Liitumine NATOga: Reformide ajakava

MITTEAMETLIK TÕLGE (töödokument)

I OSA - POLIITILISED JA MAJANDUSLIKUD KÜSIMUSED

1. Rakendada jätkuvalt meetmeid, mis tagaksid integratsiooniprotsessi jätkuvuse, vähemustesse puutuvate küsimuste lahendamise ja sallivuse suurenemise ühiskonnas.

Eesti kauaaegne pühendumine sotsiaalsele integratsioonile jätkub aastal 2003 ja edaspidi. Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" rakendamine jätkub vastavalt tegevuskavale, mis on valitsuse poolt heaks kiidetud aastateks 2000-2003 (alaprogrammidega “Haridus”, “Rahvusvähemuste haridus ja kultuur”, “Eesti keele õpetamine täiskasvanutele”, “Ühiskondlik kompetents”). Programmi rahastamine hoitakse ~50 miljoni krooni tasemel, kuhu on arvatud ka välisannetajate summad. Tegevus keskendub ulatuslikele keeleõppeprogrammidele, õigusküsimustele ja asjasse puutuvate haldusprotseduuride lihtsustamisele, nagu ka integratsiooni ühiskondlik-majanduslikule aspektile, eriti tööpuuduse vähendamisele suunatud eriprogrammidele mitte-eestlastega rahvastatud  piirkondades.

Integratsioonifond jätkab iga-aastaselt 8 miljoni krooni suuruse eelarvega projektide rahastamist, mis tõhustavad integratsiooni rohujuuretasandil ning samuti toetavad etniliste vähemuste kultuurilist ja hariduslikku tegevust.

Siiani saavutatu ning tulevaste vajaduste analüüsi põhjal paneb  valitsus paika tegevuskava aastateks 2004-2007.

Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud on oluline vahend aitamaks kaasa rahvusvähemuste osalemisele avalikus elus ja neid puudutavate otsuste tegemisel. Vastavalt hiljuti täiendatud põhikirjale on ümarlaual nüüd Ekspertkogu ja kõikide rahvus-vähemus-gruppide ja organisatsioonide esindajaid ühendav rahvusvähemuste esindajate koda. See koda on foorumiks, kus arutatakse nii poliitilisi kui avaliku elu puudutavaid, sealhulgas majanduslikke ja ühiskondlik-poliitilisi, küsimusi. Esindajate kogu teeb ettepanekuid ja soovitusi, mis puutuvad rahvusvähemuste õiguste kaitsmisse ja edendamisse üldisemalt ning nende kultuuri- ja haridusvajadustega üksikasjalikumalt.

Eesti peab iseenda ajalugu puudutavate teadmiste tõstmist võimaluseks tolerantsi suurendamisele ühiskonnas. Eesti Valitsus mõistab hukka kõik inimsusvastased kuriteod. 18. juunil 2002.a. tegi Riigikogu avalduse mõistes hukka kõik kuriteod, mis on Eesti pinnal erinevatel okupatsiooniperioodidel toime pandud .

6. augustil 2002.a. otsustas Valitsus kuulutada 27. jaanuari holokausti ja kõikide teiste inimsuse vastaste kuritegude ohvrite mälestuspäevaks. Esimene mälestuspäev, mida tähistati sel aastal, andis tõuke edasisteks mõtisklusteks ühiskonnas eelpooltuuduga seotud küsimuste üle. Valitsus peab oluliseks vahendiks  holokausti ja kõikidesse teistesse inimsusvastastesse kuritegudesse puutuvate  teadmiste tõstmisel  vastava õpetuse jätkumist koolis.

2. Tagada jätkuv tsiviilkontroll relvajõudude  ja  tsiviil-sõjaliste suhete üle.

Sätestatud põhimõtted tsiviilkontrollist Kaitsejõudude üle  toimivad. Need on kirja pandud  Põhiseaduses ning  samuti Rahuaja riigikaitse seaduses ja Sõjaaja riigikaitse seaduses.

Uus Rahuaja riigikaitse seadus võeti vastu 2002.a. juunis. Seadus määratleb peamiste institutsioonide vastutusala: vastutus riigikaitse eest kõige kõrgemal põhiseaduslikul tasemel, kaitsejõudude ülesanded, riigikaitseks valmisolekuga seonduvad juhised  ja kaitseplaneerimise üldpõhimõtted (hierarhia ja kaitsepoliitika võtmedokumentide ettevalmistamise protsessi).

12. veebruaril 2003 võeti Riigikogus vastu uus Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus, mis kehtestab Eesti kui liitlase kohustustest tulenevate lihtsate ja paindlike otsustus-protseduuride alused.

3. Tagada üldsuse piisav informeeritus  ja toetus Eesti NATO liikmkelisusele  ja Alliansi eesmärkidele.

Jätkatakse üldsuse teavitamise poliitikat,  hoidmaks ja tõstmaks kõrget toetust Eesti liikmeksolemisele NATO-s, eriti meedia ja hariduse kaudu. Samuti jätkatakse avaliku arvamuse küsitluste läbiviimist.

Eesti Kaitseministeerium ja Eesti Välisministeerium jätkavad laiema avalikkuse informeerimist riigikaitse küsimustest üldiselt, mitte ainult kitsalt  sõjalisest küljest, vaid ka kõigest, mis puudutab üksikisiku rolli ja tsiviil-sõjalise koostöö võimalusi ühiskonna kõigil tasanditel.

Jätkatakse kõrgemaid riigikaitsekursusi, milliseid viib läbi Kaitseministeerium alates 1999. aastast. Kaitseministeerium jätkab ka lühemate, temaatiliste seminaride korraldamist riigiteenistujatele, samuti sihtgruppidele nagu maavanemad, ärimehed, koolijuhid ja muud arvamuskujundajad.

Eesti NATO Ühing (EATA),  jätkab oma tegevust, mida toetab ka valitsus. 2003. aastal on tähelepanu keskmes venekeelsed koolid, õpilased, ajakirjanikud ja kohalikud arvamuskujundajad. EATA jätkab seminaride "Rääkigem NATO-st" (üks kuni kaks korda kuus) ja lastele kirjandi, joonistus- ja fotokonkursside nagu ka traditsiooniliste "NATO-päevade" korraldamist koolides.

4. Võitlus korruptsiooniga

Seadusandlik raamistik võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega on paigas ja seda uuendatakse vastavalt majanduslike ja sotsiaalsete arengutega. Euroopa Komisjoni korraline eduaruanne 2002 märgib, et korruptsioon Eestis on jätkuvalt suhteliselt väike probleem.

Transparency International'i iga-aastane Corruption Perceptions Index paigutas  Eesti 102 uuritud riigi hulgas[1] 29. kohale,  pidades  Eestit kõige vähem korrumpeerunud riigiks Kesk- ja Ida-Euroopas.

Korruptsioonivastane seadus kehtestab  juriidilise baasi korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooni segatud ametnike vastutuselevõtmiseks. Eesti on ühinenud või ühineb lähemal ajal mitmete rahvusvaheliste korruptsioonivastaste konventsioonide ja rühmitustega (CoE, EU, GRECO).

Riigikogu poolt moodustatud korruptsioonivastase võitluse  erikomitee valmistab  1.aprilliks 2003 ette aruande, mis sisaldab ettepanekuid valitsusele nii seadusandlikus, täidesaatvas kui justiitsvallas, eriti mis puudutab seaduse jõustamist, kohalike omavalitsuste tööd  ja kontrollimehhanismide toimimist.

5. Tagada reformide läbiviimiseks vajaminev haldussuutlikkus.

Teel Euroopa ja transatlantilistesse institutsioonidesse on Eesti läbinud põhjaliku reformiprotsessi. Euroopa Liidu eduaruanne novembrist 2002 peab Eestit toimiva turumajandusega demokraatlikuks õigusriigiks.

Arvestades haldussuutlikkusele esitatud kõrgendatud nõudmisi, mis johtuvad  Eesti peatsest  liitumisest Euroopa ja transatlantiliste struktuuridega, peab Eesti valitsus haldussuutlikkuse tõstmist prioriteetseks. 2002.a. kevadel koostati tegevusplaan haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkuse parandamiseks. Ehkki see programm on kavandatud  silmas pidades peamiselt Euroopa Liiduga ühinemist, toetab see, üleüldist haldussuutlikkust tõstes, ka  Eesti töövõimet NATO-s.

Otseselt kaitsealal ja NATO struktuuridega integreerumisse puutuvalt  on Eesti valitsus vastu võtnud “Sõjalise kaitse strateegia” ja “Kaitsejõudude struktuuri ja arengueesmärgid kuni 2015”. Muude teemade kõrval näevad need plaanid ette vajadust hoida ning tõsta Eesti kaitsesüsteemi haldussuutlikkust.. Haldussuutklikkuse kaitsealal tagab pikaajalise ja programmipõhise eelarve ja planeerimissüsteemi kasutamine (PPBS). NATO integratsiooni asutuste vahelise asjatundjate komisjoni poolt on välja töötatud personali plaani vajaliku asjassepühendatud personali arvude tõusuga. Selleks, et toime tulla NATO liikmelisusest tulenevate  tingimustega nii personali suurenemise kui sellele esitatud kõrgendatud nõudmiste näol on Eesti ametivõimud ministeeriumide-vahelise asjatundjate komisjoni eestvõttel välja töötanud personali arengukava.

Ekspordikontrolli alal on Eesti üles ehitanud usaldusväärse, NATO liikmesriikide3 poollt tunnustatud  ekspordikontrolli süsteemi. Eesti on ühinenud asjakohaste konventsioonidega ja on üles ehitanud nendes konventsioonides kätketud põhimõtetele tugineva ekspordikontrollisüsteemi. Kehtiv seadusandlus ja praktika on kooskõlas rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimide põhimõtetega. Täiustamaks olemasolevaid ekspordikontrollimehhanisme esitatakse Riigikogule heakskiitmiseks enne 2003.a. lõppu uus strateegiliste kaupade seaduse eelnõu, kuhu on  sisse viidud mõisted nagu oskusteave ja tarkvara.

6. Kodu- ja välismaine makromajanduslik stabiilsus

Keskmises perspektiivis on nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas oodata majanduskasvu. On oodata, et Eesti keskmine majanduskasv on 6%, seda soodustab muu hulgas EL struktuurifondide sissevoolus[2]. Kooskõlas Eesti majanduspoliitika põhimõtetega nagu stabiilne makromajanduslik keskkond ja valuutakomitee süsteem, toetavad majanduskasvu konservatiivne fiskaalpoliitika, valitsuse tasakaalustatud eelarve ja liberaalne kaubanduspoliitika. Investeeringud struktuurifondidest ja struktuurireformide välistegurid etendavad eeldatavalt kasvavat rolli, peamiselt tugevdades majanduse varude poolt ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Eesti saavutused on viimastel aastatel olnud väga head ja 2002.a. sisemajanduse kogutoodang küünib (kinnitamata andmetel) 5,7%-ni.

Majanduse tõukejõuks on kujunenud sisenõudlus, seda soodustavad lihtsustatud rahastamistingimused ja Euroopa ekspansiivne rahapoliitika. Sisenõudluse kõige kiiremini kasvavaks komponendiks kujuneb investeerimine, seda toetavad maksupoliitika meetmed (tulumaksuvabastus jaotamata kasumile) ja ettevõtete vajadus ümber struktureerida oma toodang EL nõudmiste rahuldamiseks. Koos nimetatud investeerimisarengutega on oodata kapitali akumulatsiooni osa suurenemist majanduse juurdekasvu tagamisel.

Tööpuudus on alanenud viie aasta kõige madalamale tasemele. See suund jätkub, kusjuures kasvab tööturu aktiivmeetmete ja kutsehariduse reformi tähtsus.  

Keskmises perspektiivis võib oodata keskmist inflatsioonimäära  3,5%.

Aastal 2002 ületas jooksevkonto puudujääk (lõplikult kinnitamata andmetel) 10% sisemajanduse kogutoodangust. Kuid varasasemad investeeringud, impordi panus ja elustunud välismaine nõudlus (aasta teisel poolel) võivad oluliselt tõsta tulu kaupade ja teenuste ekspordilt, seega kahandades jooksevkonto defitsiiti 2003. aastal. Keskmises perspektiivis võib ennustada jooksevkonto puudujääki 6 ja 7 protsendi vahele sisemajanduse kogutoodangust. Seda võib pidada talutavaks, kuna valdav osa jooksevkonto defitsiidist saab kaetud võlga mitte loova kapitali sissevooluga. Ka fiskaalpoliitika, mis on suunatud tasakaalustatud eelarvele, aitab vältida ülemäärast jooksevkonto puudujääki.

Keskmises perspektiivis põhjustab majandusriske peamiselt struktuurireformide kohaldamise kiirus ja tõhusus, majandusriskid ise mõjutavad eelkõige tööturgu. Lähiaja riskid on eeskätt seotud ebastabiilse rahvusvahelise keskkonnaga.

Makro- ja sotsiaal-majanduslike hädaolukordade tarbeks on loodud Stabilisatsioonifond, kuhu paigutatakse kõik riigieelarve ületulud, osa erastamissummadest, fondi enda tulud ja teised ühekordsed tulud. Fondi kasutamiseks on vaja Riigikogu otsust.

Eesti on edukalt käivitanud kolmesambalise pensionifondi.

7. Majandusreformid ja restruktureerimise eesmärgid erasektori reformid ja erastamine

Erastamine on Eestis lõppenud ja 1. novembril 2001 lõpetas Eesti Erastamisagentuur oma tegevuse. Lepingute järelevalvefunktsiooni võttis üle rahandusministeerium. Valitsusel on jätkuvalt osalus 50 ettevõttes, neist 35 kuuluvad 100% riigile.

Eesti on tõusnud Maailma Majandusfoorumi (WEF) konkurentsinimekirjas kolme koha võrra - 26. kohale. Eesti on avanud konkurentsile mitmed (traditsiooniliselt) monopoliseeritud majandussektorid (näit. telekommunikatsioonid, post ja raudteed).

Valitsus on võtnud mitmeid meetmeid, et luua eeldusi ettevõtluse arendamiseks, turu järelevalveks ja turutõrgete vältimiseks. Mitmed projektid on suunatud väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks. Jaanuaris 2002 võeti vastu Eesti ettevõtluse edendamise strateegia, mis kirjutab eelkõige lahti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud poliitika. Üks tööstuspoliitika tähtsamaid elemente on stardiabi ja laenutagatiste kaudu võimaldada parem ligipääs rahastamisallikatele.

Haridusreform ja aktiivmeetmete suurendatud kasutuselevõtt tööturupoliitikas on suunatud tööjõu kvaliteedi parandamisele ja tööjõunõudluse ja -pakkumise vaheliste kääride kõrvaldamisele.

Maareform, mis hõlmab hüvitamise, erastamise ja maa ülekandmise munitsipaal- või riigiomandist, viiakse lõpule lähema kahe aasta jooksul. Umbes 72% maast on reformiprotsessi läbinud.

8. Kaitsekulutuste makromajanduslik  baas   käesoleval aastal  ja tulevikus

Vastavalt Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti julgeoleku alustele ja vastavatele valitsuse otsustele hoitakse kaitsekulutusi 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust. (vt. ka osa II.11) Otsust hoida kaitsekulutusi selö tasemel tagab soodne Eesti majanduse üldine hinnatud kasv. (vt üleval I.7)

Sisemajanduse kogutoodang (SKP)

* hinnang
Jaanuar 2003, allikas: rahandusministeerium

 

II OSA - KAITSE/SÕJALISED KÜSIMUSED

1. Õiguslikud küsimused ühise kaitse   tagamiseks

12. veebruaril 2003 võttis Riigikogu vastu uue Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Selle tulemusena seati sisse uued ja paindlikud otsusetegemise protseduurid, mis võimaldavad Eestil tõhusalt täita oma liitlaskohustusi. Seega ei ole õiguslikke takistusi Eesti osalemiseks täies ulatuses Alliansi tegevuses ja missioonides. Uus seadus reguleerib Eesti osalemist artikkel 5 operatsioonides ning teiste riikide kaitsevägede staatust Eestis. Seadus sätestab, et otsus paigaldada Eesti kaitsevägesid artikkel 5 operatsioonideks väljapoole Eesti territooriumi tehakse valitsuse poolt. Ei ole mingeid piiranguid reservistide või ajateenijate kasutamise suhtes. Rünnaku puhul ühe liitlase vastu on Vabariigi Presidendil volitus kuulutada välja mobilisatsioon ilma Riigikogu otsust ära ootamata. Liitlaste jõudude sisenemise Eesti territooriumile otsustab Vabariigi valitsus.
 

Liitumise ajaks tagatakse, et ülevaade asjakohastest protseduuridest kohaldamaks täies mahus Alliansi nõuded õhukaitse alal, on lõpule viidud.

2. Kaitsejõudude pikaajalised arenguplaanide elluviimine

Eesti jätkab uue kaitsejõudude struktuuri oluliste elementide kohaldamist, nagu kajastab "Kaitsejõudude struktuuri ja arengueesmärgid” (FSR) 2001. Ülevaade koostati vastavuses partnerluseesmägiga PG G 0028, mis nägi ette jõudude struktuuri, mis annaks "NATO-ga liitumise järel olulise panuse rahvuslikule kaitsele olles Alliansis ja tõhusa ning võrreldava panuse teiste liitlaste kaitsele". FSR 2001 tulemuseks olid märkimisväärsed muudatused jõudude struktuuris, mis tähendas väiksemate, majanduslikult võimalike ja realistlikumate kaitsevägede planeerimist  võrreldes varasemalt kavandatuga.
 

Liitumise ajaks hindab Eesti uuesti üle oma sõjalise strateegia ja kavandatud jõudude struktuuri (FSR 2001). Ülevaade keskendub järgmistele põhialaldele:
 

• Kaasaegsete ümberpaigutatavate üksuste ja võimekuste arendamine toetamaks kõiki Alliansi missioone;
• 'Vastuvõtva riigi toetuse ettevalmistuste tegemine ühisoperatsioonide ja õppuste toetamiseks Eestis;
• Territoriaalüksuste vähendamine ja reorganiseerimine vahendite ümberpaigutamiseks;
• Siseministeeriumi osaluse selgitamine sõjalise kaitsevõime arendamises.

3. Jõudude ja võimete panustamine Alliansi operatsioonides osalemiseks

2004. aasta lõpuks, ja kui tunnistatakse vajalikuks NATO jõudude planeerimise protsessis, on Eesti valmis panustama ja ülal pidama järgmisi jõude NATO kõigi missioonide jaoks:

1. Ühe kergejalaväepataljoni põhiosa vähemalt kahe jalaväekompaniiga ja vastavad toetus- ja lahingtoetuselemendiga. Pataljon arendatakse täielikuks kergejalaväepataljoniks, mis on valmis teenistuseks 2005.a. lõpuks.
2. Üks miinitõrjelaev.
3. Üks miinitõrje staabi ja toetuslaev ühekordseks paigaldamiseks.

Erijõudude kohalt, säilitab Eesti oma sõjaväepolitsei ja lõhkekehade kõrvaldamise võimed, mida Eesti on panustanud NATO/PfP raamistikus.

Eesti kaalub oma panust NATO reageerimisjõududesse pärast seda kui nõuded selle jõu jaoks on selgunud.

Eesti jätkab osalust NATO juhitud operatsioonides KFOR ja SFOR.

4. Vajalike meetmete kohaldamine, kindlustamaksb ühendatavust NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATINEADS)

Eesti on valmis ette võtma vajalikud meetmed, kindlustamaks liitumise hetkeks oma riikliku õhuruumi juhtimise ja jälgimise keskuste ühendatavus NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATINEADS). Vajalikud meetmed rakendatakse vastavuses ühendatud NATO programmidele.

Eesti jätkab 24-tunnist õhuruumi jälgimist riiklikus õhuseirekeskuses (ASOC). Eesti ostis (kasutades ainult oma vahendeid) 2001.a. ühe kolmemõõtmelise kaugmaa primaarse õhutõrjeradari TPS-117. Käesoleval hetkel tegutseb ASOC esialgse operatsioonilise võime tasemel (IOC), nagu on määratletud Balti riikide õhuruumi seiresüsteemi (BALTNET) operatiivvõimekuse kirjelduses (Operational Capabilities Description).

Eesti ASOC-i esmane integreerimine NATINEADS-iga piirkondliku õhuruumi seire operatsioonikeskuse (RASCC) kaudu ja andmeühenduste sisseseadmine.

5. Vajaliku turvalise side sisseseadmine

2004. aasta lõpuks tagab Eesti, et vastavalt seotud NATO programmidele on  rakendatud vajalikud meetmed viimaks sisse adekvaatse turvalise side riiklikul tasandil konsultatsioonideks NATO peakorteri ja riigi organite vahel.

6. Vastuvõtva riigi toetuse korralduse rakendamine

2004. aasta lõpuks tagab Eesti valmisoleku partnerluseesmärgile (Partnership Goal) G 4150 vastava vastuvõtva riigi toetuse (HNS) korraldamiseks. Sealhulgas viiakse lõpule  kontaktpunktide andmebaasi koostamine ja koostöös NATO sõjaliste planeerijatega, maaletuleku raudtee-, lennuväljade ja sadamapunktide määratlemine, võimaldamaks liitlaste toetusjõudude vastuvõttu ja edasiliikumist teostamaks NATO artikkel 5 ja mitte-artikkel 5 missioone.

7. Tagada, et sõjaline haridus ja koolitus on  korraldatud vastavalt NATO strateegiale, doktriinidele, protseduuridele ja standarditele

Liitumise hetkeks tagab Eesti, et riiklik sõjaline haridus on kohandatud vastavuses NATO strateegia, doktriinide, protseduuride ja standarditega.

BALTDEFCOL õppekava, mis sisaldab NATO strateegiat, doktriini ja standardeid, korrigeeritakse pidevalt, et kajastada muudatusi nende vajaduse ilmnemisel.  

Juuniks 2004 tagab Eesti, et olulised elemendid 2002.aastal läbi viidud sõjalise väljaõppe ülevaatest on sisse viidud, rakendamaks moodne väljaõppesüsteem, mis kajastab NATO strateegiat, doktriini, protseduure ja standardeid.

• Maaväe koolituses pannakse eriline rõhk erinevate relvaliikide koostöö ja Land Force Tactical Doctrine ATP 3.2 kohaldamise nõuetele.
• Mereväe koolitus viiakse juba peaaegu täielikult läbi vastavalt kättesaadavatele NATO protseduuridele (EXTAC 1000-seeriad).
• Lennuväe koolitust viiakse läbi vastavalt partnerluseesmärk PG A0001 (2002) nõuetele ja keskendub õhuruumi seirele ja õhuruumi kontrolli operatsioonidele.

Tihe koostöö sõjalises hariduses ja väljaõppes NATO ja liitlasriikidega jätkub. Paljude tegevuste hulgas sisaldab see:

• ohvitseride (nooremate staabiohvitseride kursus on rakendamisel) ja allohvitseride koolitussüsteemi arendamine (juhendajate ja spetsialistide kursused Lahingukoolis) koostöös Inglismaaga;
• väljaõppealade arendamine, edasijõudnute kaugõpe ja pedagoogilised põhimõtted koostöös Taaniga;
• ohvitseride õppimine kaitsekolledžites ja ülikoolides USAs, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal jne;
• kursused, mis toimuvad Balti sõjaväeprojektide raamistikus, kattes mereväe kommunikatsiooni, miiniotsimise, riigiteenistujate staabi ja halduse, ja õhuruumi seire ja õhuruumi kontrolli.

Suur hulk väljaõppe- ja õppuste tegevusi viiakse läbi kahe- ja mitmepoolses koostöös NATO-maadega vastavalt NATO standarditele, kaasa arvatud brigaadi ja pataljoni staabikoolitus ja õppused nagu Strong Resolve 2002 ja Baltic Eagle 2002. MVC-koolitus ja õppused viiakse läbi mitmepoolselt BALTRON-i raamistikus tugeva toetusega NATO-maade poolt. Lennuväe haridus ja koolitus viiakse läbi BALTNET raamistikus lähedases koostöös NATO-maadega.

Kogu haridust ja väljaõpet korrigeeritakse, vastamaks NATO dokumentide nõuetele, nende kättesaadavaks tegemise järel.

8. Kindlustada  vajalik personal, kes oleks valmis asuma kohtadele NATO sõjalistes staapides ning tagama ühendus Eesti ja NATO vahel

Liitumise ajaks tagab Eesti, et on ette valmistatud  piisaval hulgal personali vastavuses NATO kvalifikatsiooni standardite ja keeleoskuse tasemega.

Liitumise ajaks on 15-20 liikmeline kandidaatide rühm valmis asuma kohtadele NATO sõjalistes staapides ja sideohvitseridena NATO staapides.

Eesti kindlustab samuti, et Eestis on olemas umbes 80-liikmeline sidepersonal, et tagada tõhus kanal dokumentatsioonile ja   sidepidamisele  Alliansi ja Eesti vahel.

9. Tagada, et kogu  vajalik  personal  valdab keelt vastavalt  NATO keeleõppe standarditele

2003. aasta lõpuks tagab Eesti, et vastavalt partnerluseesmärgile G0355 kogu personal, kes on määratud kohtadele, kus neil tuleb korraliselt tegelda NATO-küsimustega ja on juhi- või staabipositsioonides ümberpaigaldatavates üksutes, kokku umbes 150 inimest, vastavad NATO keeleoskuse nõuetele.

2008. aasta lõpuks tagab Eesti, et kogu asjakohane personal ümberpaigaldatavates kõrge valmidusega üksustes ja kohapealsetes jõududes, kokku 970 isikut, vastavad NATO poolt nõutud keeleõppe standarditele.

2002.a. lõpuks oli inglise keele oskuse osas testitud personali koguarv kaitseväes umbes 1350 isikut (1. tase - 197 isikut, 2. tase - 597 isikut, 3. tase - 564 isikut).

10. Sisse seada planeerimis, programmeerimis- ja eelarvesüsteem, mis vastab NATO kaitseplaneerimise protsessile

Liitumise ajaks seatakse Eesti kaitsesüsteemis täielikult sisse planeerimis, programmeerimis ja eelarvsüsteem (PPBS), mis vastab NATO kaitseplaneerimise protsessile.

Olemasolev riiklik planeerimis, programmeerimis ja eelarvesüsteem seati sisse 1998.a. Selle üksikasju on muudetud järgnenud aastatel koostöös NATO-ga (eriti MAP ja PARP protsesside kaudu) ja vastavalt rakendamisel saadud kogemustele.

Ajakohastatud PPBS järkjärguline kohaldamine algab 2003.a., eriti koos integreerumisega Alliansi kaitseplaneerimisse. 2002.a. vaadati Eesti kaitseplaneerimise protsess üle, ja koostati kaitseplaneerimise juhend - ulatuslik dokument, mis täiustab ja täpsustab olemasolevat kaitseplaneerimise süsteemi (eriti operatiivplaneerimist ja programmeerimisetappi).

11. Säilitada kaitsekulutuste vajalikku taset

Eesti kaitsekulutused on võrdsed 2%-ga sisemajanduse kogutoodangust. Kaitsekulude tõus 2%-le SKT-st sisaldub 2001.a. märtsis Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti julgeolekupoliitika alustes. Vastavalt 2001.a. valitsuse poolt vastu võetud sõjalisele strateegiale hoiab Eesti kaitsekulud jätkuvalt sellel tasemel pärast 2002.a. See otsus on kätketud dokumenti “Kaitsejõudude struktuur ja arengueesmärkid 2001”, mis on valitsuse poolt kinnitatud perioodiks 2002-2015.

Kaitsejõudude struktuuriülevaatuse ülesandeks, mis peab olema täidetud enne liitumist, on määratleda jõudude struktuur, mis on tasakaalus “NATO jõudude eesmärkide” täitmiseks loodavate vahenditega, ja tagamaks investeeringute asjakohane tase 25% või enam, et võimaldada planeeritud varustuse ja infrastruktuuri moderniseerimist. Tulevane jõudude struktuur saab samuti olema tasakaalustatud üleüldise vajadusega tõsta koostegustemisvõimet, ümberpaigaldatavust, võitlustõhusust, vastupidavust ja ellujäämisvõimet, vastamaks NATO nõuetele. Üheks lisaeesmärgiks on ratsionaliseerida struktuurid ja protseduurid, kaitse-eelarve tõhusamaks kasutamiseks.

12. Viia sisse läbipaistvad ja tõhusad personalistruktuurid ja –praktika

2003. aasta lõpuks on Eesti sisse seadnud tõhusad personalistruktuurid ja -praktika, mis on võrreldavad parima praktikaga liitlasriikides ja rajanevad läbipaistvuse, selektsiooni ja rotatsiooni põhimõtetele. See toob kaasa uue personaliarenduse kontseptsiooni ja poliitika sisseseadmise vastavalt kaitsejõudude arergueesmärkidele ja Alliansi struktuurides osalemise nõuetele.

2003 algab keskpika perioodi personali arendamise plaani rakendamine, see sisaldab üleminekut uuele rahuaja jõudude struktuurile ja jõudude mehitamisele nagu ka parandatud väljaõppekavadele.

2004. aasta lõpuks rakendatakse ajateenijate esindusmehe süsteemi kogu Eesti kaitsejõududes. Esindusmehe süsteem sai alguse 1999.a. ja toimib edukalt enamikus väljaõppepataljonides.

2002. aasta detsembris vastu võetud uue Kaitsväeteenistuse seaduse rakendamine. 

13. Balti  riikide sõjalise koostöö jätkamine

Eesti toetab jätkuvalt Balti riikide pingutusi kooskõlastada rahvuslikke arenguid mitmerahvuseliste pingutuste läbi. Balti riigid on oma rahvusliku kaitse ülesehitamisel ja NATO liikmelisuseks ettevalmistamisel saanud märkimisväärset kasu kolmepoolsetest koostööprojektidest. Eesti väärtustab kõrgelt selle koostöö läbi saadud sõjalisi teadmisi, suurenenud administratiivseid oskusi ja saavutatud võimekusi. See annab suurepärase aluse selle koostöö jätkamiseks ka Alliansi liikmena.

Kui võimalik, teeb Eesti ka edaspidi koostööd Balti riikidega ja teiste riikidega kõigis Alliansi missioonides osalemiseks määratud üksuste ja võimekuste arendamiseks, ettevalmistamiseks, rakendamiseks ja toetamiseks.

 

III osa - RESSURSID

1. Liitumise ajaks kohandada riiklikke hanke eeskirju, nagu kohane, nii et rahvuslikke ja rahvusvahelisi hankeid oleks NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP) projektide jaoks võimalik läbi viia kooskõlas NATO protseduuridega.

NATO protseduurid, mida kirjeldatakse “liitlaste varustuse hanke  käsiraamatus” (AACP) ja Eesti protseduurid on üksteisega kooskõlas; Eesti siseriiklikes korraldustes ei ole vaja teha muudatusi. Eesti hanke-eeskirjade põhimõtted on põhialustelt samad , mis NATO hankepõhimõtted.

2. Kohandada riiklikud eelarvejuhised vastavalt, nii et oleks tagatud NATO ühisrahastatavatesse programmidesse ja eelarvetesse osamaksete maksmine ja NSIP arvete opereerimine ja hoidmine.

Eestil ei ole takistusi ressursside eraldamisega tsiviileelarvesse, sõjalisse eelarvesse ja NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP) vastavalt osamaksudele. Eesti on valmis osalema Alliansi ühisrahastatavates tsiviileelarves, sõjalises eelarves ja NSIP-is kokkulepitud osamaksudega 0,11 % kuludest jagatuna 26 liikme vahel ja 0,1277% kuludest jagatuna 25 liikme vahel (osades, milles ei osale Prantsusmaa). Osamaksude lõplik kinnitamine jõustub Eesti liitumisel Washingtoni lepinguga selle ratifitseerimise järel Riigikogus.

Tsiviileelarve eraldused korraldatakse välisministeeriumi eelarve kaudu, lisades vastavad ressursid rahvusvaheliste organisatsioonide eelarveartiklile.

Sõjalise eelarve eraldused korraldatakse kaitseministeeriumi eelarve kaudu, lisades vastavad ressursid rahvusvaheliste organisatsioonide eelarveartiklile.

NSIP eraldused korraldatakse kaitseministeeriumi kaudu. NSIP juhtimiseks luuakse  ja täidetakse kaitseministeeriumi kinnisvara ja ehitusosakonnas NSIP projektijuhi ametikoht (vt. ka eesmärk 4). Kooskõlas Eesti Riigieelarve seadusega lisatakse kaks artiklit riigieelarvesse NSIP jaoks - üks kaitseministeeriumi tulude poolele ja teine kulude poolel.

3. Kohandada riiklike  maksueeskirju,   et kergendada NATO maksuvabastuse funktsioneerimist.

Eesti maksuseaduste ülevaatamiseks NATO lepingute valgusel antakse ülesanne juriidiliste ekspertide rühma töögrupile analüüsida Eesti maksu- ja tolliseadusi  ning tuvastada potentsiaalseid probleeme, samuti ette valmistada eelnõud muudatuste tegemiseks õigusaktidesse 2003.a. suveks.

4. Asutada riiklik NSIP amet või sellega võrreldav  struktuur, et:

a. luua ühendlüli NATO staapide, rahvusvahelise sekretariaadi ja NSIP projektide alaste NATO komiteedega;

b.   vastutada võimekuste pakettide ja projektide esituse ettevalmistuse eest;

c.   vastutada projektide jätkamise ja NSIP arvepidamise eest.    

2003.a. suveks kohandatakse kaitseministeeriumi struktuur, et luua ja täita NSIP projektijuhi ametikoht kaitseministeeriumi kinnisvara ja ehitusosakonnas, mida hakkab toetama ühendatud projektirakendusmeeskond. Juhi ülesandeks on:

• olla ühenduslüliks NATO staabidega, rahvusvahelise sekretariaadiga ja NSIP projektide alaste NATO komiteedega ning ta on vastutavaks riiklikuks kontaktpunktiks,
• korraldada osaliselt allhangitud võimekuse pakettide ja projektide esitamist,
• olla vastutav projekti rakenduse, juhtimise ja jätkamise eest.

NSIP arvepidamist korraldab kaitseministeeriumi rahandus- ja raamatupidamisosakond sarnaselt kogu riikliku infrastruktuuri ja hankeprojektide arvepidamisele.

 

IV OSA - JULGEOLEKUKÜSIMUSED

1. Õigusaktid

Personali julgeoleku, füüsilise julgeoleku ja informatsiooni julgeoleku alal vastavad Eesti õigusaktide nõudmised täielikult NATO julgeolekunõudmiste miinimumile.

Puuduvad juriidilised takistused liitumiseks  NATO julgeolekulepinguga ja ATOMAL lepinguga. NATO julgeolekulepingu ja ATOMAL lepinguga liitumise protsessi, samuti ettevalmistusi ATOMAL lepingu halduskorralduste rakendamiseks alustatakse liitumise ajaks.

Eesti kavatseb alla kirjutada kahepoolsetele salastatud teabe kaitse lepingutele kõigi liitlasriikidega. Praeguseks on  salastatud teabe kaitse lepingud alla kirjutatud 8 NATO liikmesriigiga.

Eesti jaoks on liitumisperioodil põhiülesandeks kehtestada õigusaktide komplekt, mis kataks salastatud teabe kaitset infotehnoloogilistes süsteemides. Parlament võttis 12. veebruaril 2003. a vastu olulised muudatused Riigisaladuse seadusesse ja Julgeolekuasutuste seadusesse. Muudatused jõustuvad 1. aprillist 2003.

Olulised muudatused Vabariigi Valitsuse määrusesse Riigisaladuse kaitse  kord, mis tulenevad nimetatud muudatustest, võetakse Valitsuse poolt vastu ja rakendatakse 2003.a. septembriks. Nende muudatustega seatakse sisse  salastatud teavet töötlevate IT-süsteemide akrediteerimisprotsess ja elektroonilise teabeturbe korraldus.

2. Riigi julgeoleku volitatud esindaja ja asjakohaste elektroonilise teabeturbe ja tööstusjulgeoleku  eest vastutavate organite määratlemine ja personaliga varustamine.

2001.a. septembrist täidab riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA) kohustusi  Kaitseministeerium.

Riigisaladuste seaduse ja Julgeolekuasutuste seaduse hiljutiste muudatustega on  tööstusjulgeolekut korraldav asutus Kaitsepolitseiamet.

Õigusaktide ja määruste vastuvõtmisega  täpsustatakse Teabeameti rolli  elektroonilise teabeturbe korraldamisel.

3. Personali julgeolekukontroll

Põhipersonal, kes vajab juurdepääsu NATO salastatud informatsioonile, on kindlaks tehtud ja enamikku neist on kontrollitud Eesti salastatud teabele juurdepääsuks.

Kogu personal, kes vajab juurdepääsu NATO salastatud informatsioonile liitumise ajaks, kontrollitakse vajalikul tasemel 2004.a. jaanuariks.

 

V OSA - JURIIDILISED KÜSIMUSED

1. Pärast liitumist Washingtoni lepinguga ja pärast kutset Põhja- Atlandi nõukogult liitub Eesti Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide kokkuleppega nende vägede staatusest (London SOFA) (London 19. juuni 1951) ja Protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvahelise sõjaliste peakorterite staatuse kohta  (Pariisi protokoll) (Pariis, 28. august 1952).

Liikmelisuse tegevuskava (MAP) protsessis on Eesti juba astunud samme kindlustamaks, et kõik NATO liikmelisusest tulenevad õiguslikud kohustused saaksid täielikult rakendatud. Kaitseministri poolt 2000. aastal NATO juriidilise õigustiku rakendamiseks loodud osakondadevaheline juriidiliste ekspertide rühm jätkab oma tööd, et tagada NATO liikmelisusest tulenevate õiguslike kohustuste edukas rakendamine ja koordineerimine. Ekspertide rühma juhib kaitseministeerium ja see koosneb peastaabi, välisministeeriumi, justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajatest.

Eesti on valmis liituma ja rakendama Londoni SOFA lepingut ja Pariisi protokolli. Tegelikult, kuna Eesti on ratifitseerinud "Partnerlus rahu eest" (PfP) SOFA ja selle lisaprotokollid, on mõlemaid lepinguid Eestis juba rakendatud PfP programmi raames, Eesti on kindlaks teinud alad, kus on vaja täiendavat toetavat seadusandlust, et lihtsustada Londoni SOFA ja Pariisi protokolli rakendamist.

Mõningaid relvajõudude staatust puudutavaid küsimusi  on juba käsitletud uues Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12. veebruaril 2003.a. Eesti on juba astunud mitmesuguseid samme Londoni SOFA lepingu ja Pariisi protokolli rakendamise alase teabe levitamiseks. See hõlmab kolmeastmelise laiaulatusliku seminari läbiviimist ja käsiraamatu avaldamist Eesti valitsusasutustele Londoni SOFA lepingu rakendamise kohta.

2. Kuue kuu jooksul pärast Washingtoni lepinguga liitumist ühineb Eesti kehtivate protseduuride alusel teiste NATO kokkulepetega, nimelt

1. Kokkulepe Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni, riiklike esindajate ja rahvusvahelise sekretariaadi staatuse kohta (Ottawa kokkulepe) (Ottawa, 20. september 1951)
2. Kokkulepe kolmandate riikide esinduste ja esindajate kohta Põhja-Atlandi lepingu organisatsioonis (Brüsseli kokkulepe) (Brüssel, 14. september 1994)
3. Põhja-Atlandi lepingu poolte teabejulgeoleku leping (Brüssel, 6. märts 1997)
4. Kokkulepe kaitseleiutiste, mille suhtes on esitatud patenditaotlus, saladuse vastastikuse tagamise kohta (Pariis, 21. september 1960)
5. NATO kokkulepe tehnilise teabe edastamise kohta kaitse-eesmärkidel (Brüssel, 19. oktoober 1970)
6. "Aatomiteabe-alase koostöö leping" (ATOMAL leping) (C-M(64)39)
7. (Eelmainitud) Lepingu rakendamise halduskord" (C-M (68)41, 5. redaktsioon)

Eesti Valitsus on kinnitanud analüüsi tulemused selle kohta, mille järgi ei ole õiguslikke takistusi seoses Ottawa kokkuleppe ja Brüsseli kokkuleppega liitumisega.

Samuti on järeldatud, et puuduvad õiguslikud takistused ATOMAL lepingu ja NATO teabejulgeoleku lepinguga liitumiseks ja nende rakendamiseks.

[1] http://www.transparency.org/cpi/2002/cpi2002.html#cpi

[2] Majanduskasv jaotub mitme perioodi vahel, sest tegelikkuses ei suuda majandus korraga absorbeerida struktuurifonde täies ulatuses. Teoorias tuleb aga tasandav toime mängu juba siis, kui struktuurkapitali saadakse.