähtsust on tunnustanud ka UNESCO, kandes Balti keti maailma mälu nimistusse.
(La Voie qui précédait le Mur, Margus Rava, Jānis Kārkliņš, Jolanta Balčiūnienė, Le Figaro, 24.08)

Les Baltes commémorent la chaîne humaine de 1989

1989. aasta 23. augustil leidis aset Balti kett, millega protesteeriti Nõukogude võimu vastu ja nõuti iseolemise õigust. Eesti, Läti ja Leedu tähistasid nädalavahetusel ühiselt Balti keti 20. aastapäeva. Ajaloolist tähtpäeva markeeriti Balti keti marsruudil toimunud teatejooksuga, mille start anti Tallinnast. Teatejooksu idee tuli Läti presidendilt Valdis Zatlersilt, kes ka ise jooksus osales. „Kolme rahva ühendatud jõud pani kogu maailma meid kuulama,“ meenutab Zatlers kahe aastakümne taguseid aegu. 600 kilomeetri pikkune inimkett kujunes otsustavaks verstapostiks Balti riikide teel taasiseseisvumisele.
(Les Baltes commémorent la chaîne humaine de 1989, Le Figaro/AFP, 24. 08)

Afghanistan: 2 soldats estoniens tués

Eesti Kaitseministeeriumi teatel langesid pühapäeval Afganistanis NATO operatsioonil kaks Eestist pärit sõdurit - veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang. Sõdurid hukkusid mässuliste poolt korraldatud rünnakus jalaväekompanii Estcoy-8 soomukile. Rünnak leidis aset paari kilomeetri kaugusel patrullbaasist Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Veebel Salmus langes rünnakus kohe, seersant Kang sai raskelt vigastada ja tema elu ei õnnestunud päästa. Tänaseks on 1,3 miljoni elanikuga Eesti kaotanud Afganistanis kuus sõdurit. Eesti kuulub 2004. aastast NATOsse, operatsiooniga Afganistanis liituti juba aasta varem; hetkel ulatub Eesti kontingent seal 300 meheni.
(Afghanistan: 2 soldats estoniens tués, Le Figaro/AFP, 24.08)

LE MONDE 2
Tallinn l’européenne

Suursaadik Margus Rava lugejakiri vastuseks Le Monde 2-s 8. augustil ilmunud artiklile Antropologue en Estonie.
Vastuseks artiklile Antropologue en Estonie tahaksin parandada ühe ebatäpsuse, mis puudutab Eesti venekeelse elanikkonna isikutunnistusi ja hääleõigust. Vene passi ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on Eesti elamisluba, võivad liikuda Schengeni ruumis sarnaselt teistele Schengenis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Alalise elamisloaga isikud, või isikud, kel on elamisluba tähtajaga enam kui viis aastat, võivad osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, Euroopa Liidu kodanikud võivad valimistel ka ise kandideerida.
(Tallinn l’européenne, Margus Rava, Le Monde 2, 14.08)

LES ECHOS
Les Baltes ont commémoré le souvenir de la chaîne humaine contre Moscou

Kümned tuhanded kogunesid nädalavahetusel tähistama 20 aasta möödumist Balti ketist. Kõigil huvilistel oli võimalus osaleda Balti keti marsruudil korraldatud teatejooksul, mille alguspunktideks olid Tallinn ja Vilnius ning finišiks Riia. Korraldajate hinnangul kogunes jooksjaid ligikaudu 50 000. Lisaks teatejooksule kuuluvad aastapäevaürituste programmi kontserdid, temaatilised näitused, kolmes keeles lauldakse mitteametlikku Balti hümni «Ärgake Baltimaad.» 1989. aastal toimunud Balti ketis osales ligi 2 miljonit inimest, kokku on kolmes riigis elanikke 7 miljonit. Käesoleval aastal kirjutati Balti kett ka UNESCO maailma mälu nimistusse. Balti keti moodustamise päev ei olnud valitud juhuslikult. 1989. aasta 23. augustil möödus pool sajandit Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamisest, millega Ida-Euroopa jagati erinevatesse mõjusfääridesse. Saksamaa tungis Poola, Moskva annekteeris Balti riigid. Nõukogude võimu perioodil tapeti või saadeti oma kodumaalt välja tuhandeid inimesi.
(Les Baltes ont commémoré le souvenir de la chaîne humaine contre Moscou, AFP, 24.08)

L’EXPRESS
Les Etats baltes commémorent la chaîne humaine contre l'URSS

Balti keti aastapäevale pühendatud teatejooksul osales ligikaudu 60 000 inimest, neist 50 000 Lätis, 5000 Leedus ja 7000 Eestis. Ka jooksu idee autor, Läti president Valdis Zatlers andis oma panuse, joostes Riias teatejooksu viimase kilomeetri.
(Les Etats baltes commémorent la chaîne humaine contre l'URSS, Reuters/l’Express, 23.08)

LA NOUVELLE RÉPUBLIQUE
Les Baltes ont commémoré le souvenir de la chaîne humaine contre Moscou

Balti keti marsruudil kulgenud teatejooksuga tähistati 20 aasta möödumist Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud tähelepanuväärsest meeleavaldusest. Inimketis osales toona enam kui veerand Baltikumi elanikkonnast, tegu oli ennenägematu rahu ja solidaarsuse manifestiga.
(Les Baltes ont commémoré le souvenir de la chaîne humaine contre Moscou, La Nouvelle République, 23.08)

EURONEWS
“La Voie balte”, un chemin vers l’indépendance il y a vingt ans

Miljonitest kätest ühendatud inimkett – see on pilt, mida ei ole võimalik unustada. Meenutamaks 20 aasta möödumist vabaduse ketist, kogunesid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid Vilniusesse. „Balti kett oli väga tugev sümbol ja see tuli täpselt õigel hetkel, näidates selgelt, et Nõukogude võim ei saa enam kaua kesta“, märkis kohtumisel Leedu peaminister. Balti kett aitas lõdvendada okupatsioonivõimu haaret ja isegi riigijuhid Moskvas ei suutnud Eesti, Läti ja Leedu teed vabadusele peatada. Iseseisvus õnnestus lõplikult taastada 1991. aastal.
(“La Voie balte”, un chemin vers l’indépendance il y a vingt ans, Euronews, 23.08)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Une chaîne humaine de 600 personnes à Mini-Europe

Pühapäeval moodustati Brüsselis Mini-Euroopa teemapargis enam kui 600 inimesest koosnev Euroopa kett. Üheskoos, käest kinni hoides meenutati selle sümboolse kogunemisega Balti keti 20. aastapäeva. 1989. aasta 23. augustil ühendasid enam kui 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast käed, moodustades sel viisil 600 kilomeetri pikkuse inimketi. Mini-Euroopa pargi ketis osalesid kolme Balti riigi kodanikud, kes Brüsselis elavad, samuti pargi külastajad.
(Une chaîne humaine de 600 personnes à Mini-Europe, La Libre, 25.08)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kuudes virolainen kuoli Afganistanissa

Eesti leinas esmaspäeval kaht sõdurit, kes hukkusid pommiplahvatuses Lõuna-Afganistanis. Viimastel aastatel on Afganistanis hukkunud kuus Eesti sõdurit. See on suur arv võrreldes Eesti üksuste koguarvuga. Sel suvel suurendas Eesti oma vägede arvu Afganistanis 289 sõdurini, mis tähendab, et Eestil on rahvaarvu arvestades Afganistanis kõige rohkem sõdureid. Eesti sõdurite ja sisside vahelised lahingud on muutunud nii igapäevasteks, et neid eraldi uudistena ei kajastata. Kokkupõrkeid on iga päev. Eesti pole seadnud oma sõjaväelisele tegevusele Afganistanis piiranguid nagu mitmed teised riigid. Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti panust esmaspäeval nii: kui Afganistanis olukord rahuneb, kasvab vabadus maailmas. Teisalt tõuseb Eesti maine liitlaste silmis.
(Kuudes virolainen kuoli Afganistanissa, Kaja Kunnas, HS, 25.08)

Balttien vapausketjusta maailman kulttuurimuisto

UNESCO kandis Balti keti sel suvel maailma mälu registrisse kui näite ainulaadsest rahumeelsest vabanemispürgimusest. 1989. aasta 23. augustil moodustas ligi kaks miljonit inimest teedel Balti keti, mis ulatus Tallinnast Vilniusesse. Kohale tuldi perekonniti, kartmata vägivalda. Endine Balti keti aktivist, professor Rein Ruutsoo rõhutab, et 1989. aasta kevadel toimunud Baltimaade rahvarinnete kokkusaamisel määrati keskseks põhimõtteks rahumeelne, dialoogil põhinev areng. Rahumeelset iseseisvumist peab Ruutsoo aga siiski uskumatuks. „Ülemnõukogus ei hääletanud ükski vene saadik iseseisvumise poolt,“ meenutab Ruutsoo. Balti ketis oli tema hinnangul vaid mõni tuhat venelast. Pinged olid suured ka radikaalsemate ja mõõdukate eestlaste vahel. Leerid on Eesti sisepoliitikas üha tuntavad ning ajalookirjutus on pidev vaidlusteema.
(Balttien vapausketjusta maailman kulttuurimuisto, Kaja Kunnas, HS, 23.08)

Mu isamaa

„Püsime rahvana vaid siis, kui seisame üheskoos vägivalla vastu,“ kuulutas ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel Toompeal. Oli 23. august 1989. Kõne jõudis transistorraadiote kaudu inimesteni, kes seisid tõsistena 600 km pikkusel teelõigul läbi Baltikumi. Kell seitse võtsid inimesed üksteisel käest kinni. Baltimaade teedele sündis vabaduse kett.
(Mu isamaa, Sole Lahtinen, HS, 23.08)

Vedestä olet sinä tullut

Luuletaja looming võib olla justkui tuttava tee jätkumine, ühe teema pidev arendus – või siis mitte. Kümme luulekogu avaldanud Hasso Krull on muutunud läbi luulekogude. Muutunud pole mitte ainult teemad, vaid kogu poeetika. Juhani Salokannel analüüsib pikas artiklis Hasso Krulli loomingut, keskendudes äsja soome keeles ilmunud eeposele „Meeter ja Demeeter“.
(Vedestä olet sinä tullut, Juhani Salokannel, HS, 21.08)

KALEVA
Euroopan tuhon ja toivon aika

70 aastat Molotovi-Ribbentropi paktist, 20 aastat Balti ketist – need aastapäevad meenutavad, et ühtse ja vaba Euroopa ideest tuleb kõvasti kinni hoida. Alati on kohane meenutada, et suur muudatus paremuse suunas on Euroopas toimunud vaid paari aastakümne ajal. Just sellest unistasid need umbes kaks miljonit inimest, kes hoidsid üksteisel käest ketis, mis läbis 23. augustil 1939. aastal kolme Baltimaad. Kuupäev oli hoolikalt läbi mõeldud: 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Saksa ja Nõukogude Liidu välisminister mittekallaletungilepingu, mille salaprotokolliga jagati Euroopa huvisfäärideks. See viis Baltimaade iseseisvuse kaotamiseni, Poola jõhkra jagamiseni ning Soome Talvesõjani, ning õige pea oli kogu Euroopa Atlandi ookeanist Volga jõeni leekides. 1980ndate lõpuaastad olid Ida-Euroopas ajaloolised. Toonaste arengute lõpptulemuses ei võinud kindel olla, kuid neile aastatele andis tooni lootus paremale tulevikule. Nüüd, 20 aastat hiljem, elame me just selles tulevikus, millest toona unistati. Praegune Euroopa on palju stabiilsem, jõukam, avatum ja turvalisem kui see oli suurema osa 20. sajandist. See ei tähenda, et Euroopas poleks poliitilisi pingeid. Suurim probleem Euroopas pole aga praegu seotud jõupoliitikaga, vaid teatava illusioonide purunemisega: kõik ei liigu alati paremuse suunas. See puudutab just Ida-Euroopat, kus majanduskriis on viinud paljudelt lootustelt katte. Euroopas on argipäev, mis võib tunduda hallina, kuid mis veel natuke aega tagasi oli utoopia. Sellest saavutusest tuleb kinni hoida.
(Euroopan tuhon ja toivon aika, Juhtkiri, Kaleva, 22.08)

Hitlerin ja Stalinin sopimuksen pitkä varjo

1939. aasta augustis sõlmitud pakt on saanud nime Nõukogude Liidu ja Saksamaa välisministri järgi, kuid see oli kahe diktaatori, Stalini ja Hitleri leping. Läbirääkimisi peeti kaubanduslepingu nime varjus, lõpptulemus oli aga hoopis midagi muud. Mittekallaletungileping koos oma lisaprotokollidega tähendas Euroopa jagamist huvisfäärideks, Poola minemapühkimist maailmakaardilt ning baltisakslaste ümber paigutamist Saksamaale. Pakti sõlmimisest polnud veel kulunud aastatki, kui Baltimaad olid kaotanud iseseisvuse ning liidetud NLiga. Saksa ja NLi vaheline sõda oli armutu, kuid ühes asjas olid nad sama meelt: süüdi olid suurte vahel peeneks jahvatatud ning okupeeritud väikeriigid, nende elanikud kandsid vastutust tooruste ja genotsiidi eest. Propaganda mõjutab veel tänastki päeva. Teisiti kui Moskva, on Berliin andestust palunud ning maksnud Hitleri ohvritele kompensatsiooni. Vladimir Putin on öelnud, et 1939. aasta pakt on kord hukka mõistetud ning selle juurde tagasi ei pöörduta. Baltimaade okupeerimist ei tunnistata ning kompensatsiooni ei maksta. Venemaa ei võta vastutust NLi tegude eest. Ning Venemaal on jälle huvisfäär, nn lähivälismaa. Mitmed poliitikud, ennekõike Saksamaalt ja Soomest, peavad baltlasi ja poolakaid ELis mingisugustest rahurikkujateks, kelle venevastased hoiakud pidurdavat ELi ja Venemaa suhete arengut. Venemaal pole palju sõpru, kuid riigi suhted Saksamaaga on taas soojad. Ajalugu on õpetanud baltlasi ja poolakaid kahtlema lepingutes, mis sõlmitakse nende selja taga. Nagu ütles suursaadik Priit Kolbre 2006. aastal: suured lepivad omavahel kokku hoolimata sellest, mis väikeste riikidega juhtub, ning Molotovi-Ribbentropi pakt võib sündida uuesti. Kolbre rääkis Läänemere gaasitorust. Tema sõnul on toru Saksamaa jaoks majandusküsimus, kuid Venemaa jaoks poliitika.
(Hitlerin ja Stalinin sopimuksen pitkä varjo, Jukka Rislakki, Kaleva, 23.08)

Käsi kädessä

Balti ketist on möödunud 20 aastat. Kaks miljonit inimest seisis 600 km pikkusel teelõigul, protesteerides Nõukogude Liidu poliitilise süsteemi ja eriti Baltimaade okupatsiooni vastu, mis põhines Stalini ja Hitleri vahelisel kokkuleppel. Juulis kanti Balti kett UNESCO maailmapärandi nimistusse. Seega on Balti keti kohta käivad dokumendid, sellest tehtud fotod ja filmid erilise kaitse all. Protestiaktsioon äratas maailmas suurt tähelepanu. Moskvast kaugel asuvad väiksed Balti riigid polnud varem sellises mõõtmes uudiskünnist rahvusvahelises meedias ületada suutnud. Balti kett ja laulev revolutsioon äratasid läänes huvi, kuid Baltimaades tehti iseseisvuse taastamiseks ka palju sellist, mida vaba maailma meedia ei kajastanud. Iseseisvuse poole pürgimise mõttes oli eriti oluline Balti ketile eelnenud 1988. aasta. Just siis kerkis esile mitmeid liikumisi, mille kõigi ühine idee oli: vabaks Nõukogude Liidust! Neli kuud pärast Balti ketti tunnistas ka Nõukogude Liit salajase lisaprotokolli olemasolu ning tunnistas kõik selle paragrahvid kehtetuks. Seda ei põhjustanud küll Balti kett, vaid Berliini müüri langemine. Gorbatšov & Co üritasid veel päästa, mis päästa annab, kuid oli juba hilja. Kommunistide loodud impeerium rebenes igast nurgast.
(Käsi kädessä, Jorma Rotko, Kaleva, 23.08)

Molskis ja melomaan!

Artikkel 2001. aastal Eestis leiutatud spordialast, tünnisõidust, mis on populaarseks osutunud ning ka Soome jõudnud.
(Molskis ja melomaan!, Neena Kuukasjärvi, Kaleva, 22.08)

AAMULEHTI
Kohuepäily: Arctic Sea salakuljetti mahdollisesti risteilyohjuksia

Laev on leitud, meeskond kaitse all ning kaaperdajad kinni võetud. Kuid müsteerium Arctic Sea ümber vaid suureneb. Kaaperdamise vastuolulised detailid on toitnud spekulatsioone laeva salajasest relvalastist. Euroopa parlamentidevahelise julgeoleku- ja kaitseassamblee piraatlusealase raportööri Tarmo Kõutsi sõnul on Venemaa ametlikku versiooni kaaperdamise kohta raske uskuda.
(Kohuepäily: Arctic Sea salakuljetti mahdollisesti risteilyohjuksia, Iiro-Matti Nieminen, Aamulehti, 21.08)

Krullin pääteos on kielellinen vedenpaisumus

Eesti kaasaegsest luulest rääkides on raske mainimata jätta Hasso Krulli, kelle peateos „Meeter ja Demeeter“ ilmus äsja soome keeles, sarjas Maailma luule. Teos ilmus Eestis 2004. aastal ning järgmisel aastal auhinnati see Balti Assamblee kirjanduspreemiaga. Krull ammutab ainest maailma usunditest ja erinevatest mütoloogiatest, kuid kasutab seda vabalt. Oma eeposes muudab Krull tuttava ebatavaliseks, lõhub osadeks müüdid ja lood, mis uutes seostes näivad teistsugused. Teos koosneb ühtekokku sajast laulust, ning korduste ja rütmi loodaval vormil on tähtis osa teose koguesteetikas. Veeuputusest uue sünnini kulgev eepos on ühtaegu nii keel kui muusika.
(Krullin pääteos on kielellinen vedenpaisumus, Niina Hakalahti, Aamulehti, 26.08)

TALOUSELÄMÄ
Fingrid painostaa Baltiaa sähkömarkkinoiden avaamiseen

Soome põhivõrk Fingrid kiirustab ehitama uut kaablit Estlink2 Soomest Eestisse. Fingridi tegevjuhi Jukka Ruusuneni sõnul võiks kaabel valmis olla juba 2014. aastal. Varem on räägitud aastast 2016. Ehitamine eeldab aga Eesti elektrituruseaduse ja praeguse kaabli Estlink1 määruse muutmist. Praktikas on küsimus Baltimaade elektriturgude avamises konkurentsile. „Kui seda ei tehta, siis me külmutame projekti,“ hoiatas Ruusunen. Baltimaade energiaühendusi ELi naabritega tuleb tugevdada, kuna Ignalina tuumajaama sulgemine ähvardab jätta Balti riigid Vene elektriimpordi meelevalda. Majanduskriisis vaevlevad Baltimaad ei taha siiski oma turge avada, kuna see tähendaks praeguste madalate hindade kerkimist põhjamaisele tasemele. „Suureks probleemiks on Balti riikide omavaheline umbusaldus,“ ütleb Ruusunen. Ruusunen loodab, et Euroopa Komisjoni surve paneb Baltimaad lõpuks muudatusi tegema.
(Fingrid painostaa Baltiaa sähkömarkkinoiden avaamiseen, Terho Puustinen, Talouselämä, 21.08)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
По праву победителя

MRP oli ainult üheks tuhandetest ebaõiglastest lepingutest Euroopa ajaloos. Kõik lepingud on alati kellegi suhtes ebaõiglased – Versailles, Müncheni sobing. Kuid peamiseks põhjuseks pidevale vahutamisele MRP ning stalinismi ja fašismi võrdsustamise ümber on kaotajariikide soov sõja tulemused ümber kirjutada. Poola on sõda kaotanud mitu korda. Veelgi hullem on Balti riikide olukord. Neid mitte ei antud Saksamaa poolt Nõukogude Liidule, vaid hiljem, organiseerides SS-rühmitusi, haarati endale tagasi ning hävitati. Autoril kui venelasel on häbi tunnistada, et tema riik (samuti ka NSVL) ei leidnud endas julgust stalinismi kui inimajaloo ühe hirmsaima režiimi üle kohut mõista. Stalin ja tema partei viisid läbi genotsiidi nõukoge rahvaste parimale osale. Vene rahvas pole siiamaani tõeliselt jõudnud austada miljonite kodumaa parimate poegade ja tütarde mälestust ning autori arvates peaks igas linnas sõdur-vabastaja monumendi kõrval olema mälestusmärk ka Stalini genotsiidi ohvritele.
Sellele vaatamata on autor kategooriliselt vastu stalinismi ja fašismi võrdsustamisele, kuna see tähendaks agressori ja ohvri, kaotaja ja võitja võrdsustamist. NSVL võitis sõja suurte ohvrite hinnaga ning andis otsustava panuse võiduks fašismi üle. Sellepärast on Venemaal, NSVLi järeltulijal, õigus ise otsustada oma ajaloo üle, mitte lasta seda teha võidetutel. Euroopas on kaks riiki ja rahvust, mis on kaotanud lahinguid ja sõdu, kuid jäänud võitmatuteks. Need on Suurbritannia ja Venemaa ning nad on praegugi valmis võitlema oma suveräänsuse ja huvide eest. Britid demonstreerisid seda Falklandil, Iraagis ja Afganistanis. Meie – Tšetšeenias ja Gruusias. Venemaa ei pea ennast ka kaotajaks „külmas sõjas”. Võib-olla oleks parem, kui me kõik lepiksime ära ja oleksime ühesugused. Kuid me ei tohi muuta ajalugu ja minna üle kaotajate leeri.
(По праву победителя, Сергей Караганов, Российская газета, 21.08)

Братья-разбойники

Ükskõik kui palju „halvad balti rahvad“ omakasupüüdlikel motiividel ka ei kurjustaks, ajaloolised faktid sellest ei muutu. Oli MRP, oli salaprotokoll, toimus Ida-Euroopa jagamine Saksamaa ja NSVLi vahel, 1940.-41. aastal viidi Baltikumis läbi repressioonid (ja nende all kannatasid sajad tuhanded inimesed). 2009. aasta juulis Vilniuses vastu võetud OSCE parlamentaarse assamblee resolutsiooni tekstis ei ole mitte midagi mainitud sõjast, selle süüdlastest, võitjatest, NSVLi panusest jne. Jutt ei käi sõjast, vaid totalitaarsetest režiimidest, mille karakteristikud on üldtunnustatud. Kahe režiimi erinevus seisnes Hitleri arvates selles, et natsionaalsotsialism on bolševism, millest on eemaldatud internatsionalism ja humanistlik kest. Sealjuures eemaldus stalinism ise järk-järgult internatsionaalsusest sotsialismi ehitamise poole ühes riigis (natsionaalbolševism!). Seetõttu pidasid vene fašistid (mitmed grupeeringud emigratsioonis) oma liidriks Stalinit. Mille poolest oli GULAGi süsteem humanistlikum kui koonduslaagrid? Põhiline natsismi ja stalinismi puhul oli inimeste massiline plaanipärane hävitamine. Milles siis õigupoolest seisneb „ajaloo teotamine“ – totalitaarsete režiimide vahele koma panemises või nende ilmsete ühiste tunnuste eitamises? Miks meie poliitikud halastamatult soovivad stalinismi kaitsta? Vaevalt, et nad selle kordust tahavad. Meie ühiskonnas elab endiselt ettekujutus pühast suurriigist ning tõepoolest on võimalikud stalinismi teistsugused, postmodernistlikud kordused. Kui selline eksperiment juhtuks veel korra, siis see tapaks riigi. Seega tuleks töö suunata totalitaarsete komplekside hävitamisele ühiskondlikus teadvuses.
(Братья-разбойники, Леонид Радзиховский, Российская газета, 25.08)

BALTINFO
В Эстонии отрицают наличие территориальных претензий к России

Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Vene presidendi administratsiooni juhi Sergei Narõškini väited, et Eesti pretendeerib oma piiritagustele Vene territooriumitele, vastustundetud ja provokatiivsed. Eesmaa sõnul on võimalik, et on isikuid, kes on kunagi sellist arvamust avaldanud, kuid see ei ole valitsuse ametlik seisukoht. Narõškini sõnul kavatsevad Balti riigid esitada Moskvale pretensioone lähtuvalt „sõjajärgsest mittelegitiimsest maailmakorraldusest“.
(В Эстонии отрицают наличие территориальных претензий к России, BaltInfo, 24.08)

В подтверждение «теории оккупации» в Эстонии сняли фильм на английском языке

Noorteühendus Avatud Vabariik korraldas Tallinnas ajaloomuuseumis seminari koos filmi „The Soviet Story“ näitamisega. Filmile järgnes eestikeelne diskussioon, ehkki kolmveerand kuulajatest olid venelased. Sisuline arutelu toimus kohalviibinud antifašistide, riiklike „õiguskaitsjate“ ja okupatsiooniteoreetikute vahel. Üritusel osalenud antifašist Maksim Reva ütles BaltInfole, et suurel ekraanil oli film märksa muljetavaldavam kui televiisorist vaadates ning et tegu oli korralike efektidega suurepärase propagandistliku kinokunstiga. Reva sõnul oli filmi peamiseks ülesandeks võrdsustada natsismi ja kommunismi kuritegusid.
(В подтверждение «теории оккупации» в Эстонии сняли фильм на английском языке, BaltInfo, 24.08)

РОСБАЛТ.RU
Ильвес: Оправдание неудач Эстонии оккупацией неубедительно

Toomas Hendrik Ilves ütles oma Eesti taasiseseisvumisele pühendatud kõnes, et Eesti praeguste probleemide välja vabandamine okupatsiooniga ei ole enam veenev ning seda eriti noorte puhul. „Noored ei võrdle Eestit enam Nõukogude Liidu õudustega.“
(Ильвес: Оправдание неудач Эстонии оккупацией неубедительно, Росбалт.RU, 21.08)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
В Эстонии начнется отбор кандидатов для службы в новом спецподразделении вооруженных сил страны

Septembris alustatakse Eestis kandidaatide valimisega riigi uude relvajõudude eriüksusesse ESTSOF (Estonian Special Operations Force). Eriüksuse tegevus oleks tüüpiline kaasaegsetele sõjaoperatsioonidele Iraagis või Afganistanis, kuid Kaitsejõudude Peastaabi esindaja Leona Meier täpsustas, et eriüksuse peaeesmärk on siiski Eesti kaitsmine.
(В Эстонии начнется отбор кандидатов для службы в новом спецподразделении вооруженных сил страны, Комсомольская правда, 24.08)

В Тарту ветеранские организации отметили 65-летие освобождения города от фашистских войск

25. augustil möödus 65 aastat Tartu vabastamisest fašistide käest, mille puhul veteranide organisatsioonid asetasid Lõuna-Eestis lilli ja pärgasid nõukogude sõdurite haudadele. Lõuna-Eesti Vene Kodanike, Veteranide ja Kaasmaalaste Liidu Tartu esimehe Valeri Ivanovi sõnul erilisi sündmusi 25. augustil ei toimu ning Tartu linnavalitsus tähtpäeva puhul liitu ei aita, kuid samas ka ei sega ürituste läbiviimist.
(В Тарту ветеранские организации отметили 65-летие освобождения города от фашистских войск, Комсомольская правда, 25.08)

Русскими учреждениями культуры и образования руководят эстонцы-неудачники

Ühendus „Klenski nimekiri“ on nördinud Paul Himma nimetamise peale Vene teatri direktori kohale. Samuti avaldati hämmingut Rakvere Vene Gümnaasiumi uueks direktoriks nimetatud Arno Kaseniidu üle, kellel ei ole kõrgemat pedagoogilist haridust. Klenski ütles oma pöördumises, et me peame ise korraldama oma elu, mitte usaldama seda venelaste vastu üskkõikse oleva võimu kätte. Tema sõnul ei ole tegemist mitte ainult etnilise konfliktiga, kui silmapaistvaid vene pedagooge vallandatakse ebapiisava keeleoskuse tõttu, vaid eestikeelsetele kultuuri- ja haridusasutustele mittevajalike töötajate rakendamisega mujal.
(Русскими учреждениями культуры и образования руководят эстонцы-неудачники, Комсомольская правда, 21.08)

KORRESPONDENT.NET
Родственники подозреваемых в нападении на Arctic Sea эстонцев уверены, что те стали жертвами политических игр

Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatavatena kinnipeetud Eesti elanike sugulased kinnitavad, et kahtlusalused oli teel tööle Hispaaniasse ning sattusid “poliitiliste mängude“ ohvriks.
(Родственники подозреваемых в нападении на Arctic Sea эстонцев уверены, что те стали жертвами политических игр, КорреспонденТ.нет, 25.08)

РИА НОВОСТИ
Двое из задержанных на Arctic Sea эстонцев уже отбывали наказание

Teisipäeval teatas Eesti riigiprokuratuur, et kaks kuuest Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatavat on varem olnud kriminaalkorras karistatud ning ülejäänuid on administratiivkorras karistatud või olnud kahtlusaluse staatuses.
(Двое из задержанных на Arctic Sea эстонцев уже отбывали наказание, Риа Новости, 25.08)

INFOX.RU
Русские хакеры сделали Эстонию лидером

Häkkerite rünnak Eesti pankade, võimuorganite ja jõustruktuuride vastu 2007. aastal sundis Eestit investeerima IT-alase ohutuse süsteemidesse. Nüüd pakutakse valmis lahendusi NATOle ja Euroopa Liidule.
(Русские хакеры сделали Эстонию лидером, Андрей Сидельников, Infox.ru, 25.08)

МИР
Грузия и Эстония подпишут антироссийскую хартию

Moskvas kohtuvad Vene peaminister ja Lõuna-Osseetia president, et allkirjastada dokument Lõuna-Osseetia sotsiaalse ja majandusliku abistamise kohta. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuspäeva aastapäeval sõlmis Gruusia teistsuguse kokkuleppe – informatsiooniharta Moskva ekspansiooni vastu postsovetlikus ruumis. Selle allkirjastavad täna Gruusia ja Eesti välisministrid.
(Грузия и Эстония подпишут антироссийскую хартию, Мир, 26.08)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

KLASA
Цeцka Цaчeвa yчacmвa в женски форум в Taлин

Bulgaaria Rahvusassamblee spiiker Tsetska Tsacheva osales Euroopa Liidu parlamentide nais-spiikrite kohtumisel Tallinnas, teatas parlamendi pressiteenistus. Foorum toimus 22. ja 23. augustil Eesti pealinnas Tallinnas, aga peamine teema, mille üle naispoliitikud diskuteerisid, oli „Naiste roll majanduskriisi ajal“. Taoline kohtumine toimub igal aastal.
Eile osales Tsetska Tsacheva Balti keti 20. aastapäeva tähistamise ametlikul tseremoonial.
23. augustil 1989 moodustasid 2 miljonit inimest 600 km pikkuse keti Tallinnast läbi Riia Vilniusesse toetamaks Balti riikide iseseisvuspüüdlusi.
(Цeцka Цaчeвa yчacmвa в женски форум в Taлин, Klasa, 24.08)

IISRAELI AJAKIRJANDUS

THE JERUSALEM POST
Rewriting Shoah history in Estonia

Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juht Efraim Zuroff süüdistab taas Eestit natsimeelsuses ning väljendab vastuseisu natsismi- ja kommunismiohvrite ühisele mälestuspäeva kavandamisele. Zuroffi sõnul on Saksa ja Nõukogude okupatsioonide all kannatanud Balti riikides pööratud pea peale ajalookontseptsioon, mis mujal maailmas omaks võetud. Natsi-Saksamaad nähakse siin regioonis väiksemana kahest kurjast ning Nõukogude Liitu loetakse põlisvaenlaseks. Zuroff toob näiteks juulikuus Sinimägedes toimunud 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide kokkutuleku, väites, et enamuses Euroopa riikides on sarnased kogunemised ebaseaduslikud, kuid Eestis osalevad neil lisaks veteranidele ka välismaalased ning ka veteranidesse austusega suhtuvad noored. Sinimägede iga-aastased kokkutulekud on Eestis leviva natsilembuse jäämäe tipp. Zuroff väljendab vastuseisu natsismi- ja kommunismiohvrite ühise mälestuspäeva sisseseadmisele, sest see muudaks holokausti unikaalset staatust. Iisrael ei tohi selliseid algatusi toetada.
(Rewriting Shoah history in Estonia, Efraim Zuroff, The Jerusalem Post, 22.08)

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

RESPEKT
Velká špionážní
Mis põhjusel saadeti Tšehhist välja kaks vene agenti

Kahe vene agendi väljasaatmises pole midagi juhuslikku, sellele eelnes NATO 11 kuud kestnud operatsioon likvideerimaks Venemaa rahvusvahelist ja hästi organiseeritud agentide võrgustikku, mis hankis NATO liikmesriikides Lääne julgeoleku jaoks olulist informatsiooni. Alliansi kaitseoperatsiooni käivitas Eesti kaitseministeeriumi kõrge ametiisiku Herman Simmi vahistamine eelmise aasta septembris. Just nimelt tema viis siinse salateenistuse Vene saatkonnas töötava kahe spiooni jälile.
Eelmise aasta septembrikuu hommik algas Herman Simmile (61) tavaliselt. Ta istus oma pealinna lähedal asuva luksusvilla ees ametiautosse, et sõita kaitseministeeriumisse, kus ta töötas riigisaladuse kaitse ja edastamise koordinaatorina. Tööle ta sel päeval enam ei jõudnud. Autost väljumisel peeti ta kinni Eesti politsei eriüksuse poolt kahtlustatuna spionaažis Moskva kasuks. Politsei sattus Simmi jälgedele seoses tema majanduslike huvide deklaratsiooniga (suur maja ja luksusautod).
Uurijad jõudsid järeldusele, et Simm ei oleks oma säästude abil iial suutnud seda vara soetada ning kuna ta ei suutnud mõistlikke selgitusi anda, hakati teda jälgima ja pealt kuulama. Just tänu sellele tuli politsei ootamatule avastusele, et Simm kohtub kõrgete vene välisluure ametnikega ning suure tasu eest dollarites annab üle salajast informatsiooni alliansi kohta – Tšehhi ja Poolasse planeeritava USA raketikilbi või võimaliku NATO strateegia kohta Balti riikide kaitseks Venemaa agressiooni korral. Algusest peale tegi selles operatsioonis eestlastega koostööd NATO peakorter, kus juba mõni aeg kahtlustati, et Simm viib välja tähtsaid andmeid. Venelased värbasid Simmi oma teenistusse 1995. aastal tema suvepuhkuse ajal Tuneesias. Toonase politseiülemana oli tal juurdepääs Moskvat huvitavale eksklusiivsele julgeolekuinformatsioonile. Huvi tõusis koos Simmi nimetamisega kaitseministeeriumi kõrgeks ametnikuks, kus ta töötas NATOga informatsiooni vahetamise alal. Info andis Simm alati edasi oma kahele juhtivale ohvitserile Valeri Zentsovile ja Sergei Jakovlevile, kellega ta kohtus iga kolme kuu tagant 15 erinevas riigis.
Vältimaks pika karistusaja määramist spionaaži eest hakkas Simm pärast oma vahistamist üsna ruttu uurijatega koostööd tegema. Karistusaja lühenemise saavutas ta eelkõige seetõttu, et pärast oma ülestunnistust hakkas ta rääkima ka erinevates NATO riikides tegutsevast vene spioonide võrgustikust. Järgnes NATO operatsioon, kus erinevatest NATO maadest saadeti välja mitu spiooni. Tema viimaseks nähtavaks sammuks jäi Tšehhis Vene saatkonnas töötanud kahe vene spiooni väljasaatmine.
Mõlemad väljasaadetud mehed kuuluvad kättesaadava info kohaselt vene luureametnike hulka, nad töötasid siinses Vene saatkonnas kaitseatašee abidena. Nende väljasaatmise üle otsustasid selle aasta aprilli lõpul välisminister Karel Schwarzenberg ning kaitseminister Vlasta Parkanova. Salateenistuse poolt esitatud info oli niivõrd tõsine, et nende väljasaatmine otsustati ära mõne minuti jooksul.
(Velká špionážní, Ondřej Kundra, Erik Tabery, Respekt, 24.08)