Paet: Põhiseaduse leppe arutelu ummikust välja

Pidasin 13. detsembril riigikogu ees välispoliitika põhisuundadest rääkides õigeks, et pärast arutelu riigikogu Euroopa põhiseaduse lepingu ikkagi ratifitseerib. Ja teeb seda hoolimata sellest, et leping ei pruugi tema praegusel kujul täielikult jõustuda.

Tegin sellise ettepaneku peamiselt seetõttu, et Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine oleks selge sõnum Eesti seisukohast Euroopa Liidu ees seisvate probleemide ja uute koostöövõimaluste kohta. Eesti ütleks sellega, et meie ehk Euroopa Liit peame liikuma edasi ning suurendama koostööd neis valdkondades, kus on see on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides.

Euroliit läbipaistvamaks

Olgu see siis Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamine, et need väärtused, mida me hindame, oleksid maailmas rohkem levinud. Või tihedam koostöö Euroopa siseturvalisuse suurendamiseks kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses. Või Euroopa konkurentsivõime tõstmine, millele aitab kaasa kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali täiesti vaba liikumine.

Põhiseaduse leping muudaks ka Euroopa Liidu toimimise demokraatlikumaks. Inimesed ootavad, et ühise raha kasutamine oleks liikmesriikides võimalikult avalik. Me oleme valmis ja soovime Euroopa Liidu läbipaistvuse suurendamist.

Tegelikult on põhiseaduse leppes sisalduvatest otsustest ja nende eesmärkidest vähe räägitud. Tagaplaanile need jäänud sisulised põhjused, miks põhiseaduse lepe üldse loodi.

See, et praegustele väljakutsetele vastamiseks peab Euroopa Liit olema tugevam ja dünaamilisem ja oma kodanikele paremini arusaadav. Et Euroopa Liidu kodaniku põhiõigused oleksid üheselt osa Euroopa Liidu aluslepingust. Et Euroopa Liidul oleks terviklik korrastatud alusleping. Et Euroopa Liit oleks lisaks majanduslikuks suurvõimuks olemisele ka tegija maailma poliitikas.

Nii on pärast Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ebaõnnestunud referendumeid Prantsusmaal ja Hollandis peetud järelemõtlemispausi. Jah, paus on küll olnud, kuid vähe järelemõtlemist.

Lepingu tagasilükkamine kahe liikmesriigi kodanike poolt tõi endaga kaasa Euroopa Liidu arengu aeglustumise. Ent see ei tähenda peatumist ega tagasiminekut. Euroopa Liidu aja- ja kujunemisloos on tagasilööke olnud ka varem. Praegust euroliidu põhiseaduse leppe seisu ei ole sugugi mõtet üle dramatiseerida.

Samas on Eestis, nagu ka mõnes teises liikmesriigis, toetus Euroopa Liitu kuulumisele mõnevõrra vähenenud. Selles on oma osa nii finantsperspektiivi ebaselgusel kui ka põhiseaduse leppel. Eelarve suhtes suutsid 25 liikmesmaad kokku leppida ja see oli ka Eestile kasulik kokkulepe.

Nüüd tuleks sama suuta põhiseaduse leppe suhtes. Tuleb ju suurem osa Euroopa Liitu kuulumise kasust Eestile mitte rahalistest toetustest, vaid samadest väärtustest, ühisturgu kuulumisest, konkurentsireeglitest liikmesmaade vahel ning stabiilsuse, turvalisuse ja heaolu vööndist, mida Euroopa Liit kujundab nii endast kui ka oma ümbrusest.

Selleks et arengumootor liialt ei aeglustuks, tuleks enne põhiseaduse leppe jõustumist tema praegu väljapakutud või muudetud kujul kaaluda nii mõnegi positiivse uuenduse ülevõtmist Euroopa Liidu õigustikku ja käitumisnormidesse. Need võiksid olla Euroopa ühise välisteenistuse loomine, nõukogu istungite avalikuks muutumine, tihedam koostöö justiits- ja korrakaitsevaldkonnas.

Tõuge vaikelu lõpetamiseks

Eesti on ikka kõrgelt hinnanud neid väärtusi, millel põhineb Euroopa Liidu tegevus. Seetõttu on oluline, et ütleksime praeguses etapis oma selge sõna, et põhiseaduse leppe arutelus peetav paus muutuks jälle analüüsi- ja järelemõtlemisepausiks ning lõpeks konkreetsete otsustega Euroopa tuleviku suhtes.

Pean tähtsaks, et Eesti ühiskond mõistaks neid probleeme, mille lahendamiseks põhiseaduse lepe kirjutati, et me saaksime aru Euroopa Liidu tänasest ja homsest. Seetõttu ongi oluline, et riigikogu põhiseaduse leppe ikkagi ratifitseeriks. See oleks selge sõnum Eesti visioonist Euroopa tuleviku suhtes ning annaks tõuke Euroopa Liidus üle poole aasta kestnud vaikelu lõpetamiseks. Eesti aktiivsus aitaks meid ka paljude edasiste valikute tegemisel Euroopa Liidus.

Põhiseaduse leppe on praeguseks ratifitseerinud 13 riiki, neist neli tegid seda siis, kui Prantsusmaa ja Hollandi referendumid olid juba läbi kukkunud. Oma ratifitseerimisotsusega me toetaksime neid. Üksteisest hoolimine ja üksteise toetamine on eduka Euroopa eeltingimus. Ja seda hoolimist ja tuge soovime ju meiegi.