Eesti välismeedias 23.-29. juuli 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUROPEAN VOICE
Sea, saunas, beer and a chance to revive the Baltic region

Kas teadsite, et Läänemere puhul on tegemist maailma madalaima merega, mille vee vahetumiseks kulub aastakümneid ja mis on üks maailma kõige tihedama laevaliiklusega meredest? Tema keskkondlik haprus, majanduslik olulisus ja tema tööstuste haavatavus teevad ühtse makroregionaalse lähenemise hädavajalikuks. Selles kontekstis on Läänemere strateegia vastuvõtmine Euroopa Komisjoni poolt tervitatav. Siiski ei ole tegu millegi täiesti uuega, sest strateegia toob kokku juba olemasolevad poliitikad ja koostöö vormid. Mineviku läbikukkumised on tihtipeale olnud just valdkondade ja piirideülese lähenemise puudumise tagajärg. Tulemuste saavutamiseks tuleb keskenduda realistlikele sihtidele ja seetõttu sooviks Eesti lühendada strateegias välja toodud projektide loendit ning keskenduda nendele projektidele, mis on kõige olulisemad ja laiemalt levinud. Selline lähenemine aitab koguda liikmesriikidelt vajalikku poliitilist toetust. Seda strateegiat peaks vaatlema võimalusena taaselustada regiooni ja luua eeskuju. Lisaks olemasolevale tihedale regionaalsele koostööle on nüüd vajalik seda koostööd juhtima hakata. Hästi juhitud koostöö Läänemere regioonis võib julgustada sarnaseid initsiatiive mujal, eriti Doonau piirkonnas.
(Sea, saunas, beer and a chance to revive the Baltic region, Urmas Paet, European Voice, 23.07)

TRAVEL VIDEO NEWS
Tallinn, Estonia, Scores Again Amongst World’s Cleverest Cities

Tallinn jõudis juba kolmandat aastat järjest maailma intelligentseimate linnade seitsme parima hulka.
Linnade intelligentsust mõõdeti nende infotehnoloogilise arengu järgi. Seitse inetlligentseimat valiti välja maailma 400 linna seast. Esimesele kohale sai USA Virginia osariigi linn Bristol. Pingerea esilinnad olid enamjaolt maailma rikkaimatest riikidest nagu USA, Rootsi, Kanada ja Prantsusmaa. Ent vaatamata juttudele Ida-Euroopa ja Baltimaade majanduskriisist väljus konkursist ühe võitjana ka Tallinn. Tallinna edule aitasid muuhulgas kaasa traadita internetiühenduse leviala, Ülemiste City tehnoloogiapark, NATO Küberkaitsekeskus ja elanikele suunatud e-teenuste arvu pidev suurenemine.
(Tallinn, Estonia, Scores Again Amongst World’s Cleverest Cities, Travel Video News, 28.07)

USA AJAKIRJANDUS

THE COLORADO INDEPENDENT
Study: Estonia a stark example of environmental hazards of oil shale

USAs Colorado osariigis hoogu koguvas debatis põlevkivienergia tootmise üle toovad põlevkivi vastased esile Eesti arengud.
Eesti on ere näide sellest, millised ohud kaasnevad põlevkivi kaevandamisega keskkonnale. Eesti on üks enam põlevkivi kaevandavaid ja kasutavaid riike maailmas ning 80-aastase tootmisajaloo jooksul on siin kerkinud esile tõsised keskkonnaprobleemid.
Lisaks põhjavee väljapumpamisele ja suurte maa-alade kuivenemisele toob põlevkivikaevandamine endaga kaasa suured tuhamäed ja keskkonnareostuse. Tohutu veekulu on ka Colorado jaoks peamine probleem.
Suurimad keskkonnaprobleemid vaevasid Eestit siiski 1980ndail ning sellest ajast on olukord tunduvalt paranenud.
(Study: Estonia a stark example of environmental hazards of oil shale, David O. Williams, The Colorado Independent, 27.07)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

JOURNAL DU NET
L’Estonie est le plus numérique des pays de l’Est

Ida-Euroopa riike hinnati kuue kriteeriumi alusel: majanduskeskkond, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, seadusandlus, valitsemine, tööstus ja infrastruktuur ning demokraatiatase. Kõigi kuue vaatlusaluse kategooria hulgas asus Eesti esimesel või teisel kohal. Eesti eristub tugevalt teistest Ida-Euroopa riikidest informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate julge kasutuselevõtu poolest. Silma paistavad ka Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.
(L’Estonie est le plus numérique des pays d’Europe de l’Est, Journal du Net, 16.07)

LE MONDE
Ingénieur des âmes

Tallinna katedraal on väike valge hoone ühes vanalinna hoovis. Kohalik piiskop, prantsalne härra Philippe Jourdan räägib eesti keelt kerge aktsendiga, kuid üldjoontes vabalt. 1996. aastal helistati talle Vatikanist ja kutsuti Eestisse. Ta rääkis küll vene keelt, aga 30% Eesti elanikest on venekeelsed. Eesti keelt peab ta raskeks, ning lisab, et see nõuab pühendumist vähemalt kaks aastat. 2005. aastal pühitseti Philippe Jourdan piiskopiks Oleviste kirikus, sest katoliku kirik mahutab vähem inimesi. Eesti puhul on eriline, et erinevad kirikud omavahel nii hästi läbi saavad. Põhjus on arvatavasti selles, et nad kannatasid koos Nõukogude ajal ühtse rõhumise all. Nüüdseks on Philippe Jourdan Eesti kodanik. Prantsuse saadiku naisele meeldib see mõte, sest näitab prantslasi suhtlemisaltide ja avatutena, erinevalt üldlevinud arusaamale, et prantslased on jäärapäised.
(Ingénieur des âmes, Yves Eudes, Le Monde, 22.07)

COURRIER INTERNATIONALE
À la Lisière de l’Europe

Kirjanik ja rändur Paolo Rumiz läbis koos fotograaf Monika Bulaj’ga 7000 kilomeetrit põhjast lõunasse, Põhja-Jäämerest Musta mereni, avastades Euroopa Liidu idapiiri. Eestisse tullakse Põhja-Venemaalt. Narva on tore linn, kus on üks Rootsi- ja üks tsaariaegne kindlus. Autori suureks üllatuseks ei räägi Narvas peaaegu keegi eesti keelt, nii on see kõikide Balti riikide piiriäärsetel aladel. Esimest korda tunneb autor end olevat Kesk-Euroopas: loodus on nii sarnane. Kõik tundub kurb ja natuke võlts, erinevalt metsikust ja tormisest põhjarannikust. Rannikul käiakse ainult venelastele reserveeritud jahtklubis, kus on ka noor tallinlane, kes seletab neile, et tõeline Eesti on Läänes. Paolo Rumiz ja Monika Bulaj tahavad jätkata teekonda Tartusse, ent kogu liiklus tundub toimuvat vaid ida-lääne suunal. Lõpuks on 45-aastane Alexander Adamov valmis nad Tartusse viima. Teel jutustab mees, et Eesti-Vene suhted on kõvasti halvenenud pärast pronkssõduri teisaldamist. Haudade üles kaevamine ja kodumaale tagasi viimine tundub autojuhile andestamatu. Lõpuks külastatakse ka rahumeelseid vanausuliste külasid Peipsi ääres ning siis jätkub teekond Lätis.
(À la Lisière de l’Europe, Paolo Rumiz, Courrier Internationalle, 23.07)

LE MOCI
Estonie

2008. aastal imporditi Eestisse kaupu 16 059 miljardi USD ulatuses. Peamised importijad olid Soome (14,19%), Saksamaa (13,34%) ja Rootsi (10,01%). Suurimad eesolevad majandussündmused on Beauty World (oktoober 2009), Tallinn FoodFair (november 2009) ja EstBuild (aprill 2010). Internetti kasutab aktiivselt 61% elanikkonnast. 2009. aastal oli 97% firmadest olemas internetiühendus. Eestis on 1162 traadita Interneti leviala, sealhulgas suurem osa kohvikuid Tallinna vanalinnas. Enamasti on ka internetileheküljed inglise keeles ligipääsetavad.
(Estonie, Le Moci, 23.07)

LIBERATION
Récession : les pays baltes de l’aile

Majandus. Pärast ülikiiret kasvu vajuvad Eesti, Läti ja Leedu põhja, ähvardades endaga kaasa tõmmata Rootsi pangad. SEB tunnistas, et on sügavates majandusraskustes tänu suurtele investeeringutele Balti riikidesse. Swedbank teatas omakorda mitme tuhande töötaja koondamisest. Veel mõned aastad tagasi tulid mitmed Rootsi pankade esindajad Balti riikidesse, et osta panku ja muide finantsinstitutsioone.

Nõrkus. Juan Carlos Rodado on öelnud, et Balti riikide ajalugu on kontsentraat Ühendriikide majanduse finantssektori omast. Nagu Ameerika Ühendriikides, nii anti ka siin liiga kergekäeliselt laene. Spekulatsioon kinnisvaraturul lubas kohalikel pankadel näidata oma investeeringuid kahekohalistena. Siinsed majapidamised imiteerisid Ameerika omi, nautides kergelt saavutatava rikkuse efekti. Kõrgustest joobununa kulutati liialt ning säästeti järjest vähem.

Langus. Majandus- ja poliitiline eliit on finantssektorit arendades maha mänginud ülejäänud majanduse. Majanduslangus jätkub veelgi: palkade alandamisest, maksude tõstmisest ja eelarvekärbetest üksi ei piisa – vaja on üle minna kasiinomajanduselt majandusele, mis põhineb teenindusel ja tööstusel.

Lahendus? Lahendust ei ole kerge leida. Lastes kursi vabaks, kannatavad inimesed, sest laenud on võetud eurodes. Devalveerimine omakorda tooks kaasa ennenägematu sotsiaalse kriisi ning mõjuks eriti laastavalt Rootsi pankadele, mis kaotaksid ligi 80 miljardit. Seetõttu ei saagi Stockholm tulla Balti riikidele appi.
(Récession : les pays baltes de l’aile, Vittorio de Filippis, Liberation, 24.07)

LES ECHOS
Emploi : les Européens plus inquiets que jamais

Eurobaromeetri uuringu põhjal muretseb ligi 2/3 eurooplastest töö pärast ning 1/3 on väga mures. Balti riikides, kus kriisi mõju on eriti tugev, on vastavad näitajad Lätis 82%, Eestis 76% ja Leedus 74%. Keskmiselt 3,5% hetkel töötavatest eurooplastest on kriisi ajal juba vähemalt korra töö kaotanud. 36% töötutest oleks valmis võtma vastu ükskõik millise tööpakkumise. Erilist liikuvust näitavad välja töötajad Makedoonias, Sloveenias, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Bernard Van Craeynesti hinnangul toob kriis kaasa ka klassivahekordade muutumise.
(Emploi: les Européens plus inquiets que jamais, Les Echos, 24.07)

LE PROGRES
L'Estonie plonge dans une grave récession

„Meil kannatatakse vaikides ja kodudes…“ kirjeldab politoloog Anu Toots irooniliselt, ent realistlikult poliitilist ja majanduslikku olukorda Eestis. Eestis oldi tarbimis-, kinnisvara- ja laenubuumi tõttu harjunud erakordselt kiire majanduskasvuga. Nüüd mõjutab kriis Eestit Euroopa riikide seas kõige enam. Majandus on languses alates 2008. aastast. Ometigi, võrreldes teiste Balti riikide pealinnadega on Tallinn väga rahulik. „Paari viimase aasta jooksul kogesime kiiret kasvu. Ka praegune langus on väga äkiline. Hetkel on elanikkonnal raske aru saada, mis nendega toimub,“ seletab Anu Toots. „Kõige enam kannatab tööstustoodang. Ettevõtted koondavad töötajaid. Valitsus kärbib kulutusi ja reformib tööseadust, eelistades paindlikkust töökoha kindlustatusele,“ lisab prantsuse majandusanalüütik Laurent Charpin. „See-eest protestiaktsioonid peaaegu puuduvad. Valitsus on pühendunud ja rahvas vaikib.“ Majandusnäitajad jätkavad langustrendi: tööstustoodang kahaneb, tööpuudus on üle 11% ning samal ajal, kui palgad langevad, on hinnad vähenenud ligi ühe protsendi võrra. Kahekohaline inflatsioon on kriisi tulemus. „Praegu on aeg tasakaalustamiseks,“ kinnitab Rita Arumäe SEBst. „Majandus kuumenes üle. Pangad olid agressiivsed. Ettevõtted ja üksikisikud võtsid laene. Eesti peaks väljuma kriisist konkurentsivõimelisena,“ loodab peaminister Andrus Ansip, kelle karmikäelisus sundis sotsiaaldemokraate koalitsioonist välja astuma. Tööd jätkab vähemusvalitsus. Parlamendis sõltutakse igast häälest, eriti eelarvekärbete osas, mis alates jaanuarist ulatuvad juba 7,5%ni SKPst. Erinevalt Lätist eelistab Eesti deflatsiooni devalveerimisele. Eurotsooni pääsemine on nii majanduslik kui ka poliitiline eesmärk, mida rahvas ootab flegmaatiliselt.
(L'Estonie plonge dans une grave récession, Benjamin Quénelle, Le Progrès, 27.07)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Travail au noir: Black micmac

Eurofondi läbi viidud uuringu põhjal selgus, et ligi 5% Euroopa aktiivsest elanikkonnast töötab mustalt. Uuringus olid kaasatud kõik 27 EL liikmesriiki ja Norra. Riikidevahelised erinevused on väga suured. Mustalt töötamine on kõige levinum Taanis (18%), Lätis (15%), Eestis (11%) ja Rootsis (10%). Prantsusmaal ja Belgias on vastav näitaja 6% ning Saksamaal, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis jääb alla 3%. Kui Põhja-Euroopas töötatakse mustalt vaid paar tundi õige tööaja kõrvalt, siis Lõuna-Euroopas on täielikult musta tööd tegevaid inimesi kõvasti rohkem. Ida- ja Põhja-Euroopas on musta tööjõu kontsentratsioon suurim ehitussektoris, Lõuna- ja Kesk-Euroopas majapidamistöödega seonduvas. Iga riik läheneb probleemile erinevalt ning ühised praktikad puuduvad. Uuringu läbiviija Radoslaw Owczarzak näeb just koostöös sellele probleemile lahendust.
(Travail au noir: Black micmac, Sabine Verhest, La Libre, 28.07)

SOOME AJAKIRJANDUS

TURUN SANOMAT
Merimatka Saarenmaalle 20 vuotta sitten oli suuri seikkailu

End vahel saaresoomlaseks nimetav kolumnist kirjeldab värvikalt 20 aastat tagasi (1989) toimunud soomlaste laevaretke Saaremaale, mis sai võimalikuks tänu perestroika alguse poliitilise sulaga, Virmavirta (tollal Turun Sanomate peatoimetaja) headele suhetele ajalehega Edasi ning Saare maavanema Ants Tammlehe julgele tegutsemisele. Muuhulgas kohtusid Turust saabunud külalised Orissaares Juhan-Kristjan Talvega, kes tegeles parajasti Eesti Kongressi loomisega. Soomlased mõistsid sel reisil, et Eesti on astunud taasiseseisvumise teele ning Nõukogude Liit ei ole päris see, millisena seda Soomes nähti.
(Merimatka Saarenmaalle 20 vuotta sitten oli suuri seikkailu, Jarmo Virmavirta, Turun Sanomat, 26.07)

Saarenmaa yhteistyön satamia

Tervet lehekülge hõlmavate Saaremaa-teemaliste kirjutiste keskseim artikkel räägib Kuressaares toimunud Läänemere ajalooseminarist, kus päevakajaliste ettekannetega esinesid professor Jarmo Virmavirta (”Eesti ja Soome suhe põhineb eelkõige inimeste omavahelisele läbikäimisele, tunnetele, sarnasele keelele, mitte poliitikale”-JV), Heikki Talvitie ja Jaan Kaplinski.
(Saarenmaa yhteistyön satamia, Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 26.07)

STT
Yhden miehen ravintola hellii Etelä-Viron kävijää

Parantaja Susi manaa pois pahuuden ja taikoo lapsionnea Virossa
Muhedad lood Lõuna-Eestist. Esimeses tutvustatakse Mäha külas Tammuri talus tegutsevat ettevõtjat Erki Saart, kes 3 aasta eest Tallinnast oma esivanemate tallu elama asus, et teostada oma unistus suurepäraste roogadega meelde jäävat restorani pidada. Teises meeleolukas loos on juttu Saarjärve talus Võrumaal elavast 80-aastasest ravitsejast Elmar Susist, kes verekaanide süljega haigusi ning ussidega halbu vaime peletab; küttepuid tellib ravitseja aga kobrastelt.
(Yhden miehen ravintola hellii Etelä-Viron kävijää, Marjo Näkki, STT, 26.07;
Parantaja Susi manaa pois pahuuden ja taikoo lapsionnea Virossa, Marjo Näkki, STT, 29.07)

HELSINGIN SANOMAT
Suomi valtasi Kuresaaren

Pooled Saaremaa ooperipäevade publikust olid soomlased, kõik etendused olid välja müüdud. Kuna ooperipäevade korraldajal Eesti Kontserdil ei ole võimalik maksta rahvusvahelisel tasemel honorare, on Soome ooperitähed tulnud Saaremaale esinema, lähtudes hõimuaatest ja innustatult Saaremaa kaunist loodusest: Matti Salminen meelitati kohale golfiga, kuid jalavigastuse tõttu Soome ooperitäht golfi ei mänginud. Artiklis jagub kiitust Soome lauljate kõrval ka lätlastele. Kriitikanooli pälvib ooperitelgi olematu akustika ning ebaühtlane heli.
(Suomi valtasi Kuresaaren, Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat, 27.07)

AAMULEHTI
Medvedev puolustaa neuvostohistoriaa

Analüütiline kirjutis Venemaal plaanitavast seadusest, millega riik soovib määrata seda, kuidas ajalugu tõlgendatakse, ”valed” tõlgendused kriminaliseeritakse. Autor kirjeldab NSVLi aegseid valesid ja varjamisi – MRP (salati maha pakti salajased lisad NSVL ja Saksamaa huvitsoonidest Euroopas), nn Mainila tulistamine (NSVL süüdistas Soomet üle piiri tulistamises ja alustas seepeale Talvesõda – hiljem osutus see valeks), Katõni veretöö (NSVL väitis Poola intellektuaalide ja ohvitseride kallal toime pandud veretöö tegijaks natse – tegelik süüdlane oli NKVD). Kahtlemata on NSVLi võit Teises maailmasõjas tänapäevalgi Venemaa jaoks väga püha sündmus ning 9. mai suur püha, mille taustal oleks oodanud eestlastelt enam arukust Pronkssõduri teisaldamise küsimuses vahetult enne mainitud võidu aastapäeva. Samas on arvamus, et Baltimaades käib kampaania Venemaa võidu ja ohvrite vastu, ebaadekvaatne, ning Ühtse Venemaa poolt kavandatavat seadust Venemaa ajaloo tõlgendamisest ei saa heaks kiita. Pole ju ometi põhjust kriminaliseerida ajaloolist arvamust – nt sellest, et Eesti territooriumil pärast natside lahkumist asetleidnu oli okupatsioon. Ent Venemaa juhid on kõik avaldanud oma sisulist toetust kõnealusele seaduseelnõule.
(Medvedev puolustaa neuvostohistoriaa, Esa Tuominen, Aamulehti, 28.07)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Tour de Võrtsjärven voittaja

Tour de France’ist innustatuna käis autor jalgrattatuuril ümber Võrtsjärve. Idülliliste väikelinnade ja Viljandi lossivaremete kõrval jäi teda paraku kummitama uuseestlaslik ebasõbralikkus, mis ei piirdu ainult kiirelt rikastunud ärimeeste linna- ja linnalähedaste suletud linnakute ning müüridega piiratud mereäärsete villadega. Ka Võrtsjärve äärde ei ole tavainimesel asja: sildid Kuri koer, Eravaldus ja Eramaa valitsevad tänapäeva eestlaste elu.
(Tour de Võrtsjärven voittaja, Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 29.07)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПОЛИТ.РУ
Повод стать Европой: Размышления на фоне кризиса

Ajakirja „Znanije - sila“ peadirektor, Moskva kirjanike liidu sekretär ning Vene ajakirjanike liidu liige Igor Haritšev mõtiskleb kultuuri rollist ühiskonnas ja poliitikas ning vajaduse üle muutuda euroopalikumaks. Muuhulgas märgib ta, et pärastsõjaaegses NSV Liidus oli Baltimaade toodang nii kvaliteedi kui ka disaini poolest kvaliteetse ja moodsam. Põhjus peitus Baltimaade kõrgemas kultuuritasemes, võrreldes riigi teiste piirkondadega. See on alati nõnda olnud. Ja nende hilisem liitumine NSV Liiduga oli põhjuseks, miks seal säilis mõnevõrra sõjaeelse äri- ja tootmiskultuuri.
(Повод стать Европой: Размышления на фоне кризиса, Игорь Харичев, Полит.ру, 23.07)

АРГУМЕНТЫ И ФАКТЫ
В Эстонии ждут петербуржцев

AiF Peterburi väljaandes vastab lugejate küsimustele Eesti konsul Tuuli Pärnsalu ja kaubandusatašee Toomas Kästik. Mida peaksid turistid Eestis nägema, kus saaks hästi puhata? Pärnu ja Haapsalu on suvised meelispaigad. Tallinn kuulub UNESCO kultuuripärandisse. (T.P. ja T.K. selgitavad viisasaamise tingimusi, olukorrast piiril Narvas, Eesti hindadest ja suhtumisest venelastesse Eestis.)
(В Эстонии ждут петербуржцев, Ольга Сальникова, Аргументы и факты, 29.07)

AZERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND NEWS
Сталинизм и нацизм: Уроки истории для Европы

Euroopa maad, kes on 80 aastaga piisavalt kannatanud natsismi ja stalinismi all, on läinud ideoloogiatandril rünnakule. Stalin ja Hitler juhtisid oma riike sarnaste meetoditega. „Raudne käsi“ tähendas mitte seaduste, vaid juhi tahte täideviimist, mis tugines sageli paranoilistel kahtlustustel ja oletustel. OSCE kuulutas stalinismi ja natsismi Euroopa vaenlaseks. Läti ja Eesti kuulutasid 23. augusti kummagi režiimi ohvrite mälestamise päevaks. Pakt sõlmiti Hitleriga, sest Stalin usaldas juhti, kelle juhtimismeetodeid ta mõistis ja tunnustas.
(Сталинизм и нацизм: Уроки истории для Европы, Полад Гамидов, Trend News, 21.07)

SRI LANKA AJAKIRJANDUS

DAILY NEWS
Defining cyber terrorism

Küberterrorism on vaieldav termin. Üldiselt tähendab küberterrorism ettekavatsetud rünnakut arvutitele või sidevõrkudele eesmärgiga neid kahjustada või külvata ulatuslikumat ühiskondlikku, ideoloogilist, usulist või poliitilist segadust (definitsiooni sõnastas Kevin G. Coleman Technolytics Institute’ist).
Internet on tunginud tänaseks pea kõikidesse eluvaldkondadesse ning küberruum pakub kõigile kasutajaile, sealhulgas halbade kavatsustega gruppidele, võimaluse oma tegevuses anonüümseks jääda. Küberruumis on kerge ähvardada teisi kodanikke, usulisi või etnilisi kogukondi või koguni teisi riike, ilma et ähvardaja ise peaks enda heaolu pärast muretsema või kartma karistust. Sedamööda kuidas areneb Internet, muutuvad osavamaks ja võimsamaks ka küberterroristid. Lisaks küberrünnakutele loetakse küberterrorismi alla ka arvutisüsteemidesse häkkimist, viiruste loomist ja levitamist ning ähvarduste edastamist elektroonilisel teel.
Üheks näiteks küberterrorismist olid 2007. aastal toimunud rünnakud Eesti arvutisüsteemidele. Rünnakud puhkesid pärast Pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast. Rünnakute tulemusena oli häiritud peaaegu kogu Eesti valitsuse võrguside ning lisaks ei töötanud kahe suurema panga koduleheküljed. Kuigi arvati, et küberrünnaku korraldas Venemaa, pole sellele siiani ametlikku kinnitust leitud.
Sarnaseid küberrünnakuid on kogenud mitmed teisedki riigid. Küberrünnakute allikaiks on siiani olnud eeskätt Hiina, Kreeka, India, Iisrael ja Lõuna-Korea, riigid, kus küberruumi alles õpitakse tundma ja kus võrsub palju noori arvutispetsialiste.
(Defining cyber terrorism, Wiki Wickramarathna, Daily News, 26.07)