Välisesindused on Eesti huvides

POSTIMEES 25.10.2005
Urmas Paet, välisminister


Eestil on praegu 37 välisesindust. Viimati avas Eesti uue saatkonna neli aastat tagasi Türgis. Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine suurendas meie välispoliitilist haaret ja seeläbi välisesinduste töömahtu.

Arenenud riigina tuleb Eestil järjest enam teha koostööd Aasia ja Aafrika, aga ka Okeaania ja Ladina-Ameerika riikidega. Selle tingib ka süvenev üleilmastumine. Eesti peab ELi ja NATO liikmena aktiivselt osalema otsuste langetamisel nende piirkondade poliitiliste protsesside, arenguabi andmise või ka sõjaliste operatsioonide kohta.


Oluline piirkond

Välisesinduste arengukava järgmiseks neljaks aastaks kirjeldab, kuidas peaks välisteenistus arenema – kuhu kohale minna, kus kohalolekut tugevdada. Pean vajalikuks lähemate aastate jooksul nelja uue Eesti välisesinduse loomist.

Järgmisel aastal algab saatkondade rajamine Gruusias ja Bulgaarias. Eesti toetab Gruusia liikumist euroopalike väärtuste poole. Kui tegime pärast taasiseseisvumist riigina esimesi samme, oli Eestile ääretult oluline teiste riikide usk ja toetus. Nüüd saame ise teistesse usku sisendada ja neid toetada.

Meil on, mida Gruusiale edasi anda. Gruusiast on parem tegutseda ka naaberriikides Armeenias ja Aserbaidžaanis.

Bulgaaria ja Rumeenia on 1. jaanuarist 2007 Euroopa Liidu liikmed. Balkani riikidest on Horvaatiaga alustatud liitumiskõnelusi, Serbia ja Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ning Albaania on selle eesmärgiks seadnud.

Eestil aga pole Euroopa selles piirkonnas ühtegi esindust. Nii olemegi otsustanud rajada Sofiasse saatkonna, et Euroopa Liidu laienemisel juba kohal olla. Kindlasti ei saa unustada Eesti ettevõtjatele avanevaid võimalusi, mille avastamisele saab meie ainus saatkond Balkani poolsaarel abiks olla.

Nelja aasta jooksul on meil kavas avada Eesti esindused ka Euroopast palju kaugemal – Indias ja Egiptuses. Mõlemad on oma piirkonnas väga mõjukad riigid.

Alates sügisest töötab Eesti konsul Soome saatkonnas New Delhis. Võttes arvesse India poliitilist kaalukust, tuleb astuda samm edasi ning luua Eesti saatkond. Jalg maas annab meile võimaluse seda piirkonda paremini tundma õppida, et teine jalg oleks ukse vahel kasutamaks sealset plahvatuslikult kasvavat majanduslikku potentsiaali.

Vahemere lõunakaldal on otstarbekas rajada Eesti esindus just Kairosse. Egiptus on pikaajalise stabiilsuse ning poliitilise ja majandusliku autoriteediga Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika mõjukeskus.

Lisaks välispoliitilisele argumendile on siin veel puhtinimlik aspekt – Egiptuse kuurordid on paljude Eesti elanike talvepuhkuse lemmikpaigaks. Kairos kohalolemine avardab meie võimalusi vajadusel konsulaarabi osutada.

Seda raskust on seni üksi, kuid tublilt kandnud meie aukonsul. Ka piiratud esindatus kaugetes paikades võimaldab tegelda Eesti tutvustamise, sidemete sõlmimise ja konsulaartööga.

Praegu on Eestil neli esindust, kus töötab ainult üks diplomaat: Tokio, Ottawa, Minsk ja Pihkva. Ajad, mil suursaadik end ise vastuvõtule sõidutas, garaažis sabakuue selga tõmbas ning teeninduskoridore mööda kuninganna vastuvõtule tõttas, on lõppenud.

Välisesinduste arendamise üks oluline põhjus on Eesti välismajandushuvide kaitsmine ja edendamine. Meie analüüsi kohaselt tuleb lähiaastatel suurendada majandusküsimustega tegelevate diplomaatide arvu näiteks Hiinas, Norras, Hollandis, Austrias ja Iirimaal.


Kohaloleku tugevdamine

Arenguvisioon näeb ette suursaadiku määramise Jaapanisse, kus teda aastaid ei olnud. Nii tihendame suhteid veel ühe mandriga – suursaadik Jaapanis esindaks Eestit ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Esimest korda sellisel tasemel.

Diplomaate tuleb juurde saata ka teistesse esindustesse, et tõhusalt tegutseda. Järgmisel aastal täienevad meie esindused ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu juures.

Maailmas on ligi 200 riiki. Enamikus neist ei ava Eesti oma saatkonda või muud esindust ilmselt kunagi. Peame hoolikalt kaaluma, kus ja millises mahus esindatus aitab kõige paremini kaasa Eesti huvidele. Peame tegutsema läbimõeldult ning tulevikku vaatavalt. Praegune välisesinduste arengukava on elav dokument, mis areneb koos muutustega maailmas.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter