Ärikeskkond

Ametlikud toimingud riiki saabudes

Eesti Euroopa Liiduga Ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse Asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Iiri territooriumile nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Ilma lisaregistreerimiseta võib riigis viibida 90 päeva poolaastas.

Eesti kodanikel pole vaja Iirimaal elamiseks elamisluba ning töötamiseks ei ole vaja tööluba (vajadusel leiate lisainfot Iirimaa Ettevõtlus-, kaubandus ja tööhõiveministeeriumi kodulehelt www.entemp.ie). Küll on vajalik taotleda endale PPS (Personal Public Service) number kohalikust sotsiaalametist, mis annab õiguse maksusoodustusteks ning sotsiaalteenuste (tervishoid jms) taotlemiseks. Numbri saamiseks tuleb ühendust võtta Sotsiaal- ja Pereasjade Ministeeriumiga www.welfare.ie.

Dokumendid, mis on vajalikud PPS numbri taotlemiseks:

• kehtiv PASS või ID kaart
• üks järgmistest dokumentidest: sünnitunnistus/ töötamist tõendav dokument/ töötust tõendav dokument/ maksukohustusi tõendav dokument/ residentsust tõendav dokument/ haridust tõendav dokument, mis on saadud mõnest EL riigist
• tõend, kus on kirjas Teie elukoht Iirimaal.

Täpsemat infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta saate Sotsiaal- ja Pereasjade Ministeeriumist.

Lisaks tuletame meelde, et Eesti kodanikud on kohustatud teavitama oma elukohamuutusest Eesti rahvastikuregistrit (vastavalt Rahvastikuregistri seadusele) 30 päeva jooksul. Kuidas seda teha, loe täpsemalt http://www.estemb.ie/est/konsulaarinfo/registreerimine

Kolmandate riikide kodanikud leiavad viisade ja elamislubade taotlemise kohta infot Iiri Naturalisatsiooni ja Immigratsiooniteenuste kodulehelt http://www.inis.gov.ie/ ja Iiri Justiitsministeeriumi kodulehelt www.justice.ie või võivad pöörduda Iiri Saatkonna poole oma asukohariigis, mille kontaktid on Iiri Välisministeeriumi kodulehel www.dfa.ie.

NB! Vaata lisaks saatkonna eestikeelselt kodulehelt konsulaarinfo alt alateemat Elamine ja Töötamine Iirimaal

Tööturu olukord

Euroopa Liidu kodanikel on täielik õigus Iirimaale tööle asuda, tööluba pole selleks vaja. Uute liikmesriikide kodanikud on teretulnud töötama Iirimaal samadel alustel kui vanemate liikmesriikide kodanikud.

Tööpuudus Iirimaal on 2009. aasta veebruari seisuga tõusnud hüppeliselt 10,4 %, mis on viimase 10 aasta kõrgeim tase (2007 aastal oli tööpuudus hinnanguliselt 4,6 %), kuid viimatised arengud tööturul võivad majandusanalüütikute hinnangul töötusemäära tõsta lähiajal isegi 12%-ni.

Palgad

Iirimaal on riiklik miinimumtunnitasu alates 1.juulist 2007.a  8.65 eurot tunnis (kuni 1.juulini 8.30 eurot). Kuid siin on ka mõned reeglid/erandid. Näiteks alla 18 aastaste miinimumtunnitasu on 6.60 eurot, alates 18 aastasel vähemalt 1 aastase töökogemusega töötajal on miinimum tunnitasu 6.92 ja alates 18 aastasel vähemalt 2 aastase töökogemusega töötajal on miinimum tunnitasu 7,79 eurot.

Tööandja on kohustatud maksma töötajale vähemalt miinimumpalka, alla selle maksta on ebaseaduslik. Kui tekib küsimusi tööseadusandluse kohta või ka arusaamatusi tööandjaga võib info saamiseks pöörduda Iirimaa ettevõtlus-, kaubandus ja tööhõiveministeeriumi poole, mille kontaktid leiate veebilehelt http://www.entemp.ie

Infot keskmiste palkade kohta Iirimaal valdkondade kaupa leiate interneti portaalilt: http://www.irishjobs.ie/resource_centre (valides „Salary Centre“ ning seejärel „Salary Survey“ jõuate õige leheküljeni).

Tööseadusandlus

Iiri Ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeerium (Department of Enterprise, Trade and Employment) kodulehel kirjeldatakse üksikasjalikult töötaja õigusi Iirimaal, sealhulgas järgmistes valdkondades: tööõigus Iirimaal, ebaõiglased töölt vabastamised, töötasude maksmine, töötingimused, pühad ja riiklikud pühad. See teave on kättesaadav järgmiselt kodulehelt: www.entemp.ie.

Tööleping

1994 ja 2001 aasta töötingimuste seadus (Terms of Employment (Information) Act) sätestab, et tööandajad peavad koostama kirjaliku dokumendi ehk töölepingu. Eelpool nimetatud seaduseid ei kohaldata inimestele, kes töötavad tööandja juures alla ühe kuu. Tööandja peab kirjaliku töölepingu koostama kahe kuu jooksul alates tööle asumisest.

Kui tööandja keeldub väljastamast kirjalikku lepingut võib töötaja oma kaebuse esitada tööalaste õiguste teabeüksusele (Employment Rights Information Unit) http://www.entemp.ie/employment/rights/. Kaebus tuleb esitada kas töötamise ajal või hiljemalt 6 kuu jooksul töösuhte lõppemisest.

Juhul kui töölepingu sisus toimuvad muudatused on tööandja kohustatud väljastama töötajale kirjaliku dokumendi muudatuste kohta ühe kuu jooksul alates muudatuste tegemisest.

Tööaeg

Töönädal on Iirimaal 39 tunni pikkune. Maksimaalne töötundide arv ühes nädalas võib olla kuni 48 tundi. Öötöö periood algab südaööst (24.00) ja kestab hommikul kella seitsmeni (7.00). Maksimaalselt võib öötööd teha 48 tundi nädalas. Kui see periood kestab kauem kui 2 kuud, peab see olema kollektiivlepinguga heaks kiidetud tööinspektsiooni poolt.

Puhkus

Puhkusetasu makstakse välja selle alusel kui kaua on töötatud vastava tööandja juures. Kõigil täis- ja osalise tööajaga töötajatel, samuti ajutise lepinguga töötavatele isikutele arvestatakse puhkuserahasid vastavalt sellele, millal töösuhe algas. Juhul kui näiteks töötajad töötavad keskmiselt 5 päeva nädalas, saaksid nad puhkust 1 2/3 päeva iga töötatud 20 päeva kohta. Puhkusepäevi arvestatakse tööpäevades, mitte kalendripäevades.

Tööõigus

Kui Te soovite teavet töötajate õiguste kohta, võtke ühendust ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeeriumiga http://www.entemp.ie. Vaadake ka tööalaste õiguste (Employment Rights) lehekülge: http://www.entemp.ie/employment/rights/ või võite saata päringu (Emplyoment Rights Queries) erinfo@entemp.ie .

Ametiühingud

Iirimaa ametiühingud omavad väga suurt võimu ning on väga tugevad. Iirimaa tööhõiveseaduste kohaselt on Eesti kodanikel Iiri kodanikega samasugused õigused ning ametiühingutesse võivad kuuluda kõik sooviavaldajad – see ei ole kohustuslik. Iirimaa Ametiühingute keskorganisatsiooniks on Irish Congress of Trade Unions www.ictu.ie. Üks Iirimaa suurimaid ametiühinguid SIPTU on loonud eraldi haru välismaalastest töötajate jaoks. Lisateavet saab SIPTUst www.siptu.ie .

Ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Äritegevus on Iirimaal reguleeritud järgmiste ettevõtlusvormidega (Vt http://www.cro.ie/ena/business-registration-company.aspx):

• aktsiaselts (limited company)
• osaühing (private company limited by shares)
• määratud vastutusega äriühing (private company limited by guarantee)
• täisvastutusega äriühing (unlimited company)
• usaldusühing (limited partnership)
• ühe osanikuga äriühing (single member company)
• välisettevõtte filiaal (branch)
• investeerimisfond (Undertakings for Collective Investment in Transferable Securities UCITS)
• Euroopa majandushuviühing/ühistu (European Economic Interest Groupings EEIG)
• Euroopa äriühing (Societas Europaea SE)
• piiriülene ühinemine (Cross Border Merger)

Ettevõtte registreerimine

Ettevõtte asutamist reguleerib Iirimaal Companies Act 1963-2004. Kõik ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris. Lisainfo äriregistri kodulehelt: http://www.cro.ie/en/downloads-information-leaflets.aspx.

Ettevõtte registreerimine maksab 100 eurot (CRODisk elektroonilist süsteemi  kasutades 50 eurot). Üldjuhul registreeritakse ettevõte 10 tööpäeva jooksul (CRODiski kasutades 5 tööpäeva jooksul), kuid praktikas võtab tavaliselt ikkagi ca 15 päeva aega.

Ettevõtte asutamiseks Iirimaal tuleb täita äriregistri vorm A1 (äriregistri erinevad registreerimisvormid http://www.cro.ie/ena/forms_a_to_b29.aspx)

NB! Ka välisfirmadel lasub kohustus ennast 1 kuu jooksul esinduse loomise kuupäevast alates äriregistris registreerida.

Abi ettevõtte asutamisel

Iirimaale investeerimist (ettevõtte asutamist) planeerivate füüsiliste ja juriidiliste isikute nõustamisega tegeleb Industrial Development Agency (IDA) www.idaireland.com.

Üldjuhul soovitatakse ettevõtte asutamisel kasutada professionaalset abi, kuid see ei ole kohustuslik. Iirimaal on mitmeid ettevõtete asutamisega tegelevaid erafirmasid ning regionaalseid inkubatsiooni- ja innovatsioonikeskusi, kes pakuvad professionaalset nõustamisteenust. Samas leiab palju infot ka internetivahendusel – näiteks on võimalik kasutada internetipõhist ettevõtte asutamise teenust  www.companyformations.ie. Praktilist, tasuta infot leiab ka veebilehelt www.startingabusinessinireland.ie

Lisaks pakub ettevõtte asutamise teenust Law Society of Ireland www.lawsociety.ie  ja raamatupidamisteenuseid Institute of Chartered Accountants in Ireland www.icai.ie.

Tõsisema huvi korral tasub kindlasti lugeda ka spetsiaalselt Iiri ärikeskkonna tutvustamisele ja ettevõtete asutamisele pühendatud kirjandust. Mõned näited:

„Starting a Business in Ireland“, Brian O’Kane
„Understanding Business in Ireland“, Dr. John J. Lynch, Dr. Frank W. Roche

Standardid, load ja litsentsid

Enamik standardeid on sarnased Eestiga. Täiendava info saamiseks tasub vaadata http://europa.eu/pol/enter/index_et.htm. Täpset infot leiab ka Iiri Standardiameti (National Standards Authority of Ireland) veebilehelt www.nsai.ie.

Tähelepanelikult tuleb jälgida intellektuaalse omandi kaitse nõudeid. Reeglitega saab tutvuda Iirimaa Patendiameti (Irish Patents Office) veebilehel www.patentsoffice.ie.

Toidukaupade märgistamise nõuetega saab tutvuda Irish Food Safety Authority veebilehel www.fsai.ie.

Maksud

Iirimaa on üks madalaima maksubaasiga riike Euroopas. Iirimaa maksusüsteem on loonud soodsa pinnase välisinvesteeringute ligimeelitamiseks.

Täpsema info saamiseks võtke ühendust Iiri maksuametiga (Revenue Office), kontaktid ja info leiate nende kodulehelt: www.revenue.ie.

Ettevõtte tulumaks

Kehtiv ettevõtte tulumaksumäär on Iirimaal 12,5% ning seda makstakse ettevõtte kasumilt. Lisaks on võimalik saada maksusoodustusi (tax credits)  R&D valdkonnas. Iirimaal asutatud firma on koheselt Iirimaal täismaksukohuslane (mõningate üksikute eranditega). Iirimaa ja Eesti vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping: http://vlepingud.vm.ee/et/contract_attachment/1563/view/EST.

Käibemaks

Käibemaks (Value Added Tax ehk VAT) on Iirimaal 21%, mida makstakse enamustelt toodetelt ja teenustelt. Kohaldatakse ka 13,5% VATi määra, mida kohaldatakse tööjõumahukatele teenustele ning 0% VAT-i määra toidukaupadele, ravimitele ja lasteriietele. Lisaks kohaldatakse 4,8 %-st VATi elusloomade müügi korral. Üldjuhul tuleb käibemaksukohuslaseks registreerida ettevõtetel kui käive ületab teenuste müügi korral 37 000 eurot ning kaupade müügi korral 75 000 eurot.

Aktsiisimaks

Aktsiisimaks (Excise Duty) on kehtestatud Iirimaal tubakale (Tobacco Excise), alkoholile (Alcohol Excise), alkoholimüügiga seotud litsentside tasudele (Excise Licensies), kütusele (Mineral Oil Tax on Petrol), kihlvedudele (Betting Duty) ja kõigile Iiri Vabariigist väljuvatele lendudele (Air Travel Tax).

Üksikisiku tulumaks

Maksumäärade kokkuvõte (2009.a seisuga):

2009. aastast on Iirimaal rakendunud uus lisamaks Income Levy, mida makstakse aasta kogusissetuleku pealt. Maksumäärad on järgmised:

• 2%: kui sissetulek on kuni 75 036 EURi aastas
• 4%: kui sissetulek jääb aastas 75 036 EURi ja 174 980 EURi vahele
• 6%: kui sissetulek on üle 174 980 EURi aastas

Teatud juhtudel vastav maksumäär ei rakendu, näiteks kui isiku kogutulu ei ületa 15 028 EURi aastas.

Täpsema info saamiseks võtke ühendust Iiri maksuametiga, kontaktid ja info leiate nende kodulehelt: www.revenue.ie.

Sotsiaalkindlustusmaks

Sotsiaalkindlustuse eest Iirimaal vastutab Sotsiaal- ja Pereasjade Ministeerium. Teie tööandja on seaduse järgi vastutav PRSI-maksete korraldamise eest. Töövõtja tasutav maks koosneb kolmest osast: sotsiaalkindlustuse osa (mille aluseks on kuni teatud maksepiirini töötasud), tervishoiuteenuste osa (Health Contribution) ja tööedendusmaks (Employment and Training Levy); viimase kahe väljaarvutamisel on aluseks kogu tööst saadav sissetulek.

Sotsiaalkindlustusmaksude kohta saab lisainfot: www.welfare.ie

Pangandus

Suuremad pangad Iirimaal on Bank of Ireland (BoI), Allied Irish Bank (AIB), Anglo Irish Bank (riigi poolt natsionaliseeritud), Irish Life Permanent, Irish Nationwide Building Society ja EBS Building Society. Lisaks neile on veel palju välispankade esindusi – nimekirja leiab Iiri Panganduse Föderatsiooni (Irish Banking Federation) kodulehelt:  http://www.ibf.ie/membersset.html

Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 10.00-16.00 v.a. neljapäeviti 10.00-17.00. Sularahaautomaadid (ATM) asuvad tavaliselt nii pangakontorite juures, kui ka avalikes kohtades ning aktsepteerivad ka rahvusvahelisi maksekaarte. Ka enamustes kauplustes ja söögikohtades aktsepteeritakse maksekaarte (probleeme võib olla mõnedes kauplustes väikeste summade kaardimaksetega). Maksmiseks kasutatakse ka tšekke ja rahakaarte (Postal Order), mida väljastatakse postkontorites. Internetipangandust (Online Banking) kasutatakse võrreldes Eestiga veel suhteliselt vähe ja see võib tunduda eestlase jaoks veidi kohmakas.