Eesti välismeedias 18. juuni - 1. juuli
07.07.2009
RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
TŠehhi AJAKIRJANDUS
FOREIGN POLICY
The Fall and Rise and Fall Again of the Baltic States
Ida-Euroopa ekspert, ajakirjanik Edward Lucas avaldab kriitilise artikli, milles tõstatab küsimuse: kas kolm piiririiki ehk Atlantis - Eesti, Läti, Leedu - on jälle uppumas? Lucas kirjeldab põhjalikult Balti riikide taasiseseisvumist ja sellele järgnenud suurt tõusu, mis kulmineerus Balti tiigrite vajumisega sügavasse langusesse. Lucas leiab, et lisaks sisepingetele ähvardab Baltikumi ka väline oht, ja küsib, millised riigid on ikkagi nõus Baltimaade huve kaitsma.
(The Fall and Rise and Fall Again of the Baltic States, Edward Lucas, Foreign Policy, 22.06
PC World
Cyberdefense Center Will Lead in Education
2008. aasta mais avas Tallinnas oma uksed Küberkaitsekeskus, et abistada NATOt tehnilise, õiguse ja poliitika teemadel küberkuritegevusega seotud intsidentide korral. Üks töötajatest Kenneth Geers rääkis küberkaitse konverentsi avamisel keskuse eesmärkidest. Geersi sõnul keskendutakse järgmisel konverentsil septembris keskendutakse ennekõike küberõigusele. Lisaks andis ta ülevaate keskuse tegevusvaldkondadest, õppetööst ja konverentsi tuleviku suundadest.
(Cyberdefense Center Will Lead in Education, Jeremy Kirk, PC World, 17.06
Two Years On, Estonia Hardens Its Electronic Defenses
Kuigi küberrünnakutest on möödas juba kaks aastat, tegeleb Eesti siiski oma kaitsevõimete tugevdamisega. Sügisel avaldas Kaitseministeerium 36-leheküljelise küberjulgeoleku strateegia, milles selgitatakse küberkaitsega seonduvaid plaane õigusvaldkonnas ja hariduses. Küberkaitsekeskuse teadur Rain Ottise sõnul hakatakse senisest rohkem tähelepanu pöörama Eesti jaoks kriitilise info liikumise kaitsele. Ottise sõnul on Eesti nüüd paremini turvatud kui enne. Eestit peetakse küll maailmas üheks enimarenenud e-riigiks ja siin asub ka netitelefoni Skype sünnipaik, ent ometi tabasid küberrünnakud 2007. aastal just Eestit. Pärast seda on siin hakatud suuremat rõhku panema ka küberkaitsealasele kõrgharidusele. Kuid aja jooksul on esile kerkinud uued suured probleemid, ning Ottise sõnul ei kimbuta Eesti ega teiste riikide valitsusi enam niivõrd küberoht, vaid hoopis majandus. Küberkaitse ei ole hetkel kõige tähtsam küsimus, nagu see oli veel kahe aasta eest.
(Two Years On, Estonia Hardens Its Electronic Defenses, Jeremy Kirk, PC World, 18.06)
For or against the e-voting - the example of Estonia
Euroopa Parlamendi valimistel hääletas 58 669 inimest 909 326st valimisõiguslikust elanikkonnast interneti teel…Eestis. Eesti on tegelenud internetihääletuse arendamisega alates aastast 2002. Esimest korda testiti seda 2005. aasta kohalikel valimistel. 2007. aastal oli Eesti esimene riik maailmas, kes korraldas e-üldvalimised.
See on info, mida Eesti Bulgaaria saatkond väga sõbralikult EU Inside-ile edastas. E-valimised on mõeldud ainult traditsioonilise hääletamise täiendusena, mille ideeks ongi pakkuda valijatele võimalust hääletada neile sobivas kohas. E-hääletada saab vaid eelvalimistel ja kogu valimisprotsess ei võta aega üle kahe minuti. Kuna ka Bulgaarias on e-valimiste teema olnud hiljuti pidevalt arutlusteemaks, on hea teada, millega on tegemist. 66% Eesti elanikkonnast kasutab internetti, 58% majapidamistel on internetiühendus, kõik koolid on varustatud internetiühendusega, kasutusel on avalikud internetipunktid ja wi-fi levialad, 91% tuludeklaratsioonidest esitatakse interneti teel, valitsuse kulutusi saab netis reaalajas jälgida, mobiiltelefone on 100 elaniku kohta 147. Eesti suursaadik Bulgaarias Rein Oidekivi ütles intervjuus EU Inside-ile, et 2012. aasta üldvalimistel võetakse kasutusele ka mobiilhääletamine.
Eestis on kasutusel kiibiga ID-kaart, millega saab oma arveid maksta, reisida EL piires ja esitada seda isegi liikluspolitseile juhiloa asemel. Kui liikluspolitsei su kinni peab, on tal võimalik mõne sekundiga kontrollida, kas sul on eelnevaid karistusi ja trahve või mitte. Kaarti saab kasutada kaardilugejaga ja sellel on ka oma PIN kood.
Lisaks e-hääletamisele ja ID-kaardile on kasutusel palju teisi IT-lahendusi nagu näiteks e-kool, mobiilparkimine, ülikooli sisseastumisavalduste elektrooniline esitamine. Eestis on võimalik saada tagasi makse hariduse ja kodulaenu pealt, milleks tuleb vaid maksuametit interneti teel informeerida. Ettevõtluses on küll suures osas säilinud pabervormid, kuid seda erinevate maksustamistüüpide tõttu. Siiski on näiteks oma ettevõtet võimalik alustada kahe tunniga. Internet aitab säästa aega ja inimressurssi. Tegemist on lihtsa süsteemiga, mida on hõlbus kasutada just väikses riigis. Kui USA puhul oleks e-valitsus raskesti saavutatav, siis Bulgaaria võib suursaadiku meelest mahtuda väikeriigi kriteeriumi alla, kus see oleks võimalik. Eestist on saanud innovatsioonilabor, sest väikeriigis on kergem muudatusi läbi viia. Vastupidiselt Bulgaariale suudeti Eestis ära hoida IT-spetsialistide massilist väljarännet. Eestlased on loonud ka netitelefoni Skype.
Siiski vajab Eesti inimesi ja ideid ning on huvitatud koostööst Bulgaariaga. Partnerluse võimalikkuse hindamiseks oodatakse eelseisvate valimiste tõttu sügiseni. Eestlased peavad läbirääkimisi ka Makedooniaga, mis võib väikeriigina Eesti edu korrata.
(For or against the e-voting - the example of Estonia, Adelina Marini, EU Inside, 22.06)
Estonia - a small country with big opportunities
Eestis on keskmine palk 850 eurot, mis on palju suurem Bulgaaria keskmisest palgast. Intervjuus Eesti suursaadikuga Bulgaarias Rein Oidekiviga hakkasime arutama majanduskriisi ja selle mõju Eestile. Oidekivi räägib, kuidas see „madal“ palk on 30 000 eestlast välismaale tööle ajanud. Saadiku poolt antud riikide majandusolukordade võrdluses on näha, et Eesti on 4. kohal 10-st Ida-Euroopa riigist. Eestil on Euroopa Liidu madalaim riigivõlg, mis on 4,8% SKP-st. Eestis oli tegelikult kaks kriisi. Üks oli sisemine ning globaalne majanduskriis vaid tugevdas seda. Kriisi põhjuseks oli kõrge inflatsioon, mistõttu ei saanud Eesti euroalaga liituda. Oidekivi sõnul on Eesti fiskaalpoliitika sarnane Bulgaaria omale ja Bulgaaria valuutasüsteem on Eesti süsteemi koopia.
Läti lati devalveerimisest on olnud palju spekulatsioone. Eestit Oidekivi sõnul devalveerimine ei ohusta, sest Eesti kroon on seotud euroga ja enamik laenudest on võetud eurodes. Oidekivi võrdles Eesti kodulaenude hulga kasvu Bulgaaria omaga. Eesti hakkas tema sõnul majanduse ülekuumenedes raha reservidesse koguma. Hetkel on reservidesse kogunenud 1,6 miljardit eurot, mis tundub hetkel kriisi üleelamiseks piisav. Eesti on kärpinud kulutusi üle 10%, mida ühiskond hetkel ka mõistab, kuid iga kärpega muutuvad asjad keerulisemaks. Kärbetest jäeti puutumata vaid õpetajate palgad ja pensionid.
Siiski on võimuesindajad Tallinnas jätkuvalt pürgimas eurotsooniga liitumise suunas, sest saadiku sõnul on investoritel euroga liitunud riikidesse rohkem usaldust. Eesti ja Bulgaaria puhul on sarnane ka see, et nad mõlemad suudavad hoida eelarve puudujäägi allpool 3% taset. Erinevus on aga selles, et erinevalt bulgaarlastest tunduvad eestlased oma valitsust usaldavat. Eesti keeldub vastu võtmast välislaene, nõustudes ainult Euroopa Liidu projektide rahaga. Selles osas toetab Eesti rohkem ühtset Euroopa lähenemist, kuid ta ei toeta ühtset maksupoliitika kehtestamist, sest väiksemad ja vähem arenenud riigid vajavad investeeringuid vanade liikmesriikidega samale tasemele jõudmiseks.
(Estonia - a small country with big opportunities, Adelina Marini, EU Inside, 23.06)
Tallinn's Song And Dance Celebration To Be 'An Unforgettable Experience' Letting Estonians 'Breathe As One,' Says Margus Reinsalu
Sel suvel toimub Tallinnas järjekordne laulu- ja tantsupidu. Laulupeo korraldamises osaleb ka rahvusvaheliselt tegev kinnisvaraärimees Margus Reinsalu, näidates sellega oma tõelist pühendumust kodumaale. Reinsalu on õla alla pannud teistelegi projektidele. Üheks eksootilisemaks neist võib pidada sajanditevanuse Oandu vesiveski renoveerimist.
Mõistmaks, miks tulevad sajad tuhanded eestimaalased ja üha rohkem väliskülalisi iga viie aasta tagant Tallinna, tuleb Reinsalu arvates laulupidu ise kohapeal kogeda. Reinsalu rõõmustab, et laulupidu on väljaspool Eestit meie kõige tuntum üritus. Laulu- ja tantsupidu ei ole pelgalt laulmise ja tantsimise pidu, vaid viis näidata rahvuslikku ühtekuuluvust. Igaühe jaoks, kes peole tuleb, on see kordumatu sündmus. Eesti jaoks on laulupeod nagu Norra jaoks suusatamine, Venemaa jaoks karud või Inglismaa jaoks Oxford-Cambridge’i paadiralli. Laulupidude traditsioon on hoolimata ajaloo keerdkäikudest püsinud elusana alates 19. sajandi keskpaigast kuni tänaseni. Eestlaste teine nimi, laulurahvas, iseloomustab hästi selle rahva identiteeti, mis on hoidnud eestlasi koos läbi aegade võitluses iseseisvuse eest. Laulupidude traditsioonist tulenev laulev revolutsioon, mis algas 1988. aastal, aitas kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. Laulupeod on aja jooskul edasi arenenud ja osalejate arv mitmekordistunud. Alati tuleb laulma rohkem inimesi, kui tegelikult kaare alla mahub. Viimasel laulupeol 2004.a. laulis 34 000 esinejat 200 000-lisele publikule. Ka tantsupidude ajalugu on pikk, esimene tantsupidu toimus 1934. aastal. Igal tantsupeol on oma teema, pidu toimub laulupeoga samal nädalavahetusel. Peod algavad ühise rongkäiguga läbi linna alates kesklinnast kuni lauluväljakuni. Alates aastast 2003 on laulu-ja tantsupeod kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Tänavuse laulu- ja tantsupeo teemaks on ÜhesHingamine. Rahvas, kes ühendab oma jõud ja hingab nagu üks, suudab muuta ajalugu. Resonantsiks koondunud hingevõnked on purustanud rauda ja riigikordi.
Laulupidu koosneb kahest erineva kavaga kontserdist. Esimese päeva kontserdil esitatakse nõudlikumat repertuaari, teise päeva kava on traditsioonilisem ja koosneb ainult Eesti heliloojate loomingust.
(Tallinn's Song And Dance Celebration To Be 'An Unforgettable Experience'
Letting Estonians 'Breathe As One,' Says Margus Reinsalu, Top40 Charts, 23.06)
Estonian ferry-born baby wins free lifetime travel
Tallinki kruiisilaeva Baltic Queen pardal sündis 11. juuni öösel kell 3.30 beebitüdruk, kellele laevafirma kinkis eluaegse tasuta sõidu õiguse. Laev oli teel Stockholmist Tallinnasse. Kajutis toimunud sünnitusel olid abiks nii laevaarst kui ka teised reisil viibinud meedikud. Ka lapse vanematel lubas Tallink edaspidi senisest hulga soodsamalt reisida. Tallinki jaoks oli see juba teine laeva pardal toimunud sünnitus alates aastast 2004.
(Estonian ferry-born baby wins free lifetime travel, PR-Inside, 18.06)
NATO Targeting Russia in Baltic War Game?
Läänemerel toimuvatel NATO mereõppustel osales lisaks USA jõududele ka 11 Euroopa riigi, sh Eesti esindajaid, ent mitte Venemaa. Venemaa näeb selles 12 päeva kestvas BALTOPS 2009 treeningperioodis vaenulikku sammu enda suunas. Üks Vene tabloid kommenteeris õppusi kui “järjekordset provokatsiooni Venemaa vastu”. USA mereväe kontradmiral John Christenson nendib, et siinkandis on palju võimsaid riike. Vihjates kolmele Balti riigile, selgitas Christenson, et kui vaadata ajaloos tagasi, siis nendes riikides on aegade jooksul lehvinud erinevate ülemvõimude lipud. Christensoni sõnul ei tule otsustada, milline riik on ohtlik, vaid tuleb olla valmis sõjalisele rünnaku puhul. Christensoni sõnad peegeldasid USA praegust ebakindlat Venemaa-poliitikat. USA vajab häid suhteid Venemaaga nii Põhja-Korea kui ka Iraani tuumaplaanide ohjeldamiseks, ent mõned NATO liikmesriigid suhtuvad liiga soojadesse suhetesse Vene karuga ettevaatlikult. Tuleva aasta BALTOPS saab olema otsustava tähtsusega, sest Venemaa osalus või mitteosalus paneb paika Vene-NATO suhete tuleviku. NATO on väljendanud soovi Moskvaga häid suhteid hoida. Kuid Eesti on hoiatanud, et see ei tohiks sündida NATO solidaarsuse arvelt.
(NATO Targeting Russia in Baltic War Game?, David Axe, Wired News, 18.06)
USA TODAY
Science fiction predictions resemble reality 36 years later
Sotsiaalse meedia vahenditest nagu Facebook ja Twitter on saamas otsustava tähtsusega sekkujad poliitikaellu. Kõige hilisem näide sellest on rahvarahutused Teherani tänavatel. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud aitavad kiirelt korraldada flash mobi ehk “rahvasähvatust”, mille käigus hulk inimesi koguneb lühikeseks ajaks kokku, teeb midagi eelnevalt kokkulepitut ja läheb siis taas laiali. Arvatakse, et ka Eestit 2007. aasta kevadel tabanud küberrünnakute taga polnud mitte Venemaa valitsus, vaid seesama flash mob. Selliste isekogunevate rahvarahutuste ettekuulutajaks on siiani olnud vaid ulmekirjandus. Flash mob on interneti artefakt, kaasajale omane nähtus. Ilma kaasaegse side- ja liiklusvahenditeta poleks inimestel võimalik üksteist oma plaanidest kiirelt teavitada, seejärel koguneda ja laiali minna. Uued tehnoloogiad kujundavad ümber kogu ühiskonda.
(Science fiction predictions resemble reality 36 years later, Dan Vergano, USA Today, 22.06)
Coming to terms with cyber warfare
Kui lähtuda sellest, kui palju kasutatakse kübersõja ja kübersõjapidamise mõisteid võiks arvata, et on suudetud kokku leppida selle definitsioonis. Siiski on selle puhul tegemist suure probleemiga, millele viitasid Küberkaitsekeskuse kübersõjapidamise konverentsil käinud eksperdid.
Isegi peale rünnakuid endiste nõukogude riikide Eesti ja Gruusia suunal ei ole ikka veel suudetud kokku leppida määra suhtes, millest alates oleks võimalik midagi kübersõjaks lugeda. Selle aasta alguses lahterdas üks julgeoleku uurija need natuke enama alla kui tsensuur. Eesti valitsus arvab teisiti. Johannes Kert ütles, et see on poliitika jätk teiste vahenditega, leides, et traditsiooniline mõtlemine näeb ainult huligaane ja kurjategijaid interneti rünnakute korraldajatena, kuid viimase kahe aasta jooksul on näha, et tegemist on poliitiliselt motiveeritud tegevusega. Konverentsi korraldaja Kenneth Geers ütles, et Küberkaitsekeskusel on plaanis luua võimalikult kiiresti sõnastik.
(Coming to terms with cyber warfare, Robert Lemos, Security Focus, 17.06)
SHREVEPORT TIMES
Cyber symposium's second day is diverse
USAs Shreveportis toimus küberkaitse teemaline sümpoosium, kus osalesid nii ettevõtete turvaeksperdid, valitsuse küberkaitsenõunikud kui ka riigi jõujaamade juures töötavad ametnikud. Gruusiast oli kohal välisluure ülem kindral Vahtang Kapanadze. Gruusiat tabas Venemaa küber- ja militaarrünnak möödunud aasta augustis. Seda rünnakut, mis järgnes veidi rohkem kui aasta peale sarnast konflikti Eestiga, vaatlevad nüüd paljud kui peaproovi tulevikus puhkevale sõjale. Kapanadze kirjeldas, kuidas Venemaa ja tahtmatult ka teiste riikide servereid ja küberseadmeid kasutati koos traditsioonilisemate sõjavahenditega ära selleks, et hävitada Gruusia sidevõrk, majandus, diplomaatia ja riigikaitse. Kapanadze sõnul on küberrünnakud muutunud 21. sajandi sõja lahutamatuks osaks, nende abil sõdimine on efektiivne ja nad moodustavad ühe osa tavalisest sõjapidamisest. Augustis toimunud Vene-Gruusia sõda oli täiesti uut tüüpi sõda ning võib meelitada agressoreid seda kordama. Küberrünnakud Eesti vastu olid heaks näiteks kübersõjast. Sarnasus Eesti ja Gruusia vahel seisneb selles, et mõlemale riigile suunatud rünnakud olid ühtlasi suunatud demokraatlikult valitud valitsuse vastu, neil oli ulatuslik mõju kogu riigile ning nende eesmärk oli saavutada kindlat poliitilist eesmärki. Erinevus oli aga see, et Eesti puhul üritati rünnakutega muuta valitsuse otsust, Gruusia puhul seevastu püüti saavutada palju rohkem, nimelt valitsust ennast kukutada. Kapanadze sõnul on Gruusia tänulik abi eest, mida talle sõja ajal osutasid USA, Poola ja Eesti. Sealjuures kasutasid abistavad riigid ära Eesti küberkaitsekogemust. Gruusia loodab, et küberkaitse alane koostöö nende riikide vahel jätkub ja areneb ka edaspidi.
(Cyber symposium's second day is diverse, John Andrew Prime, Shreveport Times, 18.06)
Baltic countries agree to boost energy ties
Kaheksa Läänemere piirkonna riiki kirjutasid 17. juunil koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga alla Balti riikide energiaturgude sidumise kava käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile. Memorandumi eesmärk on muuta nende riikide energiaturge vähem sõltuvaks välistest varustajatest nagu Venemaa. Alla kirjutasid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Leedu, Läti, Rootsi ja Poola peaministrid. Euroopa Liit soovib oma energiaturge muuta konkurentsivõimelisemaks ja turvalisemaks, suurendades koostööd liikmesriikide vahel. Kava kehtib eeskätt isolatsiooni jäänud Balti riikide kohta, sest Eestil, Lätil ja Leedul puuduvad peaaegu igasugused elektri- ja gaasiühendused Lääne-Euroopaga.
(Baltic countries agree to boost energy ties, Monsters and Critics, 17.06)
Estonia President, Obama Discuss Cybersecurity
President Ilves ja president Obama arutasid kahe riigipea kohtumisel Valges Majas küberkaitse küsimusi. Ilves avaldas Ühendriikidele tänu abi eest küberkaitsekeskuse loomisel Tallinnasse. Ilves rõhutas, et Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnakud olid hoiatuseks paljudele riikidele ja tõestasid küberturbe tähtsust. Kuna küberrünnakud ei tunne riigipiire, tuleb neile anda rahvusvaheline vastulöök.
(Estonia President, Obama Discuss Cybersecurity, Eric Chabrow, GovInfoSecurity, 17.06)
Military Experts Discuss Murky Cyberwar Issues
Kübersõja ohvriks langenud riigid püüavad leida lahendusi küberrünnakutest tingitud julgeolekuohtudega toime tulemiseks. Akadeemikud, eksperdid ja eraettevõtted arutasid sel nädalal Tallinnas toimuval konverentsil küberkaitsega seotud teemasid. Konverentsi korraldas küberkaitsekeskus, mis loodi NATO riikide abistamiseks küberkuritegude korral.
Jaak Aaviksoo sõnul on küberrünnakud tulnud, et jääda. Eesti sattus küberrünnakute alla 2007. aastal, kui Eesti valitsus otsustas eemaldada mälestusmärgi, mis meenutas Teises maailmasõjas langenud vene sõdureid.
Hiljem sattus Gruusia sarnaste rünnakute alla, mis järgnesid peale sõda Venemaaga. Sel nädalal rünnati Iraanis poliitiliste organisatsioonide kodulehti.
Eesti Kaitseväe leitnant Ilmar Tamm, kes on ühtlasi küberkaitsekeskuse juhataja, ütles, et olukord muutub kiiresti. Ta rõhutas vajadust olla teadlik järeldustest, mida me soovitame ja riigid peavad mõistma, mida nad õiguse ja poliitika valdkonnas sellel alal ette võtavad.
Küberkaitsekeskus loodi seitsme riigi poolt ja sinna kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Slovakkia. USA ei ole küll liige, kuid omab seal oma tsiviilesindajat. Türgi, Ungari ja USA on avaldanud soovi projektiga liituda.
(Industry, Military Experts Discuss Murky Cyberwar Issues, Jeremy Kirk, CIO, 17.06)
>BR>
KANADA AJAKIRJANDUS
Estonia slams Russia over 'Nazi' monument claims
Eesti nimetas Vene meedia reaktsioone Vabadussõja võidusamba avamisele pahatahtlikuks. Vene meedia on väitnud, et võidusammas on austusavaldus sõduritele, kes võitlesid Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa poolel. Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja Martin Jaško sõnul on Vabadussõja võidusamba avamisele eelnenud ja järgnenud Vene meedia halvustav reaktsioon kahetsusväärne ja selgelt pahatahtlik. Jaško sõnul on Vabadusristi sümboolika taoline tõlgendamine selge näide Venemaa riiklikust ajalootõlgendusest. Rist ja sümbol selle keskel olid tema sõnul olemas juba 1919. aastal, seega ammu enne natsiajastut.
(Estonia slams Russia over 'Nazi' monument claims, AFP, canada.com, 26.06)
Kui lääneeurooplased puhkusele lähevad, hakkavad Ida-Euroopas juhtuma halvad asjad. Möödunud aasta augustis tungis Vene armee Gruusiasse. Aastavahetuse paiku jättis Vene-Ukraina gaasitüli miljonid Euroopa gaasitarbijad värisema (kui mitte külma, siis hirmu tõttu). Lihavõttepühad tõid endaga vägivaldsed protestiaktsioonid Moldovas. Milliseid konflikte alanud suvi tuua tõotab, ei oska veel keegi öelda. Uus sõda Gruusias on iga kell võimalik. Krimm vaevleb ühitamatute etniliste ja militaarhuvide küüsis ning Moskva suhted Valgevene valitsusega on harukordselt jäised. Kus iganes tüli ka kerkiks, seekord reageerib USA sellele kindlasti otsustavamalt kui Euroopa Liit. Seda tõestab näiteks asjaolu, et USA president Obama leidis keset kibekiiret tööaega (käsil nii Iraan, Põhja-Korea, tervishoiureform ja kõik muud pakilised küsimused) mahti plaaniväliseks kohtumiseks Eesti presidendiga. Sellega tunnustas USA Eestit Afganistani konfliktis osalemise eest, kus Eesti sõdurid lahingutegevuses osaledes saavad surma ja vigastada ajal, mil enamik NATO sõdureid üritab konfliktist kõrvale hiilida. Samuti peegeldab kohtumine USA Ida-Euroopa lemmikpoliitku, terava ja nutika loomuga president Ilvese isiklikku mõjujõudu. Lisaks saatis Obama selle kohtumisega varjatud sõnumi Venemaale: Ameerika toetus NATO idapiiril olevatele riikidele on vankumatu, seda hoolimata kahe suurriigi soojenenud suhetest.
(Summertime blues, The Economist, 18.06)
What rules apply in cyber-wars?
Protestide ja vägivallalainetega paralleelselt korraldatakse Iraanis rünnakuid ka interneti teel. Reformimeelsete sihtmärgiks on Iraani veebileheküljed nagu näiteks president Ahmadinejadi kodulehekülg. Samas üritab riik panna piiri sotsiaalsete suhtlusvõrkude, blogide ja mobiilivõrkude tegevusele. Ajakirjanik Cyrus Farivar, kes osales hiljuti Eestis toimunud küberkaitse konverentsil, selgitab, et Iraanis on kübertegevus väga aktiivne. Püütakse korraldada küberrünnakuid, et sulgeda reformimeelse kandidaadi Mousavi vastaste kodulehekülgi, presidendi kodulehekülge ja teisi Iraani valitsusasutuste veebilehti. Rünnakute eesmärgiks on valitsuse vastu meelt avaldada. Farivari sõnul on nende puhul tegu juba mitmeid aastaid maailmas ringlenud tõsiste küberrünnakute kergema variandiga. Eesti langes küberründe ohvriks 2007.a. kevadel. Nüüdseks on Tallinnasse loodud NATO küberkaitse keskus ja president Ilvese sõnul on toonased küberrünnakud andnud lõppkokkuvõttes hoopis vastupidise tulemuse, kuna küberkaitse keskuse asukohaks valiti just Tallinn.
(What rules apply in cyber-wars?, Alka Marwaha, BBC News, 24.06)
Frankfurter Allgemeine Zeitung
Frankfurdis tuli Paavo Järvi juhatusel Hesseni Raadioorkestri esituses esmaettekandele Erkki-Sven Tüüri 7. sümfoonia koorile ja orkestrile. Muusika ammutab arvukatest allikatest: barokist, minimalismist, jäikadest kõlamaastikest, rokiepisoodidest. Tüüri muusika imeline omadus seisneb aga selles, et see ei mõju stiilide seguna. Tüüril õnnestub kõik üheks helikeeleks kokku sulatada.
(Gefahren des schönen Wetters, Harald Budweg, FAZ, 22.06)
Online unter dem Kreuz von damals
Keset kriisi eksisteerib üks õnnelike saar. Tallinna servas töötab 300 inimest online-pioneeri Skype’i heaks, kes nuputavad, kuidas tasuta internetikõnesid veel mugavamaks muuta. Tehnikavaimustusel on Eestis pikk traditsioon: Skype’i viiekordse büroohoone kõrval asus kunagine Küberneetikainstituut, kus arendati välja esimene nõukogudeaegne arvuti. Eestis on peaaegu 2000 IT-firmat, maa on saavutanud tõusva riigi maine. Pole ime, et majandusminister Juhan Parts on 2009. aasta innovatsiooniaastaks kuulutanud: valitsus tahab näidata, kuidas Eesti IT-lahendustega tõhusamalt tööd saab teha. Enamus eestlasi ei tea aga innovatsiooniaastast midagi. Neid on tabanud teised probleemid. Juba 2008. aasta kevadel lõhkes kinnisvaramull. Nüüd on paljudel suured võlad. Arhitekt Andrus Kõresaar näeb innovatsiooni asemel pigem stagnatsiooni, mille sümboliks on tema sõnul Vabadusesammas, mis 23. juunil avatakse. Samba autorit, Rainer Sternfeldi kriitika ei sega ning ta viitab sellele, et küsitluste järgi toetab 7 miljonit eurot maksma läinud projekti kaks kolmandikku Eesti elanikest. „Ehk aitab sammas inimesi kriisi ajal,“ loodab Sternfeld. Andrus Kõresaar sambast motivatsiooni ei otsi. „Igaüks teab, et vabadus oli Eesti jaoks õige tee ning mööda seda teed käimine on hästi õnnestunud, kuid Vabadusesambaga seda ei seostata.“ Kõresaar loodab innovaatilistele ideedele, mille organiseerijateks on sarnaselt projektile „Minu Eesti“, kodanikud.
(Online unter dem Kreuz von damals, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 18.06)
Esten in Münster: Ein Stück Heimat
Kümnes ESTO toimus Saksamaal Münsteris. 1974. aastal kohtusid eksiilis elavad eestlased esimest korda Torontos, et protestida Nõukogude okupatsiooni vastu oma kodumaal. 1991. aastal sai Eesti taas iseseisvaks ning seega sai poliitilisest demonstratsioonist kultuurifestival. Nõukogude ajal oli Münster paljudele eesti põgenikele edasise tee tähtsaks alguspunktiks. Münsterisse oodatakse ligi 1000 osalejat välismaalt, muuhulgas Kanadast, USAst ning Austraaliast, samuti umbes 300 Saksamaa eestlast. Pidutsetakse 30. juunini. Programmis on näiteks rahvatants raekoja sisehoovis ja pidulik rongkäik.
(Esten in Münster: Ein Stück Heimat, Lukas Speckmann, Ibbenbürener Volkszeitung, 26.06)
En récession, l’Estonie mise sur la rigueur et sur l’euro
Eesti majandusnäitajad on alarmeerivad. Lootes riik kriisist välja tuua ja euroalaga liituda, teostab valitsus üha uusi eelarvekärpeid. SKP langeb, palgad ja elanike ostujõud vähenevad, tööpuudus suureneb. Ometi võtab riik saabunud raskusi flegmaatiliselt. „Kriis on sügav, mõnel kuul on tööstustoodangu langus olnud suurim Euroopa riikide seas. Ettevõtted koondavad töötajaid, valitus vähendab kulusid ja reformib tööga seonduvat seadusandlust, mille tulemusena muutub paindlikkus olulisemaks turvalisusest,“ selgitab kommerts- ja majandusnõunik Laurent Charpin, Prantsuse saatkonna kaubandusosakonna juhataja. „Ometi ei ole näha pea vähimatki protestivaimu: ei ülemuste pantvangistamist töötajate poolt, ei ulatuslikke meeleavaldusi. Valitsus on kindlameelne, otsustav, elanikkond alistuv ja leplik,“ kirjeldab Charpin olukorda. Eesti majandusele, mis on väga tugevalt Soome ja Rootsiga seotud, prognoositakse käesoleval aastal 13%st SKP langust. „Elasime buumis, pankade laenupoliitika oli agressiivne. Täna oleme olukorras, kus ettevõtted ja eraisikud pankrotistuvad, suurenev tööpuudus alandab palkasid, väheneb tootlikkus,“ selgitab SEB panga ökonomist Ruta Arumäe.
Liberaalse ja üksmeelsena - kuigi alates sotsiaaldemokraatide koalitsioonist lahkumisest vähemuses - loodab valitsus deflatsioonile. Elanikele, kelle laenudest 85% on eurodes, oleks deflatsioon ilmselgelt parem variant kui krooni devalveerimine.
Eesti jätkab karmi poliitikat, eesmärgiga saavutada eelarve defitsiidiks 3% ja liituda 2011. aastal euroalaga. „See on võimalik. Läti ja Leedu näitajatega võrreldes oleme paremas seisus, eelkõige tänu konservatiivsemale valitsemisele kiire majanduskasvu aastail. Meil oli range eelarvepoliitika, lõime reserve, krooni ei saa devalveerida ilma Riigikogu hääletuseta. Kuid kriisiolukorras oleks valitsus pidanud tegema kiiremaid ja ulatuslikumaid eelarvekärpeid,“ räägib teise Rootsi panga, Swedpanga ökonomist Maris Lauri. Alates jaanuarist tehtud järjestikused kärped ulatuvad juba 7,5%ni SKTst ja uued kärped on arutlusel. Sissetulekute poole pealt arvestab valitsus käibemaksu tõusuga, seni ollakse vastu tulumaksu tõstmisele.
(En récession, l’Estonie mise sur la rigueur et sur l’euro, Benjamin Quénelle, Les Echos, 18.06.2009)
Le Monde Analyse : L'Europe va-t-elle lâcher la Lettonie au bord de la faillite ?
Läti ja sealse valuuta lati saatus tõotab kujuneda oluliseks arutlusteemaks alates 1.juulist, mil EL eesistumise võtab üle Rootsi. Rootsi on enim Lätiga seotud riik Euroopas, Rootsi krooni mõjutavad oluliselt nii head kui halvad uudised Läti finantsseisust.
Viimase aja praktikast võib tuua näitena vaid kaks riiki, kel on õnnestunud suurest finantskriisist väljuda ilma oma rahvusvaluutat devalveerimata, need on Panama ja Hongkong 1998. aastal. Läti jaoks tähendab lati iga hinna eest hoidmine drastiliste eelarvekärbete jätkumist. Samuti tuleks võtta uusi laene rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt. Alternatiiv oleks lati devalveerimine, see on aga hirmutav stsenaarium, millele omakorda järgneks Argentiinale sarnaselt pikaajaline ja kallis laenude ümberstruktureerimise protsess. Mitmete aastate jooksul sisendati lattides palka saavatele lätlastele, et laenuvõtmine eurodes ei kätke endas mingeid probleeme ning tänaseks on 89% eraisikute ja ettevõtete laenudest seotud euroga.
Mis hakkab juhtuma edasi? Tõenäolised on suured rahutused. Kuid mis veelgi olulisem, devalveerimine mõjutaks negatiivselt ka teisi Ida-Euroopa riike, esmajoones neid, kelle valuutad on Lätile sarnaselt euroga seotud. Balti riigid ei suuda varsti enam oma valuutasid spekulatsioonide vastu kaitsta. Läti jaoks tähendaks devalveerimine muuhulgas seda, et EL on neid alt vedanud, sest oleks võinud võtta vastu otsuse kiirendada Läti üleminekut eurole. Tekkinud keeruline situatsioon tõstatab muuhulgas küsimuse Ida-Euroopas 2002-2007 aset leidnud Lääne pankade fenomenaalse laienemise järelvalvest. Kas taolist laienemist võis lubada? Kas Läti tuleks täna tema kurva saatusega üksi jätta? Kas tuleks suurendada lati kõikumisvahemikku euro suhtes, nagu seda tegi 1990ndate alguses Jean-Claude Trichet Prantsuse Pangas kaitsmaks frangi-marga pariteetsust? Euroopa seisab sel suvel silmitsi väga paljude põletavate küsimustega.
(Analyse : L'Europe va-t-elle lâcher la Lettonie au bord de la faillite ?, Cécile Prudhomme, Le Monde, 26.06.2009)
Entrée des pays baltes dans l'euroland
Endine majandusminister ja praegune Prantsusmaa suurima erakindlustusfirma CNP Assurances president Edmond Alphandéry toetab 26.juunil ilmunud La Tribune’i artiklis Balti riikide kiiret liitumist euroalaga. Eesti ja Leedu, eriti aga Läti majandus on katastroofilises seisus. Läti SKT langus ulatub 18%ni. Kriisi majanduslik mõju Baltikumis peegeldub valuutaturul lati tugeva langusena. Läti riigi juhtkond püüab avalikkuses ümber lükata mitmeid nädalaid kestnud kuulujutte lati devalveerimisest. Säärased kuulujutud õhutavad investoreid Balti riikidest, laiemalt aga kogu Ida-Euroopast lahkuma. Alphandéry soovitab „soodustada Balti riikide sisenemist euroalasse“, et pakkuda neile stabiilsust ja euroala finantssolidaarsust käesoleval kriisiperioodil. Samas ei ole kindel, kas Baltimaad soovivadki eurotsooni abi, nad ei ole seda tegelikult ju küsinud. Eurotsooni liikmed omakorda on seda teemat teadlikult vältinud, kartes euroala destabiliseerumist.
(Entrée des pays baltes dans l'euroland, Claire Boyer, Forex.fr, 26.06.2009)
Le marché balte de l'énergie prend forme
Kaheksa Läänemere riiki kirjutasid 17. juunil alla Eesti, Läti ja Leedu energiaturgude sidumise kava käsitlevale memorandumile. Läänemere energiaturgude sidumine on Rootsi EL eesistumise prioriteete; piirkonna energiavõrkude vastastikuse sidumise vajalikkust on rõhutatud ka 2008. aasta novembris EKs vastu võetud teises strateegilises analüüsis. Läänemere-äärsed riigid näevad ühiskavas võimalusi parandada oma energiajulgeolekut varustusteede ja välistarneallikate mitmekesistamise abil. EL energeetikavoliniku Andris Piebalgsi sõnul on Balti riigid elanud siiani energeetilises isolatsioonis ja taoline olukord vajab kiiremas korras muutmist. Piebalgs väljendas veendumust, et projektis kavandatud tegevused suudetakse ellu viia keskpika tähtaja jooksul. Komisjoni president José Manuel Barroso tänas töörühma senitehtu eest, rõhutades, et memorandumi allkirjastamine väljendab solidaarsust Komisjoni ja liikmesriikide vahel.
(Le marché balte de l'énergie prend forme, La Tribune avec EurActiv, 23.06.2009)
Un peu d'imagination, Tallinn !
Portaal PressEurop on avaldanud täismahus Külli-Riin Tigassoni artikli „Kurvad lood kultuuripealinnas“ (vt EPL, 16. juuni 2009, http://www.epl.ee/artikkel/471358)
(Un peu d'imagination, Tallinn !, Külli-Riin Tigasson, PressEurop, 18.06.2009)
Le sous-traitant Elcoteq concentre sa production européenne de volume en Hongrie
Väga ebaharilik tehing - Soome elektroonikatööstuse allhankefirma Elcoteq müüb enamiku Tallinnas asuvast tehasest Rootsi telekommunikatsioonifirmale Ericsson. Tehingu koguhind ulatub ligikaudu 30 miljoni euroni. Nüüd jääb Elcoteqile alles vaid üks suur tehas, mis asub Ungaris Pécs’is. Elcoteq annab Tallinnas tööd umbes 1600 inimesele, neist 1200 siirdub nüüd Ericssoni teenistusse ja jätkab tööd kehtiva töölepingu järgi. Tallinnasse jääb alles vaid väike tootmisüksus. Elcoteq põhjendab tehingut turusituatsiooni muutumisega. Ettevõtte restruktureerimise plaani kohaselt loodetakse koondamistega hoida aastas kokku 80-100 miljonit eurot. Märtsi lõpus oli Elcoteqi palgal Euroopas 6597 töötajat, aasta varem ulatus see arv 10838ni.
(Le sous-traitant Elcoteq concentre sa production européenne de volume en Hongrie, VIPress.net, 17.06.2009)
Les gouvernements victimes des hackers mal intentionnés
Kübersõda on 21. sajandi suurim oht, see ei ole pelgalt vandenõuteoreetikute värvikas fantaasia. Mitmed senised rünnakud näitavad ilmekalt, kui tõsise ja reaalse ohuga on tegemist. Ühel häkkeril õnnestus koduarvutist saavutada kontroll Ameerikas asuva tuumajaama üle. Küberkurjategijad on isegi nii andekad, et neil on läinud korda nakatada viirusega ühe Nasa orbitaaljaama infosüsteemi. Mõned riigid on aga langenud hoopis poliitilise küberrünnaku ohvriks. Näiteks Eestit tabas 2007. aastal ulatuslik küberrünnak, mille käigus poliitiliste institutsioonide ja valitsusasutuste kodulehed ning majanduse ja meediaga seotud infosüsteemid kannatasid massiliste rünnakute all. Küber-spioneerimine on praktika, mida eriliselt toetab Peking. Eestit ja Gruusiat tabanud ründed pannakse aga Venemaa arvele.
(Les gouvernements victimes des hackers mal intentionnés, Ingrid Labuzan, MoneyWeek, 22.06.2009)
Tallinn, joyau de la Baltique depuis le Moyen Age
2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks saav Tallinn võlub oma keskaegse vanalinna ja elustiiliga. Suvel on ajalooline Raekoja plats tänu kohvikutele ja paljudele platsil toimuvatele kontsertidele vanalinna sõlmpunktiks. Siin saab näha ka Euroopa vanimat apteeki. Kitsastel tänavatel seigelda ja kohvikutes maiustusi mekkida on tõeline rõõm. 1997. aastast kuulub vanalinn Unesco maailmapärandi nimistusse - Tallinnast leiab erakordselt hästi säilinud ja oskuslikult restaureeritud keskaegsete hoonete kompleksi. Näiteks on tänaseni säilinud pea pool keskaegsest linnamüürist.
Mööda käsitööpoode kolades võite sattuda 1246. aastast pärit Dominiiklaste kloostrisse, kus 13. sajandil elas 60 munka. Tähelepanuväärne on ka 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik, milles asub kuulus Bernt Notke Surmatants. Õitsengu saavutas Tallinn tänu Hansalinna staatusele. Keskaegses Mustpeade majas korraldatakse tänapäeval rohkesti kontserte. Vanalinna ilu ja märke eri ajastuist saab kõige paremini imetleda Toompealt, kus täna asuvad peamiselt riigi esindushooned ja välisriikide saatkonnad. Kindlasti tasub külastada Kadrioru parki, sealseid kunstimuuseume ning ajaloolist puithoonete kvartalit. Artikli lõpus on praktilise info rubriik.
(Tallinn, joyau de la Baltique depuis le Moyen Age, Emmanuelle Giuliani, La Croix, 12.06.2009)
Tallinn un voyage dans le temps
Tallinn on rikkaliku kultuuri ja arhitektuuripärandiga linn. Vanalinnas näeb keskajast pärit kirikuid, kloostreid, hansa-aegseid hooneid ning Euroopa vanimat apteeki, mis praeguseni avatud on. Toompeal asuvad tänapäeval peamiselt riigi esindushooned ja saatkonnad. 1991. aastal iseseisvuse saavutanud eestlased on ajaloos olnud mitmete vallutajate võimu all. Olenemata sellest on nad uhked ja modernsed: siin ollakse uute tehnoloogiate arengu poolsest teistest sammu võrra ees.
Neile, kes tahaksid Eestist rohkem teada, soovitatakse lisaks reisijuhtidele lugeda Jaan Krossi romaani „Keisri hull” („Le Fou du Tzar”) ning Tammsaare teose „Tõde ja õigus” prantsuse keeles ilmunud esimest osa („La Colline du voleur”). Ajakirjanik on üles tähendanud ka Tallinna külastavate välisturistide muljeid. 43-aastase Stefano sõnul on arhitektuurselt põnevas linnas tunda erinevate ajastute hõngu. Väga vähe on näha nõukogude aja märke, nendega tutvumiseks tuleb kesklinnast välja sõita. Eestlaste kohta mainib ta, et noored on igati külalislahked, vanema generatsiooni inimesed seevastu okupatsiooniaastate mõjul pigem tagasihoidlikud. 30-aastasele Sandrale meeldib Tallinna puhul see, kuidas linnas vana ja uus segunenud on. Sümpaatne on ka restoranide disain, modernsed itaalia, india ja prantsuse mõjutustega toidud ning linnas valitsev atmosfäär.
(Tallinn un voyage dans le temps, Chantal Ruffin, Modes et travaux, juuli 2009)
Eesti iseseisvumiseni viinud Vabadussõjas olid eestlased suures osas samas leeris, kuid sõja mälestuseks püstitatud sammas jagas rahva teravalt kaheks. Ööl vastu 23. juunit lõppes pikk ja tuline kultuurisõda lõpuks samba avamisega. Vabaduse väljaku ääres Lindamäel võib imetleda 24meetri pikkust Vabadusesammast. Otsus samba rajamise kohta tehti 1922. aastal, kui Tallinna südamest viidi ära Peeter Suure kuju. Kaks aastat tagasi viidi tänavarahutuste ja Venemaa hukkamõistu saatel Tallinna kesklinnast minema nõukogudeaegne pronkssõdur. Varsti pärast pronkssõduri teisaldamist kuulutati välja Vabadusesamba ideekonkursi võitja, nelja noore tudengi töö „Libertas“. Suur osa intelligentsist laitis projekti otsekohe maha. Tööd peeti vanaaegseks, igavaks ja vanalinna äärde sobimatuks. Samba poolt ja vastu koguti allkirju. Samba pooldajad said napi võidu. Vabadusesammast kritiseeriti kuni selle avamiseni. Jaanipäeva ja võidupüha tähistades eestlased samba üle enam ei virisenud.
(Viro sai Vapaudenpatsaan, Kaja Kunnas, HS, 24.06)
Viekö historiakomissio Venäjän taas neuvostoajan käytäntöihin?
Venemaa president Dmitri Medvedev lõi mais komisjoni, mille ülesandeks on „võidelda Venemaa huvide vastase ajaloovõltsimise vastu“. Võltsimisega viidatakse just Baltimaade ja Ukraina nõukogude aja ja Teise maailmasõja tõlgendustele. Nendeks on näiteks nõukogude aja võrdsustamine natsi-Saksamaa okupatsiooniga, Teise maailmasõja ajal sakslaste poolel võidelnute rehabiliteerimine ning ukrainlaste tõlgendus põllumajanduse kollektiviseerimise põhjustatud näljahädast. Komisjonis on vaid mõni ajaloo hariduse saanu ning mitte ühtegi ajaloouurijat, mis on pahandanud Vene ajaloouurijaid. Aprillis esitas partei Ühtne Venemaa seaduseelnõu, millega üritatakse võidelda „natsismi, natsikurjategijate ja nende käsilaste rehabiliteerimise“ vastu endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Medvedevi komisjoni või seaduseelnõusid pole Venemaal virisemata alla neelatud. Neid on avalikkuses kritiseerinud mitmed ajaloouurijad, ajakirjanikud, poliitikud ning kodanikuühiskonna aktivistid. Inimõiguste ühenduse Memorial juht Arseni Roginski rõhutab, et igal riigil on õigus oma minevikukäsitlusele, mida ei saa sellise komisjoni abiga muuta. Näiteks lätlasi või eestlasi ei saa – ning see pole ka vajalik – veenda selles, et Punaarmee toime pandud vabastamine koos küüditamiste ja kollektiviseerimistega oleks olnud nende suhtes ainuüksi positiivne. Aeg näitab, milline on komisjoni ja võimalike uute seadusepügalate praktiline tähendus. Vaevalt, et neile tuginedes saab mingeid tõelisi meetmeid rakendada näiteks Baltimaade või Ukraina poliitikute või diplomaatide vastu. Sisepoliitiline mõju võib neil aga olla.
(Viekö historiakomissio Venäjän taas neuvostoajan käytäntöihin?, Sirke Mäkinen, HS, 27.06)
Eesti on kogu oma jõu kokku võtnud, et seista vastu Vene-Saksa gaasitoruprojektile. Eesti arvamusel pole suurriikide silmis eriti kaalu, kuid Eestiga on täiesti või osaliselt ühte meelt ka Läti, Leedu, Poola, Taani ja Rootsi. Kaks aastat tagasi esitas „šveitsi“ firma Nord Stream AG kõigile Läänemere-äärsetele riikidele palve, et teha uuringuid võimalikul gaasitorutrassil. Eesti oli ainuke, kes keelas uuringud oma territoriaalvetes. Mõned teadlased nurisesid, et sellega kaotatakse hilisem sõnaõigus. Suurem osa poliitikutest ja ka rahvast oli aga arvamusel, et milleks on vaja teha uuringuid, kui venelaste toru oma vetesse mingil juhul ehitada ei lasta. Vastupidiselt uuringute keelule on eestlased hakanud selgitama gaasijuhtme võimalikke kahjusid. Mida ka leidub. Tegemist on maailmaajaloo suurima veealuse ehitustööga. Gaasijuhtme pikkuseks tuleb 1220 km. Eesti teadlased on välja arvutanud, et töö võtab enda alla 2400 ruutkilomeetrit merepõhjast. Mida see põhi aga sisaldab? Tavalised meremiinid ei kujuta endast õigupoolest ohtu. Need osatakse lõhata või kahjutuks teha ilma suuremate probleemideta. Teistsugused raskused ootavad Läänemere lõunaosas. Maailmasõja lõpuperioodil uputasid sakslased Bornholmi saare lähedale merre suured gaasigranaadivarud. Minevik on õpetanud eestlasi kahtlustama, kui tegemist on Venemaa ja Saksamaa vaheliste suhetega. Kui need on halvad, muudetakse vahepealsed väikeriigid võitlustandriks. Rahumeelsetel aegadel astutakse väikeriikidest lihtsalt üle.
(Taistelu putkea vastaan, Jorma Rotko, Kaleva, 28.06)
Soomes kavatsetakse nõuda sama range rahapesuseadusandluse kehtestamist kui on Eestis. Soome majanduskuritegude tõkestamise talituse juhtrühm kavatseb sügisel valitsusele välja käia ettepaneku, et rahapesuseadust kõvasti karmistataks. Idee on anda Soome politseile õigus külmutada kahtlased varad uurimise ajaks sama pikaks perioodiks kui see on Eestis. Praegu võib Soomes varad külmutada nädalaks, Eestis vajaduse korral isegi 90 päevaks. Majanduskuritegude tõkestamise talitus kardab, et Eesti ja Soome seadusandluse erinevus muudab Soome rahapesule ahvatlevaks.
(Rahanpesuun järeät otteet, Tuomo Heikkinen, Kaleva, 25.06)
Virolaisnelikko jahtaa teknolupauksia Suomesta
Artikkel investeerimisfirmast Ambient Sound Investments. Tallinlased Toivo Annus, Ahti Heinla, Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu teenisid neli aastat tagasi 100 miljonit eurot, kui eBay Skype’i ära ostis. Kuigi summa oli vaid tükike kogu 1,8 miljardi euro suurusest tehingust, on see kindel näide, et nelik oskab ideed rahaks teha. Ambient Sound Investmentsi sihtettevõtted on suures osas Eesti päritolu. Uusi investoreid kaasata ei kavatseta. Skype’i arendajad on jäänud oma juurte – armastatud tehnoloogiaarendamise – juurde. Annus töötab Ambientis, Tallinn ja Kasesalu osalise tööajaga Skype’is. Heinla haub omi ideid, millest esitleti äsja veebilehte DailyPerfect. Teiste ideedesse sekkub Ambient juba eos, mil rahastuse leidmine on kõige raskem. Lisaks saab ettevõtja tootearendustoetust ning kontakte. Aastas läbivad Ambienti meeskonna sõela sajad äriideed.
(Virolaisnelikko jahtaa teknolupauksia Suomesta, Päivi Mykkänen, Kauppalehti, 25.06)
30 aastat tagasi unistasid eestlased heast ja paremast, mis neil nüüd olemas on, kuid ei osanud karta neid probleeme, mis neid praegu tabanud on. Eestil on veel koormaks nõukogude aja pärand. Majandusstruktuuri areng on pooleli ning inimeste võimalused soomlaste omadega võrreldes tagasihoidlikud. Iseseisvuse ajal on eestlastel olnud aga siiski suur tahe end näidata ja vaimustus elatustaseme tõusust. Tegelikkuses on Eesti tõus põhinenud suures osas välisvõlal.
(Lamajuhannus Viron tapaan, Matti Kupari, Aamulehti, 19.06)
Fotodega illustreeritud tore artikkel Kihnust – rahu, meretuulte ja päikese saarest. Eesti-tundja Seppo Zetterberg juhatab Seura lugejatele teed eksootilise saare saladustesse. Lugeja kohtub Einoga, kes varustab saart küttepuudega, üle Eesti tuntud Kihnu-Virvega, ehtsa Kihnu memme, kuduja Ellaga, Kihnu vallavanema Annely Akkermani ning teiste kohalikega. Artikkel räägib Kihnust kui mõnusast puhkuseveetmise paigast, kus saare õhustik endasse haarab ning kus ka kellaseierid tunduvad aeglasemalt edasi liikuvat.
(Kiireettömästi Kihnulla, Hannu Toivonen, Seura, 24/2009)
Liiklus Via Baltical kulgeb kui õlitatult. Läbi Eesti, Läti ja Leedu Poola ulatuval maanteel pole palju liiklejaid. Majanduslanguse saabudes on need kadunud. Järjekordi ei teki enam isegi piiridele. Piiripunktid tühjenesid ja piirikontroll lõpetati, kui Ida-Euroopa riigid poolteist aastat tagasi Schengeni lepinguga ühinesid. Baltimaades oli siis ennenägematu tõusuperiood, värske ELi liikmesus kiirendas majanduskasvu. Eestit, Lätit ja Leedut hakati kutsuma Balti majandustiigriteks. Kuid siis tabas maid rahvusvaheline finantskriis ning kõik kukkus kokku. Balti tiigrid vaaguvad nüüd hinge. „Pidu lõppes Eestis ja Lätis dramaatiliselt. Leedus ei mõisteta veel õieti olukorra tõsidust,“ ütleb personalifirma MPSi juht Baltimaades Pasi Harttunen, kes tunneb suurepäraselt Baltimaade majandust ja tööturgu. Harttuneni sõnul pidi häid töötajaid veel paar aastat tagasi tikutulega otsima. Nüüd on igasugu tööjõupakkumisi, ainult et vabu töökohti napib. Baltimaad on üritanud olukorraga kohaneda. Töötajate ning isegi juhtide palku on tunduvalt vähendatud. Harttunen kardab, et kärbetel on negatiivsed tagajärjed ühiskonna funktsioneerimisele. Kasvab üldine rahulolematus. Lätis ja Leedus sai talvel näha vägivaldseid rahutusi, Eestis on olnud rahulikum. Eesti Panga nõukogu esimeest Jaan Männikut ärritab, et rahvusvahelisel tasandil pannakse Baltimaad ühte patta. Männik rõhutab, et Eestis pole olukord sugugi nii sünge kui Lätis. Peaminister Andrus Ansip väidab, et Eesti oli üleilmseks majanduskriisiks eriliselt hästi valmistunud. Valitsus kogus tõusuaegadel 1,3 miljardi euro suuruse reservi, mida nüüd on kasutatud avaliku sektori majanduse tasakaalus hoidmiseks. Olukord on aga ikkagi äärmiselt tõsine. Eesti SKT kukkus aasta alguses eelmise aastaga võrreldes üle 15% ning töötus on kasvanud kolmekordselt. Vaid IT-sektoril läheb ikka veel hästi, sinna palgatakse isegi lisatööjõudu.
(Via Baltica – laman valtatie, Teppo Tiilikainen, Suomen Kuvalehti, 25–26/2009)
„Эстонские эсэсовцы обязаны жизнью Красной армии“
Ajaloolane Aleksandr Djukov räägib, kes olid balti leegionärid. Keegi ei vaidle vastu, et peamiseks Waffen-SS üksuste tekkepõhjuseks oli viha nõukogude võimu vastu. Samas on raske vahet teha rindemeestel ja karistussalklastel. Üldiselt polnud Kolmas riik baltlaste seas populaarne ning ka ukraina natsionalistide hulgas polnud koostöö sakslastega just väga populaarne. Nõukogude juhtkond mõistis juba sõja ajal, et need baltlased, kes läksid leegionärideks, ei teinud seda ideelistel kaalutlustel, vaid üksnes soovist rasketes oludes ellu jääda. Seetõttu võeti juba 1943. aastal vastu otsus saata arreteeritud leegionärid teenima Punaarmeesse või tööle ettevõtetesse. Neid kontrolliti täpselt samadel alustel nagu piiramisrõngast või saksa vangistusest pääsenud punaarmeelasi. See viis koguni koomiliste vahejuhtumiteni. Näiteks Tšehhoslovakkias astusid punaarmeelased välja Eesti leegionäride kaitseks, keda slovakid maha laskma hakkasid. Et mida te siin õige nõukogude kodanikke maha lasete! Oli mitmeid teisigi leevendusi. Kuid need toimisid üksnes Baltimaades. Arvati, et kuna nad alles hiljuti astusid NSV Liitu, siis küllap pole veel lahti saanud oma vanast mentaliteedist. Anname armu.
(„Эстонские эсэсовцы обязаны жизнью Красной армии“, Владимир Тихомиров, Огонёк, 28.06)
В Таллине установлен Монумент свободы, копирующий эмблему эстонского легиона СС
Eestis on lahvatanud uus skandaal. Pealinna keskväljakule püstitati hiiglaslik klaasist rist, millel on kujutatud SS-leegionäride sümbol. Avatseremoonia ajal istusid esiridades nii riigijuhid kui ka fašistliku Saksamaa poolel võidelnud veteranid, sh rüütliristi kavaler Harald Nugiseks. Mälestusmärk püstitati kiirustades, kogu protsessi saatsid korruptsiooniskandaalid, kunstinõukogu pole samba kavandit kinnitanud. Kõik see pole juhuslik. Andrei Zarenkov: Siin avastati punaarmeelaste säilmed, need jäeti identifitseerimata. Otsinguid ja kaevamisi ei jätkatud. Hukkunute luudele püstitati nüüd mingi arusaamatu sümbol. See mälestussammas teeb eestlastest ja venelastest vaenlased. Vahetult enne samba avamist lõpetas prokuratuur Dmitri Ganini mõrva uurimise. (Videoreportaaž.)
(В Таллине установлен Монумент свободы, копирующий эмблему эстонского легиона СС, Галинa Филоненко, Первый канал, 24.06)
В Таллине реабилитирована эмблема легиона СС?
Vabadussammas avati öösel. Ilmselt oli häbi seda päevavalgel teha. Nüüdsest hakkavad kõik sõjaväeparaadid toimuma selle SS-laste „rehabiliteeritud“ sümbolit kandva mälestusmärgi jalamil.
(В Таллине реабилитирована эмблема легиона СС?, Павел Черепанов, Комсомольская правдa, 23.06)
Пинок Турчака: далеко ли полетит псковский ёж?
Pihkva oblasti kuberner Andrei Turtšak esines 17. juunil „Ühtse Venemaa“ regionaalsel seminaril mitmete poliitiliste avalduste ja kommentaaridega, mis kutsusid esile mitmeid reaktsioone ka väljaspool regiooni piire. Seoses partei ja riigiametnike kaadri valiku küsimustega tegi ta ettepaneku keelustada topeltkodakondsus. Kõige teravam on see probleem Petseri rajoonis. Ehkki Eesti on loobunud territoriaalsetest pretensioonidest Venemaa suhtes, on kõik need aastad toimunud „vaikne annekteerimine“. Rajooni elanikud muutusid järk-järgult Eesti kodanikeks, elades samal ajal Venemaal edasi. Arvestades mitmeid oblasti poolt toetatud ümarlaudu ja seminare, mh ajaloo võltsimise teemadel, võib eeldada, et Pihkva oblastist saab omalaadne katsepolügoon sellele, kuidas Venemaa positsioneerib end Baltimaades toimuva suhtes.
(Пинок Турчака: далеко ли полетит псковский ёж?, Александр Машкарин, Русский Обозреватель, 24.06)
Represseeritud eestlase, TÜ professori Karl Sarali säilmed saavad Tomski oblasti mullast Eestisse ümber maetud. 1. juulil sängitatakse need Tartu linnakalmistule. TÜ, Tomski võimude ja Karl Sarali järglaste koostöös täidetakse professori viimane soov – olla maetud kodumaa pinda.
(Память длиною в жизнь, Эхо Москвы в Томске, 26.06)
Pадио "Вести"
Великобритания создает центр киберкомандования
USA järel loob oma küberkaitsekeskuse ka Suurbritannia. Erinevalt oma ameerika kolleegidest keskenduvad briti spetsialistid peale sõjaliste objektide ka tsiviilasutuste kaitsmisele. Kummagi riigi asjatundjad väidavad, et peamine oht lähtub Venemaalt ja Hiinast. Telekanali „Vesti“ juhtiva internetispetsialisti Askar Tuganbajevi hinnangul on Venemaa üks internetitehnoloogiate juhtriike. Seetõttu teistel riikidel on, mida karta. Sest moodsa konflikti korral rakendatakse kõik, sh IT-süsteemid. Venemaal on siinkohal tohutu potentsiaal. Mida see endast kujutab, sai 2007. aastal tunda Eesti. Muidugi pole Eesti mingi küber-suurriik ning vaevalt saanuks seal rajada tõhusat küberkaitset, mis kaitseks rünnakute eest tuhandetest arvutitest üle maailma. Tõsise riikidevahelise konflikti korral ei piirduta üksnes mõne riikliku netisaidi blokeerimisega, vaid rünnak suunatakse ka transpordi- ja tehnovõrkude vastu.
(Великобритания создает центр киберкомандования, Pадио "Вести", 26.06)
Venemaalt Eestisse rändas mitme hektari suurune saar. Oleksid praegu vastavad ajad, oleks sellele saarele omistatud tohutu strateegiline tähtsus, antud mõne tuntud Vene ajaloolise isiku nimi, „Naši“ aktivistid oleksid heisanud saarele Vene lipu, võtnud sisse ringkaitse ning vedanud saare pidulikult Venemaale tagasi. Eesti oleks pöördunud abi järele ELi poole, pannud välja piirivalve mootorpaatidel patrullid, nõudnud saart kompensatsiooniks nõukogude perioodi eest. Riiklik telekanal „Pervõj kanal“ teeks saarelt reportaaže… Paraku midagi sellist ei toimu, meilt põgenevad nii elanikud kui ka maa.
(Остров увезения, Дмитрий Быков, Труд, 25.06)
Плавучий остров пересек государственную границу
Neli hektarit Vene pinda otsustas astuda Euroopa Liitu. Vaatamata sellele, et Narva veehoidlas piiri ületanud saar pole elukõlbulik ega muul moel kasulik, kutsus see esile tõsise diskussiooni – kuidas juriidiliselt antud maa-ala kuuluvust tõlgendada. Ilmselt kehtib ujuvsaare suhtes mereõigus – kelle vetes, selle oma. Hiljuti kutsus esile tõsisema skandaali ka Narva HEJ kuuluvuse küsimus. (Videoreportaaž.)
(Плавучий остров пересек государственную границу, Николай Булкин, НТВ, 24.06)
Дни эстонской культуры в Петербурге
Peterburi asekuberner Alla Manilova, kommenteerides Eesti kultuuripäevi Peterburis, rõhutab, et vaatamata probleemidele riikidevahelistes suhetes, peavad tavainimesed omavahel sõprussuhteid arendama. Kõige paremini aitab seda teha kultuur. Eesti kultuuri päevi on vaid kaks, kuid seda seetõttu, et tegemist on alles esimese taolise ettevõtmisega. (Videoreportaaž.)
(Дни эстонской культуры в Петербурге, 100 ТВ, 24.06)
Eesti jalgpall tähistas juunis 100. juubelit. Ülevaade arenguloost ja tähtsündmustest.
(Столетний эстонский путь, Футбольная страна, 27.06)
Time OUT Moskva
Ma olen käinud Eestis noorena koos vanematega. Tollest reisist on meeles kased, kragisev voodi ja tee mere äärde. Pärast seda pole ma siia aga sattunud juba 25 aastat. Kuigi Riiat ja Vilniust külastan tihti. Märgin kurbusega, et „Balti unenägu“ pudeneb koost – lagunevad hooned, vanureid ignoreeritakse, rannad on räpased, õhus on lootusetust. Kuid räägime nüüd Tallinnast, linnast, kus nõukogude ajal filmiti „Elektrooniku seiklusi“ ja ka muid filme, kui oli tarvis näidata Lääne elulaadi.
Enne reisi Eestisse räägiti mulle, et seal kõnelevad kõik inglise keelt. Vene keelt aga ei sallita ja eestlased ise on väga eriline rahvus. Kuivad ja aeglased. Ja üldse, kõik see sobib pigem perepuhkuseks. Kogu see jutt oli täielik jama! Eestlased on pigem nagu põhja-grusiinid – leiavad kiiresti kontakti. Nad on nupukad ja äärmiselt sõbralikud ning on briti-laadse huumorimeelega. Need, kes on vanuse poolest üle kolmekümne, räägivad ka vene keelt. Need, kes nooremad kui 30, püüavad vene keelt rääkida. Nende inglise keel on aga tõesti tasemel.
(В Таллин за иллюзией, Игорь Шулинский, Time OUT Moskva, 15.06)
BRISBANE TIMES
Russian island floats over to Estonia
Eesti on saanud ootamatult tükikese Venemaa omanikuks. Nimelt triivis väike metsaga kaetud saar Eesti vetesse. 4 hektari suurune maatükk läks liikvele, sest veetase Narva jões tõusis. See oli osa suuremast saarest, kuid kolm nädalat tagasi see murdus lahti ja liikus Eesti vetesse. Kirde piirivalvepiirkonna staabiülem Valeri Kiviselg rääkis, et looduslikud ujuvsaared on madalikel tavaline nähtus.Narva jões asuv veehoidla tähistab lisaks Eesti-Vene piirile ka Euroopa Liidu idapoolseimat piiri.
(Russian island floats over to Estonia, AFP, Brisbane Times, 23.06)
THE MALTA INDEPENDENT ONLINE
Estonia to support Malta on immigration
Eestit külastas esmakordselt Malta peaminister Lawrence Gonzi. Gonzi kohtus Stenbocki majas peaminister Ansipiga, kes rõhutas eeskätt väikeriikide omavahelise koostöö ja teineteisemõistmise olulisust. Ansipi sõnul toetab Eesti asüüliagentuuri rajamist Maltale, sest peab Maltat Euroopa Liidu asüüliagentuuri jaoks väga sobivaks asukohamaaks. Samuti toetab Eesti EL-i piirivalveagentuuri FRONTEX tugevdamist. Gonzi omakorda kinnitas, et Malta toetab Eesti kiiret liitumist eurotsooniga ning on valmis oma kogemust Eestiga jagama. Ansipi sõnul on Malta ja Eesti vahelised poliitilised suhted väga head, kuid majandussuhete maht on pigem tagasihoidlik. Samas on Malta eestlaste jaoks oluline turismireiside sihtpunkt.
(Estonia to support Malta on immigration, Annaliza Borg, The Malta Independent Online, 27.06)
THE PRAGUE POST
Baltic indie music looks west, makes Prague debut
Kui küsida mõnelt tavaliselt Praha noorelt, mida ta teab Eestist, siis suudab ta ilmselt midagi pomiseda Balti tiigritest ja Eurovisioonist. Ent see muutub alates 29. maist, mil Eesti imelaps, pophelilooja ja laulja Vaiko Eplik annab Praha klubis Strahov 007 kontserdi. Eplikut teatakse väljaspool Eestit vähe, kuid kodumaal sai ta tuntuks juba aastal 1986, kui võitis 5-aastaselt laulukonkursi. Temast sai ETV tütarlastekoori ainuke meeslaulja. Epliku elu võttis ootamatu pöörde aastal 1993, kui teda tutvustati MTVle. Noormees hakkas kohe ise laule kirjutama, paljud neist lauludest jõudsid publikuni hiljem ka tema ansambli Claire's Birthday vahendusel. Bänd omandas eestlaste seas sensatsioonilise maine ja võitis 2003. aastal Eurovisiooni Eesti võistlusel lauluga "80's Coming Back” esikoha. Epliku sõnul võtsid nad bändiga Eurovisioonist osa vaid nalja pärast. Praegu esineb Eplik ansambliga Eliit ning nende muusikat iseloomustatakse kui Eesti oma indie pop’i. Sõprade sõnul on Epliku muusika täiesti eriline. Prahas loodab Eplik leida uusi austajaid oma lugudele.
(Baltic indie music looks west, makes Prague debut, Stephan Delbos, The Prague Post, 27.05)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
