PRAKTILINE INFO

Ärikultuur

Ühendkuningriigis on äritegemise oluliseks osaks osalemine valdkonna näitustel, seminaridel, vastuvõttudel, messidel ning sedasorti üritustel ei kehti müüt reserveeritud brittidest. Kohtumiste alguses on kombeks vahetada viisakusi ja tunda huvi vastaspoole käekäigu vastu, alles seejärel asuda ennast huvitava teema juurde. Viisakus on väga tähtis! Vaatamata näilisele mitteformaalsusele on ÜK ühiskonnas jätkuvalt oluline inimese positsioon ja seda tuleks enda esitlemisel meeles pidada. Kohtumistel on oluline osa small talk’il - see ei tähenda ilma eesmärgita vestlust, small talki eesmärgiks on määratleda kaasvestleja positsioon, mõju ja sobilikkus võimalikuks koostööks. Small talkil on oluline roll otsuse langetamisel, kas kaasvestleja võiks olla potentsiaalne äripartner.

Britid ei ütle üldjuhul oma hinnanguid ja ettepanekuid otse välja. Pigem jäetakse kaasvestlejale võimalus taganeda ilma otseselt ära ütlemata. Eestlaste otsekohesus ja otseütlemine võib tunduda brittidele ebaviisakas. Otseütlemist, eelkõige hinnangute ja ettepanekute puhul, peetakse kultuurituks ning seda võiks targu vältida. Selle asemel, et öelda „Teie plaan meile ei sobi!“, võiks näiteks kinnitada, et ettepanek on huvitav ja seda tuleb kaaluda vms. Faktidest (ettevõtte käive jne) kõneldakse avameelselt ja sama oodatakse ka partneritelt. Ettevõtte kohta teavet reeglina ei varjata, üldinfo on kättesaadav ka äriregistrist (Companies House).

Kokkulepitud aegadest tuleb püüda kinni pidada ja kuigi mõistetakse ka hilinemisi, kuulub hea tooni juurde sellest ette teatamine. Levinud on ärikohtumised lõuna- või õhtusöögilauas ning traditsiooniliselt pubis. Nädalavahetustel ärikohtumisi üldjuhul ei peeta. Koju tavaliselt Ühendkuningriigis äripartnereid ei kutsuta, kui just ärisuhetele pole lisandunud sõbrasuhted.

Huumorimeel on hinnatud ja mõningane naljategemine võib tulla suhtlusele kasuks, ent heaks tooniks ei peeta nalju teiste rahvuste aadressil: enese üle naermine on iga rahvuse ainuõigus. Britid ise teevad enda üle väga palju nalja, aga omapoolsete naljade lisamine nende endi kohta on kohatu. Kohalik nüansirikas huumor on tihti sõltuvuses ÜK regionaalsetest omapäradest, see aga eeldab olustiku tundmist. Britid ise teevad selget vahet, kas ollakse inglane, kõmri, šotlane või iirlane. Seetõttu on kindlam kasutada mõistet “british”, et mitte kedagi solvata.

Briti kultuuriruumis on äärmiselt oluline olla viisakas, vastaspoolt respekteeriv, teha komplimente ja tunnustada. Heade äripartnerite eest soovitakse hoolitseda, neid hoitakse.

Brittidele meeldib rääkida hobidest ja spordist, eriti populaarsed on jalgpall, kriket, ragbi. Seetõttu on kasulik olla kursis Briti spordieluga, eriti kui on teada, millised on äripartneri huvid spordivallas. Teemad, millest ei räägita, on rassisuhted ja religioon. Rikkuse ja staatuse demonstreerimine ei ole kombeks. Siinkohal tuleb lisada, et Londoni ja ÜK regioonide vahel esineb suuri erinevusi ärikultuuris, tulenevalt Londoni rahvusvahelisest karakterist. Regiooni omapära teadmine ja sellesse respektiga suhtumine on suhtlemisel kindlasti toeks.

Kuivõrd inglise keelest on kujunenud peamine rahvusvahelise suhtluskeel, siis on britid harjunud väga paljude erinevate aktsentide ja murrakutega. Üldjuhul ei panda pahaks, kui kõnes esineb vigu ja ei tasu heituda, kui vahel palutakse öeldut korrata.
Kingituste tegemine ei ole kombeks. Kui siiski on soov anda äripartnerile kingitus, siis võiks see olla midagi tagasihoidlikku ja / või rahvuslikku.

Ühendkuningriigis kasutatakse ka rohkelt elektroonset kirjavahetust. Väga korrektne tuleb olla nimede kirjutamisel. Lisaks telefonile ja e-postile meeldib brittidele saata ja saada traditsioonilisi paberkirju, kirjad on viisakad ja formaalsed. Tervitus ja kirja lõpp kirjutatakse sageli käsitsi juurde. Tavaline on, et telefonitsi kokkulepitu või edastatud informatsioon kinnitatakse kas e-maili või kirjaga üle.

Pangad

Ühendkuningriigis tuleb pankadega suhtlemisel olla kannatlik, sest ÜK panganduse traditsioonid on Eestist erinevad. Soovitav on tutvuda panganõuetega arve avamisel enne pangakontorisse minemist ja küsida teenindajalt infot teenuste kohta. Deebet- ja krediitkaardid on Ühendkuningriigis laialt levinud. Sularahaautomaadid on üldiselt ristkasutatavad, kuid võimaliku lisanduva teenustasu kohta tuleks eelnevalt küsida oma pangast (lisaks on vastav info üldjuhul nähtav ka sularaha väljavõtmise tehingut sooritades). Kasutusel on veel ka tšekiraamatud, kuid nende osakaal on kiiresti langemas.

Suuremad pangad Ühendkuningriigis on:

• HSBC
• Natwest
• Barclays
• Lloyds TSB
• Lisainfo Ühendkuningriigi panganduse kohta

Rahvuspühad

Riiklike pühadena on vabad päevad järgmistel kuupäevadel (ÜK pühade kalender järgmisel 4 aastal):

• 1. jaanuar (või sellele järgnev esmaspäev, kui 1. jaanuar langeb kas laupäevale või pühapäevale) – Uusaasta
• Suur Reede
• Lihavõtte pühade järgne esmaspäev (Easter Monday)
• Esimene maikuu esmaspäev (Early May Bank Holiday)
• Viimane maikuu esmaspäev (Spring Bank Holiday)
• Viimane augustikuu esmaspäev (Summer Bank Holiday)
• 25. ja 26. detsember (Christmas Day, Boxing Day)

Põhja-Iirimaal lisanduvad nendele kuupäevadele lisaks:

• 17. märts (või sellele järgnev esmaspäev) - St Patricku päev
• 12. juuli (või sellele järgnev esmaspäev) – Boyne lahingu aastapäev

Šotimaal on lisaks Inglismaa pühadele vabad päevad lisaks:

• 2. jaanuar (või uusaastale järgnev teisipäev) – Uusaasta
• erinevalt Inglismaal lihavõtetele järgnev esmaspäev ei ole Šotimaal riigipüha
• erinevalt Inglismaast on suvine Bank Holiday Šotimaal augustikuu esimesel esmaspäeval

Noppeid ÜK-s tegutsevate Eesti ärimeeste kogemustest ja soovitustest:

• Asjaajamise lihtsuse huvides on kasulikum registreerida ÜKs uus ettevõte kui asutada Eesti firma tütarettevõtet;
• ÜK lepingupartnerid võivad nõuda ettevõtte kindlustamist;
• ÜKs on oluline luua kontaktvõrgustik, mille abil tutvustada oma toodet. Infot IT valdkonna ürituste kohta leiab www.meetup.com. Londonis on IKT valdkonna tuntuim kokkusaamispunkt Minibar ja üritused Ida-Londonis: http://www.meetup.com/minibar/;
• Kasulik on osaleda nn accelerator programmides - näiteks http://springboard.com/ või http://www.seedcamp.com/;
• Kui kontaktüritustelt on leitud huvipakkuv partner ja vahetatud visiitkaarte, on soovitav kohe ürituse järgselt ühendust võtta ja korraldada kohtumine;
• Kontaktide loomisel aitavad kaasa soovitused;
• Eesti ettevõtete eelis on piiratud ressursside juures täita mitut ülesannet;
• ÜKs on tavaline tellida arendustöö sisse ja seepärast on soovitav muuta pakutav teenus või valmidus midagi luua virtuaalselt pakendatud tooteks, mida oleks ostjal ÜKs võimalus teiste sarnaste pakkumistega võrrelda;
• Arvestama peab pika müügitöö perioodiga (aastast pooleteise aastani) ning ärikultuuri erinevustega Londonis ja mujal ÜKs;
• Kuigi alati ei ole otsest vajadust omada ÜKs esindajat kohapeal, võib temast mõnikord kasu olla;
• Kõik lepingud tuleks lasta õiguslikult üle kontrollida; info õigusbüroode kohta http://www.lawsociety.org.uk/home.law
• Aktiivselt maksab osaleda valdkonnaspetsiifilistel kohtumistel ja messidel;
• Jagatud kontorid on head alguseks, see hoiab kokku raha ja viib kokku inimestega, kellega hea networkida - näiteks http://club.workspacegroup.co.uk/club-workspace/clerkenwell-workshops/ ja http://www.techhub.com/;
• Hea viis leida kompetentset tööjõudu on pöörduda ülikoolide poole. Ülikoolidel on mentorid, kelle ülesandeks on viia kokku üliõpilased, kellel on vaja praktikat, ja ettevõtted;
• Londoni Eesti Gild on loodud ühendamaks ettevõtlikke eestlasi. Gild on alustavate ettevõtete abistamiseks loonud käsiraamatu ja teenustasu eest paketid - http://www.estonianguild.co.uk/ettevotjale/teenused/.