ÄRIKESKKOND

Üldine ärikeskkond

Konkurentsivõimelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas ning iga aastaga on Kreeka positsioon halvenenud. Kui 2002. aastal oldi konkurentsivõimelt 40. kohal, siis 2006. aastal 48 ning 2007. aastal juba 53. kohal. Maailmapanga aruandes „Doing Business 2009” on ärisõbralikkuse kategoorias Kreeka asetatud 181 riigi seas 96. kohale (Eesti on 22. kohal). Transparency International 2008. aasta korruptsiooninäitajate (Corruption Perception Index 2008) kohaselt asub Kreeka EL riikide arvestuses 27. kohal (üldarvestuses 57. koht). World Economic Forum majanduse konkurentsivõime 2008. aasta arvestuses (Growth Competitiveness Index 2008-2009) on Kreeka üldarvestuses 67. kohal. The Heritage Foundation ja Wall Street Journal’i  2009.aasta majandusvabaduse indeksis (Index of Economic Freedom) on Kreeka 81. kohal (Eesti 13. kohal).

Madalate näitajate peamiseks põhjuseks on laialdane bürokraatia ja korruptsioon, mis teeb äri alustamise ning investeerimise Kreekas keeruliseks. Mõju avaldavad ka keskvalitsuse suur võlg, eelarve defitsiit, pidevad maksumuudatused ning vähesed kulud haridusele ja teadusele.

PriceWaterhouseCoopers’i poolt 2008. aastal läbi viidud uuringu kohaselt veedab iga inimene Kreekas aastas keskmisel 207 tundi oodates erineva avaliku teenistuse asutuse järjekorras. Sooviga investeerida tuleb järgida 30 erinevat seadust ning 15 erinevat protseduuri. 50% juhtudest tuleb asutaval ettevõttel vajaliku litsentsi saamiseks enam kui 10 korral külastada erinevaid avaliku teenistuse asutusi. Kreeka kulutab aastas 16,7 miljardit eurot ehk 6,8% SKP-st bürokraatlikele protseduuridele.

Ettevõtte asutamine

Sooviga alustada äri Kreekas või üldse Kreeka firmaga tuleks tingimata peale hakata kompetentse juriidilise nõustaja palkamisest, kes suudab orienteeruda keerulises seaduste süteemis. Kontakteeruda tasub kindlasti ka kas Arenguministeeriumi (Ministry of Development) või investeerimisagentuuriga Invest in Greece. Bürokraatia on riigis laialdane, aga samas iga pisireegli täitmine äärmiselt oluline.

Ettevõtlusvormid

Ettevõtlusvormid Kreekas on:

• füüsilisest isikust ettevõtja  (atomiki epihirisi - A.E.);
• täisühing (omorythmos eteria - O.E.);
• usaldusühing (eterorythmos eteria - E.E.);
• osaühing (etairia periorismenis efthinis - E.P.E.);
• ühe isiku osaühing (monoprosopi eteria periorismenis efthynis);
• aktsiaselts (anonymous etairia - S.A.);
• filiaal (ipokatastima).

Välismaistel ettevõtjatel on soovitav kasutada kas osaühingu või aktsiaseltsi vormi või avada filiaal.

Osaühing

Osaühing on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõte, kus omanike vastutus sõltub sissemakse suurusest osakapitali. Osaühingu võivad moodustada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühing moodustatakse määratud perioodiks, mis on põhikirjas näidatud. Juhtimisvormiks on osapoolte koosolek, mitte direktorite nõukogu ehk juhatus. Nõutav miinimumkapital on 4 500 eurot, makstuna sularahas või muude varadega, mis kajastuvad bilansi aktivapoolel. 50% sellest tuleb aga tasuda kindlalt rahalise sissemaksena.

Aktsiaselts

Aktsiaselts põhineb peamiselt seadusel number 2190/20. Aktsiaseltsis jaguneb vastutus ja kohustused aktsiakapitali sissemaksete põhjal. Asutajateks peab olema 2 või enam füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiad jagunevad nimelisteks aktsiateks ja esitajaaktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 60 000 eurot. Juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek õigusega vastu võtta kõiki ettevõtet puudutavaid otsuseid. Direktorite nõukogu omab täidesaatvat võimu.  Aktsionäride aasta üldkoosolek peab toimuma kuue kuu jooksul enne fiskaalaasta lõppu. 

Seaduses on sätestatud piirangud tegevusaladele, kus ettevõtlusvormiks võib olla ainult aktsiaselts, näiteks pangad või kindlustusseltsid.

Filiaal

Filiaal on Kreekas juriidiline isik ja peab vastama aktsiaseltsile või osaühingule kehtestatud kapitalinõudele sõltuvalt emaettevõtte liigist.

Ettevõtte asutamine

Ettevõtte asutamiseks vajalikud protseduurid:

1. firma nime reserveerimine asukohajärgses Kaubandus- ja Tööstuskojas
2. firma põhikirja ning muude dokumentide tõlkimine kreeka keelde
3. registreerimine Kreeka maksuametis, Kreeka maksunumbri omandamine
4. firma põhikirja notariaalne kinnitamine
5. ettevõtte registreerimine asukohajärgses esimese astme kohtus (aktsiaselts ja filiaal registreeritakse kohaliku prefektuuri Kaubandusministeeriumis), enne mida tuleb notariaalne kinnitus autentiseerida kohaliku maksuameti, kommertskoja ning advokaatide fondi poolt.

Teadaanne firma registreerimise kohta koos äri nime, osapoolte nimede, tegevusvaldkonna ja muu olulisima teabega ilmub valitsuse väljaandes „Bulletin of Corporations and Limited Liability  Companies”.

Pärast firma registreerimist vajaminevad toimingud:

1. firma registreerimine asukohajärgses Kaubandus- ja Tööstuskojas ( NB! iga ettevõte peab olema oma piirkonna kaubanduskoja liige)
2. raamatupidamisdokumentide ja -raamatute registreerimine maksuametis ( toiming võtab aega umbes nädala)
3. firma registreerimine sotsiaal- ja tööhõiveorganites, et saada võimalus palgata tööjõudu
4. pangaarve avamine Kreeka pangas

Keskmiselt võtab oma äri avamine aega 2-3 kuud, kuid harvad pole ka juhused, kui peab litsentse ootama pool aastat kuni 8 kuud (seadusejärgselt peaks see võtma aega 15 tööpäeva). Mõnikord võib viibimine oleneda arheoloogide või keskkonnakaitsjate tõhusast tööst. On olnud juhuseid, kus keskkonnaministeeriumil on õnnestunud peatada erinevaid suuri investeerimisprojekte mitmeks aastaks.

Firma asutamiseks vajaminevad kulud:

Lisaks advokaaditasudele tuleks osaühingu asutamisel arvestada ligikaudselt 1300 euroga makstuna notaritasudeks, maksed erinevatele fondidele, kaubanduskojale ning avaldamisekulud. Aktsiaseltsi puhul on nendeks kuludeks ligikaudu 4350 eurot ning filiaali puhul 500 – 1000 eurot.

* vastavalt novembris 2008 parlamendile esitatud uuele seaduseelnõule, peaks firma asutamiseks minev aeg ning protseduurid märgatavalt lihtsustuma. Luuakse uus keskus (Service of General Commercial Registration ehk GEMI Service), kus saab korraga teha kõik vajaminevad protseduurid firma asutamiseks, mitte joosta erinevate asutuste vahel. Keskuses hakkab tööle notar, kellele makstavaid teenustasusid soovitakse praegusega võrreldes vähendada. Samuti kaotatakse ära vajadus firma registreerimiseks esimese astme kohtus ning õigusbüroos, lisaks advokaatide sotsiaalfondi (tervise ja pensioni) maks. Luuakse üks kindel maks, mis makstakse GEMI keskusele ning firma on ametlikult asutatud, kui see ilmub GEMI väljaandes.

Maanteevedude teostamisel tuleb silmas pidada lisaks erinevatele streikidele võimaliku illegaalse immigratsiooni ohtu. Probleemide vältimiseks tuleks veos sulgeda plommidega, mille rikutus oleks kergesti märgatav ja veos peatuste ajal üle kontrollida. Kaubaterminalides on soovitav ise laadimise juures viibida, et vältida illegaalide sattumist koormasse. Eriliselt tähelepanelik tuleks olla Patrase ja Igoumenitsa sadamas!

Töö ja -elamisluba

Kuna Kreeka avas 2006. aasta mais oma tööturu täielikult, siis ei pea Eesti kodanikud tööluba taotlema. Elamiseks ja töötamiseks väljastatakse EL kodaniku kaart kehtivusega 5 aastat, kui töötamine pole ajaliselt määratud konkreetseks perioodiks. Ka EL kodanikuga kaasas oleval mitte EL kodanikust pereliikmel on õigus elamisluba taotleda. Pöörduda tuleb politseijaoskonna välismaalaste osakonda. Kaart väljastatakse enamasti 3 kuu jooksul peale vajalike dokumentide esitamist. Seaduslik alus on Presidential Decree 499/1987 või 525/1983.

Maksud

Üksikisikute tulumaksumäärad on sõltuvad aastase sissetuleku suurusest.

Üksikisiku tulumaksumäärad

* septembris 2008 vastu võetud uue maksuseaduse kohaselt väheneb aastatel 2010 – 2014 praegune maksumäär 25% iga aasta 1% võrra kuni saavutab 20%.

Füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksumäärad

* maksumäär on 0%

• kui tegutsemist alustati 2008.a. või sellele järgneval kahel aastal
• kui ollakse nooremad kui 30 aastat ning seda järgmise kolme aasta jooksul alates aastast 2008
• kui omatakse rohkem kui 3 last
• erivajadustega või vähemalt 67% vaimse puudega inimestel
• farmerid, kelle aastane sissetulek omandatakse rohkem kui 50% ulatuses põllumajandusest

Käibemaks

Toiduainetel 9 %, raamatutel 4,5%, kõikidel muudel kaupadel 19 %.

Tööturu regulatsioon

Tööpuudus oli Kreekas 2008. aastal 8,4 %, mis on lähedane EL keskmisele ( 8,5%). Tööga hõivatud elanikkond oli aastal 2007 ligikaudu 4,92 miljonit inimest. 12% tööga hõivatud inimestest töötavad põllumajanduses, 68% teeninduses ja 20% tööstuses. 10,5% tööjõust moodustavad immigrandid (peamiselt põllumajanduses ja mitteoskustöös).

Seadusega ettenähtud töönädala pikkus on 48 tundi inimestele, kes töötavad 6 päeva nädalas avatud olevates ärides, 40 tundi inimesele, kelle töökohas järgitakse 5-päevast graafikut. Tööandja on kohustatud maksma tema poolt soovitud ületundide eest. Puhkuse pikkus oleneb ettevõttes töötatud ajast ning töötundide arvust nädalas.

Puhkuse pikkused

Töötajatel on õigus ka lisatasudele. Kreekas saab töötaja aastas 14 palka: jõulupreemiaks peab tööandja maksma töötajale 1 kuu palga või 25 - päeva palga, lihavõttepreemia suuruseks on pool palka või 15-päeva palk ning samuti moodustab väljamakstav suvepreemia pool töötaja kuupalgast.