MAJANDUS

Makromajandus

Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on ELi liikmesriigid. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009.a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kokku lepiti abipaketis väärtuses 110 mld eurot, sellest EL 80 mld eurot ja IMF 30 mld eurot.

Kriis on aina süvenenud ja 2011. aastal oli Kreeka majanduslangus juba 6,9% SKPTst, tööpuudus küündib 2012. aasta teises pooles juba 25%ni. Kreeka püüab täita abipakettidega võetud kohustusi kiirendades reformide protsessi. Lihtsustatakse äritegevuse alustamist ja parandatakse investeerimis-ja ärikeskkonda ning püütakse seeläbi taastada ka riigi usaldusväärsust. Vajalike struktuurireformide ja eelarve konsolideerimise meetmete rakendamine edeneb visalt ja ei ole olnud senini piisav majanduskasvu saavutamiseks.
 

Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %)

Allikas: Invest in Greece Agency, Bank of Greece, The World Bank

Väliskaubandus

Kreeka eksport 2011. aastal moodustas 22,5 miljardit, mis moodustas umbes 10% SKTst ja on viimaste kümnendite rekord; import oli 43,3 miljardit eurot. Enamik kaubavahetusest toimus Euroopa Liidu liikmesriikidega. Suurimad kaubanduspartnerid olid Itaalia ja Saksamaa. Eksport on pidevas tõusutrendis: 2006. aastal 16,5 miljardit; 2008. aastal 17,3 mld ja 2010. aastal 16,2 mld eurot. 2011. aasta järsk suurenemine on tingitud sisenõudluse vähenemisest, mis on sundinud ettevõtteid ekspordiga tegelema.

Eksporditavate kaupade pingereast on väga oluliseks kaubagruppideks ehitusmaterjalid; tekstiilitooted; sisekujundustooted; toidukaubad. Ekspordiartikliteks on ka mitmesugused puu- ja juurviljad (sh oliivid ja oliiviõli), joogid, tubakas, nisu, kala, pähklid jm põllumajandustooted.

2011. aasta statistika andmetel on pingereas esikohal muud õlid ja saadused kui toornafta (6,1 mld eurot). Järgneb alumiinium (eksport 1 mld eurot); ravimid (849 mln); puuviljad ja pähklid (624 mln); raua ja terasetooted (579 mln); kala on 7. kohal (509 mln) ja juurviljad 9. kohal (410 mln).
 

Kreeka peamised kaubanduspartnerid 2011. aastal

Allikas: Invest in Greece Agency, The World Bank Data

Levinuimad imporditavad tooted on keemia- ja masinatööstuse tooted, kütused, samuti toiduained. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga.

Investeeringud

Kreeka on jagatud investeerimistsoonideks seaduse 3299/2004 ning 3522/2006 (Investment Incentives Law ) alusel, mis loodi aastateks 2007-2013.

Uus seadus Investment Incentives Law (3908/2011) vastab tänapäeva investori mitmekesistele vajadustele. Nii kodu- kui välismaised investorid leiavad sellest uue, avatuma  investeerimise raamistiku.

Õigusliku raamistiku kohta annab hea ülevaate The Ultimate Legal Guide to Invest in Greece.

Ettevõtluse pealinnast kaugemale viimiseks on mitmeid äritegevuse alustamise toetusprogramme just ääremaade piirkondades. Piirkonna valimisel tasub kindlasti täpsemat teavet küsida nii Arenguministeeriumist, Investeerimisagentuurist kui ka kohalikest Kaubandus- ja Tööstuskodadest, millised soodustused või rahalised toetused seal parajasti kehtivad või konsulteerida kohaliku juristiga.

Täpsemad andmed:
Invest in Greece Agency
Athens 105 57 Greece
Tel: 0030 210 335 5700
Fax: 0030 210 324 2079
email: info@investingreece.gov.gr

Välisinvesteeringud

Vaatamata tõsisele majanduskriisile olid välismaised otseinvesteeringud Kreekasse 2011. aastal siiski suhteliselt rahuldaval tasemel võrreldes eelneva aastaga. Kogu kapitali sissevool ulatus 2011. aastal 3,3 miljardi euroni (2010. a. 2,7 mld eurot, kapitali netosissevool 1,3 miljardit eurot (281 mln eurot). Veel 2008. aastal moodustasid välismaised otseinvesteeringud Kreekasse 6 mld eurot.

Välisinvesteeringud koonduvad enamasti teenindussektorisse – selle trendi dikteeris riigi finantssüsteemi areng; telekommunikatsiooni liberaliseerimine ja kaubanduse stimuleerimine. Investeeringud sektorite vahel jagunesid 2011 .a järgmiselt: 68% teenindussektorisse, 30% töötlevasse tööstusesse ja 2% investeeriti teistesse tegevustesse.
Investeeringud energeetikasse (elekter, maagaas) moodustasid 6,2% koguinvesteeringutest, mis näitab investorite huvi tõusu. Investeeringute aktiivsusel on üha enam määravaks süsivesiniku leidumine Kreeka territooriumil.

Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas. Põhjuseks peetakse Kreeka laiaulatuslikku bürokraatiat, korruptsiooni, maksusüsteemi pidevat muutmist, paindumatut tööjõuturgu ning institutsionaalset ebastabiilsust. Suurem osa välisinvesteeringutest tuleb Kreekasse teistest eurotsooni riikidest. Aastatel 2003-2011 olid suurimad investeerijad Kreekasse Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ka USA investeerimisprotsent Kreekasse näitas 2011. aastal suurt kasvu, ulatudes 595,4 miljoni euroni, võrreldes 95,4 miljoni euroga 2010.aastal ja 44,7 miljoni euroga 2009.aastal. Lähitulevikus on suuremad lootused investeeringutele Venemaalt ja Ida-Euroopast, Lähis-Idast, Araabia riikidest ja Aasiast, eriti Hiinast. Need riigid on peamiselt huvitatud energeetikast, telekommunikatsioonist, turismist, transpordist ja logistikasektorist.
Kreeka ise eelistab investeerida Türki, Hispaaniasse ja Balkani riikidesse.

Sektorid, millesse investeerimine võrreldes varasemaga 2011. a-l eriti kasvasid, on transport ja ladustamine, telekommunikatsioon, finantsasutused ja kinnisvara, infotehnoloogia.

Majandusharud

Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustub teenustesektor 71,7%, tööstus 22,1% ja põllumajandus 6,2%%.

Teenustesektor

Kreeka kõige kiiremini arenev sektor on teenustesektor - turism, laevandus, pangandus.

Turism

Turism moodustab 18% Kreeka SKTst, andes otseselt või kaudselt tööd umbkaudu 900 000-le inimesele. Turismist tuleb ka riigi peamine teenustelt pärinev tulu. Reisiteenustelt saadav netosissetulek moodustas 2011. aastal 56,3% kogu teenustelt saadavast puhaskasumist (võrreldes eelmise aastaga suurenes see 10,6%), mis kattis omakorda 30,3% Kreeka kaubavahetusbilansi puudujäägist.

Ateena Rahvusvaheline Lennujaam „Eleftherios Venizelos“ on viimastel aastatel näidanud langust nii reisijate kui lendude arvus. 2011. aastal läbis lennujaama 14,4 miljonit reisijat, mida oli 6,3% vähem kui varasemal aastal. Kokku saabus riiki 16,4 miljonit välisturisti, millega Kreeka oli 24. turismi sihtriik maailmas. 85% turistidest saabus Lääne-Euroopast: 21,2% Suurbritanniast, 17,5% Saksamaalt, 8,8% Itaaliast, 5,3% Prantsusmaalt, 5,2% Hollandist ja 7,5% Skandinaaviamaadest. Võrreldes varasemate aastatega on suurenenud ka Ida-Euroopa ja Hiina turistide ja Venemaa turistide osakaal, mis toob kaasa uued nõudmised teenustele ja atraktsioonidele.

Hoolimata langusest on turism hetkel Kreekas kõige usaldusväärsem sektor, millele on pandud kõige suurem lootus kriisist välja tulemiseks. Turismisektori olulisuse tõttu on eesmärgiks pidev  sektori arendamine. Püütakse luua eristuva ja atraktiivse riigi kujutist, et üha uusi turiste külastama meelitada. Edendatakse alternatiivseid turismi vorme nagu religiooniga seotud ja ökoturism, samuti mägironimist jm. Panustatakse mereäärse infrastruktuuri laiendamisele, turismitööstuses töötavate inimeste väljaõppe parandamisele jne.

Laevandus

Kreeka on üks tähtsamaid laevandusriike maailmas. Viiendik maailma laevastikust kuulub Kreeka laevaomanikele. Laevandus moodustas 2011. aastal 6% Kreeka SKT-st, andes tööd ligikaudu 160 000 inimesele ehk 4%-le tööjõulisest elanikkonnast. Laevandusest saadav tulu ulatus 2010. aastal 15,4 miljardi euroni.

Kreekas tegutseb 750 laevandusettevõtet ja neile kuulub 15,8% maailma laevandusest tonnaaži arvestuses, millega ollakse teisel kohal maailmas Jaapani järel (16,2%). Kreeka laevastikule kuulub 41,5% Euroopa Liidu kogutonnaažist. Kreeka kontrollib 22,5% maailma tankeritest ja 16,8% maailma puistlastilaevadest. Kreeka laevastik oma riigi lipu all sõitvate laevadega (3 325) on suurim maailmas, võimsusega 227 mln dwt (dead weight tons). Eelmisel aastal tehti investeeringuid uute laevade tellimustena 8,5 mld USD ulatuses.

Pangandus

Pangasektori stabiilsus, rahastamine ja rahandustegevus on tulenevalt majanduskriisist terava surve all. Tegutsemine pingestatud olukorras avaldab jätkuvalt survet varade kvaliteedile ja kasumlikkusele.

Kreeka pangaturul toimub märkimisväärne konsolideerumine ja 2013. aasta sügiseks on alles alla kümne arvestatava panga, neist neli omamas praktiliselt kogu laenuturgu. Halbade laenude osakaal kasvab, kuni jätkub negatiivne majanduskasv.
2012. aastal on kapitalitoetust 18 mld eurot saanud neli panka seitsmest jätkusuutlikkust pangast: Alphabank, Eurobank EFG, Natinoal Bank of Greece/NBG, Piraeus Bank. Ülejäänud kolm: ATEbank, Hellenic Postbank ja Emporiki. Mainitud seitsme panga käes on 93% Kreeka laenuturust.

2009. aasta lõpust alates on hoiustelt lahkunud umbes 100 mld eurot ehk kolmandik kogumahust (70 mld eraisikute arvetelt). Pärast 17.06 valimisi on hoiustele naasnud umbes 9 mld eurot ja see on oluliselt parandanud likviidust.

Kreeka pangad on aktiivselt laienenud Ida- ja Kagu-Euroopasse, sh Eestisse (Marfin Bank). Kreeka osa Albaania pangaturul on 20%, Bulgaarias 21%, Rumeenias 17% ja umbes 17% ka Serbias.

Energeetika

Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Alus on pandud kolmele projektile: Türgi - Kreeka gaasijuhe ning South Stream maagaasijuhtme rajamine. Burgas - Alexandroupolise naftatorustik on Bulgaaria loobumise tõttu päevakorrast maas.

Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti 2005. a aprillis kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks. 279 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas, vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist. Aastane mahutavus on sellel enam kui 50 miljonit tonni. Projekti maksumuseks hinnatakse 800 miljonit eurot.

18. novembril 2007 avati Türgi – Kreeka - Itaalia gaasijuhe (Turkey-Greece-Italy Interconnector), mis hakkab esmakordselt viima Kaspia mere gaasi läbi Türgi ning Kreeka ülejäänud Euroopasse. Gaasijuhtme kogupikkus on 590 km. Gaasitoruga soovitakse tema täisvõimsusel aastateks 2012-2014 transportida 11,6 miljardit m³ gaasi aastas.

South Stream maagaasijuhtme rajamine on laiaulatuslik projekt, mille eesmärgiks on vene gaasi Lääne-Euroopasse toomine, kuid projekt on endiselt ainult paberil.

Põllumajandus

Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Rohkem kui 450 tuhandele Kreeka perele on oliivõli toodang kas esmaseks või teiseks sissetuleku allikaks. Oliivipuude koguarv on ligikaudu 120 miljonit ehk umbes 10 puud elaniku kohta.

Viimasel ajal on põllumajandus üha enam populaarsust kogunud. Hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad peamiselt noored ja kõrgharitud inimesed, kes otsivad paremat elukvaliteeti isegi juhul kui see tähendab väiksemat sissetulekut. Uuringu tulemuste kohaselt kaaluvad 68,2% vastanutest maale kolimist, 19,3% on juba konkreetsemad sammud selles suunas astunud. Huvi on suunatud peamiselt traditsiooniliste põllumajandustoodete tootmisele, samuti ka orgaanilisele alternatiivtoodangule. 51,5% neist, kes on enda jaoks juba algatanud maale ümberasumise protsessi, on huvitatud oliivikasvatusest ja oliiviõli tootmisest.

Tuleviktrendiks võib olla ka granaatõuna, astelpaju ja pohlade kasvatamine.