ÜLDINFO

Austria on alates 1995. aastast Euroopa Liidu liige ning asub SKT järgi (33 000 EUR) EL-is 5. kohal ning kogu maailma mastaabis 10.kohal. Austria on föderaalne riik ja koosneb üheksast liidumaast. Väikese siseturuga Austria on orienteeritud väliskaubandusele ja ekspordile. Alates uute liikmesriikide liitumisest 2004. aastal, toimub ¾ Austria kaubavahetusest EL-i liikmesriikidega. Tänu EL-i laienemisele on Austriast saanud Lääne-Euroopa ääremaa asemel Euroopa süda.

2009. aasta majanduses oli Austria jaoks keeruline. Majanduslangus oli -3,5% (2008.a. 2,0%, 2007.a. 3,3%). 2010. aasta majanduskasvuks prognoositakse 2% ja 2011. aastaks 1,9%. Majanduse dünaamiline areng põhineb ekspordil ja investeeringutel. Austria põhilisteks ekspordipartneriteks on EL-i liikmed – 70% (eelkõige Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Tšehhi), aga ka USA, Venemaa ja mõningad OPEC-i riigid. Ekspordi kõrval on tähtsaks sissetuleku allikaks turism, mis annab 16% SKT-st.

2006-2008 aastate majanduskasv tugines EL-i laienemisele ja aktiivsele äritegevusele uutes liikmesriikides. Austria majandussektoritest on kõik selles regioonis tegevad: pangad, kindlustused, ehitusettevõtted, kaubandusketid. Austria ida-invasiooni aluseks oli pankade minek regiooni, pankadele järgnesid teised sektorid, kes nende käest laene ja nõustamisteenust said.

Tööstus ja eksport sai majanduskriisi tõttu enim kannatada. Eksport ja import kahanesid mõlemad 2009. aastal peaaegu viiendiku võrra. 2010. aastal on eksport ja import ligikaudu 10% kasvanud ning järgmiseks aastaks ennustatakse 6% tõusu.

Suurim kannataja kriisi tõttu oli autotööstus (langus 2008.a. ja 2009.a. kuni 60%), kus kaotati kõige rohkem töökohti.

Tööpuudus kasvas üle 5% võrreldes kriisieelse ajaga, jäädes siiski üheks kõige väiksema tööpuudusega riigiks EL-is, veel väiksem on tööpuudus ainult Hollandis. Üheks tööpuuduse leevendamise meetmeks sai osalise tööaja sisseseadmine, mis võimaldab vältida inimeste koondamist.
2010.a. registreeritud tööpuudus on esialgsetel andmetel 6,9%.

Suure hüppe tegi eelarve defitsiit tõustes 2010.a. 4,1%-ni, 2011.a. peaks see kahanema 3,5%-ni, mis reaalselt tähendab siis vastavalt 13 ja 11 mld eurot.

Majandusringkonnad said oodatud kasu Rumeenia ja Bulgaaria liitumisest EL-iga. Austria on Rumeenia suurim välisinvestor. Lootusrikkalt vaadatakse Horvaatia EL-ile lähenemise poole, kuna Horvaatia kasvav majandus pakub praegugi Austria ettevõtetele tegevust. Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on Austria tõusnud kõige suuremaks ja aktiivsemaks investoriks. Austria otseinvesteeringute sihtriigid on Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, aga ka Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina.

Paljud rahvusvahelised firmad on peale EL-i laienemist valinud oma filiaalide asukohaks Viini, et sealt Kesk- ja Ida-Euroopa turgudega tööd teha. 2007. aastal loeti selliseid esindusi kokku 320. Kui alguses oli tegemist põhiliselt ettevõtetega vanast Euroopast ja USA-st, siis järjest on tuldud Aasiast.

Austria eduka majandusmudeli märksõnadeks on turumajandus ja sotsiaalpartnerlus. Tööandjatel ja töövõtjatel on esindusorganisatsioonid, milledesse kuulumine on seadusega kohustuslik. Omavaheliste läbirääkimiste teel pannakse paika sektorite palgatõusud ja otsitakse teisi kompromisse. Tähtsamateks majandusharudeks on toiduainete- ja veinitööstus, masinaehitus ja terase tootmine, keemia-, masina-, elektroonika-, paberi- ja puutööstus, finantsteenused ja turism. Austrias on enim levinud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Austriasse importimisel on võimalik müük nii hulgi- ja jaekaubandusele kui ka kaubandusesindajate/müügimeeste kaudu. Kaubandusesindajate töö- ja lepingutingimused on seadusega kindlaks määratud. Ettevõtte ja kaubandusesindaja vaheline leping sõlmitakse harilikult kestvusega 1-5 aastat. Austria turu väiksuse tõttu on tavapärane ka import mõne teise riigi, tavaliselt Saksamaa, kaudu.

Kaubandusesindajate kontaktid leiab siit: http://www.handelsagenten.at/EN/Home/Homepage.aspx

Internet

Austrias on interneti kasutatavus võrreldav Eestiga, ka Austria on kaetud internetiühendusega ühtlaselt. 2010. aastal tehtud uuringule tuginedes kasutab 97,7% ettevõtetest internetti (76% on lairibaühendused).
Mobiilid on samuti populaarsed - 1000 elaniku kohta on kasutuses 879 mobiiltelefoni. Euroopa Komisjon valis Austria internetis avalike teenuste kättesaadavuse järgi 2006. aastal esimesele kohale enne Maltat ja Eestit.

Levinud on internetipangandus, mida kasutab 80% pangakontot omavatest inimestest.

Alates 2008. a. jaanuarist on võimalik haigekassa kiibiga kaardile laadida elektrooniline allkiri.

Loodud on kõikide ametkondade ühine portaal: www.help.gv.at.
Koduleheküljelt https://finanzonline.bmf.gv.at leiab kõik finantsteenused.
Sealt edasi minnes leiab järgneva lingi alt välismaa ettevõtjatele mõeldud infot www.bmf.gv.at/Steuern/Fachinformation/Umsatzsteuer/AuslndischeUnternehme...

Transport

Austria on oma geograafilise asendi tõttu transiidiriik. Austria on liitunud Carnet TIR ja Carnet ATA konventsioonidega. Veoautodele, välja arvatud kiiresti rikneva kauba vedajatele, kehtib öösiti ja nädalavahetustel sõidukeeld. Kõik sõidukid üle 3,5 tonni peavad maksma kiirtee maksu ostes tanklast või ajalehe kioskist vastava kleebis nn „vignette”. Veoauto piirkiirused on linnas 50 km/h, maanteel 70 km/h ja kiirteel 80 km/h. Auto piirkiirused on linnas 50 km/h, maanteel 100 km/h ja kiirteel 130 km/h.

Täiendav info www.asfinag.at.