Üldandmed

* igapäevases suhtluses kasutatakse valdavalt inglise keelt. Koduse keelena kasutab iiri keelt vaid ca 3% elanikkonnast ja iiri keelest saab aru ca 40% iirlastest

Maa ja Rahvas

Iiri vabariik paikneb Iiri saarel ja hõlmab selle territooriumist ca 5/6.  Ülejäänud saareosal asub Suurbritannia- ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluv Põhja-Iirimaa. Saart, mille pindala on 81,638.1 km² piirab läänest Atlandi ookean, kirdest Põhja kanal, idast Iiri meri ja kagust Keldi meri. Iirimaa rannikualad on üsna mägised ja koosnevad peamiselt kaljudest ja küngastest (kõrgeim tipp Carrauntoohil[1] – 1 041 m), Iirimaa keskosa seevastu on üsna tasane. Pikim jõgi on 386 km pikkune Shannoni jõgi.

Iirimaa jaguneb neljaks provintsiks: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32-ks maakonnaks. Peale Iiri vabariigi moodustamist 06.12.1922.a jäid kuus üheksast Ulsteri maakonnast Põhja-Iirimaa koosseisu ja ülejäänud 26 moodustavad tänapäevase Iiri vabariigi.

Iirimaa rahvaarv on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud – eriti peale EL laienemist 2003.a., kus igaaastaselt tuli Iirimaale elama ja töötama üle 30 000 inimese - Iirimaa on kiireima elanikkonna juurdekasvuga riik Euroopa Liidus. 2006.a. 23 aprillil läbiviidud rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 4 234 925 inimest (2008.a. lõpus hinnanguliselt 4,4 miljonit inimest), mis on 317 tuhat ehk 8,1% rohkem, kui 2002.a. läbiviidud rahvaloenduse ajal. Ca 90% Iirimaa elanikest on rahvuselt iirlased. Suurimad mitte-iirlastest rahvusgrupid Iirimaal on britid, poolakad, leedulased, lätlased, nigeerlased. Eestlasi elab Iirimaal 3-4 tuhat inimest.

Iirimaa suurimad linnad on Dublin[2] (ca 1,2 mln elanikku), Cork[3] (ca 120 tuhat elanikku), Limerick[4] (91 tuhat elanikku) ja Galway[5] (73 tuhat elanikku).

Umbes 87 % elanikkonnast kuulub rooma-katoliku usku. Muud levinuimad religioonid on Church of Ireland k.a. protestandid (3%), islamiusk (0.8%), presbüterlus (0.5%). Ühtegi usku ei tunnista 4,4% elanikkonnast (2006. a. andmed).

Alates 1973.a. on Iirimaa Euroopa Liidu liige.

Poliitiline süsteem

President

Iirimaa riigipea on president, kes valitakse otsevalimistel seitsmeks aastaks (maksimaalselt kaks ametiaega). Praegune president Michael D. Higgins on Iirimaa üheksas president ja selles ametis alates novembrist 2011.
Iirimaa Presidendi kodulehekülg: http://www.president.ie

Parlament

Iirimaa parlament (Oireachtas) on kahekojaline ja see koosneb ülemkojast – senatist (Seanad Éireann) ning alamkojast (Dáil Éireann). Parlamendi koosseisu kuulub ka Iirimaa President. Senatisse kuulub kuuskümmend liiget, kellest üksteist valib peaminister (Taoiseach), kuus valitakse kahe suurema ülikooli poolt ja nelikümmend kolm avalikke esindajate poolt nn ekspertkogust. Alamkojas on 166 liiget (Teachtaí Dála), kes valitakse üldvalimistel viieks aastaks.

Viimased üldvalimised toimusid 24.05.2007.a. mille tulemusel jaotuvad kohad Dáil Éireann’is järgmiselt: Fianna Fáil – 78, Fine Gael – 51, Tööpartei – 20, Rohelised – 6, Sinn Féin – 4, Progressiivsed demokraadid – 2, sõltumatud kandidaadid – 5. Dáil Éireann eesistujaks on John O’Donoghue (Fianna Fáil).

Valitsus

Praeguse Iirimaa valitsuse moodustab koalitsioon kolmest parteist: Fianna Fáil (Saatuse sõdurid), Rohelised ja Progressiivsed demokraadid. Peaministriks ehk iiri keeles Taoiseach’ks on Dáil Éireann’s enim kohti saanud partei Fianna Fáil liider Enda Kenny. Asepeaminister ehk Tánaiste ja ühtlasi Ettevõtluse-, kaubanduse- ja tööhõiveminister on Mary Coughlan (samuti Fianna Fáil).

Valitsuse koosseisu leiate: http://www.taoiseach.ie/index.asp?locID=237&docID=-1

Püha Patriku päev

Patrick, kellest hiljem sai Iirimaa kaitsepühak ja ristiusu levitaja sündis neljanda sajandi lõpus ja oli päritolult bretoon. Kui Patrick oli 16 aastane vangistati ta tema küle rünnanud iirlaste poolt ja Patrick viidi Iirimaale, kus ta veetis vangistuses kuus aastat. Ta leidis endale toe ristiusus. Pärast põgenemist rändas ta Galliasse, kus õppis järgmised 12 aastat St. Germaini kloostris. Tol perioodil leidis Patrick, et tema kutsumus on aidata paganatel ristiusku pöörduda.

Nimetatud Iirimaa piiskopiks, levitas ta kohalike druiidide pahameeleks uue usu üle kogu saareriigi ja asutas kloostreid ning koole. Ta suri 17. märtsil 461 m.a.j, seda päeva tähistatakse tema auks kui püha Patriku päeva (St. Patrick’s Day). Seitsmendal sajandil nimetati Patrick Iirimaa kaitsepühakuks.

Legendi kohaselt seletas Patrick paganlikele keltidele kolmainsust ristikulehte (inglise keeles - Shamrock) näitena tuues. "Kuidas on võimalik, et üks Jumal kolmes isikus – Isas, Pojas ja Pühas Vaimus töötab ja samas ei ole meil tegemist kolme vaid ühe ja ainsa Jumalaga?, vastas Patrick sellega, et tõstis üles ristikheina lehe ja ütles: Kolm ristikheina lehte on koos, siiski üks ristikheina leht."

Püha Patriku päeva (inglise keeles ka lihtsalt Paddy’s Day) tähistatakse tänapäeval maailma eri paigus suurte pidustuste ja paraadidega. Komme püha Patriku päeval paraade ja karnevale pidada sai alguse Ameerikast, sinna rännanud iirlaste eestvedamisel. Esimene püha Patriku päevale pühendatud rongkäik peeti 1737. Aastal Bostonis. Suurim püha Patriku päeva rongkäik toimub New Yorgis – sellest võtab osa kuni 150 tuhat inimest ja pealtvaatajaid on olnud umbes 1 miljon inimest. Paraadist Dublinis võttis 2009.a. osa 675 tuhat inimest.

[1] http://www.irelandscape.com/display_location.php?location_id=140

[2] http://www.dublin.ie/

[3] http://www.cork.ie/

[4] http://www.limerick.ie/

[5] http://www.galway.ie/en/