EESTI - AUSTRIA MAJANDUSSUHTED

Kaubavahetus

Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. Aastatel 2001–2008 oli Austria ligikaudu 1%-lise osatähtsusega Eesti kaubanduspartner arvestades väliskaubanduse kogumahu. Ajavahemikul 2001–2007 kasvas eksport Austriasse 2,8 korda ja import Austriast 2,4 korda. 2008. aastal toimus aga kaubavahetuses Austriaga oluline tagasiminek. Eesti on kaubelnud Austriaga kogu aeg negatiivse saldoga.

2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. Kaubavahetuse saldo oli negatiivne 29 mln EURini. Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega.

Olulisemad eksportkaubad:

• 24% masinad ja seadmed (trükimasinate osad, kraanad kaupade laadimiseks, elektrijaotusseadmed, staatilised muundurid, juhtmeköidised autodele);
• 22% puit ja puittooted (saematerjal, profileeritud puit, vineer);
• 15% loomsed tooted (piimapulber, juust, või);
• 14% muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel, valgustid, puitmajad)
• 12% keemiatooted (haruldaste muldmetallide ühendid, ravimid, värvid, lakid).

Ligikaudu poole võrra kahanes keemiatoodete ja seadmete eksport, ligi viiendiku väiksem oli loomsete toodete müük. Samas puitu eksporditi kolmandiku võrra enam kui aasta tagasi.

Olulisemad importkaubad:

• 30% masinad ja seadmed;
• 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid);
• 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted;
• 8% plast- ja kummitooted
• 7% metallid ja metalltooted.

Kõigi nende kaupade sissevedu kahanes aastaga.

2009. aastal oli Austria Eesti 24. kaubanduspartner (osatähtsus 0,6%). Riikide järjestuses ekspordi osas oli tal 26. koht (0,4%) ja impordi saatjariikide järjestuses 20. koht (0,7%).

I poolaastal 2010 toimusid kaubavahetuses Austriaga positiivsed muutused, nii eksport kui ka import kasvas aastaga kümnendiku võrra. Kaubavahetuse käive oli 47,1 miljonit EURi, sellest moodustas eksport 15,2 mln (32%) ja import 31,9 mln EURi. Kaubavahetuse saldo oli negatiivne 16,7 mln EURi.

I poolaastal 2010 oli Austria Eesti 23. kaubanduspartner (osatähtsus 0,6%). Riikide järjestuses ekspordi osas taganes ta 27. kohale (0,4%), impordi saatjariikide pingereas aga püsis 20. kohal (0,8%).

Ekspordis olid kolm suurema osatähtsusega kaubagruppi:

• 28% puit ja puittooted,
• 26% masinad ja seadmed
• 12% muud tööstuskaubad.

Puidu eksport kasvas aastaga ligi poole võrra, ka patjade ja tekkide ning puitmajade müük suurenes jõudsalt. Seadmete väljavedu jäi aastatagusele tasemele.

Impordis moodustasid

• masinad ja seadmed 28%,
• keemiatooted 22%
• plast- ja kummitooted 12%.

Kiire kasv oli plasttoodete sisseveol (kaks korda), keemiatoodete import kasvas kolmandiku võrra, seadmeid toodi sisse 13% võrra vähem kui aasta varem.

Investeeringud

Austria investorite huvi Eesti vastu ei ole senini olnud väga suur, sest Austria firmade põhiliseks huvikeskkonnaks on siiani Kesk-Euroopa, samas viimasel ajal on investeeringute maht taas kasvama hakanud. Eesti Panga andmetel oli 30.09.2010 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,2% pärit Austriast kogusummas 140 miljonit EURi, mis andis investeeringute lähteriikide järjestuses 14. koha. Ligi pool investeeringutest on läinud töötlevasse tööstusesse; viiendik kutse- ja teadusalasesse tegevusse; 17% hulgi- ja jaekaubandusse ning 13% finants- ja kindlustustegevusse. Väiksemas mahus on veel investeeritud põllumajandusse, kinnisvarasse, veondusse ja laondusse.

Äriregistri andmetel oli seisuga 1.07.2010 Eestis registreeritud 63 Austria osalusega äriühingut (100% – 38). Tegelikult tegutsevaid Austria osalusega äriühinguid oli 2008. aastal Äriregistrile esitatud majandusaruannete põhjal 39. Suuremad Austria osalusega ettevõtted Eestis on Novoloto, AS Estonian Cell, Wienerberger AS (Aseri tellisetehas), Henkel Makroflex AS, AS Silmet ja ECE Capital OÜ.

Eesti otseinvesteeringud Austriasse olid sama seisuga vaid 1,1 miljonit EURi. Investeeritud on kinnisvarasse, finantsvahendusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja sidesse ning kutse- ja teadusalasesse tegevusse.

Turism

Turismisuhted Austriaga on viimastel aastatel märkimisväärselt tihenenud, kuigi Eesti ja Austria vahel ei ole otselennu ühendust. Eriti kiire kasv toimus pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, nii 2004. aastal kui ka 2005. aastal kasvas Eesti majutusasutustes ööbinud Austria turistide arv 60% võrra, mis näitab Eesti usaldatavuse olulist tõusu Austria inimeste silmis. Aastatel 2005–2006 ööbis Eesti majutuskohtades keskmiselt 9,4 tuhat Austria turisti. 2007. aastal toimus oluline tagasiminek ja Eesti majutusasutustes ööbis 6,1 tuhat austerlast. 2008. aastal oli taas tugev kasv (41%), mil Eestis majutati ligi 8,6 tuhat Austria turisti. 2009. aastal ööbis Eesti majutusasutustes ligi 6,8 tuhat ja 2010 I poolaastal üle kahe tuhande austerlase.

Eestlaste reisimine Austriasse on samuti muutunud järjest populaarsemaks. Kui 2005. aastal lähetati reisifirmade vahendusel Austriasse 7,3 tuhat Eesti turisti, siis 2007. aastal ulatus nende arv juba 10,1 tuhandeni ja 2008. aastal 11,4 tuhandeni. 2009. aastal mõjutas majanduslangus eestlaste reisimist ka Austriasse, mil Austriat külastas reisifirmade vahendusel ligi 8 tuhat Eesti turisti. Ühe külastuse kestus on olnud keskmiselt 7 päeva.