Vietnami turule sisenemine

Vastavalt Vietnami seadustele välisfirmadel, millel ei ole turustamist võimaldavat investeerimislitsentsi, peavad kasutama autoriseeritud agendi või turustaja abi.

Agent. Vietnami agent impordib ja müüb välisfirma toodangut komisjonitasu eest. Maksmata jätmise riski kannab välisfirma, kuid sageli müügijärgset hooldust/tehnilist järelvalvet teostab välisfirma, kuna agendi ülesanne on vaid müüa. Vietnami võimud välisfirma agendivalikut ei mõjuta, kui agendi ärisertifikaadis on vastav tegevus äratoodud ja kui tal tollivõimudelt omandatud impordi - ekspordiluba.

Turustaja.Vietnami turustaja ostab välisfirmalt välja kogu partii ja müüb seda Vietnami turul omal riisikol. Erinevalt paljudest agentidest teostab turustaja ka müügijärgset hooldust/tehnilist järelvalvet. Sellist välisfirma ja turustaja suhet reguleerib väliskaubanduslepingute alane seadusandlus.

Muidugi mõlema koostöövormi puhul peab olema eelnevalt kindel, et neil on kõik vajalikud load, litsentsid, tööjõud, kapital ja teised tingimused oma kohustuste täitmiseks. Hoolikalt koostatud lepingus peavad täpselt paigas olema poolte õigused ja kohustused, samuti vaidluste lahendamise kord.

Oma kauba turustamiseks võib pöörduda ka väliskapitalil põhinevate kaubandusfirmade poole. Kogenud välismaise kaubandusfirma kasuks võrreldes ise müüa püüdmisega räägib kindlalt lihtsam kommunikatsioon, kohalikes oludes orienteerumine, turutundmine, impordikogemus, kauba- ja pakendinõuete ekspertiis.

Frantsiis koostöövormina on Vietnamis kogumas populaarsust. Välisfirmad on frantsiisi põhimõttel laiendanud oma ärisid Vietnamis ja vietnamlaste teadlikkus antud ettevõtteliigist on kasvanud. Frantsiisilepingu alusel on kõige rohkem asutatud kiirtoitlustuskohti. Teistes valdkondades on see vähem levinud, kuid seda kasutatakse turismis, hotellinduses, tervishoius, haridusteenuses jne.

Kui välisfirma tuleb Vietnami turule ja soovib otse tegeleda hulgi- või jaemüügiga, peab ta valitsuselt taotlema investeerimislitsentsi (vt. lähemalt antud ülevaate ärikeskkonna osa) ja teised vastavad load, ometi on see valdkond välisosalusega firmadega suhteliselt suletud. Vietnami valitsus püüab antud ärivaldkonda kohalikele äriüksustele hoida ja nii tuleb eksportööril jaotusvõrkude ja jaekaubanduse arendamiseks teha kohalikega koostööd. Kuigi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumine on pannud Vietnamile kohustuse oma jaekaubandussektorit rohkem avada, mis võib lähiajal tuua muudatusi. Juba praegu võidakse välisosalusega firmadele anda investeerimislitsents, mille kohaselt nad võivad ise müüa nende poolt Vietnamis toodetud kaupa, samuti importida toorainet oma toodangu tarbeks ning piiratud koguse valmistoodangu müügiks turutestimiseks enne tootmise toomist Vietnami.

TOLLITARIIFID

Keskmine tariifimäär importkaupadele on 18 %, mis on kõrge võrreldes nii regionaalsete kui globaalsete määradega, kuid see on pidevas muutumises mistõttu on soovitatav seda ette kontrollida. Täites Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumise (2007) kohustusi ja valmistudes Kagu-Aasia Vabakaubanduslepingu (ASEAN Free Trade Agreement - AFTA) loomiseks, alandab Vietnam oma tariifimäärasid jätkuvalt, seda vaatamata kodumaiste tootjate protestidele ja riigikassa sissetulekute vähenemisele (20% Vietnami riigieelarvest tuleb impordi maksustamisest.)

AFTA raamistikus muutis Vietnam oma kuuenumbrikohalise tariifisüsteemi kaheksa-numbrikohaliseks, mida kutsutakse ASEAN-i harmoniseeritud tariifnomenklatuuriks (ASEAN Harmonized Tariff Nomeclature – AHTN) ja mis koosneb 10689 reast.

Vietnam rakendab sõltuvalt kauba päritolust kolme sorti tariifimäärasid:

1. Tavalised tariifimäärad;
2. Eelistatud tariifimäärad;
3. Eriliselt eelistatud tariifimäärad.

Viimase kategooria tariife rakendatakse teistest ASEAN-i maadest imporditud kaupadele (tavaliselt 0-5%); teise kategooria tariife rakendatakse nende riikide importkaupade puhul, millel on Vietnamiga leping ja mis kuuluvad enamsoodustatud riikide kategooriasse (Most Favoured Nation – MFN), ülejäänud riigid, s.h. Eesti kuuluvad esimesse kategooriasse. Lisaks on Vietnami võimud jätnud endale vabaduse tõsta tariife antidumpingu meetme tasandustollilõivu ettekäändel. Vietnam on kehtestanud teatud kaubagruppidele tariifimäära kvoodid (toortubakas, kanamunad, sool), kuid see ei ole kuigi laialt levinud.

Välja arvatud mõningate eranditega on Vietnami keelatud eksportida tulirelvi, laskemoona, lõhkeaineid, sõjalist varustust, narkootikume, toksilisi kemikaale, ilutulestiku vahendeid, ohtlikke mänguasju, sigarette, kasutatud tarbekaupu, teatud tüüpi sõidukeid. Ajutisi piiranguid võidakse peale panna teistele kaubaartiklitele, nii on alati kasulik tollivõimudelt hetkeseis üle küsida.

Kuna Vietnam soodustab oma kaupade eksporti, on väljaveotollid kehtestatud vaid vähestele kaubaartiklitele-gruppidele, mis peamiselt puudutab vähetöödeldud toorainet, samuti põllumajandussaadusi. Välja on keelatud vedada kõrge väärtusega antiikesemeid, rotangpalmi keppe, relvi, narkootikume, toksilisi aineid, haruldasi taimi või loomi. Puidu ja puittoodete väljaveole on kehtestatud kvoodid.

Rohkem informatsiooni tolliprotseduuride kohta võib leida Vietnami Tolliameti koduleheküljelt:http://www.customs.gov.vn/English/Default.aspx

Konkreetsete tariifi-määrade kohta alajaotus: http://www.customs.gov.vn/English/Lists/Tariff/Search.aspx

KAUPADE SERTIFIKAADI-, SILDISTAMISNÕUDED

Vietnami võimud nõuavad tervisesertifikaati taimsetelt ja loomsetelt kaupadelt (selleks peab kaup olema varustatud vastava tõendiga kauba päritolumaalt). Kõik farmaatsiatööstuse tooted peavad olema Tervishoiuministeeriumis registreeritud ja sellelt heakskiidu saanud. Kõikidelt jookidelt ja toiduainetelt nõutakse analüüsisertifikaati, kus peab olema lahtiseletatud toote keemiline koostis, selle säilivusaeg, tarvitamis-, säilitamis- ja töötlemisviis. Selle põhjal peab impordiõiguse saamiseks taotlema Toiduametilt kvaliteeditõendit.

Sildil pakendi põhiküljel peab selgelt olema äratoodud järgmine kohustuslik informatsioon: kauba nimetus; kauba tootnud, kokku pannud või importinud firma nimi ja aadress; kauba kogus, hulk, kaal või mõõtmed (Vietnamis kasutuselolevates mõõtühikutes); kauba koostis/ kasutatud ained (s.h. kas tegemist on geneetiliselt töödeldud tootega, milliseid säilitusaineid on kasutatud, kas on kasutatud erguteid või toksilisi aineid); kasutusväärtus, ohutusstandard ja mõju keskkonnale; tootmiskuupäev ja säilivusaeg; juhend säilitamise ja kasutamise kohta; kauba päritolu.

Kõik tähed, numbrid, joonistused, kujunduselemendid, märgid ja koodid peavad olema esitatud selgelt ja selgitama kauba sisu; kõik kahemõttelised tähised, mis võivad kaubasilti teise kauba sildiga segi ajada, on rangelt keelatud. Vietnamis müüdavate kaupade sildid peavad sisaldama informatsiooni vietnami keeles; teiste keelte kasutamine pakendil ei ole keelatud, kui see vietnamikeelne kiri on äratoodud suuremas kirjas.

STANDARDID

Vietnamis kehtib Euroopale sarnane meetermõõdustik ja on kasutusel üle 500 standardi. Infot iga konkreetse toote ja standardi kohta võib saada importijalt või vastavalt ministeeriumilt/valitsusorganisatsioonilt. Standardite eest vastutab üldiselt Teaduse-, Tehnoloogia- ja Keskkonnaministeeriumi standardite- ja kvaliteediosakond (Directorate for Standards and Quality – STAMEQ). Vietnami standardsüsteemi integreeritakse praegu rohkem kui 1000 rahvusvahelist standardit. Rohkem infot standardite kohta STAMEQ’i veebilehelt: http://en.tcvn.vn/

MAKSMINE JA PANGANDUS

Kõige parem viis maandada maksmata jätmise riski on teha äri alles pärast seda, kui on saabunud kinnitus akreditiivi avamise kohta. Parem on avada akreditiiv ühes neljast juhtivas riiklikus pangas, nende kesksetes kohtades asuvates filiaalides või välispangas. Pangandusvõrgu kommunikatsioon jätab soovida ja väikses provintsipangas avatud akreditiivi ei tarvitseta tunnustada. Vietnami importijal võib minna kaks-kolm nädalat keskpangalt loa saamiseks akreditiivi avamiseks, seega peaks välismaine partner täiendava ajakao ja kulutustega arvestama.

Maksmata jätmise risk on viimastel aastatel Vietnamis tublisti vähenenud eeldusel, et eksportijad ajavad asju kvalifitseeritud importijate ja ostjatega. Eelinformatsioon oma partneri kohta on tähtis.

Pangandussüsteem Vietnamis on endiselt väga aeglane ja vietnami firmadel on sageli probleeme konverteeritavale valuutale ligipääsemisel. Välisvaluuta ülekannete välismaale tegemine võidakse erinevatel põhjustel ajutiselt peatada.

MÜÜGIVÕRGUSTIK

Vietnami jaotusvõrgustik on kirju, mis koosneb riigi import-eksportettevõtetest, era- ja riigi hulgimüügifirmadest, sõltumatutest Vietnami agentidest ja jaotajatest, erineva suurusega kauplustest ja tänavamüügi lettidest. Ametlikele jaotuskanalitele pakub tõsist konkurentsi smuugeldatud kaubad ja nn. must turg. Enamus importlitsentsi omavad ettevõtted kuuluvad riigile.

Kuigi süsteem on liberaliseerimas, ei ole senini välisfirmadel lubatud Vietnami jaotusvõrkudes täiel määral osaleda, nii tuleb luua jaotusvõrgustikud läbi vietnami firmade. Kuigi viimasel ajal on välisfirmadel võimalus osaleda hulgikaubanduses, samuti nende kaupade müügis, mida nad ise kohapeal toodavad.

Kui soovitakse tekitada üleriigiline jaotusvõrgustik, siis oleks vaja luua kohalikud võrgustikud nii Lõuna-, Kesk- kui Põhja-Vietnami. Vähearenenud infrastruktuur, kultuurilised ja majanduslikud erinevused Vietnami piirkondade vahel esitab väljakutse efektiivse jaotusvõrgu loomisele.

MESSID

Hea koht esialgsete kontaktide sõlmimiseks, oma kauba tutvustamiseks ja arengutendentside uurimiseks vastavas valdkonnas on messid. Üle Vietnami toimub aasta jooksul kümneid erineva ulatuse ja erineva valdkonna kaubandusmesse, kus võib kohata hulgaliselt kaubapakkujaid, kellel sageli on ka päris laialdane rahvusvahelise äri kogemus. Ära langeta otsuseid enne, kui oled läbi kaalunud kõik võimalikud variandid.

VIETNAMI TARBIJA

Viimase aastakümne jooksul on paljud tuntud kaubamärgid leidnud tee Vietnami turule. Kuna kiire majandusarengu tingimustes kasvab kiiresti ka keskklass, siis on see viinud tarbimise kiirele kasvule. Samas tuleb arvestada Vietnami turu piiratust, kuna Vietnami sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta ulatub vaid 1500 USDni. Vietnamis on vähe kaubamärgi lojaalsust, pigem ostetakse tuntud firmade tooteid katseks ja kui toode on osutunud vastupidavaks, kvaliteetseks ja seda on kerge osta ning hind ei ole liialt kallis, siis võidakse teatud firma juurde jääda. Välisriikide firmade toodete tarbimine tähendab staatust ja eeldatakse, et need on kvaliteetsemad. Eelkõige hinnatakse USA, Jaapani ja Euroopa kaupu, teistsugune maine on Hiina ja kohaliku piirkonna toodangul. Ka Vietnamis on televiisor juhtival kohal inimeste teadvuse mõjutamisel ja nende kaupade reklaamid, mis jõuavad telesse, neid ka vähemalt linlased tunnevad. Väliskaubamärkide tundmisel on pikem ajalugu kui Vietnami reformil endal, kuna ka rasketel aegadel säilitasid vietnami emigrandid USA-s, Tais, Prantsusmaal jm. tiheda läbikäimise kodustega – kanal, mille kaudu levis ka info tuntud kaubamärkidest.

Vietnami turg on tublisti segmenteerunud nii geograafiliselt (Põhja-, Kesk-, Lõuna-Vietnam) kui linn-maa põhimõttel, seda nii maksujõu, kaubamärgitundmise kui tunnustamise osas. Ho Chi Minhis ja selle lähikonnas on inimeste ostujõud kolm või enam korda suurem, kui Vietnamis keskmiselt. Välismaailmaga tihedam läbikäimine kuni 1975. aastani omab samuti oma mõju tarbimisele. Nii üritavad välismaised kaupmehed alustada oma tegevust eelkõige Ho Chi Minh’ist, kuna see piirkond tarbib umbes poole Vietnami imporditavadest tarbekaupadest.