MAKSUSTAMINE JA TOLLIPOLIITIKA VENEMAAL

Venemaa maksusüsteem on suhteliselt keeruline ja lühidalt on seda ammendavalt selgitada võimatu, lisaks on seadusandlus pidevas muutumises.

Maksud jagunevad üldiselt föderaalseteks, regionaalseteks ja kohalikeks, lisaks kasutatakse erimaksurezhiime.

Föderaalsed maksud on lisandväärtusmaks, aktsiisid, füüsilise isiku tulumaks, ühine sotsiaalmaks, organisatsioonide tulumaks, maavarade kaevandamise maks, pärandi- või kinkemaks, veemaks, elusloodusobjektide ja vee bioloogiliste ressursside kasutusmaks ja riigilõivud .

Regionaalsed maksud on organisatsioonide varamaks, hasartmängumaks ja transpordimaks.

Kohalikud maksud on maamaks ja füüsiliste isikute varamaks.

Erimaksurezhiimide alla kuuluvad ühtne põllumajandusmaks, lihtsustatud maksusüsteem, ühtne tegevusmaks ja toodangu jaotamise lepingute maks.  

Järgnevana näiteid erinevate maksude suurusest:  

Lisandväärtusmaksu määrad võivad olla 0%, 10%, 18% või arvutuslikud.

Üksikisku tulumaks on reeglina 13%, teatud juhtudel võib see aga olla kuni 35%, samas näit. dividendidelt on tulumaks 9%.

Ettevõtte tulumaks oli reeglina 24%, see võib aga teatud juhtudel olla 0%, 9%, 15% või 20%.

Seoses kriisiolukorra meetmetega on seda vähendatud 20%-ni.

Sotsiaalmaksu suurus sõltub maksjast ja tulude suurusest. 

Tulude korral kuni 280 000.- RURi on olukord kõige selgem, sotsiaalmaks võib olla sõltuvalt isikust 26%, 20%, 10% või 8%. Tulude korral 280001 kuni 600000.- ja üle 600000.-RURi rakendatakse valemeid kus jällegi sõltuvalt maksja isikust tuleb tasuda teatud kindel summa ning teatud % summalt mis ületab siis vastavalt kas 280000.- või 600000.- RURi.

Täpsema info saamiseks soovitame konsulteerida Föderaalse maksuteenistuse lehekülge   http://www.nalog.ru/.

Eesti ja Venemaa vahel on 2002.a. novembris sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepe, Eesti on kõik siseriiklikud protseduurid lepingu jõustamiseks lõpetanud 2004.a. juulis, lepingut ei ole seni aga ratifitseerinud Venemaa ja leping pole jõustunud ega rakendatav. 

Väliskaubandustegevust reguleeritakse tollimaksudega, mis jagunevad ekspordi- ja impordimaksudeks.

Eksporditolle rakendatakse näiteks toornafta väljaveole (muutuvad vastavalt turusituatsioonile kord kuus)  ja ümarpuidu väljaveole.

Impordi tollimaksudele omakorda lisanduvad lisandväärtusmaks (VAT), selektiivsed aktsiisimaksud ja tollivormistustasud.

Alates 01.01.2004 kehtib uus Tollikoodeks, mis üldiselt peaks vastama GATT/WTO standarditele. Tollikoodeks sisaldab 11032 tariifirida, millest 85% on maksustatud ad valorem baasil.

Tariifid jagunevad üldiselt nelja suurde gruppi:

• 5% (toorained),
• 10% (pooltooted),
• 15% (valmistooted)
• 20% (toiduained).

Enamus tariife on 5% (36% ridadest) ja 15% (28%). 0% tariife on vähe (0,4%, nn. sotsiaalkaubad), samuti on vähe 20% tariife (1,9%). Üldiselt oli tendents tollitariifide alanemisele ja Venemaa saamisega WTO liikmeks peaksid tariifid veelgi vähenema, kuid seonduvalt praeguse finants-majanduskriisiga on tollitariife hoopiski (ajutiselt 9 kuuks) tõstetud (näiteks uutele ja kasutatud sõiduautodele, mõnedele piimatoodetele  jne) ja rakendatud muid protetsionistlikke turukaitse meetmeid

VAT on üldjuhul 18%, kuid võib olla ka 10% (toiduained, ravimid ja meditsiinivarustus) ja isegi 0% (mõned eluliselt vajalikud meditsiiniseadmed).

Aktsiisimaksu rakendatakse luksuskaupadele, alkoholile, sigarettidele ja naftasaadustele ning see võib olla 20 % - 570 %.

Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 01.05.2004 rakendatakse Eesti kaupadele EL ning Venemaa Partnerlus- ja Koostööleppes kokku lepitud MFN tollimaksumäärasid. Enne seda teatavasti rakendas Venemaa Eesti kaupadele nn. topelttolle, s.t. riikidele kellele ei laiene MFN rezhiim korrutati MFN tariifid seadusest lähtuvalt kahega.

Venemaa rakendab samuti preferentsitariife, mis moodustavad 75 % MFN tariifimäärast, ja seda arengumaadele.

Mõnedele SRÜ maadest pärit kaupadele on kehtestatud 0 % tollitariifid.

Alates 2004. aasta jaanuarist on Eesti ettevõtjale avatud Euroopa Komisjoni "Turu juurdepääsu andmebaas" (Market Access Database), mis on ligipääsetav Internetist aadressil http://mkaccdb.eu.int (vt. samuti alalõiku Abiks eksportöörile ja importöörile), kus leiab vajaliku info kauba eksportimiseks vajaminevatest dokumentidest ja protseduuridest. 

Tollimaksude kohta leiab täieliku infot vene keeles http://www.customs.ru/ru ja http://www.tks.ru , konsultatsioonideks võib pöörduda ka Moskva KTK poole www.mtpp.org. Uue Tollikoodeksi inglise keelse versiooni leiab http://www.customs.ru/tk_en.