Eesti välismeedias 11.-17. juuni 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Lats on its back

Valuuta devalveerimise ennustajate pilgud on pööratud Lätile. Lati devalveerimine ei oleks valulik ainult Lätile, vaid võib isegi esile kutsuda regionaalse rahandusliku doominoefekti. Läti põhiprobleemiks on see, et ta kannatab Euroopa Liidu kõige suurema majanduskriisi all. Lihtsat teed kriisist väljumiseks ei ole. Riia peab üle vaatama oma hüperstimuleerivad fiskaalpoliitikad. Selle asemel, et lasta asjadel omasoodu minna, leiavad paljud majandusteadlased, et latti peaks devalveerima. Selle eurost madalam kurss võimaldaks teha Läti eksporti konkurentsivõimelisemaks. Siiski ei tooks see endaga kaasa ekspordi märgatavat kasvu, sest ka mujal on majanduskriis. Devalveerimine tooks endaga kaasa teatud probleeme. Näiteks laenude tagasimaksmise juures kasvaks hapude laenude osakaal, mis viiks Rootsi pangad kokkukukkumise äärele. Lati devalveerimine võiks seada Eesti ja Leedu poliitilise surve alla sama teha. Leedu ja Eesti puhul on tegemist palju mõistlikumate riikidega kui Läti. Nad saavad oma majandusprobleemidega iseseisvalt hakkama ning on reforminud oma majandust, et suurendada konkurentsivõimet ja atraktiivsust välisinvestoritele. Lati devalveerimine võiks ka nende renomeed investorite silmis halvendada. Viimane asi, mida Läti või tema naabrid vajavad, on ebastabiilne valuuta.
(Lats on its back, The Wall Street Journal, 11.06)

Kremlin’s crimes. Is Russia determined to repeat its history?

Ajal, mil Euroopa demokraatlikud riigid tähistavad vabanemist kommunismist ja nõukogude võimust, püüab Moskva taastada oma mõju endiste satelliitriikide üle. Ajaloo ülevaatamine on üks osa sellest plaanist. Putinlik arusaam edumeelsest nõukogude süsteemist on loodud Venemaa praeguse agressiivse enesekindluse õigustamiseks regioonis.
Venemaa on viimasel ajal tugevdanud oma revisionistlikku kampaaniat, väites, et kommunistlikust režiimist loobuti vabatahtlikult ja Külm sõda lõppes viigiga ida ja lääne vahel. Moskva propaganda väidab, et Venemaa ei ole kunagi okupeerinud oma naaberriike, vaid vabastas nad türanniast. Vastupidiselt Saksamaale ei ole Venemaa kunagi maksnud reparatsioone nõukogude võimude kuritegude ega sundvõõrandamiste eest Kesk- ja Ida- Euroopas.
Varjatakse ka fakti, et Stalin tappis rohkem venelasi kui natsi Saksamaa. Selle asemel, et tunnistada oma pahategija ja oportunisti rolli, kujutab ta ennast ohvri ja võitjana.
Moskva astus ajaloo ülevaatamiseks veel ühe sammu, luues vastava komisjoni, mille ülesandeks on venevastase propaganda uurimine. See on samm selliste riikide nagu Eesti, Poola, Ukraina valitsuste tegevuste vastu, mille eesmärgiks on nõukogude repressioonidest avalikult rääkimine. Komisjonis ei tegutse mingeid sõltumatuid ajaloolasi, vaid see koosneb ministeeriumide bürokraatidest. Venemaa liberaalide meelest on komisjoni puhul tegemist nõukogude ajal eksisteerinud asutuste sarnase institutsiooniga, mis moodustas monopoli teadus- ja õppetõdede üle. Lisaks on tehtud ettepanek muuta karistusseadustikku nii, et ajaloo ümberkirjutamise katse muutuks kriminaalkuriteoks. Lääne riigid võivad omaltpoolt püüda takistada Venemaa ajaloo revisionismi, korraldades üritusi, avades teadlastele arhiive, harides noori ja rääkides lihtsalt tõtt nõukogude aja kohta.
Niikaua kui Venemaa hoopleb oma musta minevikuga, kestab hirm, et need, kes kirjutavad ajalugu ümber, võivad tahta seda ka korrata.
(Kremlin’s crimes. Is Russia determined to repeat its history?, Janusz Bugajski, The Wall Street Journal, 11.06)

BALTIC REVIEW
Baltics: Estonia and Latvia are interdependent in the financial crisis

Läti peaminister Valdis Domobrovskis teatas, et riigil õnnestus napilt pääseda pankrotist. Ajalehe Postimees hinnangul on see hea uudis ka Eestile. Leht leiab, et Eesti valitsus on vastu võtnud ebapopulaarseid otsuseid, sest on mõistnud nende vajalikkust. Veelgi olulisemana nähakse seda, et Eesti poliitikud ja ettevõtjad tunnistavad, et Läti kriis on ka neile suur probleem. Ülejäänud maailm näeb Balti riike ühtse tervikuna ja investorid ei taha võtta riski isegi siis, kui tingimused on erinevad. Postimehe hinnangul on Eesti lõunanaabrid kriisiga hästi hakkama saanud, sest nende olukord on keerulisem kui Eesti oma. Siiski ei ole see lohutus, vaid pigem ergutus Läti kogemustest õppida.
(Baltics: Estonia and Latvia are interdependent in the financial crisis, Baltic Review, 16.06)

TRADING MARKETS
Estonia steps up opposition to Baltic gas pipeline

Eesti tugevdas oma vastuseisu Gazpromi planeeritava gaasijuhtme osas, leides, et potentsiaalsed riskid on kõrvale jäetud. Tallinnast öeldi, et Gazpromi ja Saksamaa E.On Ruhrgas AG ning BASF- Wintershall AG poolt koostatud raport ei ole vähendanud Eesti muret seoses selle vastuolulise projektiga, ja väideti, et hindajad ei ole arvestanud toru lõhkemise võimalusega ning kasutatud on mittetäielikku või puudulikku infot merepõhja geoloogia, seismilise aktiivsuse, aga ka laevanduse poolt põhjustatud ohtude kohta. Samas ei ole suudetud põhjendada, miks on meretrass parem kui maa oma. Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti on korduvalt palunud Nord Streamil hinnata gaasitoru vajalikkust ja kaaluda selle maal kulgemise võimalust. Lisaks keskkonda puudutavatele muredele on endised idabloki riigid hoiatanud Euroopa sõltuvuse kasvu Venemaa gaasist, mida kriitikud peavad Kremli poliitiliseks tööriistaks. Moskva väidab aga, et gaasitoru aitab ära hoida Venemaa-Ukraina gaasikriisi kordumist.
Eesti keelas Nord Streami uuringud oma vetes septembris 2007, kuid Paeti sõnul on konsortsium jätkuvalt huvitatud tegevusest Eesti vetes, tuletades samas Nord Streamile meelde, et selliseks tegevuseks on vajalik litsentsi olemasolu, mille väljastamist ei saa garanteerida. Ka Leedu keskkonnaministeerium avaldas muret seoses sellega, et Nord Stream ei ole korralikult hinnanud riske, mis kaasnevad Teise maailmasõja ja Nõukogude ajal uputatud laskemoona liigutamisega.
(Estonia steps up opposition to Baltic gas pipeline, Trading Markets, 9.06)

BBC NEWS
The Record: Europe

Saates tehti ülevaade valimiste võitjatest ja kaotajatest. Püüti leida vastuseid, miks parempoolsed keskparteid valimised võitsid, miks sotsiaaldemokraadid kaotasid, kuigi on tegemist majanduskriisiga, ning miks oli selle aasta valimisaktiivsus europarlamendi valimiste ajaloo madalaim. Arutelus osalesid Simon Hix, kes on Londoni majanduskooli (the London School of Economics) Euroopa poliitika professor ja valimisennustusteportaali Predict09.eu asutaja, Julian Priestley, kes on endine Euroopa Parlamendi peasekretär, ning Euroopa Komisjoni kommunikatsioonibüroo juhataja Christian Leffler.
Saates käsitleti ka Eesti valimisaktiivsuse dramaatilist tõusu. Põhjusena toodi esile e-valimiste kasutuselevõttu ja selle suurt edukust. Omalt poolt kommenteeris seda Euroopa Parlamendi Eesti pressiteenistuse esindaja Riina Luik, kes seletas edu tagamaid ja seda, miks peatselt järgivad Eesti eeskuju ka teised riigid.
(The Record: Europe, Lucy Thomas, BBC News, 13.06)

EARTH TIMES
Estonian president urges Obama to be cautious on Russia

Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtus USA presidendi Barack Obamaga, kus nad arutasid vajadust tõsiseks ja põhjalikuks dialoogiks Venemaaga. Ilves kohtus Washingtonis Obama ja presidendi rahvusliku julgeoleku nõuniku James Jonesiga.
Ilves leidis, et head suhted USA ja Venemaa vahel on kasulikud kõikidele riikidele. Samas ei ole tema meelest olemasolevad julgeolekulahendused ennast ammendanud ja kindlasti oleks oluline, et dialoog Venemaaga ei rikuks liitlaste omavahelisi suhteid.
Eestil on tõrksad suhted Venemaaga alates riigi iseseisvumisest 1991. aastal. Veerand Eesti elanikkonnast on etnilised venelased ja kui Eesti valitsus otsustas 2007. aastal teisaldada Punaarmee mälestusmärgi, märatsesid Tallinna tänavatel tuhanded venemeelsed noored. Samal ajal langes Eesti massilise küberrünnaku alla, mis tuli Venemaa serveritest, kuid millega seotust Moskva eitab. Eesti võimekus nende rünnakute vastu võidelda viis NATO küberkaitsekeskuse loomiseni Tallinnas. Ilves leidis, et kahe aasta tagused küberrünnakud olid paljude jaoks äratuseks, mis näitas küberjulgeoleku vajalikkust. Küberrünnakud on piirideülese loomuga ja vajavad presidendi meelest sellest tulenevalt ka rahvusvahelist vastust.
(Estonian president urges Obama to be cautious on Russia, Earth Times, 16.06)

PC WORLD
Europe looks to step up fight against cyber crime

Euroopa Komisjon soovib suurendada küberkurjategijate karistusmäärasid. Selleks soovib ta üle maailma tugevdada koostööd õiguskorra tagajate ja eraettevõtetega. Riigid nagu Eesti ja Leedu on olnud küberrünnakute ohvrid. Nende riikide ametnikud väidavad aga, et teised riigid ei toeta neid piisavalt. 2007. aasta aprillis ja mais, peale Teise maailmasõja mälestusmärgi eemaldamist, sattusid Eesti pankade, koolide ja riigiametnike arvutid küberrünnakute alla. Gruusiat tabasid küberrünnakud 2008. aasta augustis, kui Venemaa tungis Lõuna- Osseetiasse ja Abhaasiasse.
Komisjon täiendab Nõukogu 2005. aastal jõustunud otsust, mis puudutab infosüsteemide vastaseid rünnakuid. Vaatamata sellele, et otsuse jälgimine ei ole EL liikmetele kohustuslik, on see liikmesriikidele soovitatav. Täiendus, mida pole hetkel veel avaldatud, soovitab erinevatel Euroopa riikidel tõsta küberkurjategijate karistusmäärasid. Olemasolevad karistusmäärad ei oma vajalikku mõju, sest karistused ulatuvad ühest kuni kolme aastani. Erandiks on siinkohal Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Uuendus soovitab reageerida teise riigi abipalvele kaheksa tunni jooksul. Vajadus on ka ühtse süsteemi järele, mis võimaldaks liikmesriikidel küberrünnakutest teada anda, edastada süüdistus- ja muid kuriteo raporteid, mis aitaks paremini küberkuritegevuse määra kohta aimu saada.
Märtsis avaldas Komisjon ettepaneku laste pornograafia ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemise kohta, mis kajastab samuti internetiga seotud probleeme. Aasta lõpuks oodatakse vastava uue raamistiku avaldamist.
(Europe looks to step up fight against cyber crime, Jeremy Kirk, PC World, 10.06)

AFP
Tiny Estonia tunes up for giant national-pride choir

22 000 eestimaalast laulavad koos traditsioonilisel laulupeol, mis aitas säilitada nende rahvuslikku identiteeti nõukogude okupatsiooni ajal. Mati Maarits leiab, et üheks oluliseks osaks eestlaseks olemise juures on võidelda oma õiguse eest vähemalt kord elu jooksul tohutu suures kooris lauda. Selle aasta laulupidu “ÜhesHingamine” toimub 2. – 5. juulini Tallinnas.
Kümned tuhanded eestlased moodustavad talvel koore, et ühineda üheks hiiglaslikuks kooriks ürituse jaoks, mida on peetud juba aastast 1869. Eesti suured laulupeod olid 50 nõukogude okupatsiooniaasta vastupanuüritused kuni riigi iseseisvumiseni. Lisaks traditsioonilisele kavale esitasid nii koorilauljad kui ka püsti tõusnud publik peo lõpus pisarsilmil isamaalise laulu “Mu isamaa on minu arm”.
Laulupidudest võrsus välja ka laulev revolutsioon, mis kestis rohkem kui neli aastat, lõppedes 1991. aasta augustis Eesti iseseisvumisega. Laulupidu kantakse üle televisioonis ja internetis Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel www.etv.ee/otse.
(Tiny Estonia tunes up for giant national-pride choir, Anneli Reigas, AFP, 10.06)

USA AJAKIRJANDUS

WBAL RADIO BALTIMORE
O’Malley road trip lands in Estonia

Kuberner O’Malley kohtus täna Eesti peaministri Andrus Ansipi, kaitse- ja majandusministeeriumi esindajatega. Kohtumisel arutati kriisiolukordade juhtimist, maailmamajanduse ja energia teemasid. Kuberner külastas ka NATO küberkaitsekeskust. Kuberner on Eesti visiidil State Partnership Programme raames, mille eesmärgiks on USA osariikide ja üle maailma uute demokraatlike riikide vaheliste sidemete loomine. Alates 1993. aastast on Marylandi osariigi koostöö Eestiga aidanud tugevdada demokraatiat, koostööd ja stabiilsust. Kuberner avaldas heameelt selle üle, et programm on olnud nii Eestile kui ka Marylandi osariigile kasulik. Maryland valis Eesti oma partnerriigiks just selle pärast, et paljudel osariigi elanikel on juured Eestis, nad jagavad sarnast meremajanduskultuuri ja pärandit. Kuberner leidis, et kuigi partnerlus on 16 aasta jooksul küpsenud, ootab ta vastastikku kasuliku koostöö jätkumist ka tulevikus.
(O'Malley Road Trip Lands In Estonia, Scott Wykoff, WBAL Radio Baltimore, 9.06)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE FINANCIAL TIMES
Brussels plans to impose tough penalties for internet crimes

Euroopa Komisjon plaanib karmistada küberkurjategijate karistusi. Suuremahulised rünnakud Eesti ja Leedu vastu viimastel aastatel on näidanud karmima hoiaku vajadust küberkuritegevuse suhtes. Riikidel nagu Eesti, Leedu, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigid on juba pikemad karistused sellelaadsetele kuritegudele ning Euroopa Komisjon püüab karistusi liikmesriikides ühtlustada. Euroopa Liidu plaanid tulevad ajal, mil Barak Obama on teinud küberkuritegevusest prioriteetse teema.
Lisaks rangematele seadustele püütakse luua süsteemi, mis võimaldaks liikmesriikidel üksteisega kiiresti ühendust võtta ja neid rünnakutest teavitada. Kogutavad andmed aitaksid saada aimu küberkuritegevuse ulatusest.
(Brussels plans to impose tough penalties for internet crimes, Maija Palmer, The Financial Times, 15.06)

Latvia: A lat to worry about

Läti võtab ette riskantse plaani, et ennast majanduskriisist välja aidata. IMFi ja ELi toel soovitakse säilitada oma vahetuskurss euro suhtes, mis võimaldaks järgmise nelja aasta jooksul ühineda ühtse valuutasüsteemiga. Läti jaoks oli keeruline hakkama saada võlaga toidetava majanduskasvuga, mida põhjustas globaliseerumine ja ELi laienemine. Balti riikide väikesed ja avatud majandused ujutati üle välislaenudega. Samal ajal kui Eesti ja Leedu püüdsid kasvu aeglustada, ei pööranud Läti sellele tähelepanu enne, kui selleks oli juba liiga hilja.
Majandusteadlaste sõnul on vähe näiteid, kus majandus suudab ilma devalveerimiseta kriisist välja tulla. Kaheldakse mittedevalveerimise jätkusuutlikkuses ja leitakse, et tegemist on väga valuliku poliitikaga. Kui Läti peaks siiski õnnestuma, näitaks see, et endised kommunistlikud riigid on üle saanud üleminekuaja raskustest ja on suutelised majanduskriisiga toime tulema. Ebaõnnestumisel võib aga olla kaudne mõju ka sellistele fikseeritud vahetuskursiga riikidele nagu Eesti, Leedu ja Bulgaaria. Väikesed ja haavatavad riigid vastavad majanduskriisile eelarvekärbetega, sest ei ole võimelised laenu abil majanduskriisist väljuma. Eesti on edasi lükanud töötu abiraha tõusu.
Euroopa Komisjoni Eesti voliniku kabineti juht Hendrik Hololei meelest on Läti vahetuskurss viimane usalduse sammas. Läti stabiliseerimisplaani läbi kukkudes on oodata ulatuslikke tagajärgi. Investorid hakkaksid kahtlema ka teiste fikseeritud kursiga riikide nagu Eesti ja Leedu tugevuses, kes lähtuvad eelarve koostamisel 15% SKP langusest. Hololei meelest sõltuvad paljud riigid sellest, kuidas Läti kriisist väljub.
(Latvia: A lat to worry about, Robert Anderson, Stefan Wagstyl, The Financial Times, 17.06)

THE ECONOMIST
Fear of floating

1999. aastal oli Nobeli majanduspreemia laureaadiks Robert Mundell, kelle ühtse valuutaala teooriast on olnud suuresti mõjutatud ka eurotsooni loomine. Euroga ei ole veel liitunud 11 ELi liikmesriiki. Rootsi, sarnaselt Inglismaale, ei tundu ühise valuutatsooniga liitumisest midagi võitvat. Taani kurss on seotud euroga, kuid taanlased ei soovi euroalaga liituda. Eesti, Läti ja Leedu vahetuskursid on seotud euroga. Väikeste ja avatud riikide jaoks on mõistlik siduda oma vahetuskurss suure ja stabiilse naabri valuutaga. Baltimaades on Läti oma euroambitsioonid ootele pannud, Eesti püüab euroalaga liituda aastal 2011 ning Leedu eesmärk on seda teha aastal 2012. Euro senine edu on näidanud, et see võib olla stabiilne ilma ühe kindla riigi toetuseta, kuid majanduskriis on tõstatanud selles osas uusi küsimärke.
(Fear of floating, The Economist, 11.06)

Time to start fretting

Europarlamenti valiti ksenofoobe ja populiste nii Lääne- kui ka Ida- Euroopast. Ka vasakpoolses osas oli üllatusi. Näiteks Lätis osutuks üheks võitjaks endine kommunist, kes 1991. aastal püüdis Kremli toetusega riigipööret korraldada ja mõisteti selle eest vangi, kuid keda nüüd nähakse patriarhina. See näitab nõukogude nostalgia kasvu järjest võõranduvate venelaste hulgas. Eestis seevastu kukkusid vene etnilised parteid valimistel läbi. Nende hääled sai endale Keskerakond. Kõige hämmastavama tulemuse sai Indrek Tarand, kelle puhul on tegemist populaarse eksdiplomaadiga, kes kandideeris üksikkandidaadina protestiks reeglite vastu, mis ei lubanud inimestel valida parteinimekirjadest kindlaid inimesi.
Sarnaselt Lääne-Euroopale võitsid ka Ida-Euroopas valimised keskparteid. Valimiste tõeline olulisus ei peitu parlamendi kompositsioonis, vaid rahvuslike poliitikate viidete olemasolus.
(Time to start fretting, The Economist, 11.06)

IIRI AJAKIRJANDUS

THE IRISH TIMES
Review of campaign methods needed to boost voter turnout, says Wallstrom

Euroopa Komisjoni volinik Margot Wallstrom kutsus üles tegema radikaalseid ümberkorraldusi selles, kuidas tulevasi valimiskampaaniaid liikmesriikide poolt läbi viiakse. Wallstrom leidis, et kasutada tuleks eelvalimisi ja sarnaselt Eestile e-valimisi. Tema meelest oodataksegi liikmesriikidelt, et need lihtsustaksid hääletamisprotsessi ja kaasajastaksid seda. Ka komisjoni liikmete valimise puhul peaks tegemist olema avaliku aruteluga, kus rahvusparlamendid küsitlevad kandidaate. Ta eitas euroskeptikute parteide paremaid valimistulemusi. Lissaboni leppe osas on Wallstromi meelest vajalik selleteemaline debatt lõpuni viia ja keskenduda pigem küsimustele nagu näiteks kliimamuutus.
(Review of campaign methods needed to boost voter turnout, says Wallstrom, Jamie Smyth, The Irish Times, 11.06)

Latvia’s PM steers through deep cuts to avert meltdown

Läti valitsus väidab, et päästis riigi pankrotist, mille majanduslik krahh võiks tekitada šokilaineid Ida-Euroopa ja Skandinaavia riikides. Viie partei kokkuleppe kohaselt vähendatakse palku 20%, pensione 10%, pensionit neile, kes töötavad, 70% ja asendatakse senine 23%ne tulumaksumäär astmelise tulumaksu süsteemiga. Läti peaministri sõnul on ta saanud kärbete osas ELilt positiivset tagasisidet.
Läti on kulutanud palju ressursse oma valuutakursi hoidmiseks. Lati devalveerimine seaks tugeva surve alla ka Eesti ja Leedu valuutakursid ning Balti riikidega tihedalt seotud Skandinaavia pangad.
(Latvia’s PM steers through deep cuts to avert meltdown, Daniel McLaughlin, The Irish Times, 13.06)

A typical election but you needed to dig a bit to see it

Tegelikult olid europarlamendi valimised tavalised, kuid selle nägemiseks peab sügavamale vaatama. Euroopa Parlamenti valib peaaegu 400 miljonit inimest. Välja arvatud mõned spetsialiseerunud üritajad, ei ole olemas ühtset meediat, mis kajastaks erinevates riikides toimuvat valimiste segapundart. Sellist kahtlast valimiste edastamist iseloomustavad sellised pärlid nagu paremäärmuslaste läbimurre, valimisaktiivsuse kokkukukkumine ja parempoolsete valitsusparteide toetus. Kuigi paremäärmuslastel läks hästi, jäeti tähelepanuta fakt, et täheldati ka euromeelsete parteide populaarsuse kasvu. Valimisaktiivsus langes võrreldes eelmiste valimistega 2%, kuid samas leidus riike, kus valimisaktiivsus kasvas. Eesti eelvalimiste ja e-hääletuse süsteem kasvatas valimisaktiivsust üle 16%. Need kampaaniad, mis keskendusid euro teemadele said pigem positiivseid tulemusi ja enamike paremparteide jaoks oli tegemist raskete valimistega.
(A typical election but you needed to dig a bit to see it, Tony Kinsella, The Irish Times, 15.06)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Schwedische Banken bestehen Stresstest

USA eeskujul testis Rootsi valitsus oma pankasid miljardiliste kaotusstsenaariumide suhtes ja leidis, et need suudavad vastu pidada kuni 33 miljardi euro suurustele kaotustele. Valitsuse meelest on Rootsi pangad võimalikeks kaotusteks hästi varustatud ja nii ollakse valmis kolmel eelseisval aastal Baltimaades häda korral välja kannatama kaotusi 14 miljardi euro ulatuses. Balti riigid Leedu, Läti ja Eesti on sügavas majanduslanguses. Nendesse riikidesse on Rootsi pangad SEB ja Swedbank andnud miljarditesse ulatuvaid laene. SEB ja Swedbanki kõrval testiti ka Nordea ja Handelsbankeni rahalist stabiilsust.
(Schwedische Banken bestehen Stresstest, Financial Times Deutschland, 11.06)

Schwedische Zentralbank zapft EZB an

Riksbank valmistub kriisi teravnemiseks Baltimaades. Rootsi pangad on andnud Balti riikidesse miljarditesse ulatuvaid laene. Nendes maades on viimasel ajal majanduskriis teravnenud. Eriti dramaatiline on olukord Lätis.
Läbi viidud stressitesti tulemusena jõuti järeldusele, et suudetakse taluda „äärmist survet”, mis võib tekkida majanduslanguse tagajärjel Rootsis ja Balti riikides.
Rootsi krooni kurss kannatas tugevalt Lätist tulenevate murede tõttu ja hakkas ennast taas koguma, kui selgus, et Euroopa Liidu Komisjon ja IMF on positiivselt meelestatud Lätile laenu andmise osas.
(Schwedische Zentralbank zapft EZB an, Mark Schrörs und Doris Grass, Financial Times Deutschland, 11.06)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Drei Milliarden Euro Kredit an Schweden

Stockholmi Riksbank laenas Euroopa Keskpangast 3 miljardit eurot, et olla valmis võimalikeks probleemideks Rootsi finantsmaastikul. Pangad on viimastel aastatel Eestisse, Lätisse ja Leedusse ohtralt investeerinud. Baltikumi majanduskriisi tõttu peavad nad nüüd kaotustega arvestama. Eelmistel nädalatel seadsid lati devalveerimise spekulatsioonid Rootsi pangad veel suurema surve alla.
Rootsi Finantsinspektsioon avaldas kolmapäeval aruande, mille kohaselt ka väga suurte kaotuste puhul Balti riikides suudavad SEB, Swedbank ja Nordea ilma välise abita toime tulla. Inspektsioon lähtus oma arvutustes kuni 35% kaotustest Baltimaades ja kuni 58% kaotustest Ukrainas. Kriitikud arvavad, et inspektsiooni hinnang on liiga positiivne. Kuigi pangad omavad veel kapitali katet, võivad suured kaotused Baltikumis viia olukorrani, kus nad enam rahvusvahelistelt krediiditurgudelt raha ei saa.
(Drei Milliarden Euro Kredit an Schweden, Süddeutsche Zeitung, 12.06)

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Die Schutzfunktion

Ei juhtu just sageli, kui Saksa kaitseminister Balti riike külastab. Kaitseminister Franz Josef Jung on seal ka varem olnud Riia NATO tippkohtumise raames, kuid kõige värskem visiit Baltimaade pealinnadesse oli esimene julgeolekupoliitilist olukorda käsitlevate bilateraalsete kõnelustega.
Jung kohtus Tallinnas, Riias ja Vilniuses presidentide Ilvese, Zatlersi ja Adamkusega ja kaitseministrite Jaak Aaviksoo, Imants Liegise ja Rasa Juknevicienega. Kohtumistel tõstis ta esile vajadust kaasata kõiki kolme uue NATO strateegilise kontsepti väljatöötamise dialoogi. Jung avaldas rahulolu selle üle, et Balti riigid on nõus tema strateegilist kontsepti puudutava kümne punktiga. Üleüldiselt leidus kõneluste juures palju ühtivusi ja isegi kõneluste osas Venemaaga nõustuti nende vajalikkuses, kuid rõhutati NATO kaitsefunktsiooni säilimise olulisust. Jung lisas, et Venemaa peaminister Putin eksib, kui näeb Balti riikide NATOsse kuulumist ohuna.
Kõnelustel oldi üksmeelel ka Afganistani eesmärkide osas. Jung ja Balti kaitseministrid näevad tsiviilülesehitustööd Hindukushi regioonis lahutamatu osana julgeolekust ja poliitilisest stabiilsusest.
Tallinnas külastas Jung küberkaitsekeskust, mis loodi peale küberrünnakuid. Jung ütles, et rünnakud näitasid selle ala ohtude võimalikkust ja leidis, et allianss peab ennast sellel alal ühtselt tugevdama. Elujõulised ja modernsed riigid võivad iga hetk terroristide, aga ka riikide asümmeetriliste rünnakute ohvriks langeda.
(Die Schutzfunktion, Siegfried Thielbeer, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 13.06)

Baltikum-Krise bleibt eine Gefahr für die schwedische Krone

Rahandusvaldkonnas domineerisid Ida-Euroopas eelmistel päevadel spekulatsioonid Läti lati devalveerimise üle, aga ka Skandinaavias oli see viimati valdav teema. Põhjalikult arutati selle üle, milliseid mõjusid võib sellel olla eriti Rootsile, kes on Baltimaades majanduslikult väga aktiivselt tegev. Aastaid tasus see ära, kuid kui Eesti, Läti ja Leedu langesid sügavasse majanduskriisi, on sellest saamas järjest enam bumerangiefekt. Eriti keeruliseks muutuks olukord Rootsi jaoks siis, kui lati devalveerimisele järgneks ka Eesti ja Leedu raha devalveerimine.
Arvud näitavad, et Rootsi majandusel ei lähe hetkel hästi. Majanduse kiire ja dünaamiline elavnemine tundub selle taustal ebatõenäoline. See omakorda piirab krooni taastumispotentsiaali.
(Baltikum-Krise bleibt eine Gefahr für die schwedische Krone, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 13.06)

DER TAGESSPIEGEL
Gerd Kanter: Gewinnen mit Humor

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanteri ja Robert Hartingu duelli peetakse Istafi peaatraktsiooniks. Olümpiavõitjana võib Kanter endale nalja lubada ja ta kasutas selleks kohe esimest võimalust, milleks oli auring. 100 meetri jooksu starti jõudes hakkas 120 kilogrammi kaaluv Kanter sprinti jooksma. Finišisse jõudes tõstis ta käed taeva poole nagu Usain Bolt. Kui Pekingi mängudel oleks jagatud auhindu kõige näitemängulisema etteaste eest, siis oleks Usain Bolti parodeerinud Kanter selle kindlasti võitnud.
Alguses väsinud olemisega Kanter elavneb pisut, kui tal palutakse rääkida oma olümpiavõidust. Kanter leiab, et kui suudetakse tulemusi anda, siis peab ka publikule midagi pakkuma.
Et sama pühapäeval olümpiastaadionil teha, peab ta võitma tugevaid konkurente. Kanter avaldas heameelt selle üle, et maailmameistrivõistlused just Berliinis toimuvad, ja kiitis Saksa kettaheitjaid.
Praegune maailmarekord on 74,08 ja Kanter leiab, et see on ületatav. Selleks on vaja ainult head päeva, kus kõik klapib. Kanteri seni parim tulemus on treeningutel 72,80 ja võistlustel on ta visanud 73,38. Tema tugevus peitub kiiruses. Seda mitte ainult jalgades, vaid ka kätes. Hetkel hindab Kanter ennast natuke aeglaseks, sest läbis alles maikuus raske jõutreeningu programmi, mis tema kehale šokina mõjus. Nüüd peab ta Isafil näitama, et ta puhtalt jõust visata suudab.
(Gerd Kanter: gewinnen mit Humor, Friedhard Teuffel, Der Tagesspiegel, 14.06)

DIE PRESSE
Protestwelle rollt auf Baltikum zu

Eestis ähvardavad ametiühingute liidud üldstreigiga ja Lätis on järgmisteks nädalateks mitmeid suurmeeleavaldusi planeeritud. Põhjuseks on mõlema riigi valitsuse vajadus väga suure kokkuhoiu järele.
Ametiühingud plaanivad tulevateks nädalateks mitmeid protestiavaldusi valitsuste säästuplaanide vastu. Eestis ähvardas ametiühingute liit peaministrit üldstreigiga 16. juunil. Lätis peaksid suured meeleavaldused toimuma 18. juunil.
Eesti valitsus soovib järgmisel nädalal avalikustada 435 miljoni euro suuruse säästupaketi. Protesteeritakse seal ette nähtud sotsiaal- ja töötusmaksete kärbete vastu. Ansip on kategooriliselt keeldunud maksutõusust, et vähendada järjest kasvavat eelarvedefitsiiti. Läti otsustas vähendada pensione ja palku ning tõi sisse astmelise tulumaksu.
Mõlemal maal oodatakse kärbete osas otsust 17. juunil. Peale sotsiaaldemokraatide lahkumist koalitsioonist ei ole Eesti valitsusel parlamendis enam kindlat enamust.
(Protestwelle rollt auf Baltikum zu, Die Presse, 15.06)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

REGARD SUR L’EST
La révolution technologique venue de l’Est(onie)

Uued tehnoloogiad on saanud osaks meie igapäevaelust. Näiteks tasuta internetitelefon Skype võimaldab miljonitel inimestel üle kogu maailma omavahel piiramatult suhelda. Aga kes teab, kus see leiutati? Hoolimata oma inglisekeelsest nimest asub Skype’i häll hoopis kõige põhjapoolsemas Balti riigis Eestis. Artikkel tutvustabki Eestit, 21. sajandi tehnoloogia teerajajat. Kakskümmend aastat pärast Berliini müüri langemist näib Euroopa idaosa Lääne suunast vaadatuna olevat ikka veel täis muutumatuid klišeesid. Nii tundubki näiteks Eesti kauge, ähmase ja postkommunistlikuna, teda teatakse kui halli, külma ja ebasõbralikku maad Nõukogude tööstuspärandi ja kogukondadevaheliste pingetega. Vaatamata majanduslikule mahajäämusele Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast ning madalamale elatustasemele on Eesti pilk olnud pikka aega pööratud tuleviku suunas. Eesti on üks „Balti tiigritest“, kes on end üles ehitanud, toetudes viimaste aastate kiirele majanduskasvule, demokraatia põhimõtetele ja turumajandusele. Eesti areng jõuka ja kaasaegse ühiskonna suunas on kõigutamatu, ning kohati näitab Eesti end avatuma ja julgemana kui EL-15 riigid. Riigi majanduselu on hästi juhitud, valitsus on kasutanud majanduskasvu riigi rahandusvaldkonna stabiliseerimiseks, mistõttu Eesti tuleb praeguse finantskriisiga kergemini toime kui nii mõnedki teised riigid. Jaanuaris 2009 otsustas Eesti valitsus osaleda ka Euroopa Liidu ühisalgatuses anda naaberriik Lätile laenu. Eesti kõige tugevam külg on aga tema juhtroll uute tehnoloogiate arendamises. Aastal 1995 algatas valitsus programmi „Tiigrihüpe“, mille eesmärgiks oli populariseerida arvutikasutamist. Selle programmi käigus ühendati kõik Eesti koolid internetiga. Veidi aega peale taasiseseisvumist sündis ka E-Eesti. Võrdväärselt Soome Nokiale sümboliseerib Skype täna Eesti edusamme uue tehnoloogia vallas. Lisaks igapäevaelule mõjutab Eesti edu uue tehnoloogia arendamisel ka NATO tööd. 2007. aasta küberrünnakute tulemusena avati Tallinnas 2008 rahvusvaheline küberkaitsekeskus.
(La révolution technologique venue de l’Est(onie), Par Sébastien Gobert, Regard sur l’Est, 1.06)

LA CROIX
Estonie, la social-démocratie plonge

Valimispühapäeval tähistas Eestis oma võitu peamine opositsioonipartei Keskerakond, kogudes üle 25% häältest. Siiski saavutasid edu ka valitsuse koalitsioonierakonnad: Reformierakond, mille eesotsas seisab peaminister Andrus Ansip, koos Isamaa ja Res Publica liiduga. Nagu mujalgi Euroopas, pole vasakpoolsed parteid suutnud kriisiga toime tulla ka Eestis, mis jõudis koos mõnede teiste ELi riikidega maikuus deflatsiooni. Teine asi, mille poolest Eesti sarnanes teiste 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikidega, oli keskmine osalusmäär valimistel. Eestis ulatus see 43,2 %ni, Euroopa keskmine oli 43,1 %.
(Estonie, la social-démocratie plonge, La Croix, 9.06)

LE PARISIEN
Des braqueurs de bijouteries parisiennes rattrapés en Estonie

Kaheksa Eestist pärit meest, keda kahtlustatakse hinnaliste käekellade varguse toimepanekus Pariisis, on võetud kodumaal vahi alla. Kohus otsustab lähiajal, kas vahialused tuleks anda üle Prantsuse võimudele. Vene keelt rääkivad mehed on vanuses 20-36 aastat ning neid kahtlustatakse juveelivarguste toimepanekus Pariisis mais 2007, märtsis 2008, mais 2008 ja detsembris 2008. Neljal neist on Eesti kodakondsus, ühel Läti ja ühel Venemaa kodakondsus, ülejäänud kaks on kodakondsuseta, kuid nad kõik elavad Eestis ja nende emakeel on vene keel. Prokuratuuri sõnul on muud andmed esialgu konfidentsiaalsed.
(Des braqueurs de bijouteries parisiennes rattrapés en Estonie, Le Parisien, 15.06)

NOUVELLE EUROPE
Camarade, c'est une révolution ? Non, c'est une chanson !

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide lähiajalugu meenutatakse tihti selleks, et selgitada Berliini müüri ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Kuid harvem seletatakse tollaste vastupanuliikumiste osa. Gorbatšovi kunagine poliitika oli meeleheitlik katse päästa Nõukogude impeeriumi, kuid see ebaõnnestus. Ning Balti riikidel oli selles keskne roll.
(Camarade, c'est une révolution ? Non, c'est une chanson !, Philippe Perchoc, Nouvelle Europe, 1.06)

BOURSORAMA
Ericsson : rachat des activités d'Elcoteq en Estonie

Ericsson teatas, et kavatseb ära osta Tallinnas asuva üksuse Elcoteqi suurema tootmisosa, mis valmistab talle seadmeid. Eesmärgiks on tagada tootmisvõimsus Eestis. Tehingu koguhinnaks on umbes 30 miljonit eurot. Ligi 1200 Elcoteqi töötajat jätkab tööd Ericssoni all. Elcoteq loodab, et müügitehing viiakse lõpule 2009. aasta jooksul.
(Ericsson : rachat des activités d'Elcoteq en Estonie, Boursorama, 17.06)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro toi kommunismin ja natsismin rinnastuksen EU:hun

Kommunismi ja natsismi võrdsustamine on olnud Eesti üks tähtsamaid sõnumeid Euroopas. Selle aasta kevadel andis töö ka tulemuse: Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“, mis võrdsustab totalitaarsed kommunismi ja natsismi. EP resolutsioonis avaldatakse lugupidamist Euroopa kõigile totalitarismi ja ebademokraatlike valitsuste ohvritele. Kommunismi ja natsismi kuritegude võrdsustamise viis rahvusvahelisele areenile president Lennart Meri. Ta lõi 1996. aastal rahvusvahelise komisjoni hindamaks inimsusevastaseid kuritegusid Eestis natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. „Ülesandeks oli uurida mõlemat okupatsioonivalitsust samast lähtepunktist. Kummagi tegusid ei tohtinud alahinnata ega rõhutada,“ ütleb uurimisrühma kuuluv ajaloolane Meelis Maripuu. Kui EL 2004. aastal laienes, tõstsid uued liikmesriigid asja esile ELi tasemel. „Hakkasime kohe asja ajama, kui olime saanud ELi täisliikmeks,“ ütleb EP liige Tunne Kelam. Lisaks Kelamile olid asja algatajateks EP liikmed Tšehhist ja Ungarist. Ajalehe Helsingin Sanomat samas väljaandes tuuakse näiteid selle kohta, mida tõlgendatakse Venemaal, Baltimaades ja Ukrainas erinevalt („Venäjä ja Baltia eri mieltä toisesta maailmansodasta, pronssisoturista ja Arnold Merestä“).
(Viro toi kommunismin ja natsismin rinnastuksen EU:hun, Kaja Kunnas, HS, 13.06)

Neuvostohistorian tulkinta jakaa Venäjää

Venemaa president Dmitri Medvedevi loodud ajaloo võltsimist uuriv komisjon on äratanud imestust välismaal ja Venemaal. Medvedev rajas komisjoni varsti pärast 9. mai võidupüha tähistamist. Juba varem oli ta öelnud, et ajalugu üritatakse üha agressiivsemalt võltsida. „Me ei lase kellelgi oma kangelastegusid küsimuse alla seada,“ ütles Medvedev. Rahvas pole aga kangelastegude suhtes ja ajalookomisjoni vajalikkuses üksmeelne. Ajalookomisjoni liige Natalja Narotšnitskaja ütleb, et on üllatunud hüsteeria üle, mis tekkis pärast ajalookomisjoni moodustamist Venemaa kitsas liberaalideringis ning läänes. Tema sõnul on komisjoni ülesandeks soovituste andmine mitte otsuste tegemine. Venemaa meedias on arutletud selle üle, kas komisjon võib määrata meetmeid võltsijate vastu, kui leitakse, et tegemist on võltsimisega. Kas komisjon võib otsustada, et nõukogude aega Eestis okupatsiooniks nimetavat president Toomas Hendrik Ilvest ei lasta Venemaale? „Sellist otsust komisjon teha ei või,” ütleb Narotšnitskaja, kes ei nimeta Nõukogude võimu Eestis okupatsiooniks. Ajalooõpetaja Igor Dolutski on Narotšnitskajaga peaaegu kõiges eri arvamusel. „Komisjoni loomine on täielik rumalus. Suurim ajaloo võltsija Venemaal on riik,” ütleb Dolutski, kes õpetab ajalugu Moskva eragümnaasiumis. 1993. aastal avaldas ta ajalooõpiku, kus öeldakse muuhulgas, et Nõukogude Liit okupeeris Baltimaad. 2004. aastal keelas Vene haridusministeerium õpiku kasutamise.
(Neuvostohistorian tulkinta jakaa Venäjää, Susanna Niinivaara, HS, 13.06)

Virolainen kansanpuku kruunaa massatuotteet

Eestlased ühendavad oma rahvarõivaste mustreid kaasaegsete riiete ja jalanõudega. Meeste teksadel võib vilksatada rahvarõivavöö või näha särgi peal oranži-musta-kirju vesti. Rahvatantsija Indrek Kaingi eestvõttel jõudsid rahvusmustrid sel kevadel tennistele. Etnotenniste idee sündis eelmise suve laulu- ja tantsupeo ajal. Kaingi arvates on kurb, et uhked mustrid on enamuse ajast peidus. Eestis müüakse poodides ka etnosokke. Moeloojaid ei saa süüdistada selles, et nad ei austa vana rahvatraditsiooni. „140 aastat tagasi toimus Tartus esimene laulupidu. Siis näidati ka peorõivaid, ehk tegemist oli moepeoga. Juba toona mängiti moega. Me jätkame vahepeal katkenud tööd,“ ütleb Kaing.
(Virolainen kansanpuku kruunaa massatuotteet, Kaja Kunnas, HS, 12.06)

Massenet ei pelota virolaisia

Tundub, et kunsti, kirjanduse ja mentaliteedi mõttes on eestlased Kesk-Euroopale lähemal kui soomlased. Tallinna raamatupoest võib leida Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“, vastavat soomekeelset tõlget ei ole. Samamoodi rõõmustab, et sel aastal etendatakse Eestis kaht Jules Massenet’ ooperit. Tartu Vanemuine tõi lavale ooperi „Manon“ ning Pärnu teater Endla koostöös Pärnu rahvusvahelise ooperifestivaliga Massenet’ ooperi Thaïs. Esitus oli esinduslik ja kvaliteetne. Pärnu linnaorkester mängis Erki Pehki juhatusel nii tundlikult kui jõuliselt. Julgete eestlaste ind võiks nakatada ka Soome Rahvusooperit.
(Massenet ei pelota virolaisia, Veijo Murtomäki, HS, 11.06)

KALEVA
Lainarahalla pidetyt juhlat tulevat nyt maksuun Baltiassa

Muidugi võib pidutseda. Aga kui pidu on püsti pandud laenurahaga, tuleb maksmise aeg üllatavalt kiiresti kätte. Nii on nüüd juhtunud Baltimaades, kus elatustase ja ostujõud langevad kiiremini kui need on viimaste aastate jooksul tõusnud. Baltimaades toimuv meenutab hämmastaval kombel 1990ndate alguse Soomet. Artikkel räägib täpsemalt Lätist, mille olukord on kõige hullem, kuid palju paremini pole asjad õigupoolest ka Eestis ja Leedus. Artikkel keskendubki Lätile, kuid suures osas võib paralleele tõmmata ka Eestiga.
(Lainarahalla pidetyt juhlat tulevat nyt maksuun Baltiassa, Seppo Ylönen, Kaleva, 12.06)

Ihmemies Indrek

Euroopa Parlamendi valimised olid Eestis rohkem kui üllatuslikud. Üksikkandidaat Indrek Tarand kogus üle 100 000 hääle, ehk 25,8% kõigist häältest. Ta seljatas kõik erakonnad, v.a suurima partei Keskerakonna, kel õnnestus koguda 1000 häält Tarandist rohkem. Kui suured erakonnad panid oma massiivsetesse reklaamikampaaniatesse igaüks umbes 10 miljonit krooni, siis kasutas Tarand vaid 40 000 krooni oma toetajate raha. Eestil on EP-is kuus saadikukohta. Indreku kogutud häältega oleks saanud lisaks ühele paigale neist kuuest veel teisegi koha. Tarandile antud häältehulka saab seletada valijate protestiga, kes on küllastunud erakondade häbematust võimukasutamisest. Indrek Tarand haistis valimiste eel rahva meeleolu ning temast sai partokraatia vastustaja. Kogu tema poliitiline programm oli lihtne: „Vali inimene, mitte partei!” Tarand on lõbus, seltskondlik ning sooja südamega inimene, kuid teisalt iseteadlik ja uhkegi. Tal on kalduvus inimestele otse näkku öelda, mida ta neist arvab. Seda võib muidugi nimetada aususeks, kuid prantsusepäraselt võiks Tarandit ka arrogantseks nimetada. Artiklis räägitakse veel Tarandi kurikuulsatest töösuhetest ja sellest, kuidas ta oma abikaasaga kohtus.
(Ihmemies Indrek, Jorma Rotko, Kaleva, 14.06)

Tuntematon Viro tutuksi rengasmatkalla

Vahemaad on Eestis lühikesed, mistõttu on see suurepärane paik autoreisiks. Autor kirjeldab paari lausega paljusid erinevaid kohti Eestis, mainides nii Aegnat, Kihnut, Valgat ja Jõgeva ümbrust kui ka teisi põnevaid kohti.
(Tuntematon Viro tutuksi rengasmatkalla, Veera Marjamaa, Kaleva, 17.06)

KAUPPALEHTI
EU mukaan Itämeri-talkoisiin

Euroopa Komisjon kiitis heaks Läänemere strateegia, mida on eriti oodatud Soomes ja teistes Läänemere äärsetes riikides. Strateegia eesmärk on puhastada Läänemerd, parandada mereturvalisust ning piirkonna energiaühendusi ja ettevõtluskontakte. Võib ennustada strateegia kiiret edenemist, kuna selle võtab oma vastutusele ELi järgmine eesistujamaa Rootsi. 2013. aastaks valmib Varssavi-Tallinna vaheline raudteeühendus Rail Baltica. Eesti, Läti ja Leedu kavatsetakse liita teiste ELi liikmesmaade energiavõrkudega.
(EU mukaan Itämeri-talkoisiin, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 11.06)

TURUN SANOMAT
Baltian kriisi osoittaa rajat ylittävän valvonnan tarpeen

Baltimaade majanduste tasakaalutus pole olnud uudiseks juba pikka aega, kuid alles rahvusvaheline finantskriis viis Balti riigid kuristiku servale. Kõik kolm riiki on alates ELiga liitumisest saanud nautida väga kiiret majanduskasvu, mis tõstis kodanike elatustaset. Kahju ainult, et heaolu kasv oli suurelt osalt illusioon ning põhines kattetul laenamisel. Baltimaid on praeguses olukorras aga asjatu süüdistada. Pärast aastakümneid kestnud nõukogude aega on täiesti inimlik, et Baltimaad tahtsid võimalikult kiiresti saada osa sellest üleküllusest, mida turumajandusega riikides on nauditud aastaid. Peeglisse võiksid vaadata hoopis Rootsi pangad ja Rootsi finantsjärelvalve. Eelkõige Swedbank ja SEB toppisid laene peaaegu väevõimuga, kuigi näiteks kinnisvaramulli tekkimine oli selge juba paar aastat tagasi. Kriis Baltimaades rõhutab rahvusvahelise finantsjärelvalve tähtsust. Sama oluline on paika panna ka vastutusküsimused.
(Baltian kriisi osoittaa rajat ylittävän valvonnan tarpeen, juhtkiri, TS, 16.06)

NYA ÅLAND
Estland etablerar sig på Åland

16. juunil avatakse Eesti aukonsulaat Ahvenamaal. Eesti esimeseks aukonsuliks saab Samtransi tegevdirektor Johan Eriksson. Aukonsulaadi avamist tähistatakse Eestit tutvustava fotonäituse ja kontserdiga. Avamisel viibivad ka Eesti välisminister Urmas Paet ja suursaadik Merle Pajula.
Johan Erikssonil on olnud Eestiga palju kokkupuutepunkte tänu oma varasemale tööle Viking Line’is 90ndate alguses. Ka Ahvenamaa kaubanduskoja direktorina oli tal palju kontakte Eesti majanduselus ja ta on nõustanud Eestist huvitatud Ahvenamaa ettevõtjaid. Aukonsulina hakkab Johan Eriksson edendama Eesti huvisid Ahvenamaal ja vajaduse korral andma abi Eesti kodanikele. Aukonsul ei saa mingit majanduslikku toetust.
(Estland etablerar sig på Åland, Nina Smeds, Nya Åland, 12.06)

Bjuder på musik från Estlands svenskbygder

Täna õhtul astub Ahvenamaa kultuurikeskuses ”Alandica” üles Sofia Joons koos rahvamuusikaansambliga ”Strand...Rand”. Ansambel esitab vana muusikat, mis on pärit Eesti rannarootslaste küladest. Sofia Joons ise on samuti Eesti rannarootsi juurtega. Tema isa kuulus nende rannarootslaste hulka, kes põgenesid Rootsi pärast teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni ajal. Sofia Joons on üles kasvanud Boråsis, aga elab alates 1994. aastast Eestis. Ta jutustab, et tuli toona Eestisse vaid ühe muusikaprojekti raames, aga üks asi viis teiseni ja nii jäi ta Eestisse püsivalt elama. Nüüd töötab ta Viljandi pärimusmuusikakeskuse juures. Kontsert Ahvenamaal toimub seoses Eesti aukonsulaadi avamisega. Selle raames avatakse Põhjamaade Instituudis ka Eestis tutvustav fotonäitus „Tagasi Peipsi äärde. Vanausulised Eestis“.
(Bjuder på musik från Estlands svenskbygder, Jan Kronholm, Nya Åland, 16.06)

Estlands honorärkonsulat nu invigt

16. juunil avati Mariehamnis aadressil Vikingagränd 2 Eesti aukonsulaat. Avamisel viibis ka Eesti välisminister Urmas Paet, kes rääkis, et Ahvenamaa on paljude eestlaste jaoks põnevaks paigaks. Paet avaldas lootust, et Ahvenamaa elanikud hakkavad ka Eestit rohkem külastama. Ahvenamaa hea asukoht ning tihedad ärisidemed Eestiga olid olulisteks põhjusteks aukonsulaadi loomiseks. Ahvenamaal asub nüüd Eesti kuues aukonsulaat Soomes ning selle avamist planeeriti pikka aega. Avamisel viibis ka Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula, kes rõhutas kultuurivahetuse olulisust ning Ahvenamaad kui eestlastele tähtsat turismi sihtpaika. Lisaks töötab Ahvenamaal ka umbes 120 Eesti kodanikku, kelle jaoks on oma esindaja väga oluline. Merle Pajula sõnul on Johan Erikssonil need omadused, mis sellisel esindajal olema peaksid.
(Estlands honorärkonsulat nu invigt, Fredrik Sonck, Nya Åland, 17.06)

ÅLANDSTIDNINGEN
Åland blir mer estniskt på tisdag

Täna külastavad Mariehamni Eesti välisminister Urmas Paet ja suursaadik Merle Pajula. Lisaks kohtumistele Ahvenamaa juhtidega avavad nad Eesti aukonsulaadi Ahvenamaal. Peatse aukonsuli, Johan Erikssoni sõnul möödub päev kultuuri tähe all, sest avatakse Eestit tutvustav fotonäitus ja õhtul on ka võimalik osa saada rahvamuusika kontserdist. Fotonäitus „Tagasi Peipsi äärde“ räägib vene vanausulistest Eestis ja on kolme Eesti fotograafi poolt jäädvustatud aastatel 2000-2007.
Kontserdi annab rootsi-eesti rahvamuusikaansambel „Strand...Rand“. Ansambli juht Sofia Joons on Rootsis sündinud, aga Eesti päritolu. Ta mängib viiulit ja harfi ning laulab. Tema eriline huvi on olnud eesti-rootsi rahvamuusika ja rahvalaulud ning neid on ta otsinud rahvamuusika arhiividest nii Eestist kui Rootsist.
(Åland blir mer estniskt på tisdag, Benita Mattsson-Eklund, Ålandstidningen, 15.06)

Estlands utrikesminister på Ålandsbesök

Eesti välisminister külastas täna Ahvenamaad ning avas seal aukonsulaadi. Aukonsul Johan Eriksson korraldas vastuvõtu Samtransi õuel ja tervitas külalisi soravas eesti keeles.
Pärastlõunal soojendas ka päike seda ajaloolist hetke Samtransi õuel. Avamisel olid omavalitsuse juhid, konsulid ja mitmed ettevõtluse esindajaid. Välisminister Urmas Paet saabus läbi Helsinki otse Luxemburgis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt. „Ma olen siin olnud kaks tundi ning tunnen end koduselt. Kõik meenutab Eestit, isegi ilm – siin oli 10 kraadi sooja, kui lennuk maandus,“ ütles ta oma avakõnes. Ka Eesti suursaadik Helsinkis Merle Pajula viibis kohal.
(Estlands utrikesminister på Ålandsbesök, Ålandstidningen, 17.06)

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
Estländskt sparpaket preliminärt godkänt

Eesti parlament kiitis esimesel lugemisel heaks eelarvekärped mahus 2,81 miljardit Eesti krooni. See tähendab, et negatiivne lisaeelarve on valmis teiseks ja kolmandaks lugemiseks 17. juunil ilma muudatusettepanekuteta. Tervikuna tahab Eesti vähemusvalitsus suruda läbi kärpeid 4,5 miljardi krooni ulatuses, mis võimaldab viia eelarve puudujäägi alla 3% SKPst, mis on oluliseks kriteeriumiks, et Eesti saaks kasutusele võtta euro 2011. aastal. Eesti SKP kahanes esimeses kvartalis 15%.
(Estländskt sparpaket preliminärt godkänt, TT, Dagens Nyheter, 11.06)

Andrum för Lettland - men behovet av devalvering kvar

Vaatamata laenudele Euroopa Liidult ja IMFilt jääb Lätis õhku lati devalveerimise vajadus. Ka naabermaadel Eestil ja Leedul võib tekkida vajadus oma valuutasid korrigeerida.
Läti valitsus ja keskpank on valinud nö sisemise devalveerimise tee, mis tähendab, et kulusid tõmmatakse nii palju koomale, et riik saab tagasi oma kaotatud konkurentsivõime. See on keeruline manööver, mille teostamine võtab kaua aega ja mille ebaõnnestumise risk on suur. Eesti ja Leedu on minemas sama teed. Baltimaad on teinud järsu pöörde ülekuumenemisest ja paiguti kahekohalistest kasvunumbritest olukorda, kus SKP on vabas languses. Eksport kukub veelgi rohkem, kuna ei ole enam konkurentsivõimeline. Kõigis kolmes riigis on inflatsioonil lastud kasvada nii kiiresti, et hinnatase on muutunud liiga kõrgeks. Nüüd on Balti riikide majandused allakäiguspiraalil ja põhja veel ei paista. Eestis ja Leedus kardetakse, et Läti lati devalveerimine tõmbab kaasa ka nende valuutad, vaatamata sellele, et need on veelgi tugevamini seotud euroga kui Läti raha.
(Andrum för Lettland - men behovet av devalvering kvar, Johan Schück, Dagens Nyheter, 12.06)

AFFÄRSVÄRLDEN
Jämför inte Estland med Lettland

Vaatamata probleemidele Baltikumis võib praegu olla hea aeg ettevõtte alustamiseks Eestis. Paljud mõõdavad Balti riike ühe mõõdupuuga, see on praegu Eesti suurim probleem, ütleb Karolina Ullmann, advokaadibüroo Maqs Law Firm partner. Büroo on värskelt üllitanud ülevaate ettevõtetele, kes tahavad alustada tegevust Eestis. Rootsi ettevõtteid tuleb hetkel küll Eestisse vähe, aga sellegipoolest väärib märkimist, et büroo on hiljuti kaasa aidanud kahe ettevõtte asutamisele Eestis. Tundub, et Eestisse investeerimise huvi näitab taas tõusu. Nii laenu kui kulude osas on olukord hea ja leidub piisavalt kvaliteetset tööjõudu. Võimalik krooni devalveerimise oht ja ebakindlus, mis on kaasnenud värskelt tööd alustanud vähemusvalitsusega, on ohud, millega tuleb arvestada. Kuid Karolina Ullmann ei usu devalveerimisse. Kaubavahetus Lätiga moodustab vaid 9%, mistõttu Läti lati devalveerimine ei tohiks omada kuigi suuri mõjusid.
(Jämför inte Estland med Lettland, Karin Arnell, Affärsvärlden, 11.06)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Таллин пошел по рижскому пути

Eesti poliitikud tülitsevad omavahel meeleheitlikult Europarlamendi mandaatide tõttu. Valitsuskoalitsiooni aga raputavad korruptsiooni skandaalid. Olukorra areng sarnaneb aina rohkem Läti olukorrale.
Eesti poliitikas kujunev tendents hakkab üha enam sarnanema „Läti stsenaariumiga“, üksnes pooleaastase hilinemisega. „Läti stsenaariumi“ kujunemine Eestis võib suurendada krooni devalveerimise tõenäosust (juhul kui sügisel otsustatakse devalveerida latti).
(Таллин пошел по рижскому пути, Илья Никифоров, Независимая газета, 15.06)

АЛЬЯНС МЕДИА
"Нужно расширять поле для предпринимательской инициативы в сфере инноваций"

Venemaa peaminister Vladimir Putin tõi Eestit eeskujuks, kui riiki, mis edukalt juurutab tehnoloogilisi innovatsioone. Venemaa vastuvõtlikkus innovaatilisuse suhtes on endiselt madal, nii moodustab tehnoloogilist innovaatilisust juurutanud firmade osakaal 9,4%, samal ajal kui Saksamaal oli see näitaja 73%, Belgias 58%, Eestis 47% ja Tšehhis 41%. Putini sõnul on majanduse moderniseerimine valitsuse üks peamisi prioriteete. Valitsusjuht kutsus valitsuse liikmeid osutama igasugust toetust president Dmitri Medvedevi poolt loodud majanduse arendamise ja moderniseerimisega tegelevale komisjonile, et tõhustada selle tegevust.
("Нужно расширять поле для предпринимательской инициативы в сфере инноваций", Альянс Медиа, 16.06)