Kahe- ja mitmepoolne kaitsekoostöö

ELi ja NATO liikmena on Eesti positsioon rahvusvahelises koostöös varasemast tugevam ning seda soodsat asjaolu soovime ära kasutada nii kahepoolsete suhete arendamisel kui ka Eestile oluliste suundumuste toetamisel rahvusvaheliste organisatsioonide töös, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu.

Eestil on tänaseks välja kujunenud aktiivne kahepoolne kaitsekoostöö peaaegu kõikide NATO liikmesriikidega ning paljude muude partneritega. Olulise tähtsusega on jätkuvalt kaitsekoostöö suurte NATO liikmesriikide USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Prantsusmaaga. Tihedaim koostöö on Eestil aga oma põhjanaabrite Taani, Soome, Norra ja Rootsiga ning lõunanaabrite Läti ja Leeduga.

Seoses ühise poliitilise eesmärgiga saada NATO liikmeks käivitasid Eesti, Läti ja Leedu mitu edukat kolmepoolset koostööprojekti, mis loodi NATO rahupartnerlusprogrammi raames alliansi standarditest lähtudes. Et kõik Balti riigid on tänaseks NATO täieõiguslikud liikmed, on paljuski muutunud nende julgeolekukeskkond võrreldes kümne aasta taguse olukorraga ja seepärast on ka kolmepoolne koostöö muutumas vastavalt NATO liikmesusest tulenevatele uutele eesmärkidele ja väljakutsetele. Mitmed kolmepoolsed projektid kestavad tänini edasi, mõned on pärast eesmärgi saavutamist lõpetatud (näiteks BALTBAT, BALTSEA).

Balti riikide kolmepoolse koostöö olulisemad projektid

BALTRON (Balti miinitõrjeeskaader) on näide merevägede edukast koostööst. Miinitõrjevõimega mereväeeskaader asutati 1998. aastal, osalemaks rahvusvahelistel operatsioonidel. Tänapäeval on BALTRON NATO ühise miinitõrjeüksuse väljaõppestruktuuri osaks. Balti mereväekoostöö on loonud aluse selleks, et alates 2005. aastast on rotatsiooni korras üks Eesti, Läti või Leedu sõjalaev NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force - NRF) käsutuses. Esimesena täitis seda ülesannet Eesti staabi- ja varustuslaev "Admiral Pitka".

BALTNET (Balti õhuseirevõrgustik – Baltic Air Surveillance Network) on 1998. aastal asutatud süsteem õhuseireandmete hankimiseks, koordineerimiseks, edastamiseks ja kuvamiseks Balti riikides koos Leedus baseeruva Õhuseiresüsteemi Piirkondliku Koordinatsioonikeskusega (RASCC).

BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) asutati 1998. aastal ning see annab Eesti, Läti ja Leedu ning partnerriikide ohvitseridele kõrgemat sõjaväelist haridust. Kolledži põhieesmärk on pakkuda NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride (Joint Command and General Staff Course) koolitust. 2004. aastal alustas kolledž kõrgema juhtimiskursuse (Higher Command Studies Course – HCSC) läbiviimist. HCSC on rahvusvaheline kursus, mis mõeldud vanemohvitseridele ja vanemametnikele ning keskendub juhtimise ja juhtide rollile tänapäeva julgeolekukeskkonnas ning käimasolevatel sõjalistel operatsioonidel. 2007/08. õppeaastal on BALTDEFCOL'is õppimas 18 riigi ohvitserid ja kõrgemad riigiteenistujad. Kolledži õppekvaliteet tagatakse välisõppejõudude aktiivse kaasamisega, hetkel töötavad kolledžis kokku 14 erineva riigi õppejõud, sh Norrast, Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt, Rootsist, Poolast ja USAst.

Uusima, kuid seni ambitsioonikaima kolmepoolse projektina on praegu ettevalmistusjärgus Balti riikide ühise motoriseeritud jalaväepataljoni komplekteerimine, mis osaleb 2010. aasta esimesel poolel NATO reageerimisjõudude maaväekomponendi töös (NRF-14). Samuti on hoogustunud Balti riikide koostöö ühishangete valdkonnas.

NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis on ülimalt tähtis kõigi Balti riikide jaoks, kuna võimalus iseseisvalt oma õhuruumi turvalisust tagada Balti riikidel seni veel puudub. Seoses vajadusega leida ühine õhuturbe lahendus pärast aastat 2018 kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid 2008.a. mais ühise õhuturbe analüüsi poliitilise juhise, mille alusel töötatakse välja variandid tulevaseks õhtuturbe küsimuse lahendamiseks. Balti riigid peavad esitama need ettepanekud NATOle 2011. aastaks.