Eesti välismeedias 6.-12. august 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

FREE! MAGAZINE
The sweet taste of Estonian vanilla – Interview with Lenna and Piret of Vanilla Ninja

Viimasel Rabarock’i festivalil kohtus artikli autor juhuslikult Eesti rahvusvaheliselt kõige tuntuma ansambli Vanilla Ninja liikmete Lenna ja Piretiga ning esitas neile mõned küsimused.
Noorte artistide kohta, kes vaevalt 25-aastased, ei sobi küll harilikult öelda „veteranmuusikud“, ent kaunid Vanilla Ninja neiud on kontserdilavadel toimetanud juba maast madalast. Nüüd, kus kogemustepagas juba küllaldane, teavad tüdrukud kindlalt oma sihte ja soove. Küsimusele, kuidas Vanilla Ninjal õnnestus maailmalavadel läbi lüüa, vastavad neiud, et vaja läheb häid tutvusi, kuid sellist õnne juhtub harva. Edukate eestlastest läbilööjatena mainitakse näiteks Bedwetters’it ja Kerlit, kuid algus on kõigi jaoks raske ning enne suurt edu tuleb noorel artistil pea alati võidelda kaaskondsete umbusu ja kriitikaga.
Vanilla Ninja, mis on tegutsenud tänaseks juba 7 aastat, võtab oma töödes nüüd aja maha ning neiud proovivad vahelduseks kätt muudes asjades. Et mõne aasta pärast värskete ideedega lavale naasta.
(The sweet taste of Estonian vanilla – Interview with Lenna and Piret of Vanilla Ninja, Antonio Díaz, FREE! Magazine, 9.08)

USA AJAKIRJANDUS

LOS ANGELES TIMES
BOOK REVIEW: 'Brecht at Night'

1940. aastal saabus Helsingisse ootamatu külaline: Bertolt Brecht. Goethe järel kuulsaimaks Saksa kirjanikuks peetud Brecht oli muuhulgas veendunud Stalini-pooldaja ning just hirm Hitleri karistava käe ees sundis kirjameest koos oma naise, armukese, laste ja 26 reisikohvriga natside eest Põhjalasse pagema.
Brecht polnud tavaline reisimees. Talle meeldis, kui talle heas saksa keeles vastati, ent ta kahtles alati, kas vestluskaaslane äkki mitte natside agent ei juhtu olema. Brechti ja tema pere protežeeks oli tollal rikas eestlasest Soome kirjanik Hella Wuolijoki. Helsinki ei olnud aga Brechti jaoks sugugi lõpp-peatus, vaid pidi saama üksnes vahejaamaks pikal teel Hollywoodi.
USA kirjastus Dalkey Archive Press on võtnud nõuks anda välja Mati Undi romaani "Brecht ilmub öösel" tõlke. Raamat ilmus kirjastuse Ida-Euroopa kirjanduse seerias ja selle on tõlkinud Eric Dickens. "Brecht ilmub öösel" on Mati Undi neljas inglise keelde tõlgitud romaan.
(BOOK REVIEW: 'Brecht at Night', Thomas McGonigle, Los Angeles Times, 9.08)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BBC NEWS
Defending virtual borders

Küberrünnakute oht valitsuste ja finantsinstitutsioonide arvutivõrkudele kasvab iga päevaga, kuid mida võetakse küberkaitse alal reaalselt ette?
Eesti on e-riigina tuntud nii oma paberivaba valitsuse, paljude e-teenuste kui ka netihääletuse poolest. 2007. aastal langes Eesti ulatusliku küberrünnaku ohvriks. 2009. aasta juulis ründasid häkkerid ka USA ja Põhja-Korea valitsuste ja pankade arvutivõrke. Mainitud küberrünnakud arvati olevat toime pandud ohverriikide suhtes ebasõbralike maade poolt ning tänaseni käsitletakse neid kübersõja kõige eredamate näidetena.
Kui tavalise sõja pidamiseks läheb tarvis tanke, armeed, relvi, õhujõude ja palju muid sõjapidamisvahendeid, siis kübersõja korraldamiseks piisab arvutist ja internetiühendusest. Mõne klahvivajutusega suudab küberkurjategija hävitada terveid arvutivõrke ja süsteeme. Teoreetiliselt on niimoodi võimalik peatada kogu riigi toimimine. Seega on küberoht väga suur.
Lääneriikide valitsused ja NATO võtavad kübersõja teemat tõsiselt. NATO on rajanud Tallinnasse küberkaitsekeskuse, USA valitsus on algatanud riikliku küberkaitsestrateegia ning ka Suurbritannia on loonud küberkaitsega tegelevad asutused. Vaatamata senistele jõupingutustele on küberkaitsega tegelevate spetsialistide arv siiani suhteliselt väike.
(Defending virtual borders, Mark Cieslak, BBC News, 7.08)

THE TIMES
Slow down on Estonia’s islands

Eesti saared on parim paik aja maha võtmiseks ja lõõgastumiseks.
Muhu saar, mis kuni Eesti taasiseseisvumiseni aastal 1991 kujutas endast Nõukogude impeeriumi kõige läänepoolsemat ääreala, on koos naabersaare Saaremaaga säilitanud tänaseni oma loomuliku puutumatuse. Tööstust siin ei ole, mistõttu saared näivad justkui ajas seisma jäänuina. Siin on parim viis puhkamiseks lihtsalt jalutuskäik männimetsas, suplus inimtühjas rannavees või lõõgastus kohalikus spaas.
Muhu saart armastasid juba okupatsiooniajal külastada eriti kunstnikud. Praegugi saab Koguva külas imetleda kohalike käsitööliste loomingut. Muhu kuulus Pädaste mõis aga pakub külastajale kõige uhkemat luksusmiljööd.
(Slow down on Estonia’s islands, Cath Urquhart, The Times, 8.08)

EXPATRIATE HEALTHCARE
'Time is right for an expatriate to move to Estonia'

Kel plaanis kolida elama välismaale, võiks kaaluda kinnisvara ostmist Eestis. Eestisse elama asumiseks on hetkel soodne aeg, kuna siinsel kinnisvaraturul on hinnad all. Lisaks on Eestis rikkalik kultuur, maalilised rannad ja kaunis arhitektuur, mis meelitab ligi üha enam turiste. Eriti palju tuleb Eestisse külalisi Skandinaaviast. Eestil on selles suhtes teiste riikide ees eelis, sest investorid investeerivad ikka sinna, kus turism õitseb.
('Time is right for an expatriate to move to Estonia', Expatriate Healthcare, 12.08)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
4 pays pourraient intégrer l'OCDE en 2010

Neli riiki, Iisrael, Tšiili, Eesti ja Sloveenia, võivad liituda OECDga 2010. aastal. Venemaaga on kõnelused soiku jäänud. Iisrael, Tšiili, Eesti, Sloveenia ja Venemaa on liikmesuse poole püüelnud 2007. aastast alates, kuid nelja riigiga on kõnelused praeguseks palju kaugemale arenenud kui Venemaaga. Liikmeks saamiseks peavad Iisrael, Tšiili, Eesti ja Sloveenia 2009. aasta lõpuks või 2010. aasta kevadeks vastama liitumistingimustele.
(4 pays pourraient intégrer l'OCDE en 2010, AFP, Le Figaro, 6.08)

LES ECHOS
Les notes de la Lettonie et de l'Estonie sont abaissées

Standard and Poor’s langetas Eesti ja Läti reitinguid. Läti reitingut langetati BB+’lt BB’le ja Eesti oma A’lt A-’le. Nii Läti kui Eesti väljavaated on negatiivsed. Piirkonda on tugevasti mõjutanud rahvusvaheline majanduskriis. IMF rõhutab, et Läti valitsus on pideva pinge all, kuivõrd ta peab kooskõlastama otsuseid IMFga. Natixise väitel on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus nõrgad valitsused.
(Les notes de la Lettonie et de l'Estonie sont abaissées, Les Echos, 11.08)

Les anciens tigres baltes dans la tourmente

Reitinguagentuur Standard and Poor’s langetas Eesti ja Läti reitinguid. Kõigi kolme Balti riigi reitingute väljavaated hinnati negatiivseteks. Veel toodi välja, et kunagi inflatsiooniga hädas olnud Balti riike kimbutab nüüd deflatsioon. Tundub, et Eestis on olukord Balti riikidest kõige parem. Kriisi puhkedes olid Eestil regiooni suurim eelarveülejääk, mistõttu ei ole vaja paluda välisabi. Muret tekitavalt mõjuvad välisinvesteeringute vähenemine ja jooksevkonto defitsiit. Agentuur lisab, et majanduse ebakindel olukord võib edasi lükata euroalaga liitumise.
(Les anciens tigres baltes dans la tourmente, N.S.M., Les Echos, 12.08)

Estonie: le ministère des Finances veut de nouvelles coupes budgétaires

Eesti majandusminister teatas, et vaja on teha kolmas eelarvekärbe. Kuivõrd tööpuudus on kasvanud, laekub riigieelarvesse vähem maksuraha. Peaminister Andrus Ansip lisab, et eurotsooni kriteeriumide täitmine on nõudnud siiani Eestilt palju suuremat pingutust kui ELi või NATOga liitumine. Reitinguagentuur Moody’s leiab, et Eesti liitumine eurotsooniga on teostatav, kui eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst.
(Estonie: le ministère des Finances veut de nouvelles coupes budgétaires, AFP, Les Echos, 6.08)

LE MONDE 2
Antropologue en Estonie

Emilie Grangeray on juba kaks aastat Tallinnas elanud. Ta on alati tundnud huvi Ida-Euroopa kultuuri vastu. Varem õpetas ta Baikali ääres prantsuse keelt. Seal tärkas Emilie’l huvi rahvakultuuri vastu. Nüüd töötab ta Tallinnas Eesti Humanitaarinstituudi juures asuvas Maastiku ja kultuuri keskuses. Tallinn meeldib Emilie’le väga, ta kiidab informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu ja lõbusat keskaegset atmosfääri. Emilie Grangeray tunnistab, et siin on parem vene keeles mitte rääkida, venelased on rahvusvähemus, kellel ei ole passe ega valimisõigust. Lisaks rõhutab ta, et ei tasu unustada tuhandeid eestlasi, kes saadeti Siberisse.
(Antropologue en Estonie, Le Monde 2, 8.08)

L’EXPRESS
Le sens de but de Kaka ne vaut pas sens d’orientation

Tallina tänavatel eksinud brasiilia jalgpallur Kaka leidnud politseinikud viisid ta politseiautoga tagasi hotelli. Brasiilia ajakirjanduse väitel oli jalgpallur läinud varahommikul üksi ajaloolisesse vanalinna jalutama. Kuivõrd jalgpallur ei olnud võimeline leidma tagasiteed, tuli appi politsei.
(Le sens de but de Kaka ne vaut pas sens d’orientation, Reuters, L’Express, 12.08.2009)

NOUVELLE EUROPE
L'Estonie et ses Vieux-croyants, chronique d'une longue co-habitation

17. sajandil põgenesid paljud vanausulised Eestisse. Sellest ajast saadik on nad elanud eestlastega pigem kõrvuti kui koos. Vanausulised räägivad siiani vanavene keelt, millel on ka mõningaid eesti mõjutusi. Nende rahvalaulud on pärit 17. sajandi keskpaiga Venemaalt ning religioon mängib nende kultuuris jätkuvalt väga suurt rolli. Vanausulised on raskolnikute järeltulijad, kes lõid kirikust lahku pärast patriarh Nikoni reforme. Uut usku sunniti peale jõuga: vastased pandi vangi, piinati, põletati elusalt jne. Nii põgenesidki vanausulised Venemaalt. 17. ja 18. sajandil kolis osa neist Eestisse, kus tol ajal olid võimul rootslased ja režiim oli leebem. Nad rajasid oma külad Peipsi järve äärsetele aladele, mis olid eestlaste poolt asustamata. Esimene vanausuliste klooster rajati Räpinasse 1970. aastal. 18. sajandil ehitati kõikidesse suurematesse asundustesse puust kirikud. Olgugi et hetkel, mil vanausulised Eestisse asusid, oli siinne režiim võrdlemisi liberaalne, läks Eesti 1721. a. tsaari võimu alla. Tsaar Nikolai I poliitika oli vähemuste suhtes karmim, isegi üldiselt suurema autonoomiaga Balti riikides. 1820. aastal keelati vanausulistel uute kirikute ehitamine, kästi sulgeda töösolevad kirikud ja arvele võtta kõik vanausulised. Lisaks keelati usuvahetamine ning võideldi nende kommete vastu. 20. sajandi algus tõi vanausuliste jaoks kaasa olulisi muudatusi. Seadus, mis kehtestas usuvabaduse, võeti vastu 1905. a. ja 1906. a. loodi seaduslik raamistik, mis võimaldas moodustada vanausuliste kogudused. Aastatel 1907-1913 registreeriti ametlikult kuus kogudust. Alustati kirikuti ehitus- ja restaureerimistöid ning vanausulised hakkasid julgemalt avalikust elust osa võtma. Toimusid ka rahvusvahelised vanausuliste kongressid. Kui Eesti iseseisvuse küsimus päevakorda kerkis, saatsid vanausulised oma delegatsiooni Petrogradi, kus palusid Peipsi-äärsed külad Venemaaga liita. Kui iseseisvus viimaks saavutati, jäid Peipsi-äärsed külad Eesti territooriumile. Eesti kodanikena oli neil esimest korda võimalus osaleda parlamendi valimistel. Tol perioodil elas Eestis ligi 10 000 vanausulist 12. koguduses. Vabariigi ajal peeti kokku 14 rahvuskongressi, mis ühendasid erinevaid kogudusi. Lähedasi suhteid hoiti rahvuskaaslastega ka teistes Balti riikides. Juba 20. sajandi alguses oldi mures vanade traditsioonide kadumise pärast. Ometigi kirjutati just sel perioodil uusi raamatuid ja Frolovi ikoonid tõid piirkonnale kuulsust kogu maailmas. Lisaks hoidis ta alles vanausuliste töömeetodeid ja tänu temale said kirikud uusi kaunistusi. Sõja ajal deporteerisid vanausulisi nii natsid kui ka Nõukogude võim. Nõukogude režiim mõjutas vanausulisi tugevalt: propaganda abil püüti välja juurida religioosseid traditsioone. Nende kultuur jäi endale kindlaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist said vanausulised uue hoo sisse: taastati kirikuid ja vanu kirikuraamatuid, koolis taastati religioosse slaavi keele ja usuõpetuse tunnid. 1995. aastal taastati ka Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Huvi nende kultuuri vastu tärkas isegi eestlaste seas. Hoolimata positiivsest arengust, muretsevad vanausulised jätkuvalt oma kultuuri kadumise pärast. Hetkel on neid alles vaid 5000 ja külad tühjenevad pidevalt. Vanemad pööravad lapsi kasvatades vähem tähelepanu religioonile ja noored käivad kirikus vaid suuremate pühade ajal. Nüüd on neil vaja leida moodus, kuidas kaitsta oma õrna kultuuri, mida siiani on nii edukalt suudetud säilitada.
(L'Estonie et ses Vieux-croyants, chronique d'une longue co-habitation, Mariliis Mets, Nouvelle Europe, 3.08)

L'Estonie et ses peuples entre l'Est et l'Ouest : comment se situent les Setu?

Setude kultuur on saanud mõjutusi õigeusukirikult ja paganlusest. Praegugi elavad setud kõrvuti eestlaste ja venelastega, kuid ei samasta end kummagagi. 19. sajandi lõpul oli setusid umbes 14 000. Sajandeid elasid nad oma kogukonnas ja suhtlesid naabritega vähe. Venestamispoliitika oli läbi kukkunud ning segaabielud olid jätkuvalt harvad. Kuna ka eestlastest hoiti eemale, jäid baltisaksa mõjutused setudele võõraks. Nii õnnestus neil säilitada oma eluviis, keel ja traditsioonid. Sel perioodil arenes Eesti kiiresti. Moderniseerumise käigus võeti vastu ka keelereform, mis eristas eestlasi veelgi setudest. Neid kujutati kui alkohoolikuid, vaeseid ja hariduseta lihtsaid inimesi. Nii Eestis kui Setumaal oli levinud ütlus: „Kui setu sündis, siis juut nuttis.“ Vaid rahvuslikul ärkamisajal tunti nende vastu huvi: setusid peeti vanadeks eestlasteks, kelle põhjal võis õppida oma esivanemate kultuuri kohta. 19. sajandil ei kerkinud veel küsimust setude identiteedi osas. Õigeusk oli muude identiteetide asemik. Väliselt eristasid neid vaid rahvalaulud ja naiste rahvarõivad. Oma rahvusidentiteeti ei olnud veel välja kujunenud: nad ei kuulunud ei vene ega eesti kogukonda, kuid oma selget konkreetset ühiskonda ei olnud moodustunud. Tartu rahulepinguga läks Setumaa Eesti koosseisu. Pihkva ümber koonduv Setumaa jäi võrdlemisi iseseisvaks. Eesti riik tegeles setude järele aitamisega majandus- ja haridusvallas. Algharidus muudeti kohustuslikuks ning loodi korralik koolivõrk. Missa muudeti kohustuslikus korras eesti keelseteks ja kõigile setudele anti perekonnanimed. Õpetati uusi põllumajandus- ja tööstustehnikaid ning rida professoreid suundus Setumaale appi. Olgugi et muudatused olid riigi algatuslikud, võib seda pidada setude esimeseks kultuurirevolutsiooniks. Moodustus kohalik intellektuaalide eliit, tekkisid esimesed ajalehed ja üliõpilasühendused. 1921 ja 1930 toimus kaks Setu kongressi, kus eestlased arutasid setude tuleviku üle. Eestlaste pidev üleolev suhtumine aitas kaasa setude ühtsustunde tekkimisele. Üliõpilased ei olnud rahul riigijuhtimisega ning tahtsid kaasa lüüa poliitika kujundamisel. Mõned nõudsid suisa eraldiseisva setu riigi tunnustamist. Ometigi eelistati kuuluda pigem Eesti kui Venemaa koosseisu. 1944.a. lõhuti Setumaa etniline ühtsus: 75% inkorporeeriti NSVL-i ning moodustati Pihkva rajoon. Külad jäid tühjaks ja noored läksid Eestisse. 1989. aastaks oli Pihkva rajoonis alles kõigest 1000 elanikku. Nõukogude ajal püüdis poliitiline võim kaotada setu kultuuri ja panna lõpp nende keelele. Koolis õppisid lapsed ainult eesti keelt, setu keelt ei tohtinud rääkida isegi vahetundides. Ateistlik režiim hävitas tähtsa osa setuidentiteedist. See omakorda tõi kaasa lähenemise eestlastele ja setude „eestistamise.“ Kogu meedia, haridus ja kirjandus muutus eesti keelseks ning setu keele kasutamine vähenes. Hakkas kujunema eesti-setu topeltidentiteet. 1980ndatel, paralleelselt laulva revolutsiooniga, taasavastati raharõivad ja -laulud. 1987.a. loodi Setu Selts. 1990ndad on setudele olnud rahvusliku ärkamise ajastu, oma kultuur on taasavastatud. Praegugi ollakse väga aktiivsed. Rahvas, mis on jaotatud kahe riigi, mitmete eri piirkondade ja linnade vahel, koguneb iga aasta augustis tähistamaks setu kuningriigi päeva. Setu kongressi taaselustasid seekord setud, eesmärgiga säilitada oma elulaad ja omapärane identiteet. Usutakse olevat osa Eestist, kuid tähtis on tagada nende keele ja kultuuri aktiivne kaitse. Olgugi, et 2002. aasta Setu kongress defineeris setusid tervikliku rahvusena, peab suurem osa setusid, end samavõrd eestlaseks kui setuks. Praegune poliitika lubab neil edukalt säilitada oma kultuuri, on olemas setukeelsed ajalehed, ajakirjad, raamatud ja raadiosaated, lisaks võib koolis õpetada setu keelt. Ka Euroopa Liit toetab setu kultuuri arengut, iseküsimus on see, kui jätkusuutlik ta on.
(L'Estonie et ses peuples entre l'Est et l'Ouest : comment se situent les Setu ?, Mariliis Mets, Nouvelle Europe, 7.08)

LE PARISIEN
L'Asvel engage l'Estonien Kangur et Thomas Heurtel

Prantsusmaa meister Villeurbanne palkas mängujuhi Thomas Heurteli ja eestlasest ääremängija Kristjan Kanguri. 26-aastane Kangur sõlmis aastase lepingu ja asendab Amara Sy’d. Kangur mängis varem Bayer Leverkusenis ning seejärel Tallinna Kalevis, mis tuli eelmisel hooajal Eesti meistriks.
(L'Asvel engage l'Estonien Kangur et Thomas Heurtel, Le Parisien, 22.07)

BIBA
Week-end - Tallinn

Noored näevad Tallinnas välja nagu Pariisiski, ent erinevalt prantsuse noortest räägib siinne noorem põlvkond täiuslikult inglise keelt ja on harjunud pidevalt kasutama traadita interneti võimalusi. Vanalinn ise on justkui muuseum vabas õhus oma kitsaste käänuliste tänavate ja majakestega. Toompea on tühi ja kõle, all-linnas seevastu pulbitseb elu, igal pool on poed, kohvikud või restoranid. Teisel pool linnamüüri on vanad puumajad, nõukogudeaegsed monumendid ja uued pilvelõhkujad. Jaamaturul valitseb see-eest klassikaline Ida-Euroopa hõng. Siit on võimalik osta nii plekk-karbis karamellkomme kui ka vanu samovare. Õhtuti pakub Tallinn palju erinevaid võimalusi öelda „Terviseks!“
(Week-end – Tallinn, Bérénice Debras, Biba, 6.08)

LE PROGRES
L'Estonie accueille «11 Madonna»

Täna toimub Eesti kauaoodatud sõpruskohtumine Brasiiliaga. „Brasiilia võõrustamine on sama, kui Eestis viibiks korraga 11 Madonnat“ ütles Eesti jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht, viidates möödunudnädalasele kontserdile.
(L'Estonie accueille «11 Madonna», Le Progrès, 12.08)

SPORT365.FR
Cofidis : Trois prolongations

Prantsuse jalgrattataklubi Cofidis pikendas lepingut kolme ratturiga. 2010. aastani pikendati lepingut lisaks kahele prantslasele, Français Jean-Eudes Demaret’le ja Julien El Farès’le, ka 22-aastase Eesti meistri Rein Taaramäega.
(Cofidis : Trois prolongations, Jean-Moise Dubourg , Sport365.fr, 8.08)

20 MINUTES
On a perdu le petit Kaka en Estonie

Kuigi Kakal on kaasasündinud mänguanne ja väravalöögioskus, jääb tal vajaka orienteerumisvõimest. Kaka eksis ära Tallinna tänavatel. Läinud hommikul jalutama, ei suutnud ta enam leida tagasiteed. Juhuslikult möödasõitev politseipatrull viis ta tagasi hotelli.
(On a perdu le petit Kaka en Estonie, 20 Minutes, 12.08)

PROGNOSTIC.FR
Notre pronostic pour le match amical Estonie-Brésil (Mercredi 12 Août à 19h15)

Eesti ei valinud endale sugugi kõige kergemat vastast 2010. aasta MMi kvalifikatsioonideks valmistumisel. Ometi on FIFA edetabelis 112. kohal paikneval Eestil au vastu võtta hetke jalgpalliriiki number üks, Brasiiliat. Eesti-Brasiilia mängul tasub enim rõhku panna Luis Fabiano’le, kes oli parim väravakütt Konföderatsiooni Karikal.
(Notre pronostic pour le match amical Estonie-Brésil (Mercredi 12 Août à 19h15), Prognostic.fr, 10.08)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolaiset taistelijat hajoavat monille rintamille

Eestlased tõid Tampere festivalile Teatterikesä meelierutava ja arutelu tekitava näidendi Soome Talve- ja Jätkusõjast. Näidendi „Kangelane“ autor on Mart Kivastik. Eestist Soome tulnud vabatahtlikud joonistavad näidendis sõjale tuttavaid, aga ka väga erinevaid piirjooni. Eesti lähiajaloo sõlmi avav näidend paelub soome vaatajat, pakkudes pealtvaataja positsiooni sümboolsesse perre, mille kolm poega kanduvad laiali nagu Eesti rahvas. Üks poegadest läheb oma maad kaitsma SS-vägedesse, teine värvatakse Punaarmeesse ning kolmas põgeneb üle mere, et sõdida koos soomlastega. Näidendi paradoks seisneb selles, et vaid üks poegadest naaseb kangelasena: see, kes valis Punaarmee. „Kangelane“ on mitmes mõttes aktuaalne näidend. Sõjas ei ole ju kangelasi. Kus on meie aja ELi ja NATO sõdurite isamaa, mida tuleks kaitsta? Sarnaselt Sofi Oksaneni näidendiga „Puhastus“ lõhub ka „Kangelane“ müüte ning toob välja inimeste rasked või võimatud valikud. Legendaarse teatripedagoogi ja lavastaja Kalju Komissarovi lavastus on õnnestunud. Tema tõlgendus on visuaalselt väljapeetud ja stiliseeritud. Komissarov jätab ruumi ka sürrealistlikule koomikale.
(Virolaiset taistelijat hajoavat monille rintamille, Kirsikka Moring, HS, 7.08)

Herätys Turku - vuosi 2011 tulee pian!

Euroopa kultuuripealinnade valimiskomisjoni juht Sir Robert Scott käis Turus andmas linnale väikseid vihjeid 2011. aastaks. Turu jagab 2011. aastal kultuuripealinna tiitlit Tallinnaga. Linnad on algatanud koostööprojekte, kuid Scott meenutab, et tegemist on ka kahevõistlusega: üks linn jääb meelde, teine unustatakse. Scotti sõnul on Tallinnal mitmeid probleeme, näiteks majandus. Tallinn on siiski Turust suurem, tuntum, lisaks ka pealinn, mistõttu võib ka soomlasi olla lihtsam meelitada Tallinnasse kui Turusse. Kõige paremal juhul võib kultuuripealinna tiitel Scotti sõnul muuta linna kogu identiteeti nagu sündis 1990. aastal Glasgow’ga. „Küsimus pole ühes aastas, vaid selles, et luuakse muutusemüüt, selles, et linnas toimuvad suured sündmused.“
(Herätys Turku - vuosi 2011 tulee pian!, Saska Saarikoski, HS, 7.08)

Virolainen talotehdas ensi kertaa Asuntomessuilla

Soomes Valkeakoski elamumessil osales esimest korda ka Eesti majatehas – AS Seve Ehitus kaubamärgiga Ilvestalo. Ettevõte tegutseb 1995. aastast. Viimased 7 aastat on toodangut pakutud Rootsi ja Norrasse, nüüd on firma tulemas ka Soome turule. Ettevõtte müügijuhi Peeter Loopere sõnul ei ürita firma olla odavaim pakkuja, vaid üritab saavutada parimat hinna-kvaliteedi suhet. Elamumessi tegevjuht Pasi Heiskanen ütleb, et Eesti konkurents on teretulnud. „Kultuurilised erinevused on rikkuseks.“ Eesti maja konstruktsioonides järgitakse Soome seadusandlust ja ehitusnõudeid, kultuurierinevused tulevad Heiskaneni sõnul esile eelkõige sisustusmaterjalides ja sisseehitatud sisustuses. Eesti maja on Heiskaneni sõnul kiidetud ka hea puusepatöö eest.
(Virolainen talotehdas ensi kertaa Asuntomessuilla, Riitta Astikainen, HS, 9.08)

Viro käännytti toisinajattelijan jälleen Suomeen

Eesti saatis taas piirilt tagasi Läti venelase Vladimir Lindermani, kes on oluline opositsioonitegelane nii Venemaal kui Lätis. Linderman on Läti natsionaalbolševike juht. Umbes nädal tagasi sõitis Linderman Soome, et kohtuda sõprade ja EP saadiku Heidi Hautalaga. Tagasi kavatses ta sõita läbi Tallinna, kuid sadamas oli Lindermanil vastas politsei, kes mehe tagasi Soome saatis. See on juba teine kord, mil Linderman Eesti piirilt Soome tagasi saadeti. Eesti politsei on põhjendanud Lindermani tagasisaatmist mehe vastu algatatud kriminaalsüüdistustega.
(Viro käännytti toisinajattelijan jälleen Suomeen, Virve Kähkönen, HS, 12.08)

Riian tyyliset huijaukset tulivat myös Tallinnaan

Tallinnas on hakanud esinema samasuguseid turistide vastu suunatud krediitkaardipettusi nagu need, millega võitleb Riia. Juunikuu jooksul tehti seoses kaardipettustega Soome politseile 15 ja Soome Tallinna saatkonnale kaks avaldust. Soome turistide hulka arvestades pole pettuste arv suur. Kui paar aastat tagasi viis Eesti politsei läbi suuroperatsiooni, mille käigus suleti suur osa bordelle, siis nüüd on vanalinna tänavatele ilmunud poolpaljad naised, kes reklaamivad striptiisibaare, reklaamlipikute jagajad ning uksehoidjad, kes jõukatele meesturistidele järele hüüavad. Konkurents on kõvasti tihenenud. Vanalinnas on aga ka palju kvaliteetseid söögikohti ja elava muusikaga restorane. Eesti justiitsministeeriumi andmetel on kõigi varguste arv Eestis kasvanud 9%. Soome konsuli Kari Lehtoneni sõnul peegeldub see ka Soome saatkonnale teada antud varguste hulgas. Põhjuseks on Lehtoneni hinnangul nii soome turistide arvu kasv kui ka Eesti majandusolukorra halvenemine. Tallinnas pannakse vargused toime enamasti sadama piirkonnas Mere puiesteel või vanalinnas Viru tänaval.
(Riian tyyliset huijaukset tulivat myös Tallinnaan, Kaja Kunnas, HS, 10.08)

Viron pankeista on tullut autokauppiaita

Majanduskriis on Eestis pankadest suured autokaupmehed teinud. Suur osa eestlastest on viimastel aastatel kasutanud liisingautot. Makseraskuste tõttu on auto pangale tagasi antud. Nüüd pakuvad pangad Eestis müüa ligi tuhandet kasutatud liisingautot. Sellele autoturule on leidnud tee ka soomlased, kes on ostnud suve jooksul ühe kasutatud liisingauto päevas. Kõige rohkem on väljastpoolt Eestit tulevaid ostjaid Leedust ja Valgevenest.
(Viron pankeista on tullut autokauppiaita, Kaja Kunnas, HS, 10.08)

KALEVA
Tallinnan mukavin lähiö

Öeldakse, et Nõmme on Tallinna kõige mõnusam linnaosa, ning sellega on kerge nõustuda. Sümpaatne piirkond on omaette maailm, kus saab aimu kohalikust elust. Päev algab mõnusasti Nõmme turul, mis on pärast värsket remonti tore ja hästi toimiv. Nõmme on vana puumajade piirkond, mida täiendavad nüüd huvitavad moodsad majad. Piirkonna ajalooga saab täpsemalt tutvuda raudteejaamas asuvas Nõmme Muuseumis.
(Tallinnan mukavin lähiö, Veera Marjamaa, Kaleva, 9.08)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Viro etsii historiaansa, Latvia messiasta

„Hoiduge ajalootundide eest, sest ajalugu on katsed inimestega“ – selle mõttega lõpeb Tampere teatrifestivalil etendunud Mart Kivastiku näidend „Kangelane“. 1940ndate aastate Eestis tähendas see seda, et lipp, millele veel päev tagasi truudust vannuti, oli järgmisel päeval keelatud. Eestis on ajalugu aktiivselt vaiba alla peidetud. Kivastiku arvates ei taha eestlased veel praegugi eriti oma ajaloo valusatest kohtadest rääkida. Näidendi ajalookirjutus on suures osas heatahtlikult humoristlik, kuid kangelasi see siiski ei loo. Kivastik toob küll soomepoisid Karjala rindele, kuid tapab nad siis üksteise järel erinevates rumalates õnnetustes.
(Viro etsii historiaansa, Latvia messiasta, Ilkka Kuosmanen, ESS, 7.08)

Suomen riveissä Neuvostoliittoa vastaan

Artikkel Ain Kaalepist, ühest 3000-st soomepoisist. Soome põgenes Kaalep nagu teisedki vabatahtlikud seetõttu, et ei tahtnud sattuda Saksa sõjaväkke. „Sel ajal tegutses põrandaalune organisatsioon, mis eestlasi Soome aitas,“ räägib Kaalep, kes saabus Soome 1943. aasta novembris. 1944. aasta augustis oli aeg koju naasta. „Eestis käisid lahingud ning meie, soomepoisid, uskusime, et saame aidata. Kuid see usk oli naiivne.“ Eestlased lootsid, et sõda nõrgestab suurriike niivõrd, et väike Eesti saab iseseisvuda. Kuid läks teisiti. Kuna Soomes sõdinud mees ei sobinud ülikooli professoriks ega kooliõpetajaks, sai Kaalepist tõlkija. Soome ja eesti luulet peab ta oluliseks samal põhjusel: „Soome-ugri rahvad on Euroopa indiaanlased. Kuidas me ka ei üritaks kirjutada kõrgkirjandust, on sel alati mingisugune metsahõng juures.“
(Suomen riveissä Neuvostoliittoa vastaan, Marjo Näkki, ESS, 10.08)

KAUPPALEHTI
Tallink teki matkustajaennätyksen

AS Tallink Grupp teatas, et purustas reisijate arvu rekordi, vedades juulis 1 054 087 reisijat. 2008. aasta juuliga võrreldes kasvas reisijate arv 16%. Suurim kasv oli Läti-Rootsi, Soome-Eesti ja Soome-Rootsi liinil. Reisijate arvu kasvule heidab varju kaubavedude kahanemine juulis 21% võrra.
(Tallink teki matkustajaennätyksen, Antti Mustonen, Kauppalehti, 6.08)

AAMULEHTI
Humaanisuus sulaa kuin lumi auringossa

Teater Endla lavastuses tehakse memmepoegadest mehed. „Kangelane“ räägib Eesti lähiajaloost: ajast, mil ühe ja sama pere pojad võitlevad Jätkusõjas teineteise vastu. Üks Stalini, teine Hitleri ja kolmas Soome vägedes. Kalju Komissarovi lavastus kulgeb meelega kergelt. Ajaloolisi valupunkte käsitletakse komöödiat ja tragöödiat segades. Näidendis käsitletakse ajalugu, millest on võimalik rääkida alles praegu. Mart Kivastiku teksti põhiküsimuseks ei tõuse sõda, vaid väikesed inimesed. Sõjas ei ole kangelasi, võidelgu nad ükskõik kelle poolel.
(Humaanisuus sulaa kuin lumi auringossa, Maarit Saarelainen, Aamulehti, 6.08)

TALOUSELÄMÄ
Taantuma pelastaa uppoavan Tallinkin

Majanduslangus tuli Tallinki jaoks õigel ajal. Suuri kahjumeid kandev ja suure võlakoorma all ägav reisilaevafirma piletimüük on just madalkonjunktuuri ajal rekordiliselt suureks kasvanud. Juunis vedasid Tallink Grupi laevad koguni 1 054 087 reisijat. See on Läänemere rekord. Majanduslanguse negatiivne pool on aga see, et reisijad kulutavad laevadel endisest vähem raha. Samuti on vähenenud kaubavedude arv. Tallink tegi äsja teatavaks septembri-mai majandusaruande. Ettevõtte kahjum oli peaaegu 40 miljonit eurot. Tallink ennustab, et kogu aruandeperiood lõpeb kahjumiga.
(Taantuma pelastaa uppoavan Tallinkin, Petri Koskinen, Talouselämä, 7.08)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
В Эстонии антифашистов объявили врагами

Komsomolskaja Pravda toimetuses andsid briifingu Dmitri Linter ja Johan Bäckman. Teemaks: Eesti muutumine politseiriigiks, natsismi ülistamine, antifašistide tagakiusamine, Teise maailmasõja tulemuste ümbervaatamine, russofoobia õhutamine Euroopas laiemalt. 22. juunil avati Tallinna kesklinnas monument fašistlike leegionäride mälestuseks. Kavas on avada infokeskus, mille ülesandeks oleks jälgida katseid soosida neonatse. Bäckman: Eesti võimude tegevust peaksid uurima psühhiaatrid. (Video.)
(В Эстонии антифашистов объявили врагами, Андрей Баранов, Комсомольская Правда, 6.08)

Посол России рассказал эстонским журналистам о прошлогодних трагических событиях в Южной Осетии

Viiepäevase sõja aastapäeval toimus Vene Föderatsiooni suursaatkonnas Eestis Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski osavõtul pressikonverents, kus viimane teavitas Eesti ajakirjanikke situatsioonist Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiride ümbruses ning Venemaa tegevusest rahumeelse elu taastamisel Lõuna-Osseetias. Pressikonverents äratas Eesti meedias suurt tähelepanu, kuigi seisukohad sõja puhkemise süüdlaste kohta on endiselt eesti ja vene poolel täiesti vastandlikud. Konverentsisaalis avati fotonäitus elust enne ja pärast sõjajärgset tegevust Tshinvalis koos sõja kohta käivate raamatute ja dokumentidega. Eesti ajakirjanikke huvitas Lõuna-Osseetia riikliku staatuse küsimus ning Eesti ja eestlaste roll agressioonis Gruusias. Uspenski selgitas Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse reisimise võimalusi ning pressikonverentsi lõpus avaldas lootust, et Euroopa Liit, mille koosseisus on ka Eesti, suudab oma vaatlus- ja diplomaatilise tegevuse käigus hoida kontrolli ennetamaks agressiooni iseseisvate ja sõltumatute riikide, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu.
(Посол России рассказал эстонским журналистам о прошлогодних трагических событиях в Южной Осетии, Леонид Максимов, Комсомольская Правда, 10.08)

«У Эстонии нет политической воли, чтобы осудить нацистских преступников»

(intervjuu Iisraeli Simon Wiesenthali Keskuse direktori Efraim Zuroffiga)
Rahvusvahelise meediaklubi „Impressum“ kutsel külastas Tallinna Efraim Zuroff, kelle sõnul on Simon Wiesenthali Keskuse töö üheks suurimaks probleemiks võitlemine poliitilise tahte puudumisega riikides, kus ei saadeta kohtu alla Teise maailmasõja aegsetes kuritöödes kahtlustatavaid isikuid. Ehkki natside käsilasi oli kõikides nende poolt okupeeritud riikides, olid Zuroffi sõnul kohalikud elanikud Eestis erinevatel põhjustel juutide hävitamises rohkem aktiivsed. Näidetena on intervjuus tähelepanu all Mihhail Gorškovi ja Harry Männili lahendamata juhtumid. Samuti väljendab Zuroff negatiivset suhtumist kommunismi ja natsismi võrdsustamisse – natside kuriteod juutide vastu oli puhtal kujul genotsiid, mida ei saa aga öelda kommunistide kuritegude kohta, kuna kommunistlik režiim jälitas erinevate rahvuste esindajaid. Seega hindab Zuroff kommunismi ja natsismi kuritegude võrdsustamist ajaloo võltsimiseks. Riigid, kes uuesti said iseseisvaks, peavad valima poole, kes nad olid sõja ajal – ohvrid või kaasosalised. Kui Balti riikides toimuksid reaalsed kohtuprotsessid sõjakuritegudes vastutajate üle, siis see tähendaks, et balti rahvad teadvustaksid seda, mis toimus siin Teise maailmasõja ajal. Sellest saaks alguse Baltimaade ning juutide ja Iisraeli riigi omavaheline leppimine. Kuni selle teadvustamist aga ei toimu, ei saa toimuda ka mingisugust leppimist.
(«У Эстонии нет политической воли, чтобы осудить нацистских преступников», Олег Самородний, Комсомольская Правда, 11.08)

Не дает покоя Бронзовый Солдат...

Aeg mitte ainult ei peatunud, vaid justkui jooksis mitu aastat tagasi – Tallinnas rüvetati JÄLLE Suure Isamaasõja kangelaste mälestussammast. Tõenäoliselt said sellega hakkama teismelised (pole tähtis mis rahvusest), kes on viimase mõne aasta jooksul korralikult omandanud teadmise, et just fašism ja selle sümbolid on Eesti pressi ja ühiskonna poolt kõige nõutumad. Monumendisõjad on juba kõigil ära tüüdanud. Aga sügisel toimuvad Eestis valimised ning peale ajaloo pole eestlastel ja venelastel midagi ühist jagada: tööstus on hävitatud, põllumajandust pole, raha ja tööd samuti mitte. Aga teisi mooduseid patriotismi suurendamiseks seal veel välja mõeldud pole…
(Не дает покоя Бронзовый Солдат..., Галина Сапожникова, Комсомольская Правда, 12.08)

ГОЛОС РОССИИ
Игра в фашизм

Fašismimängud Eestis jätkuvad. Taas korraldatakse Erna retke. Kuid kui eelnevatel aastatel mälestasid Abwehri diversante vaid Eesti võistkonnad, siis nüüd on natse austamas ka sõjaväelased Soomest, Taanist, Hollandist ja Saksamaalt. Peakohtunikuks on USA sõjaväeatašee Eestis. Üritust toetab vahetult Eesti valitsus. On tekkinud kummaline olukord. Ühelt poolt mõistab Euroopa hukka igasugused fašismi avaldumisvormid, teisalt on tekkinud selline koht nagu Eesti, kus paariatena tunnevad ennast pigem antifašistid. Just Eestisse ja Lätisse kogunevad Euroopa fašistid ja nende noored järgijad. Kui nende ilmingute vastu Baltikumis mitte protestida, võib see kogu Vana Maailma jaoks halvasti lõppeda.
(Игра в фашизм, Светлана Андреева, Голос России, 07.08)

WILLBE.RU
Эстонская граница имиджа

Vene-Eesti riigipiiri Narvas ületaja soovijal peavad olema tugevad närvid. Ehkki piir läheb läbi kesklinna, on ainus piiriületusvõimalus üle Narva jõe silla, kus tööpäevadel tuleb järjekorras oodata 10-16 tundi, nädalavahetustel terved ööpäevad. 900 rubla eest on võimalik soetada kiiremat läbipääsu tagav talong, kuid ikkagi tähendab see 6-8 tundi ootamist. Selle tulemusena on Venemaa imidž välismaalaste silmis rikutud juba enne riigipiiri ületamist. Antud olukorras süüdistavad nii eesti kui vene pool üksteist. Kui Eesti poolel kontrollitakse ühe sõiduauto dokumente tavaliselt 10 minutit, siis Vene poolel võtab analoogne tegevus aega 1,5-2 tundi. Ida maksu- ja tollikeskuse piirikontrolli talituse juhataja Virgo Treinbuki sõnul on piiriületuse kord Vene poolel tugevasti bürokratiseerunud ning tema arvates on seal kehtivat korda pikkade aastate jooksul hakatud võtma kui normi. Treinbuki sõnul on antud situatsioon Eesti jaoks ebasoodne, kuna vähendab turistide arvu, kes loobuvad siia reisimisest pikkade piiriületusjärjekordade tõttu.
(Эстонская граница имиджа, Willbe.ru, 10.08)

НОВАЯ ГАЗЕТА
Защита от граждан: Об особенностях наших законов

Seadused peaksid olema kirjutatud nii, et võimaldaksid kodanikel realiseerida põhiseaduses ettenähtud õigusi ning valitsuse tegevus peaks olema sellega kooskõlas. Praktikas on teisiti: seadused on kirjutatud nii, et võimud saaksid teha kõike, mida soovivad, aga kodanikud peavad täitma arvukalt tingimusi, mille hulgast oleks hiljem kerge „komistuskivi” leida. Miks on nii, et Eestis valimistel kandideerida soovival inimesel piisab dokumentide saatmisest posti teel, aga Venemaal oleks kandidaadil vaja eraldi raamatupidamise ja juriidilise abi osakonda? Kas selleks, et valimised (nagu seletavad seadusandlike projektide autorid) oleksid „ausad” ja „läbipaistvad”? Või selleks, et oleks võimalik ilma raskusteta igast „soovimatust” kandidaadist lahti saada? Samamoodi teistes seadusandluse valdkondades. Põhimõte on lihtne: selle asemel, et toetada kodanike õigusi, üritavad võimud viimaste õiguste realiseerimist maksimaalselt takistada. Pole üllatav, et seadused ei kaitse kodanikke võimude omavoli eest, vaid vastupidi - seadused kaitsevad võime kodanike nõudmiste eest.
(Защита от граждан: Об особенностях наших законов, Борис Вишневский, Новая Газета, 10.08)

ПОЛИТИЧЕСКИЙ ЖУРНАЛ
Фальсификация-перезагрузка. Что считают правильной историей России историки в США. И почему

Hiljuti Washingtonis toimunud The Heritage Foundationi eestvedamisel peetud ümarlaual arutati huvitavaid teemasid ajaloo võltsimisest. Poola päritolu ameerika ajalooteadlane Michael Szporer teab tõde – ta saab aru, et venelased, kes usuvad, et Nõukogude Liit vabastas Euroopa natsikatkust, on lihtsalt ajupestud nõukogude propaganda poolt, mis nüüd jätkub vene propagandana. Szporeri arvates on häbitu vale nõukogude sõdurist kui rahvaste vabastajast seotud Venemaa „identiteedikriisiga“. Kuidas ka ei üritaks Soros ja tema kaastöötajad valgustada vene noori läbi kooli ja õpikute õigest vaatenurgast Nõukogude Liidu kui okupandi kohta, on Venemaa endiselt kurvastavate eksiarvamuste vang.
Tõde on teada ka Eesti Riigikogu Väliskomisjoni esimehele Sven Mikserile, kelle sõnul Nõukogude Liidu eesmärgiks oli ekspansioon. Sellele lisas Mikser muidugi, et NSVLi ekspansionistlik olemus andis Venemaale võimaluse kasutada erinevaid meetmeid suurendamaks oma mõjuvõimu naaberriikide üle, ning tõi näiteks rünnaku Gruusiale. Lõpetuseks ütles Chris Socha USA Senatist, et USA tahab Venemaaga suhteid parandada, kuid Venemaa seda ei taha, soov peab aga tulema mõlemalt poolt.
Seega Venemaa peab vabatahtlikult kahetsema, et koos liitlastega vabastas Euroopa natsismi alt.
(Фальсификация-перезагрузка. Что считают правильной историей России историки в США. И почему, Павел Обухов, Политический Журнал, 10.08)

REGNUM
Площадь патриарха Алексия Второго откроется в Таллине в сентябре (Эстония)

Septembri lõpus avatakse Tallinnas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juures patriarh Aleksius II väljak. Kõik kulud väljaku ehitamisele kannab Tallinna linnavalitsus. Eesti venekeelse elanikkonna enamuse arvamusel on Aleksius II kõige silmapaistvam Eestis sündinud isik riigi ajaloos.
(Площадь патриарха Алексия Второго откроется в Таллине в сентябре (Эстония), Regnum, 11.08)

ТВ2
Дни культуры Томской области в Эстонии могут стать ежегодными

Tomski kultuuripäevad Eestis võivad saada iga-aastaseks traditsiooniks, teatas Tomski oblasti kultuuriameti juhataja Andrei Kuzitškin.
Kord viie aasta jooksul kogunevad eestlased kogu maailmast Tallinnasse laulupeole. Vene elanikkond lauluväljakule ei lähe. Sellel aastal korraldas Eesti Kultuuriministeerium kohalikele venelastele alternatiivse ürituse – Tomski kultuuripäevad. Tallinna publiku jaoks oli see kahtlemata eksootika. Eriti tantsunumber puust kostüümides, mis kaalusid viis kilo. Tomski delegatsiooni juhtidele meeldis publiku vastuvõtt nii väga, et nad lubasid igal aastal Eestisse sõita.
(Дни культуры Томской области в Эстонии могут стать ежегодными, ТВ2, 11.08)

ПРАВДА
Эстонский нацист на службе у Саакашвили

Aastataguse 8. augusti sündmuste ning 6. augustil alanud „Erna retkega“ tihedalt seotud Mart Laar on eelkõige tuntud oma teravate Venemaa-vastaste sõnavõttude poolest. 2006. aastal tegi Saakašvili Laarist oma majandusnõuniku ning augustis 2008 sai Laarist peamine Gruusia toetaja agressioonis Lõuna-Osseetia vastu. Euroopale teatas ta aga Venemaa kallaletungist Gruusiale. Laari sõnul on selge, millised kavatsused on Vene valitsusel ning Moskva ei suuda tema arvates välja kannatada, et Venemaal ei õnnestunud kukutada Gruusia valitsust. Millega võlus Laar Saakašvilit? 49-aastase Laari eluloos on näiteks tema kaasautorlus esimesele postkommunistlikule ajalooõpikule viiendatele klassidele, kus Eesti arvamist Nõukogude Liitu on käsitletud „okupatsioonina“. Seega oli Laar natsismi heroiseerimise algatajaks omal maal ja pärast seda tegi kiire poliitilise karjääri. Laari valitsuse ajal esitas Eesti Venemaale territoriaalsed nõudmised Petseri rajooni üle, millest ei ole siiani loobunud. Pole üllatav, et Vene-Eesti suhted rikuti juba 1990ndatel ära. Seega, valides endale nõuandjaks säärase inimese, kes Euroopa Liidu enda sees propageerib natsismi, oli Saakašvili tegevus algusest peale Venemaa-vaenulik.
(Эстонский нацист на службе у Саакашвили, Вадим Трухачев, Правда, 8.08)

DUBAI AJAKIRJANDUS

KHALEEJ TIMES
Estonia solves Soviet-era eviction problem

Tallinna linnavalitsus tõmbas joone alla sundüürnike probleemile, eraldades üürikorteri viimasele sundüürnikuna arvele võetud inimesele. Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on tänaseks saanud uue eluaseme tuhanded sundüürnikud. Viimase kümne aasta jooksul on taasiseseisvumisaja järgsed varade tagastamise seadused puudutanud umbes 100 000 Eesti elanikku. Kui N. Liit Teise maailmasõja ajal Eesti okupeeris, konfiskeerisid Punaarmee ja KGB kümneid tuhandeid kortereid, omanikud aga vangistati või saadeti Siberisse. Tuhandetel eestlastel õnnestus ka põgeneda välismaale. Aastaks 1991 olid paljud korterid läinud uute omanike kätte, kes olid okupatsiooniajal endale seaduslikult uue eluaseme soetanud. Omandireformiseadusega 1993. a. tekkis suur hulk sundüürnikke, kes elasid omanikele tagastatud kodudes. Sundüürnike probleemi lahendamiseks on Tallinn alates 2002. a. ehitanud kokku 35 munitsipaalmaja.
(Estonia solves Soviet-era eviction problem, AFP, Khaleej Times, 5.08)