VÄLISKAUBANDUS

2001-2008 (mln USD)

Allikas: VF Riiklik Statistikakomitee

2008 jaan.-dets. (mlrd USD)

VF tollistatistika andmetel oli Venemaa väliskaubanduskäive 2008. aastal 735,0 mlrd USD (võrreldes 2007.a. sama perioodiga suurenes 33,2%), s.h. mitte SRÜ liikmesriikidega 628,5 mlrd USD (kasv 34,0%) ja SRÜ riikidega 106,5 mlrd USD (kasv 29,0%). Kaubandussaldo oli positiivne 201,2 mlrd USD-ga  ( 2007.a. 152,2 mlrd USD).

Venemaa eksport oli 468,1 mlrd USD (2007 sama perioodiga võrreldes kasv 33,0 %), s.h. EL liikmesriikidega 250,6 mlrd USD (kasv 43,2%), SRÜ riikidega 66,0 mlrd USD (kasv 40,2%).

Kaubaekspordi struktuur mitte-SRÜ riikidesse - kütuse ja energeetikakaupade osakaal rahalises väljenduses on suurenenud (peamiselt toornafta hinnatõusu tõttu esimesel poolaastal) ning 2008.a. jaan.-nov. moodustas see 72,4% kogu ekspordimahust nendesse riikidesse  (2007. a.   68,0%), metallide ja metallitoodete osa langes 11,5%-ni (14,0%), keemiatööstuse toodangu osa suurenes 5,9%-ni (5,4%), metsamaterjalide ja tselluloosi-paberitoodete osa oli 2,3% (3,4%), masinatööstustoodangu osa 2,9% (3,4%), toiduainete osa 1,2% (1,8%)

Kaubaekspordi struktuur 2008 SRÜ riikidesse - kütuse ja energiakompleksi toodang moodustas 40,9% koguekspordist (2007 vastavalt 35,5%), masinad ja seadmed 19,4% (21,5%), metallid ja tooted nendest 13,0% (14,2%).

Venemaa import 2008.a. oli 266,9 mlrd USD (2007 sama perioodiga kasv 33,6%), s.h. mitte SRÜ liikmesriikidest 230,3 mlrd USD (kasv 35,6%), SRÜ-st aga 36,6 mlrd USD (kasv 22,5%).

Kaubaimpordi struktuur 2008 mitte-SRÜ riikidest - masinate ja seadmete osa oli 56,0% (2007 vastavalt 54,3%), keemiatööstuse toodangul 13,8% (14,4%), toidukaupade ja nende valmistamise tooraine osa 12,9% (13,7%).

Võrreldes 2007 aastaga suurenesid 2008.a. mitte-SRÜ riikidest värske ja külmutatud liha ostude füüsilised mahud 15,8%, külmutatud kalal 1,9%, tsitruselistel 2,7%, kohvil 16,9%, medikamentidel 13,5%, sünteetilise ja naturaalse kautshuki osas 16,8%, sõiduautodel 31,1%.

Väliskaubanduses on eriline osa EL-il, kes on suurim Venemaa kaubanduspartner. EL-i osa 2008.a. VF väliskaubanduse mahus oli 52,0%(51,3% 2007) SRÜ maade osa moodustas 2008.a.  14,5% VF väliskaubandusest (2007.a. vastavalt 15,0%), EAEC osakaal oli 8,2% (8,7%), APEC maadel vastavalt 20,4% (19,3%).

Venemaa põhilised kaubanduspartnerid 2008. aasta käibe alusel:

Mitte-SRÜ riikidest olid Saksamaa, kaubavahetuse mahuga 67,3 mlrd USD (127,2% võrreldes 2007 sama perioodiga), Holland 61,8 mlrd USD (132,3%), Hiina 55,9 mlrd USD (138,6%), Itaalia 52,9 mlrd USD (146,7%), Türgi 33,8 mlrd USD (149,0%), Jaapan 29,0 mlrd USD (142,4%), USA 27,3 mlrd USD (153,2%), Poola 27,2 mlrd USD (151,8%),  Suurbritannia 22,5 mlrd USD (134,8%), Soome 22,4 mlrd USD (142,1%).

- SRÜ riikidest olid põhilised partnerid:  Ukraina 38,1 mlrd USD (133,7% võrreldes 2007 sama perioodiga), Valgevene 34,2 mlrd USD (131,1%),  Kasahstan 19,7 mlrd USD (119,3%),

Venemaa tähtsamate kaupade eksport (2008.a.)

Märkus (*): Ekspordi ja impordi üldistes kokkuvõtetes (ilma kaupadeks jagamata) on arvestatud kaubanduse näitajaid Valgevenega VF Riikliku statistikateenistuse andmete alusel

Vene tähtsamate kaupade import (2008.a.)

Märkus (*): Ekspordi ja impordi üldistes kokkuvõtetes (ilma kaupadeks jagamata) on arvestatud kaubanduse näitajaid Valgevenega VF Riikliku statistikateenistuse andmete alusel

Välisinvesteeringud[1]

Allikas : VF Riiklik Statistikakomitee, VF Keskpank

2008.a. lõpu seisuga oli akumuleeritud väliskapitali[2] Venemaa majanduses 264,6 mlrd USD, mida oli 19,9% rohkem võrreldes eelmise aastaga. Suurima osakaalu akumuleeritud väliskapitalis moodustasid muud investeeringud (rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide krediidid, kaubanduslaenud jne.), mida oli 51,6% (2007.a. lõpus 50,2%), otseinvesteeringute osa oli 46,3% (46,7%) ja portfellinvesteeringutel 2,1% (3,1%).

Põhilised investeeringud 2008. aastal pärinesid Küproselt, Suurbritanniast, Hollandist, Saksamaalt, Luksemburgist, Prantsusmaalt, Neitsisaartelt (UK). Akumuleeritud väliskapitalis oli nende riikide osakaal 77,0%,  akumuleeritud välisotseinvesteeringute üldmahust aga 79,4%. 

2008. aastal tehti Venemaa majandusse 103,8 mlrd USD välisinvesteeringuid, mida on 14,2% vähem kui 2007.aastal. Varasematest sisse toodud investeeringutest Venemaale kustutati 2008. aastal 68 mlrd USD, ehk 16,3% võrra rohkem kui 2007. aastal

Venemaalt välisriikidesse tehtud akumuleeritud investeeringuid oli 2008.aasta lõpu seiusuga 53,8 mlrd USD.

2008. aastal saadeti Venemaalt välisriikidesse 114,3 mlrd USD välisinvesteeringuid, mida on 53,1% rohkem kui 2007. aastal. Kustutatud investeeringute maht, mis olid varem Venemaalt saadetud välisriikidesse, moodustas 103,2 mlrd USD, ehk 76,3% rohkem kui 2007. aastal.

Populaarsemad vene investeeringute sihtriigid 2008.a. olid (investeeringute suuruse kahanevas reas): Küpros, Holland, Neitsisaared (UK), USA, Saksamaa, Šveits, Valgevene, Ukraina, Suurbritannia, Armeenia. Nende riikide arvele tuli 48,5 mlrd USD ehk 90,2% ülalmainitud 53,8-st miljardist.

[1] Andmed on toodud arvestamata rahanduse reguleerimisorganeid, kommerts ja hoiupankasid, s.h. USD-deks konverteeritud rublalaekumisi.

[2] Organisatsiooni poolt akumuleeritud väliskapital – välisinvesteeringute üldmaht, mis on saadud (või toodetud) sissemakse algusest arvestades (laenu) kustutamist, aga samuti ümberhindlust ja muid aktivate ning kohustuste muutusi.