Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Euroopa Liiduga liitumine on aidanud kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele, samas on ELi roll rahvusvaheliste julgeolekuohtudega võitlemisel kasvanud ja tegevus märkimisväärselt tõhustunud. ELi globaalse ja regionaalse julgeoleku tagamise peamiseks instrumendiks on EL ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP; ingl. k Common Security and Defence Policy - CSDP), mis on EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP; ingl k Common Foreign and Security Policy - CFSP) olulisemaid ja nähtavamaid komponente. ÜVJP/ÜJKP eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahu säilitamine, rahvusvahelise koostöö arendamine ja demokraatia edendamine. EL tegutseb ÜVJP/ÜJKP raames ühtse blokina, kus iga liikmesriik osaleb võrdväärselt valitsustevahelise koostöö alusel.

Eesti valitsuse poolt kinnitatud Euroopa Liidu poliitikas (aastateks 2011-2015) on kirjas, et Euroopa Liidul peab olema piisavalt võimekust kriiside ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Euroopa Liit peab välis- ja julgeolekupoliitikas olema tegutsemisvõimeline, omama poliitilist tahet oma huvide kehtestamiseks ning piisavalt tsiviil- ja sõjalisi võimeid selle elluviimiseks. Sellest tulenevalt on Eesti huvi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine, et see oleks veenev ja võimeline tagama Euroopa Liidule operatiivse tegutsemisvõime. Edukate sõjaliste operatsioonide ja tsiviilmissioonide eeldus on alalise tsiviil-sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime väljaarendamine, kuna tänapäeva kriisid nõuavad kõikehõlmavat lähenemist. Eesti toetab EL-i operatsioonide juhtimise alalise peakorteri loomist ning kavatseb panustada selle töösse. Et toetada EL-i võimet tänapäeva kriisidele kiirelt reageerida ning selleks vajaliku kiirreageerimisvõime arendamist, jätkab Eesti oma senist väga head koostööd Põhjala lahingugrupi raames. Eesti huvides on lahingugruppide kasutamise toetamine ning panustamise jätkamine Põhjala lahingugruppi 2014. aastal.