MAJANDUS

Pärast 1998.a. finantskriisi on Venemaa majandus pidevalt kasvanud. Majanduskasvu mootoriks on olnud maailmaturu kõrged nafta- ja gaasihinnad, riskiteguriks aga majandusarengu tugev sõltuvus energiakandjate (nafta, gaas) ja hankivast tööstusest (puidu-, väärismetallide, terase-, värviliste metallide tootmine). Nimetatud sektorid võtavad enda alla kuni 80% ekspordist ja annavad olulise osa föderaaleelarve tuludest. Väliskaubandus on olnud tugeva ülejäägiga, samuti nagu ka föderaaleelarve. Riigi kulla ja valuutavarud kasvasid  jätkuvalt kuni 2008 aastal alanud maailma finantskriisini, mille mõju Venemaale tugevdasid sõjategevus Gruusias ning Venemaa pangandussüsteemi suhteline nõrkus.

Vene võimuorganid jätkavad uutes majandustingimustes riigi nii otsese kui kaudse kontrolli tugevdamist ja seda eriti energeetikas, terase-, alumiiniumi- ning kosmosetööstuses.

Teoorias peavad teenistused parandama regulatoorseid funktsioone ja agentuurid informatsiooni levitamise ning majandusarengu funktsioone. Praktikas pole aga alati selge kes millega peab tegelema.  

Vene turu väljakutseteks on tema seniajani kestev üleminek tsentraalsest plaanimajandusest rohkem avatuks turumajanduseks ja tugev konkurents juhtivate Euroopa, Aasia ning Ameerika firmade vahel. Firma asutamise, maksude kogumise, vaidluste lahendamise, omandiõiguse, produktide sertifitseerimise ja standardite küsimuste lahendamise teeb pinget pakkuvaks valitsusasutuste bürokraatia, seaduste loominguline järgimine ja korruptsioon.

Küsimusi võib tekitada kvalifitseeritud kohalike partnerite ja teenistujate leidmine, kes mõistaksid Lääne raamatupidamist ja äripraktikat ning tavasid. Vene tarbijatel võib esineda raskuseid finantsressursside leidmisel kuna pangandussüsteem pole veel lõplikult välja kujunenud. Jukose naftakompanii ja selle juhtidega toimunu on tekitanud ebakindlust investeerimiskliima tulevikus ja (majandus)poliitika suundades tervikuna.

Samas on pakkunud (kuni kriisini 2008) Venemaa turg, seda tänu reaalsissetulekute kasvule Moskvas ja Peterburis ning regionaalsetes keskustes palju võimalusi tarbimiskaupade ja teenuste sektoris, eriti järgmistes valdkondades: telekommunikatsiooni seadmed ja teenused, autod ja varuosad, arvutid ja tarkvara, kosmeetika ja tualet-tarbed, ehitusmaterjalid.

Venemaa turule sisenemisel on oluline teostada korralik turu-uuring, effektiivse müügitöö korraldamiseks on vajalik esindaja või usaldusväärse kohaliku partneri olemasolu, äriplaani elluviimiseks ja positiivsete tulemusteni jõudmiseks kulub suhteliselt palju aega ja vahendeid, meelitavad kiirteed ärivõimaluste laiendamiseks ei ole soovitatavad, tuleks samuti tutvuda teiste edukalt tegutsevate ettevõtete kogemusega jne.

Majanduse põhinäitajad (seisuga kevad 2009.a.)

Rahvusvaluuta Venemaa rahaühikuks on rubla (RUR), mis on võrdne 100 kopikaga.
Vahetuskurss
RUR/USD   33,7268 RUB/1USD (26.03.2009)
RUR/EUR  45,3963 RUB/1EUR (26.03.2009)
EEK-RUR igapäevase vahetuskursi leiab http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp 
Kursse saab vaadata ka VF Keskpanga (http://www.cbr.ru) kodulehelt.

SKP 2002 – 2008.a.

Keskvalitsuse finantsid

Venemaa prognoosib 2009.aastaks 7,4%-st eelarvepuudujääki. Venemaa rahandusministeerium prognoosib 2009. aasta eelarve puudujäägiks 2,98 triljonit rubla, mis moodustab 7,4% SKTst. Eelarve puudujääk kasvab madala naftahinna tõttu, samuti otsustas valitsus majanduse ergutamiseks kulusid suurendada. 1,6 triljonit rubla on rahandusministeeriumi andmeil kavas kulutada kriisivastasteks meetmeteks. Eelarvet kinnitades arvestas ministeerium, et naftabarreli hind on 95 dollarit, kuid nüüdseks on hind langenud 41 dollarile. Selle tõttu vähenevad eelarvetulud mullusega võrreldes 28% ehk u 6,7 triljonit rubla. Valitsus arvestab, et riigi SKT väheneb tänavu 2,2%. (Eesti Pank vene allikate andmetel)

Keskpanga kulla ja valuutavarud (mlrd USD) seisuga:

01.12.2007   463,5;
01.08.2008   596,6;
01.12.2008  455,7;
01.02.2009  426,0;
27.03.2009   388,0.

Keskmine pension 4199 rubla. (2007 a. 3116 rubla; 2006 a. 2726 rubla; 2005 a. 2364 rubla)

Eelnevad näitajad on VF keskmised, regiooniti on suured erinevused.  Alates 1.sept. 2007 on minimaalne ülevenemaaline töötasu (vene keeles – MPOT) 2300 rubla. Samast ajast on regioonidel õigus kehtestada regionaalsed miinimumtöötasud (vene keeles – MЗП), mis aga ei tohi olla madalam föderaalsest miinimumist 2300 rubla (MЗП näiteid: Moskvas alates 01.09.08 – 7500 rubla; Arhangelski oblastis alates 01.01.09 – 5329 rubla)