Möödub 150 aastat esimese Eesti saadiku Venemaal, Tõnis Varese, sünnist

Tõnis Vares sündis 23. juulil 1859 Viljandimaal Võisiku vallas Lätkalu külas.

Ta õppis aastail 1872–1882 Riia vaimulikus koolis ja seminaris ning sooritas 1882 eksternina küpsuseksami Tallinna Aleksandri gümnaasiumi juures. 1887. aastal lõpetas Vares Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga.

Tõnis Vares töötas aastail 1882–1884 senaator Manasseini revisjoni tõlgi ja nõunikuna Eesti küsimustes. 1888. aastast oli ta kohtuameti kandidaat Tallinnas, 1899. aastast Haapsalu talurahvaasjade komissar ja 1903. aastast ametnik kindralkuberneri juures Vilnos (Vilniuses). 1906. aastast töötas Vares  Venemaa rahaministeeriumis, s.h oli Talurahva Panga nõukogu liige Riias ja Peterburis ning 1914–1917 rahaministri nõukogu liige ja kaudsete maksude peavalitsuse ülema abi. Hea teenistuse eest omistati talle salanõuniku tiitel.

Märtsis 1917 naasis Tõnis Vares Eestisse, 1919. aastast oli rahaministri abi ja 28. juuli–26. oktoober 1920 rahaminister. Rahaministrina oli ta ka Venemaale evakueeritud Eesti varade tagasitoomiseks loodud erikomisjoni esimees kuni 1920. aasta augustini. Sellest tulenes ka tema valimine esimeseks Eesti saadikuks Nõukogude Venemaal. Tõnis Vares oli Moskvas saadikuks 14. veebruar 1921 – 21. juuni 1922.

Peale lahkumist välisteenistusest oli ta kuni 26. juulini 1924  Riigikohtu liige ja seejärel kuni surmani 26. juunil 1925 Eesti Panga direktor.

Tõnis Vares maeti Tallinna Siselinna kalmistule.

Välisministeeriumi ja Eesti Panga esindajad asetasid pärjad ning süütasid küünlad Tõnis Varese haual Tallinna Siselinna kalmistul tema 150. sünniaastapäeval. Vasakul Heini Vilbiks ja Jüri Trei Välisministeeriumist, paremal Eesti Panga muuseumi juhataja Carmen Greim.
Foto: Peep Pillak